Danil Gokalo süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3, § 274 lg 2 p 3, § 320 lg 1 järgi, Oleg Gontarenko ja Andrei Lebedinski süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3, § 331 järgi ja W.I süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses
Prokurör
Ringkonnaprokurör Maarja-Liisa Kõiv
Süüdistatav
Danil Gokalo – isikukood: 39611222210; XXX kodakondsus; viibimiskoht Tallinna Vangla; emakeel XXX; XXX; XXX; 4 kehtivat kriminaalkaristust, Tartu Maakohtu 21. aprilli 2023. a määrusega mõisteti D. Gokalole KrMS § 413, KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg-te 1 ja 3 alusel kriminaalasjade nr 1-17-11773, nr 1-20-7024 ja nr 1-21-5449 kohtuotsuste alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 9 aastat 6 kuud vangistust kandmise algusega alates 2. aprillist 2021 Tõkendit ei ole kohaldatud
Kaitsja
Vandeadvokaat Rein Napa riigi õigusabi korras
Süüdistatav
Oleg Gontarenko – isikukood: 39110150210;XXX ; viibimiskoht Tallinna Vangla; emakeel XXX ; XXX;XXX; 2 kehtivat kriminaalkaristust, viimati Harju Maakohtu 22. septembri 2021. a otsusega nr 1-21-5840 karistati KarS § 200 lg 2 p-de 4 ja 7, § 214 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 järgi 7 aasta 11 kuu pikkuse vangistusega. Karistuse algus 14. juunil 2021
1-24-6690 Tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja
Vandeadvokaat Argo Küünemäe riigi õigusabi korras
Süüdistatav
Andrei Lebedinski – isikukood: 38802112292; XXX ; viibimiskoht Viru Vangla; emakeel XXX ; XXX; 4 kehtivat kriminaalkaristust, viimati Viru Maakohtu 13. juuni 2022. a otsusega nr 1-22-1322 karistati KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi 4 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Karistuse algus 31. mail 2021 Tõkendit ei ole kohaldatud
W.I – isikukood: XXX;XXX ; viibimiskoht XXX; emakeel XXX; XX; XXX; 2 kehtivat kriminaalkaristust, viimati XXXXXXXXXXXX Tõkendit ei ole kohaldatud
Kaitsja
Vandeadvokaat Kalju Kutsar riigi õigusabi korras
RESOLUTSIOON
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 306 ning § 309 lg-st 3, kohus otsustas: Danil Gokalo
1.Tunnistada Danil Gokalo süüdi karistusseadustiku (KarS) § 320 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 4 kuud vangistust.
2.Tunnistada Danil Gokalo süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (7. detsembri 2022. a tegu) ja mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust.
3.Tunnistada Danil Gokalo süüdi KarS § 274 lg 2 p 3 järgi (15. detsembri 2022. a ja 20. märtsi 2023. a teod) ja mõista talle karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.
4.KarS § 64 lg 1 alusel mõista Danil Gokalole liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 6 kuud vangistust.
5.KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda KarS § 320 lg 1, § 121 lg 2 p 3 (7. detsembri 2022. a tegu) ja § 274 lg 2 p 3 (15. detsembri 2022. a ja 20. märtsi 2023. a teod) järgi mõistetav karistus kaetuks Tartu Maakohtu 21. aprilli 2023. a määrusega nr 1-21-5449; 1-20-7024, 1-17-11773 kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristusega 9 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega.
6.Tunnistada Danil Gokalo süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (11. veebruari 2024. a tegu) ja mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust.
7.Tunnistada Danil Gokalo süüdi KarS § 274 lg 2 p 3 järgi (14. veebruari 2024. a tegu) ning mõista talle karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust.
1-24-6690
8.KarS § 64 lg 1 alusel mõista Danil Gokalole liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga.
9.KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Danil Gokalole käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust eelmise, s.o Tartu Maakohtu 21. aprilli 2023. aasta määrusega nr 1-21-5449; 120-7024, 1-17-11773 mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa (5 aastat ja 28 päeva vangistust) võrra ja mõista Danil Gokalole liitkaristuseks 6 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust.
10.Karistuse kandmise aja algust lugeda alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 4. septembrist 2025. Andrei Lebedinski
11.Tunnistada Andrei Lebedinski süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 7 kuud vangistust.
12.Tunnistada Andrei Lebedinski süüdi KarS § 331 järgi ja mõista talle karistuseks 5 kuud vangistust.
13.KarS § 64 lg 1 alusel mõista Andrei Lebedinskile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 10 kuud vangistust.
14.KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Andrei Lebedinskile käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust eelmise, s.o Viru Maakohtu 13. juuni 2022. a otsusega nr 1-22-1322 mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 kuud ja 26 päeva vangistust) võrra ja mõista Andrei Lebedinskile liitkaristuseks 1 aasta 26 päeva vangistust.
15.Karistuse kandmise aja algust lugeda alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 4. septembrist 2025. Oleg Gontarenko
16.Mõista Oleg Gontarenko KarS § 121 lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuses õigeks.
