Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret Siilbek
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.08.2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-133907
Kohtuasi
Elisa Eesti AS-i hagi X (X) vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.05.2025 tagaseljaotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Elisa Eesti AS-i apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
213,15 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Elisa Eesti AS (registrikood 10069659), lepingulised esindajad Sigrid Rahkema ja Ahto Järvela Kostja X (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 30.05.2025 tagaseljaotsus osas, milles jäeti rahuldamata nõue mõista 42,86 euro suuruselt põhivõlgnevuselt välja seadusjärgset viivisemäära ületav viivis, ning menetluskulude jaotuse osas. Teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja nii sissenõutavaks muutunud kui ka edasiulatuv viivis kokkulepitud määras 0,065% päevas. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 8% ulatuses Elisa Eesti AS-i kanda ja 92% ulatuses X kanda.
3.2.Välja mõista Xlt Elisa Eesti AS kasuks 705,16 eurot, s.o põhivõlgnevus 632,44 eurot, 19.01.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis kuni hagiavalduse esitamiseni 03.12.2024 summas 72,72 eurot.
3.3.Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuselt 589,58 eurot seadusjärgset määra ületavas määras arvestatud viivise osas.
2-24-133907
3.4.Välja mõista Xlt Elisa Eesti AS kasuks põhivõlgnevuselt 589,58 eurot viivis alates 04.12.2024 kuni põhivõlgnevuse 589,58 euro täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras ja põhivõlgnevuselt 42,86 eurot viivis alates 04.12.2024 kuni põhivõlgnevuse 42,86 euro täitmiseni 0,065% päevas.
3.5.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 8% ulatuses Elisa Eesti AS-i kanda ja 92% ulatuses X kanda.
3.6.Välja mõista Xlt Elisa Eesti AS kasuks menetluskulude hüvitis maakohtus 409,40 eurot (käibemaksuta) ning ringkonnakohtus 312,80 eurot (käibemaksuta).
3.7.Välja mõista Xlt Elisa Eesti AS kasuks viivis maakohtu menetluskulude hüvitise tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
3.8.Välja mõistetud menetluskulud tasuda kostjal Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 717773808.
3.9.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Elisa Eesti AS (hageja) esitas 03.12.2024 Harju Maakohtule X (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 632,44 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 131,55 eurot, sh viivised alates 04.12.2024 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 13.10.2023 osamaksetega vara müügileping seadme Apple iPhone 13 128GB ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 849 eurot. Tasumise periood on 36 kuud ning igakuise osamakse suurus 23,583 eurot. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Hageja on esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest, kuid kostja on jätnud need tasumata. 23.12.2023 ütles hageja kostjaga sõlmitud lepingud üles. Kuna kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt, siis arvestatakse vastavalt üldtingimuste p 6.10 järgi maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvetes märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,065% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Kostja vastuväited
3.Kostja hagile ei vastanud.
2-24-133907 Maakohtu tagaseljaotsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 30.05.2025 tagaseljaotsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 700,89 eurot, s.o põhivõlgnevuse 632,44 eurot ja 19.01.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise kuni hagiavalduse esitamiseni 68,45 eurot ning viivise seadusjärgses määras alates 04.12.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis hagi rahuldamata seadusjärgset määra ületavas määras arvestatud viivise osas. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 445 eurot koos seadusjärgse viivise tasumise kohustusega alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus märkis, et tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
5.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tegi maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 tulenevalt tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kuid märkis lühidalt järgmist. Viivise väljamõistmiselt tuleb lähtuda seadusjärgsest viivisemäärast. Kuivõrd tegemist on osaliselt (ühe lepingu osas) tarbijakrediidilepinguga ja kohtu hinnangul ei olnud hageja nõuetekohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega toonud järgimist hinnata võimaldavaid asjaolusid esile, siis oli leping koos selle lisaks olevate üldtingimustega tühine ning viivist tuli arvestada seadusjärgses määras. Hageja taotletud perioodil 632,44 eurolt seadusjärgses määras arvestatud viivis on 68,45 eurot. Apellatsioonkaebus
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kuni hagiavalduse esitamiseni 63,10 eurot ja edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt 632,44 eurot lepingus kokku lepitud viivisemääras 0,065% päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
7.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga, kuna see on ostjatele tasuta ehk ei lisandu intressi või muid tasusid. Seega ei kohaldu tarbijakrediidi sätted. Hageja majandus- ja kutsetegevuseks ei ole tarbijale krediidi andmine. Muuhulgas peab krediidiandjana tegutsemiseks olema tegevusluba. Hageja märgib, et krediidiandja peab oma kohustuste täitmist tõendama juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem seadusjärgsest intressimäärast või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma. Kuivõrd osamaksetega vara müügilepingu intressimäär ja krediidikulukuse määr olid 0% ja lisatasusid ei kaasnenud, siis ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga. Seega ei tulnud krediidiandjal täita vastutustundliku laenamise kohustusi, mis on sätestatud tarbijakrediidi puhuks.
