Tallinna Ringkonnakohus Ele Liiv, Krista Kirspuu ja Peeter Pällin
Kohtukoosseis
Määruse tegemise aeg ja koht
07.09.2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-26-8234
Tsiviilasi
Osaühingu ANDERAL hagi TS Laevad OÜ ja Eesti Vabariigi vastu vara aresti alt vabastamiseks ja Eesti Vabariigilt 17 000 euro ning viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.04.2026 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu ANDERAL määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing ANDERAL (registrikood 10026466), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik Kostja I TS Laevad OÜ (registrikood 12678055) Kostja II Eesti Vabariik (Rahandusministeeriumi kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 23.04.2026 määrus muutmata ning Osaühingu ANDERAL määruskaebus rahuldamata.
3.Määrata TS Laevad OÜ menetluskulude suuruseks määruskaebemenetluses 1467 eurot ja mõista see Osaühingult ANDERAL TS Laevad OÜ kasuks välja.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Osaühingul ANDERAL tasuda TS Laevad OÜ-le menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Osaühing ANDERAL (hageja) esitas 13.04.2026 Harju Maakohtule hagi TS Laevad OÜ (kostja I) ja Eesti Vabariigi (Rahandusministeeriumi kaudu; kostja II) vastu vara aresti alt vabastamiseks ja kostjalt II võla väljamõistmiseks.
1.1.Hagi asjaolude kohaselt mõisteti Harju Maakohtu 27.06.2024 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-9149 kostjalt II välja R.I.C.H Group Trading Limited’i (edaspidi R.I.C.H) kasuks menetluskuluna 17 000 eurot. Maakohus määras, et õigustatud isikul tuleb esitada arvelduskonto info, millele laekumist taotletakse. R.I.C.H esindaja saatis määratud tähtaja jooksul (s.o 15.07.2024) kohtule e-kirja, milles palus tasuda R.I.C.H kasuks väljamõistetud menetluskulu hageja arvelduskontole. Selline tahteavaldus on käsitatav nõude loovutamise teatena võlaõigusseaduse (VÕS) § 164, § 170 ja § 172 tähenduses ning menetluskulude nõue kostja II vastu on loovutatud kehtivalt hagejale.
1.2.Harju Maakohus arestis 05.02.2026 määrusega tsiviilasjas nr 2-26-2544 kostja I taotlusel R.I.C.H menetluskulude hüvitamise nõude 17 000 euro ulatuses. Käesolevaks hetkeks on R.I.C.H registrist kustutatud. Registrist kustutatud Hongkongi äriühing ei saa olla hagi tagamise korras tehtud arestimismääruse kohustatud subjektiks. Igal juhul ei saa käsutuskeeld laieneda tsiviilasjas nr 2-26-2544 kõrvalisele isikule ehk hagejale.
1.3.Hagejal puudub dokument, millega tõendada nõude üleminekut täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 18 sätestatud korras. Kuna nõude üleminek toimus enne täitedokumendiks oleva kohtuotsuse tegemist, ei saa hageja esitada TMS § 18 lg-s 3 sätestatud hagi.
1.4.Hageja palub:
- vabastada arestist Harju Maakohtu 05.02.2026 määruse tsiviilasjas nr 2-26-2544 p-s 14 viidatud summad (s.o tühistada käsutuskeeld), millega otsustati kostja I hagi tagamise abinõuna arestida R.I.C.H menetluskulude hüvitamise nõue 17 000 eurot kostja II vastu, mis tuleneb Harju Maakohtu 27.06.2024 otsuse asja nr 1-17-9149 p-st 26.12 ning millega otsustati keelata kostjal II Harju Maakohtu 27.06.2024 otsuse nr 1-17-9149 p-s 26.12 väljamõistetud hüvitise välja maksmine hagejale; - mõista kostjalt II hageja kasuks välja 17 099,28 eurot (sh põhivõlgnevus 17 000 eurot ning viivis 99,28 eurot) ning viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast protsendina väljamõistetud põhisummalt kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
2.Maakohus jättis hagiavalduse 14.04.2026 määrusega käiguta ning määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus selgitas, et nõude loovutamiseks on vajalik kehtiva loovutamislepingu sõlmimine nõuet loovutava isiku ja nõude omandaja vahel ning seni hageja sellistele asjaoludele tuginenud ei ole. Hagejal tuli nõude loovutuse saamisega seotud asjaolusid täpsustada. Lisaks tuli hagejal tasuda täiendav riigilõiv ning täpsustada, miks taotleb hageja enda kasuks täiendavat täitedokumenti.