17.Tunnistada Oleg Gontarenko süüdi KarS § 331 järgi ja mõista talle karistuseks 4 kuud vangistust.
18.KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Oleg Gontarenkole käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust eelmise, s.o Harju Maakohtu 22. septembri 2021. a otsusega nr 1-21-5840 mõistetud karistuse ärakandmata osa (3 aastat 8 kuud 9 päeva vangistust) võrra ja mõista Oleg Gontarenkole liitkaristuseks 4 aastat ja 9 päeva vangistust.
19.Karistuse kandmise aja algust lugeda alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 4. septembrist 2025. W.I
20.Mõista W.I KarS § 121 lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Menetluskulud
21.Välja mõista Danil Gokalolt kaitsja tasu 3 206,40 eurot, tunnistajale makstud 30 eurot ja sundraha 1329 eurot, seega menetluskulud kokku 4 565,40 eurot.
1-24-6690
22.KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel määrata, et Danil Gokalo võib välja mõistetud menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates ositi 12 kuu jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV PANK AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Danil Gokalo, kriminaalasi nr 1-24-6690, menetluskulud ja sundraha“ ja viitenumber 99925700024252. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
23.Välja mõista Oleg Gontarenkolt kaitsja tasu 278,80 eurot, ekspertiisi kulu 140 eurot ja sundraha 1329 eurot, seega menetluskulud kokku 1 747,80 eurot.
24.KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel määrata, et Oleg Gontarenko võib välja mõistetud menetluskulud tasuda ositi kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV PANK AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Oleg Gontarenko, kriminaalasi nr 1-246690, menetluskulud ja sundraha“ ja viitenumber 99925700024265. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
25.Oleg Gontarenko kaitsja tasu 2 509,12 eurot jätta riigi kanda.
26.Välja mõista Andrei Lebedinskilt kaitsja tasu 2 367,76 eurot, ekspertiisi kulu 140 eurot ja sundraha 1329 eurot, seega menetluskulud kokku 3 836,76 eurot.
27.KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel määrata, et Andrei Lebedinski võib välja mõistetud menetluskulud tasuda ositi kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV PANK AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Andrei Lebedinski, kriminaalasi nr 1-246690, menetluskulud ja sundraha“ ja viitenumber 99925700024278. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
28.W.I kaitsjale makstud tasu 2 724,50 eurot tuleb jätta riigi kanda. Muud otsustused
29.Plekist kruus ja metallist nuga, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
30.DVD-plaadid jätta kriminaalasja materjalide juurde.
31.Kohtuotsus edastada süüdistavatele, kaitsjatele, prokurörile ja kannatanutele.
EDASIKAEBAMISE KORD
1-24-6690 Otsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
1-24-6690
I. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
15.novembril 2024 saatis Lõuna Ringkonnaprokuratuur kohtusse süüdistusakti, milles süüdistatakse Danil Gokalot KarS § 121 lg 2 p 3, § 274 lg 2 p 3, § 320 lg 1 järgi, Oleg Gontarenkot ja Andrei Lebedinskit KarS § 121 lg 2 p 3, § 331 järgi ja W.I KarS § 121 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses.
(a) D. Gokalole, O. Gontarenkole, A. Lebedinskile ja W.I-le esitatud süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (7. detsembri 2022. a episood)
Süüdistuse sisuks on mh üks kõigile süüdistatavatele etteheidetav kuriteoepisood. Süüdistatavaid süüdistatakse selles, et olles kinnipeetavad Tartus aadressil Turu 56 asuvas Tartu Vanglas ja eesmärgil karistada nende hinnangul vangla subkultuuris madalamal astmel paiknevaid kinnipeetavaid, kasutasid D. Gokalo, O. Gontarenko, W.I ja A. Lebedinski koos 7. detsembril 2022 ajavahemikul kell 11.28–11.43 Tartu Vanglas, Turu 56 süüdimõistetute eluhoone kambris nr 119 füüsilist vägivalda kaaskinnipeetavate V.G ja V.Q suhtes järgmiselt. A. Lebedinski lõi ühe korra peaga vastu V.G näo piirkonda, peale mida V.G lükkas A. Lebedinski endast eemale, peale mida lõi A. Lebedinski enda vasaku rusikaga vähemalt kahel korral kannatanut vastu paremat kulmu. Peale seda lõid D. Gokalo, O. Gontarenko ja W.I kannatanu V.G korduvalt rusikatega näo- ja kehapiirkonda, peksmise käigus lõi A. Lebedinski metallist kruusiga vähemalt kahel korral V.G pähe. Tekkinud rüselust läks lahutama kinnipeetav V.Q, kes tõmbas D. Gokalo eemale, peale mida tõmbas O. Gontarenko kannatanu V.Q-d käest ja lõi teda ühel korral vastu V.Q vasaku silma piirkonda. Samal ajal ütles D. Gokalo V.Q-le , et: „Ma tapan su ära ja lõikan kõri läbi“. Ühise tegevuse tagajärjel tekitasid D. Gokalo, W.I, O. Gontarenko ja A. Lebedinski kannatanutele V.G-le ja V.Q-le füüsilist valu ja tervisekahjustused. V.G-l tuvastati meditsiiniosakonnas mitmeid marrastusi pea piirkonnas, paremal kulmul haav, parema silma turse, alaseljal marrastus, vasaku käe nimetissõrmel marrastus, kehatüve vasakul küljel marrastus ning paremal põlvel marrastused. V.Q-l tuvastati meditsiiniosakonnas vasakul põsesarnal punane marrastus, kaelal lõua all marrastus.