7.1.Hageja leiab, et juhul, kui kohtul tekkisid küsimused seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega, tulnuks kohtul anda enne kohtuotsuse tegemist hagejale võimalus selgituste andmiseks. Hageja oleks saanud sel juhul põhistada, et tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga. Maakohus ei ole hagejale teatanud, et kohtu hinnangul on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud ning sellest tulenevalt andnud hagejale tähtaega täiendavate selgituste esitamiseks, millega maakohus on rikkunud selgitamiskohustust.
7.2.Väär on maakohtu käsitlus justkui tooks vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine kaasa lepingu ja üldtingimuste tühisuse ning viivist tuleks arvestada seadusjärgses määras. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa kogu lepingu tühisust, vaid krediidilepingu osalise tühisuse kokkuleppelise intressi osas. Seega on hageja
2-24-133907 viivisekokkuleppe igal juhul kehtiv. Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, 2-18-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, 2-21-125271, p 9; TrtRnKo 29.05.2020, 2-18-12417, p 11). Vastustaja seisukoht
8.Kostja apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles jäeti rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt 42,86 euro suuruselt põhivõlgnevuselt välja seadusjärgset viivisemäära ületav viivis, ning teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja nii sissenõutavaks muutunud kui ka edasiulatuv viivis kokkulepitud määras 0,065% päevas. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
10.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata seadusjärgset määra ületavas määras arvestatud viivise osas. Ülejäänud osas on maakohtu otsus edasi kaebamata jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause).
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et poolte sõlmitud 13.10.2022 osamaksetega vara müügilepingu näol on tegemist tarbijakrediidilepinguga, mille puhul võib hageja nõuda maksete tasumisega viivitamisel kostjalt viivist seadusjärgses määras.
12.Hageja on apellatsioonkaebuses jäänud seisukohale, et siinsel juhul ei tulene hageja nõue tarbijakrediidilepingust, kuivõrd lepingus ei sisaldunud intressi ega muud lepingutasusid. Samuti leiab hageja, et maakohus rikkus selgitamiskohustust, kui ei andnud hagejale võimalust põhistada, et tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga.
12.1.Ringkonnakohus märgib esmalt, et toimiku materjalidest ei nähtu maakohtu menetlusõiguslikku rikkumist selgitamiskohustuse rikkumise näol. Maakohus on 20.11.2024 määruses selgitanud põhjalikult tarbijakrediidilepingule kohalduvat õigust, mille osas oli võimalik hagejal oma seisukohad hagiavalduses esitada (dtl 19-27).