3.Hageja tasus 23.04.2026 hagilt täiendava riigilõivu ja täpsustas hagiavaldust. Hageja selgitas, et 05.11.2021 sõlmiti R.I.C.H ja hageja vahel kokkulepe pealkirjaga „Kinnitus kokkuleppest menetluskulude hüvitamise kohustuse kohta kriminaalasjas nr 1-17-9149 (15700000018)“, mille p-s 1.1 kinnitasid pooled, et hageja kohustub R.I.C.H eest kandma tema kohustused Advokaadibüroo GAVER ees, mis tulenevad Advokaadibüroo GAVER OÜ ja R.I.C.H vahel sõlmitud õigusteenuse osutamise lepingust. Kokkuleppe p 1.2 sätestas, et R.I.C.H kohustub pärast nimetatud asjas tehtava lõpliku lahendi jõustumist hüvitama tema eest kantud menetluskulud hagejale täies mahus. Hageja asus kokkulepet täitma ning seda kinnitavad Advokaadibüroo GAVER OÜ arve ja kriminaalasjas esitatud arvete loetelu. R.I.C.H on kooskõlas seadusega kehtivalt loovutanud oma menetluskulude nõude hagejale ning kohus on kriminaalasjas määranud, et menetluskulu tuleb hüvitada hagejale. Maakohtu otsus kriminaalasjas on käsitatav täitedokumendina eelkõige R.I.C.H suhtes. Seega ei saa öelda, et hagejal on juba täitedokument olemas. Hageja soovib vältida olukorda, kus kohtuotsus käesolevas tsiviilasjas ei oleks sundtäidetav ning et kohtutäitur peaks hakkama võrdlema ja tõlgendama erinevates kohtuasjades tehtud lahendeid. Maakohtu määrus
4.Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus viitas täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 222. Et kohus saaks TMS § 222 lg 1 alusel vara arestist vabastada, peab vara kuuluma hagejale (nt TlnRnKm 29.04.2025, 2-248323, p 13). Hagiavalduses esitatud asjaolude õigsust eeldades oli R.I.C.H ja hageja vahel kokkulepe, mille kohaselt kohustus hageja tasuma advokaadibüroole R.I.C.H eest menetluskulud ning R.I.C.H kohustus need hiljem täies ulatuses hüvitama. Hageja kohtu ette toodud asjaolud ei võimalda asuda seisukohale, et hageja oleks vaidlusaluse nõude omanik, s.o et nõue oleks kehtivalt talle loovutatud.
Nõude loovutamisega silmas peetava tulemuse (võlausaldaja vahetus) saavutamiseks on vajalik kehtiva loovutamislepingu sõlmimine nõuet loovutava isiku ja nõude omandaja vahel (vt VÕS I komm (2016), § 164 lg 1, p 4.2). Nagu hageja õigesti välja toob, ei ole kohustatud isiku ehk võlgniku nõusolek või tema loovutusest teavitamine loovutuse kehtivuse eelduseks. Seega ei oma tähtsust viited väidetavale nõude loovutamise teatele või tahteavaldusele, mis võiks sellise teatena käsitatav olla. Leping senise võlausaldaja (loovutaja) ja uue võlausaldaja vahel, millega loovutaja annab temale kuuluva nõude üle teisele isikule, eeldab vastastikkuseid tahteavaldusi. Vaatamata sellele, et kohus on sellele tähelepanu juhtinud, ei ole hageja esile toonud selliseid hagi aluseks olevaid olulisi asjaolusid, mis võimaldaksid loovutamislepingu sõlmimist tuvastada ja seeläbi hageja nõudeid rahuldada. Seejuures pole määrav, kas ja millise sisuga kokkulepped hageja ja R.I.C.H vahel tegelikult eksisteerisid. Hagi perspektiivi hindamise kontekstis on oluline, kas sellised asjaolud on kohtu ette toodud. Kohus menetleb hagi poolte esitatud asjaolude alusel (TsMS § 5 lg 1). E-kiri kohtule, milles palutakse raha kanda kolmandale isikule, on käsitatav täitmisjuhisena (võlausaldaja poolt kohustuse täitmise viisi ja täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku määramisena, volitades kolmandat isikut täitmist vastu võtma), mitte nõude loovutamise lepinguna. Ühepoolse tahteavaldusena ei sisalda R.I.C.H seadusliku esindaja e-kiri nõude loovutamiseks vajalikke elemente olenemata sellest, milline oli R.I.C.H seadusliku esindaja tahe sellist tahteavaldust tehes. Seega on hageja nõuded õiguslikult perspektiivitud, sest hagiavalduses ei ole esitatud asjaolusid, mille õigsuse eeldamisel oleks võimalik hagis esitatud nõudeid rahuldada. Hagis esitatud asjaolude õigsust eeldades ei ole R.I.C.H talle kriminaalasjast nr 1-17-9149 tulenevaid nõudeid kehtivalt loovutanud, mistõttu ei ole alust asuda seisukohale, et tsiviilasjas nr 2-26-2544 oleks arestitud hagejale kuuluvat nõuet ning esineks mõni õiguslik alus Eesti Vabariigilt hageja kasuks 17 000 euro väljamõistmiseks. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Määruskaebus