Süüdistatavaid on varem karistatud vägivallakuritegude toimepanemise eest. D. Gokalot on karistatud Tartu Ringkonnakohtu 24. mai 2022. a otsusega nr 1-20-7024 KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest, s.o vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. A. Lebedinskit on karistatud Viru Maakohtu 7. novembri 2014 a. otsusega nr 1-14-8662 KarS § 118 lg 1 p 1, s.o raske tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule. O. Gontarenkot on karistatud Harju Maakohtu 22. septembri 2021 a. otsusega nr 1-21-5840 KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja grupis. W.I on karistatud Harju Maakohtu 22. septembri 2021 a. otsusega nr 1-21-5840 KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja grupis.
1-24-6690
Sellega panid süüdistatavad toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt.
(b) D. Gokalo süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (11. veebruari 2024. a episood), § 274 lg 2 p 3 järgi ja § 320 lg 1 järgi
Samuti süüdistatakse D. Gokalot KarS § 121 lg 2 p 3 järgi selles, et tema kasutas 11. veebruaril 2024 kella 14.33 paiku Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vangla süüdimõistetute hoone S5 eluosakonna duširuumis füüsilist vägivalda kaaskinnipeetav L.I suhtes, lüües kannatanut mitmel korral kätega pähe, põhjustades sellega L.I-le tervisekahjustused – vasaku silma ümbruses pindmised marrastused, bulbusel hematoomid, silmaümbruses hematoomid.
Veel süüdistatakse D. Gokalot selles, et tema isikuna, keda on Tartu Ringkonnakohtu 24. mai 2022. a otsusega nr 1-20-7024 karistatud KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest, s.o vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, - kasutas 15. detsembril 2022 kella 20:30 paiku Tartu Vangla süüdimõistetute eluhoone 5. eluosakonna kambris nr 302 ja 5. eluosakonna koridoris füüsilist vägivalda ametikohustusi täitvate valvurite I.D Lepa (I.D) ja O.N (O.N) suhtes. D. Gokalo võttis kambris nr 302 valvur I. L enda haardesse ning tekkinud rüseluse käigus kukkusid valvur I.D ja D. Gokalo kambrist nr 302 5. eluosakonna koridori pikali. D. Gokalo hoidis kehaga I.Da enda haardes ning valvur O.N üritas D. Gokalot I. Lst eemale tõmmata. Kui O.N oli saanud D. Gokalo I. Lst eemale, siis liikus D. Gokalo J. M. Ki suunas ning lõi teda kahel korral vasaku käega paremale poole näkku. D. Gokalo tekitas oma tegevusega I. Lle füüsilist valu ja tervisekahjustusi – parema õlavarre ülemisel poolel, rindkerel ja vasakul säärel marrastused. D. Gokalo tekitas J. M. Kle füüsilist valu ja tervisekahjustusi – paremal pool üla- ja alahuulel vähene turse, verevalumid ja pealaenaha pindmine vigastus; - ähvardas 15. detsembril 2022 kella 22.12 paiku Tartu Vangla süüdimõistetute eluhoone
3.korruse liftis ümberpaigustamise ajal ametikohustusi täitvat vanemvalvur S.B-d (S.B) tervisekahjustuse tekitamisega, öeldes, et: „Davai sina ja mina, tee rutsniki lahti. Ma paneb sulle pamorda urod“. Olles paigutatud eeluuritavate eluhoone kambrisse nr 1191 jätkas vanemvalvur S.B ähvardamist ja ütles, et tema ja tema abikaasa saavad nuga. Samuti ütles D. Gokalo vanemvalvur S.B-le, et „davai, homme hommikul sina ja kõik teised, te kõik saate minult peksa, ponjal?“ S.B võttis ähvardusi reaalsena;
1-24-6690 - kirjutas 20. märtsil 2023 pöördumise, mille adresseeris Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist Q.G-le ning andis üle 1. üksuse valvur M-G.Kile. Nimetatud pöördumises kirjutas D. Gokalo vene keeles: „Varem või hiljem te ikka § 69 võtate maha ja saate, mida väärite. Kogu aeg ei saa te mind kinni hoida. Mul on lihtsalt aega oma plaani ette valmistada ja see ellu viia. Siin vanglas on mul selleks kõik võimalused olemas. Ärge unustage, mis usku ma olen, meie moslemite jaoks on see hea asi, vaikselt valmistuge, teid ei päästa miski. Ma tean, millega sa sõidad, kus elad, niiet käi vaata ette ja taha. Ja vaata, et auto ei plahvataks, muidu võib kõike olla. Sa kaevasid endale augu ja varem 15 või hiljem läheb see kinni. Sa ei tea mind hästi ja milleks ma võimeline olen ja kurta võid kus tahad, keegi sind ei aita.“ Q.G tundis end D. Gokalo sõnadest ähvardatuna ja ohustatuna; - kasutas 14. veebruaril 2024 kella 12.10 paiku Tartus, Turu 56 asuva Tartu Vangla süüdimõistetute eluhoone 2. eluosakonna trepikojas füüsilist vägivalda ametikohustusi täitva vanemvalvur L.Z-i suhtes, lüües vanemvalvurit küünarnukiga vasakule pähe. Oma tegevusega põhjustes D. Gokalo kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – pealaenaha pindmise vigastuse. Sellega pani D. Gokalo toime KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega.