12.2.Samas leiab ringkonnakohus, et poolte kokkulepe, mille kohaselt võis ostja tasuda ostuhinna osamaksetena 36 kuu jooksul, kujutab endast krediidi andmist ostuhinna ajatamisena ja seega VÕS § 402 lg 1 tähenduses tarbijakrediidilepingut. Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lg 1 järgi krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Seega võib tarbijakrediidilepinguks olla nii krediidi- kui ka laenuleping, kuid tarbijakrediidilepinguga on tegemist üksnes juhul, kui tarbijakrediidilepingut iseloomustavad eeldused on täidetud, st krediiti või laenu annab majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik tarbijale (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479, p 11). Ainuüksi asjaolu, et kostja ei pidanud tasuma lepingu alusel intressi ega muid lisakulusid, ei välista osamaksetega vara müügilepingu lugemist ühtlasi tarbijakrediidilepinguks (vt ka TrtRnKo 30.04.2026, 2-23-142466, p 8; TrtRnKo 09.10.2025, 2-24-134862, p 10).
2-24-133907
12.3.Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule krediiti või laenu, siis tuleb eeldada tarbijakrediidilepingut. Tarbijakrediidilepingu sõlmimist välistavaid asjaolusid peab tõendama laenu- või krediidiandja (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479, p 11). VÕS § 402 lg 1 kohaselt ei ole nõutav, et krediidiandja majandustegevus oleks suunatud krediidilepingute sõlmimisele, piisav on, et krediidiandja antav krediit või laen oleks seotud krediidiandja majandus- või kutsetegevusega (VÕS II (komm) 2019, § 402, p 3.1). Vaidlust ei saa olla selles, et osamaksetega vara müügilepingute sõlmimine on osa hageja igapäevasest majandustegevusest.
12.4.Osamaksetega vara müügilepingu kvalifitseerimine tarbijakrediidilepinguks ei sõltu mh sellest, kas hageja on krediidiandja krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 3 tähenduses ning kas tal on krediidiandjana tegutsemiseks tegevusluba (KAVS § 10).
12.5.Ringkonnakohus märgib lisaks, et 18.10.2023 võeti vastu uus tarbijakrediididirektiiv (tarbijakrediidilepingute direktiiv EL 2023/2225, millega tunnistatakse alates 20.11.2026 kehtetuks tarbijakrediidi direktiiv 2008/48/EÜ [artikli 47 esimene lause]). Uus tarbijakrediidi direktiiv ei sisalda enam üldist reeglit, mille kohaselt on direktiivi kohaldamisalast välistatud igasugused krediidilepingud, mille puhul krediiti antakse ilma intressita ega nõuta muude tasude maksmist. Kuigi uus direktiiv ei ole käesolevas asjas ajaliselt kohaldatav, toetab selles väljendatud lähenemine järeldust, et krediidi tasuta andmine ei välista iseenesest lepingu käsitamist tarbijakrediidilepinguna.
12.6.Kuna osamaksetega vara müügileping kujutab endast ühtlasi tarbijakrediidilepingut, siis võib hageja VÕS § 415 lg 1 järgi nõuda osamaksetega vara müügilepingust tulenevate maksete tasumisega viivitamisel kostjalt viivist üksnes VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kuna kostja ei pidanud lepingu alusel tasuma intressi, siis on hagejal osamaksetega vara müügilepingust tulenevate maksetega tasumisega viivitamisel õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega ei anna apellatsioonkaebuse väited alust selles osas maakohtu otsuse muutmiseks.
13.Siiski on maakohus jätnud tähelepanuta, et hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue lisaks 13.10.2022 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust ka 13.10.2022 sõlmitud nutikindlustuse lepingust nr 13883666 (dtl 36–37), mille tõttu on maakohus mõistnud kogu rahuldatud põhinõudelt ebaõigesti välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna nutikindlustuse lepingu puhul pole tegemist tarbijakrediidilepinguga, siis on hagejal nutikindlustuse lepingust tulenevate maksete tasumisega viivitamisel õigus nõuda viivist kokkulepitud määras, s.o 0,065% päevas (dtl 58, p 6.10). Seega on maakohus jätnud alusetult nutikindlustuse lepingust tuleneva võlgnevuse puhul seadusjärgset määra ületavas määras arvestatud viivise osas hagi rahuldamata.