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Ekslik on maakohtu poolt tõendite hindamise tagajärjel tehtud järeldus, et hageja nõuded on õiguslikult perspektiivitud. Maakohus ei saa hagi menetlusse võtmise otsustamise staadiumis lahendada sisulist õiguslikku küsimust ehk seda, kas hageja esitatud asjaolud ja tõendid võimaldavad tuvastada nõude loovutamise või mitte. Maakohus oleks pidanud hagiavalduse sisuliselt läbi vaatama. Põhjendamatu on ka maakohtu väide, et hageja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis võimaldaks tuvastada nõude loovutamise. Hageja jääb hagiavalduses ja selle täienduses esitatud asjaolude juurde. Menetluse edasine käik
6.Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid selle rahuldamata jätta.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
9.Maakohus leidis põhjendatult, et hagiavalduses esitatud asjaoludele tuginedes ei saa hageja esitada kostjate vastu TMS § 222 alusel nõuet vara arestist vabastamiseks ning seetõttu esineb TsMS § 371 lg 2 p-s 2 sätestatud alus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Maakohus ei hinnanud hagi menetlusse võtmise üle otsustamisel tõendeid, vaid lähtus sellest, et hagiavalduses hageja poolt esile toodud asjaoludest ei järeldu, et nõue oleks hagejale loovutatud. Ringkonnakohus nõustub, et R.I.C.H-i poolt kriminaalasjas nr 1-17-9149 kohtule saadetud e-kiri juhisega kanda R.I.C.H-i kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitis hageja kontole ei näita nõude loovutamist. Kriminaalasjas kohtule esitatud arvelduskonto andmeid või palvet kanda väljamõistetud summa kolmanda isiku kontole saab käsitada väljamakse korraldamise juhisena. Sellise juhise järgimine ei tähenda, et kriminaalasja lahendis oleks muudetud menetluskulude hüvitamiseks õigustatud isikut. Samuti ei anna hageja poolt viidatud 05.11.2021 kokkulepe menetluskulude hüvitamise kohustuse kohta alust asuda seisukohale, et menetluskulude nõue oleks hagejale loovutatud. Maakohus viitas õigesti, et nõude loovutamiseks VÕS § 164 mõistes on vajalik kehtiva loovutamislepingu sõlmimine nõuet loovutava isiku ja nõude omandaja vahel. Sellest tulenevalt palus maakohus hagejal esile tuua asjaolud, mis näitavad, et R.I.C.H-i ja hageja vahel on sõlmitud menetluskulude nõude osas nõude loovutamise leping. Hageja ei ole selliseid asjaolusid esile toonud. Seetõttu leidis maakohus põhjendatult, et hagiavalduse asjaoludest ei nähtu nõude loovutamist hagejale. Kuna TMS § 222 alusel hagi esitamise eelduseks on see, et hageja on nimetatud vara omanik ning praegusel juhul see hagiavalduse asjaoludest ei nähtu, ei saa hageja vastavat hagi esitada.
10.Eeltoodust tulenevalt puudub maakohtu määruse tühistamiseks alus.
11.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebusega seonduvad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
12.Kostja I on esitanud oma menetluskulude nimekirja, milles palub hagejalt enda kasuks välja mõista menetluskulud 2530,71 eurot (käibemaksuta) ning kohustada hagejat tasuma menetluskuludelt viivist TsMS § 177 lg 4 alusel.
12.1.Kostja I menetluskuluks on lepingulise esindaja kulu 2457 eurot (käibemaksuta) ning haldustasu 73,71 eurot. Lepinguliste esindajate ajakulu kokku on 13,9 tundi. Esindajatel on kulunud kohtuasja materjalide analüüsimisele 5,4 tundi, määruskaebuse vastuse koostamisele (sh vastuse täiendamisega seotud toimingud) 8 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamisele 0,5 tundi. Vandeadvokaatidest esindajate tunnitasu suuruseks on 180 eurot (käibemaksuta) ning esindajaid abistanud töötaja tunnitasu menetluskulude nimekirja koostamisel on 90 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude hulka kuuluv haldustasu tuleneb kliendilepingust, mille kohaselt on bürool õigus kohaldada haldustasu 3% õigusteenuse osutamise kogukulust. Haldustasu katab
õigusteenuse osutamisega vältimatult seotud andmeturbe, andmesüsteemide haldamise, arendamise ja ajakohastamise kulud ning ei hõlma õigusteenuse osutamise eest arvestatavat tasu.
12.2.Ringkonnakohus leiab, et lepingulise esindaja kulu on põhjendatud osaliselt.