7.Veel süüdistatakse D. Gokalod selles, et tema 8. juunil 2021 ja 9. märtsil 2022 Viru Maakohtus Jõhvi kohtumajas toimunud kohtuistungitel kriminaalasja nr 17244000565 arutamisel andis kannatanuna valeütlusi, olles seejuures eelnevalt mõlemal korral hoiatatud KarS § 320 alusel kriminaalvastutusest teadvalt valeütluse andmise eest. D. Gokalo andis valeütlusi järgnevalt: 1) 2021. a kohtuistungil kannatanuna ütlusi andes väitis D. Gokalo, et ta ei näinud kahtlustatava N.F-i käes nuga, kuid 2022. a kohtuistungil kannatanuna ütlusi andes väitis D. Gokalo, et siiski nägi nuga J. N.F-i käes ja oskas lisaks ka noa välimust kirjeldada; 2) 2021. a kohtuistungil kannatanuna ütlusi andes väitis D. Gokalo, et peale juhtunut ei jooksnud J. N.F talle järele. D. Gokalo väide on ümber lükatud tunnistaja P.M ütlustega, mille kohaselt jooksis D. Gokalo J. N.F-i eest ära, ning Jevgeni ütles: “Saan kätte“; 3) 2021. a kohtuistungil kannatanuna ütlusi andes väitis D. Gokalo, et ta tõukas kahtlustatavat J. N.F-i ja viimane tõukas teda vastu. D. Gokalo andis ütlusi 2022. a selle kohta, et peale seda, kui ta oli J. N.F-i tõuganud, hakkas J. N.F teda rahustama; 4) 2021. a kohtuistungil kannatanuna ütlusi andes väitis D. Gokalo, et kui ta tahtis teist korda J. N.F-i lüüa, siis tundis D. Gokalo teravat valu kõhus. 2022. a andis D. Gokalo ütlusi selle kohta, et lõi J. N.F-i teist korda, kuid riivates; 5) 2021. a kohtuistungil kannatanuna ütlusi andes väitis D. Gokalo, et ta hakkas J. N.F-ilt raha nõudma, kuna arvas, et J. N.F on talle võlgu. 2022. a andis ütlusi D. Gokalo, et oli ise J. N.F-ile raha võlgu ja nõudis J. N.F-ilt raha juurde.
1-24-6690 Seega pani D. Gokalo toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kannatanuna kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluste andmine. (c) A. Lebedinski süüdistus KarS § 331 järgi
A. Lebedinskit süüdistatakse selles, et tema, olles kinnipeetav Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vanglas ning omamata arsti ettekirjutust narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamiseks, tarvitas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid hiljemalt 17. juulil 2023 narkootilist ainet. 17. juulil 2023 kella 18.00 paiku toimetati A. Lebedinski narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise kahtlusega Tartu Vangla meditsiiniosakonda, kus teostati A. Lebedinski bioloogilise vedeliku – vere – võetus, mis edastati Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. Vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonna toksikoloogia valdkonna 31. juuli 2023. a ekspertiisiaktile nr 117I leiti ekspertiisiks esitatud A. Lebedinski verest metonitaseeni ja N-desetüül-isotonitaseeni. Vastavalt sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 lisale 1 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine) kuulub metonitaseen narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja.
Seega pani A. Lebedinski toime KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kinnipeetava poolt narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise.
(d) O. Gontarenko süüdistus KarS § 331 järgi
10.O. Gontarenkot süüdistatakse selles, et tema, olles kinnipeetav Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vanglas ning omamata arsti ettekirjutust narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamiseks, tarvitas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid hiljemalt 17. juulil 2023 narkootilist ainet. 17. juulil 2023 kella 20.30 paiku toimetati O. Gontarenko narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise kahtlusega Tartu Vangla meditsiiniosakonda, kus teostati O. Gontarenko bioloogilise vedeliku – vere – võetus, mis edastati Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. Vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonna toksikoloogia valdkonna 31. juuli 2023. a ekspertiisiaktile nr 118I leiti ekspertiisiks esitatud O. Gontarenko verest metonitaseeni ja N-desetüül-isotonitaseeni. Vastavalt sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 lisale 1 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine) kuulub metonitaseen narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja.