14.Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 632,44 eurot (34,57+34,57+34,57+528,73). Arvestades hageja esitatud arvestust ja hageja põhinõude rahuldamise ulatust, on kostja tarbijakrediidilepingust tulenev võlgnevus 589,58 eurot (23,58+23,58+23,58+518,84=589,58). Alates 19.01.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 03.12.2024 on sissenõutavaks muutunud viivis 63,81 eurot. Ülejäänud võlgnevuselt, s.o 42,86 eurolt (632,44-589,58) mõistab ringkonnakohus kostjalt välja viivise lepingujärgses määras, s.o 0,065% päevas. Alates 19.01.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 03.12.2024 on sissenõutavaks muutunud viivis 8,91 eurot. Seega on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 72,72 eurot.
2-24-133907 Alates 04.12.2024 sissenõutavaks muutuva viivise mõistab ringkonnakohus 589,58 euro põhinõude tasumata osalt välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja 42,86 euro suuruse põhinõude tasumata osalt 0,065% päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni (TsMS § 367). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Kuna ringkonnakohus muudab tehtud lahendit, siis tuleb muuta vastavalt ka menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3).
16.Kolleegium leiab, et käesoleval juhul on menetluskulud põhjendatud TsMS § 163 lg 1 II alternatiivi alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja esitas hagiavalduses nõude summas 763,99 eurot. Ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 705,16 eurot. Seega rahuldatakse hageja hagi ca 92% ulatuses, mistõttu on põhjendatud maakohtu menetluskulud jätta 8% ulatuses hageja kanda ning 92% ulatuses kostja kanda. TsMS ei näe ette võimalust jaotada menetluskulusid poolte vahel kaebuse rahuldamise ulatusest lähtudes. Ka sel juhul tuleb lähtuda TsMS §-st 163 (RKTKo 27.03.2017, 3-2-1-18-17, p 18). Neil kaalutlustel jaotab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud samas suhtes ning ka neist jääb 8% ulatuses hageja kanda ning 92% ulatuses kostja kanda.
17.Erinevalt maakohtu otsustatust jätab ringkonnakohus menetluskulud 8% ulatuses hageja kanda ning 92% ulatuses kostja kanda. Maakohus ei ole kostja menetluskulusid kindlaks määranud. Toimiku materjalidest nähtub, et kostja ei ole ei maa- ega ringkonnakohtu menetluses osalenud. Sellest tulenevalt kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Seega saab ringkonnakohus muuta maakohtu kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust (TsMS § 174 lg 5) ning määrata kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse nii maa- kui ka ringkonnakohtus.
18.Maakohus jättis menetluskulud tervikuna kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 445 eurot (riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamise kulu 20 eurot ja põhjendatud ulatuses õigusabikulu 180 eurot). Arvestades, et hageja ei ole menetluskulude kindlaksmääramist vaidlustanud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks maakohtus kantud menetluskulude hüvitisena välja mõistmisele 409,40 eurot (92% 445 eurost).
19.Hageja lepinguline esindaja esitas 31.07.2026 menetluskulude nimekirja. Sellest nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi kogusummas 338 eurot (käibemaksuta) 2 tunni ulatuses tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta), mis kulus apellatsioonkaebuse koostamisele ja kohtule esitamisele. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 100 eurot.
20.Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
21.Vajalik ja põhjendatud menetluskulu on hageja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 100 eurot (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning TsMS § 139 lg 2).
22.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat
2-24-133907 on esindanud jurist. Ka ringkonnakohtu hinnangul on juristi osutatud õigusteenuse mõistlik hind, arvestades ka asja mahtu ja vähest keerukust, 120 eurot tunnis (käibemaksuta).
23.Menetlustoimingule kulunud aega peab ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks. Arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu (5 lk) ning tsiviilasja vähest keerukust, on menetlustoimingule kulunud aeg kooskõlas asja menetlusega ning sellele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik tervikuna.
24.Tulenevalt eespool märgitust on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus 340 eurot (240 + 100) (käibemaksuta), millest tuleb kostjal hagejale hüvitada 92%, s.o 312,80 eurot (käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.