12.2.1.TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Asja keerukus võib seostuda vajadusega süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms ning asja keerukus võib seostuda ka tõendite hindamisega, eelkõige siis, kui hinnatavate tõendite maht on suur. Lisaks võib teise esindaja õigusabikulude väljamõistmine poolelt kõne alla tulla eelkõige siis, kui teisel esindajal on mingis valdkonnas eriteadmised, mis on asjaolude või tõendite hindamiseks vajalikud (RKTKm 09.11.2009, 3-2-1-112-09, p 17). Kostja I selgitas, et siinses asjas oli läbitöötatavate asjaolude ja õigusliku positsiooni maht tavapärasest määruskaebemenetlusest oluliselt suurem (kostja I esindaja Martti Peetsalu pidi läbi töötama 15 lk hagi, selle lisad ja 15 lk määruskaebuse ning seal viidatud kohtupraktika, et hinnata selle asjakohasust määruskaebuse lahendamisel) ning eeldas asjaga seotud kriminaalasjas nr 1-17-9149 esindajaks olnud Carel Kivimaa ja Kedli Anvelti sisendit esitatud tõendite osas, mis aitas aega kokku hoida. Põhitöö tegi ära Martti Peetsalu, kuid samas esindajad tööd ei dubleerinud, vaid tööülesanded olid nende vahel ära jagatud. Praegusel juhul ei ole tegemist nii keeruka ega mahuka asjaga, mis tingiks mitme esindaja kasutamise vajaduse. Tegemist on alles hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisega, kus tõendeid sisuliselt ei hinnata. Vaidlus määruskaebemenetluses taandus üksnes sellele, kas hagiavalduse asjaolude pinnalt sai järeldada nõude loovutamist hagejale ning selline küsimus ei eelda esindajate eriteadmisi mõnes spetsiifilises valdkonnas. Kuigi kostja I sõnul toimingute dubleerimist ei toimunud, nähtub kuluaruandest siiski, et ühte toimingut on samaaegselt teostanud erinevad esindajad. Seega hindab ringkonnakohus ajakulu põhjendatust peamise esindaja Martti Peetsalu toimingutest lähtuvalt. Kohtuasja materjalidega tutvumise ja analüüsimise (sh suhtlus kliendiga) põhjendatud ajakulu on 3,9 tundi. Määruskaebusele vastuse koostamise põhjendatud ajakulu on vastuse sisu ja mahtu (sisuline osa ca 2 lk) arvestades 4 tundi. Büroo töötaja poolt menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 0,5 tundi on põhjendatud ning töötaja tehtud toiminguga saab arvestada, kuna see ei ole dubleeriv toiming ning on kokkuvõttes kulusid vähendanud (vt RKTKo 17.04.2024, 2-17-124505, p 16). Seega on kostja I lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 8,4 tunni ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu 180 eurot (käibemaksuta) on vandeadvokaadi puhul turuhindasid arvestades põhjendatud. Büroo töötaja tunnitasu 90 eurot (käibemaksuta) on samuti mõistlik ja põhjendatud. Kostja I lepingulise esindaja kulud on seega põhjendatud ja vajalikud 1467 euro ulatuses (7,9 × 180 + 0,5 × 90).
12.2.2.Haldustasu 73,71 eurot ei ole menetluskulu, mida vastaspool peaks hüvitama. Kostja I selgituste kohaselt sisaldab nimetatud kulu andmeturbe, andmesüsteemide haldamise, arendamise ja ajakohastamise kulusid. Tegemist on kuludega, mida advokaadibüroo peab oma tegevuses kandma. TsMS § 175 lg 1 kohaselt saab kohus välja mõista ning vastaspool peab
hüvitama ainult menetlusosalist kohtumenetluses esindanud lepingulise esindaja kulud, mitte lepingulise esindaja advokaadibüroo kulusid. Isegi kui kliendilepingus sisaldub kokkulepe, et haldustasu on 3% õigusteenuse osutamise kogukulust, ei ole selle puhul võimalik konkreetselt kindlaks teha, milline on nimetatud kulu vajalik ja põhjendatud suurus just käesoleva kohtuasjaga seoses. Sellisele seisukohale on bürookulude osas asunud ka Riigikohus (RKHKo 11.12.2014, 3-3-1-61-14, p 25; 31.07.2014, 3-3-1-28-14, p 20.3; RKTKm 25.11.2011, 3-2-1102-11, p 14). Seega jätab ringkonnakohus haldustasu hagejalt välja mõistmata.
12.3.Eeltoodust tulenevalt on kostja I menetluskulude põhjendatud suuruseks 1467 eurot, mis kuulub hagejalt kostja I kasuks väljamõistmisele. Kostja I taotlusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras (TsMS § 177 lg 4).
13.TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.