11.Seega pani O. Gontarenko toime KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kinnipeetava poolt narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise. (e) Menetluse käik
12.Tartu Maakohtu 3. märtsi 2025. a määrusega anti süüdistatavad kohtu alla. Kohtulik arutamine toimus 8., 10., 28. aprilli, 2. ja 11. juuni 2025. a kohtuistungil.
II. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1-24-6690
13.Kohus käsitleb esmalt süüdistatavatele esitatud süüdistust tegude kaupa. Kohus tuvastab lubatavatele ja usaldusväärsetele tõenditele tuginedes faktilised asjaolud ja annab neile õigusliku hinnangu (a–f). Seejärel põhjendab kohus süüdistatavatele mõistetavat karistust (g–i) ja lahendab muud kohtuotsuse tegemisel tekkinud küsimused (j–k). (a) D. Gokalo, O. Gontarenko, W.I ja A. Lebedinski süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi
14.Kohtu hinnangul on tõendite alusel tuvastatav, et A. Lebedinski ja D. Gokalo kasutasid 7. detsembril 2022 ajavahemikul kella 11.30 paiku Tartu Vanglas aadressil XXX süüdimõistetu eluhoone kambris 119 füüsilist vägivalda kaaskinnipeetava V.G suhtes. Kohus loeb tuvastatuks löögid kätega. Et kannatanut oleks löödud peaga või metallist kruusiga, kriminaalasjas esitatud tõendite alusel tõendatud ei ole. Sellega tekitati V.G-le tervisekahjustusi – marrastused pea piirkonnas, paremal kulmul haav, parema silma turse.
15.Kannatanu V.G ütluste kohaselt toimus hulga inimeste vahel konflikt, kaklus. Kedagi neist näeb ta saalis. Konflikt sai alguse mingist mängust. Rusikad lendasid igalt poolt. Pärast oli tal kulm katki. Sealt, kust lendas, sinna lõi ta vastu ka. Väike ruum, polnud võimalik aru saada. Keegi lahutas, keegi tiris, keegi tõukas. Löödi vist rusikatega, ei tea. Kruusiga vist ei löödud. Kõik poisid, kes saalis on, kõik olid seal. Kambris istus ta V.Qga . Tema oli ka kambris. Kambris oli pärast põrandal veri. Ei tea, kelle veri. Ei ole kellegi vastu mingeid pretensioone (I kd, tl 76–78). Kohtu hinnangul on kannatanu V.G ütlused osaliselt usaldusväärsed. Tema ütluste andmisest nähtus selgelt, et ta ei soovi anda teisi kinnipeetavaid süüstavaid ütluseid. Põhjuseks võib-olla hirm või solidaarsus endiste kaaskinnipeetavate suhtes. Küll aga haakuvad tema ütlused teiste tõenditega selles, et toimus kaklus ja teda löödi rusikatega, tema lõi vastu.
1-24-6690
16.Kannatanu V.Q andis ütluseid, et istus süüdistatavatega Tartu vanglas ühes sektsioonis pikalt. Tema on ses asjas pigem tunnistaja, mitte kannatanu. Neil oli kambris kähmlus ja tema tõmbas isikuid eemale. See toimus umbes poolteist aastat tagasi. Kähmluses osalesid tema, V.G, D. Gokalo, W.I, A. Lebedinski ja O. Gontarenko. Kähmlus toimus tema ja V.G kambris. Kui tema astus kambrisse sisse, oli seal sõimlemine V.G ja A. Lebedinski vahel. Järsku algas kaklus. Kes keda ründas, ta täpselt öelda ei oska. Akna ees seisis V.G. Tema ees seisis Lebedinski ja vasakut kätt seisis Gokalo. Siis algas kaklus. Ei oska öelda, kes kaklust alustas. Võib-olla oli see Gokalo, võib-olla Lebedinski. Lebedinski kakles V.G-ga. Kõrval oli Gokalo. V.Q hakkas neid laiali tõmbama. Tema tõmbas Gokalot V.G-st eemale. Tema ise (V.Q) lööke ei saanud. Kui eemale tõmbas, siis jäi käega kinni ja oligi kõik. Võib-olla teda siis riivati kaelast, sihilikke lööke ta ei saanud. V.G sai konkreetseid lööke. Lebedinski lõi. V.G lõi ka vastu Lebedinskile. V.G-l oli vasakul pool kulmu kohal katki. Kamber oli pärast verine. Tema mäletamist mööda oli see kolme inimese veri – Lebedinski, Gokalo, V.G. Seda teab ta sellepärast, et nendel kolmel inimesel olid pärast näod katki. Gokalol tilkus ninast verd. V.G lõi teda, sellepärast. Tema (V.Q) pidi Gokalot eemale tõmbama, blokeeris teda, et ta ei saaks lüüa. D. Gokalo lõi V.G või püüdis lüüa. Omavahel kaklesid Lebedinski ja V.G, kõrvalt vasakult poolt Gokalo püüdis lüüa või tõmmata V.G enda poole. Gontarenko lihtsalt seisis tagapool. Kui Lebedinski tahapoole lendas, hoidis Gontarenko teda kinni. W.I läks enne kaklust lihtsalt minema. Suhteid selgitati omavahel mingi kriminaalasja pärast. Lebedinski ja V.G vahel olid mingid probleemid. Kes andis ütluseid, kes ei andnud. V.Q ütluste kohaselt vajutas tema kambris fonoseadet ja kutsus valvurid (I kd, tl 53 jj).
17.Ülekuulamise käigus avaldati KrMS § 289 lg 1 alusel usaldusväärsuse kontrolliks V.Q kohtueelses menetluses antud ütlused. Seal väitis V.Q: „Lööke oli palju. Siis hakkasid nad kõik V.G peksma rusikatega näkku.“ V.Q selgitas kohtus, et seal on valesti kirjas. Kaks inimest, mitte kõik. Võib olla oli tõlkega probleem või temast saadi valesti aru (I kd, tl 55 p – 56).
18.Kohtu hinnangul on V.Q kohtus antud ütlused usaldusväärsed. Tal ei ole põhjust anda kohtus teadvalt valeütluseid. Ta ei ole kartnud anda kahte süüdistatavat süüstavaid ütluseid, kuigi on ka ise kinnipeetav. Samuti pole tal põhjust alusetult teisi süüstada, sest teda on algusest peale käsitatud asjas kannatanuna. Ka kohtus avaldatud kohtueelse menetluse ütlused ei anna alust vastupidist järeldada. Avaldatud ütlustest ei nähtu, kes on „kõik“, kes kannatanut peksma hakkasid. Seega vastuolu kohtus öelduga – et V.G lõid A. Lebedinski ja D. Gokalo – ei ole.
19.Kohtu hinnangul ei anna V.Q ütlustes alust kahelda asjaolu, et ta tarvitas sündmuse ajal ravimeid. Tema ütlused on kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Tema kutsus kohale valvurid ja on algusest peale väitnud, et V.G löödi. Kaamerasalvestiselt nähtub, et esimesena väljub kambrist just W.I, pärast mida jäävad teised veel kambrisse. Nii väitis ka V.Q. Samuti tuvastatakse tervisekahjustused just kolmel inimesel – V.G-l , A. Lebedinskil ja D. Gokalol. O. Gontarenkol ja W.I-l tervisekahjustusi ei olnud. Lisaks on V.Q ütlused üldjoontes kooskõlas ka G.T ütlustega. Tunnistaja G.T-le avaldas V.Q kohe sündmuskohal, et V.G löödi. Ta ei nimetanud ründajaid nimeliselt, kuid viitas kambrisse sisenejatele. Kambrisse sisenesid mh ka D. Gokalo ja A. Lebedinski.
1-24-6690
20.V.G terviseseseisundi kontrolli käigus koostatud teatisest nähtuvalt olid tal 7. detsembril 2022 peas mitmeid marrastusi, paremal kulmul haav, parema silma alt turses, alaseljal marrastus, vasaku käe nimetissõrmel veritsev marrastus, kehatüve vasakul küljel marrastus, paremal põlvel marrastused (II kd, tl 68, fotot II kd, tl 43–54). Fotolt nähtub, et veritsev marrastus on vasaku käe keskmisel, mitte nimetissõrmel.
21.V.Q terviseseisundi kontrolli käigus koostatud teatisest nähtuvalt on tal 7. detsembril 2022 fikseeritud punane marrastus vasakul põsesarnal ja kaelal lõua all marrastus (II kd, tl 107, fotod II kd, tl 55–57).
22.A. Lebedinski tervisekontrolli tulemusel tuvastati tal 7. detsembril 2022 otsmikul marrastus paremal ja vasakul pool, paremal põsesarnal marrastus. Vasakul pool kaelal marrastus, keskseljal ja alaseljal marrastus. Parema käe pöial teatise kohaselt valulik, turset pole. Ülahuul seest vasakult katki, tehtud 3 õmblust (II kd, tl 69, fotod II kd, tl 58– 59).
23.D. Gokalo tervisekontrolli käigus tuvastati tal 7. detsembril 2022 marrastused vasakul põsesarnal, nina tipul, paremal õlal, vasakul õlavarrel seesmisel poolel, paremal õlavarrel tagumisel osas ja mõlemal põlvel (II kd, tl 70, fotod II kd, tl 60–67).
24.O. Gontarenkol ja W.I-l vigastusi 7. detsembril 2022 ei tuvastatud (II kd, tl 71 ja 72).
25.V.G ja V.Q kasutuses olnud kambrit on 7. detsembril 2022 vaadeldud. Vaatlusprotokollist nähtub, et kambri põrandal ja seintel on verekahtlane määrdumine (II kd, tl 79 jj).
26.Kohtule esitati Tartu Vangla videovalvesüsteemi eluhoone 1 eluosakonna valvekaamerate salvestised ja nende vaatlusprotokoll. Protokollist nähtub, et kell 11.27 siseneb kambrisse nr 110 M.S ja V.G. Kell 11.28 sisenevad kambrisse O. Gontarenko ja W.I. Seejärel sisenevad kambrisse D. Gokalo ja A. Lebedinski. Kambrist väljub M. S ja siseneb V.Q. Kell 11.29 (ja 47 sek) väljub kambrist V. Š ja tõmbab ukse enda järelt kinni. Kell 11.31 (ja 27 sek) väljub kambrist O. Gontarenko, käib kambris 106 ja siseneb kell 11.31 (ja 39 sek) uuesti kambrisse 119, hoides käes midagi. Kell 11.33 (ja 37 sek) väljub kambrist nr 119 W.I. Kell 11.35 (ja 9 sek) väljub kambrist D. Gokalo, kelle paremal käel on näha verekahtlane määrdumine. Kell 11.36 (ja 22 sek) on tal näha lisaks punetavaid laike vasakul käel ja ninal. Kell 11.38 (ja 11 sek) siseneb D. Gokalo uuesti kambrisse. Kell 11.38 (ja 16 sek) väljuvad kambrist D. Gokalo ja A. Lebedinski. A. Lebedinski pea piirkonnas nähtav punetav laik. Kell 11.43 väljub kambrist O. Gontarenko. Kell 11.44 jõuavad kambri juurde valvurid (II kd, tl 109 jj).
1-24-6690
27.Tunnistaja G.T andis kohtuistungil ütluseid, et töötab Tartu Vanglas inspektorkontaktisikuna. Detsembris 2022 toimus konflikt. Majja jõudes talle seletati, et toimus kaklus osakonnas ja ta läks vaatama. Temaga suhtles alguses kinnipeetav V.Q. Seejärel suhtles ta ka kinnipeetav V.G-ga. Talle rääkis toimunust V.Q kohe pärast intsidenti. Ta võttis kohe V.Q kaasa duširuumi ja vestles temaga. Ta ütles, et tulid kinnipeetavad, oli konflikt. V.G sai peksa. V.Q ütles, et peksid need, kes sisenesid. V.Q nimeliselt välja ei toonud, kes lõi, aga ütles, et kõik on löönud. Kui ta küsis, et miks see üldse toimus, vastas V.Q, et oli mingisugune võlateema. Siis ta mainis ka seda, et mingi hetk Gontarenko võttis kuskilt mingi metalleseme, mis tundus midagi noataolist ja V.Q-l tekkis tunne, et äkki Gontarenko tahab selle noaga lüüa. V.Q olevat haaranud selle Gontarenko käest ja viskas selle voodimadratsi alla (I kd, tl 67 p jj).
28.V.G-ga sai tunnistaja G.T rääkida pärast seda, kui fikseeriti tema vigastused. V.G ütles, et vaadake kaamerast, et kõik kes sisenesid, osalesid ja olid kaklusega seotud. V.G ennast kaitses ja ringi ei vaadanud. Tema lõi enesekaitseks. Tunnistaja sai aru, et ikkagi kõik, kes olid, lõid (I kd, tl 67 p jj).
29.Tunnistaja K. K (Z.P) ütluste kohaselt reageeris ta 2022. a detsembris sündmusele, mis vanglas toimus. Talle helistas kambrist kinnipeetav V.Q, kes teavitas, et tema kambris pekstakse kambrikaaslast. Kambrikaaslane oli sel hetkel V.G. Tunnistaja liikus koos valvuriga S-M.K kohe kambri juurde. Kambri juurde jõudes oli kambris näha verd. Kamber oli sassis. Kinnipeetava V.G silm oli paistes. V.Q-l oli särk ka katki vist. Valvurid hakkasid kinnipeetavaid eraldama. V.Q viidi duširuumi, kus temaga tegeles G.T . V.G toimetati meditsiiniosakonda vigastusi üle vaatama. V.Q oli öelnud, et kolm peksjat oli. Seda ütles ta neile kambriterminali pealt helistades (I kd, tl 71 jj).
30.Tunnistaja X.S andis ütluseid, et ta töötab Tartu vanglas valvemeedikuna. Tema juurde toodi kinnipeetavad vigastuste fikseerimiseks. D. Gokalol olid näo piirkonnas marrastused, kui ta õigesti mäletab. Kinnipeetavaid nad pildistavad ainult siis, kui on vigastusi, mida pildistada. Nad teevad sissekande meditsiiniandmebaasi üldjuhul kohe (I kd, tl 72 jj).
31.Kõik eeltoodud tõendid – kannatanu ja tunnistajate ütlused, dokumentaalsed tõendid ja videosalvestis – on omavahel haakuvad ja usaldusväärsed.
32.Süüdistatav A. Lebedinski andis ütluseid, et tema end süüdi ei tunnista. Vägivaldset konflikti V.G ja V.Q-ga pole tal olnud. Oli mingi sõnavahetus, tema püüdis vahele astuda. Ei löönud ega tõuganud kedagi. Ei oska öelda, kelle vahel sõnavahetus oli, möödunud on 2,5 aastat. Ei oska öelda, kes kambris olid. Ei oska selgitada, milles sõnavahetus seisnes. Isegi tema sai vigastusi, sest läks vahele mingisugustes olukordades. Lõi huule vastu tooli (vt 2. juuni 2025. a istungi protokoll, lk 7 jj).
1-24-6690
33.Süüdistava A. Lebedinski ütluseid 7. detsembri 2022. a episoodi osas peab kohus ebausaldusväärseks. Need on äärmiselt üldsõnalised ja põiklevad. Kuigi detsembrist 2022 on möödunud võrdlemisi pikk aeg, ei ole küsitluse esemeks oleva sündmuse puhul tegemist igapäevase tavapärase sündmusega, mille üksikasjad võiksid sellisel määral ununeda. Eriti arvestades, et A. Lebedinski oli ses asjas kahtlustatav ja seega ähvardas teda sellega seoses kriminaalkaristus. On eluliselt ebausutav, et A. Lebedinski ei mäleta üldse, kes konfliktis osalesid ja millest see üleüldse tekkis. A. Lebedinski kohtus antud ütlused on kantud soovist eitada oma süüd, jättes samas toimunu kohta sisulised ütlused andmata. Järelikult ei saa tema ütluseid usaldusväärseks pidada.
34.V.Q ütlustega on tõendatud, et A. Lebedinski ja D. Gokalo lõid kannatanut V.G kätega pea piirkonda. Tema ütlustega haakuvad ka kannatanu V.G ütlused, et tema lõi vastu neid, kes lõid teda. Tervisekahjustused tuvastati lisaks V.G-le just A. Lebedinskil ja D. Gokalol. Et löödi esialgselt V.G (ja mitte vastupidi) näitab kaude tõik, et sündmus toimus V.G kambris. Videosalvestise kohaselt järgnesid A. Lebedinski ja D. Gokalo talle sinna.
35.Kohus leiab, et kogutud tõendid ei anna alust etteheiteks, et füüsilist vägivalda oleks kasutatud V.Q suhtes. Tema ütluste kohaselt püüdis ta vaid kaklust lahutada ja võib-olla selle käigus teda riivati. Sellega on kooskõlas tal tuvastatud kehavigastused (põsesarnal ja kaelal marrastus), mis ei olnud tõsised ja ei viita intensiivsele vägivallale. Samuti ei leidnud kohtus tõendamist, et V.G oleks löönud O. Gontarenko või W.I . Samal seisukohal oli kohtuvaidlustes ka prokurör, seega on nende osas prokurör süüdistusest loobunud.
36.Kohus ei tuvasta sedagi, et V.G-l 7. detsembril 2022 fikseeritud marrastused alaseljal, vasaku käe sõrmel, kehatüvel ja põlvel oleks tekitatud D. Gokalo ja A. Lebedinski poolt. V.Q ja V.G ütluste kohaselt lõi V.G vastu, mis haakub vigastusega käel. Kuna toimus ka rüselus (nt V.Q püüdis D. Gokalot tagasi tõmmata ja sai ise käega riivata), siis ei ole tõsikindlalt tuvastatav, kas V.G võis marrastused kehal ja jalal saada näiteks kukkumise käigus ja kuidas ta täpselt kukkus. Kõrvaldamata kahtlused tuled tõlgendada süüdistatavate kasuks (KrMS § 7).
37.Kohtule esitatud tõenditega ei ole tuvastatav, et D. Gokalo ja A. Lebedinski eesmärk oleks olnud karistada vangla subkultuuris madalamal astmel olevat kinnipeetavat. Teisisõnu ei tuvasta kohus, et kannatanut oleks löödud süüdistuses märgitud madalal motiivil.
1-24-6690
38.Lüües kannatanut V.G tahtlikult (täpsemalt kavatsetult) kätega pea piirkonda ja tekitades talle sellega tervisekahjustuse, panid A. Lebedinski ja D. Gokalo toime KarS § 121 lg-s 1 sätestatud objektiivsele ja subjektiivsele koosseisule vastava teo. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Tegu on kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, sest mõlemal süüdistataval oli kuriteo toimepanemise hetkel kehtiv karistatus vägivallakuriteo toimepanemise eest. D. Gokalot on karistatud Tartu Ringkonnakohtu 24. mai 2022. a otsusega nr 1-20-7024 KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest, s.o vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. A. Lebedinskit on karistatud Viru Maakohtu 7. novembri 2014 a. otsusega nr 1-14-8662 KarS § 118 lg 1 p 1, s.o raske tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule.
39.Kohtule esitatud tõendid ei kinnita, et W.I või O. Gontarenko oleks löönud V.G või V.Qd. Nende süüdimõistmist ei taotlenud kohtuvaidlustes ka prokurör . KrMS § 301 sätestab, et kui prokurör loobub kohtuvaidlustes süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Kohus mõistabki W.I ja O. Gontarenko KarS § 121 lg 2 p 3 järgi õigeks. (b) D. Gokalo süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (11. veebruari 2024. a episood)
40.Kohtu hinnangul on tõendatud, et D. Gokalo lõi 11. veebruaril 2024 kella 14.33 paiku Tartus Turu 5 asuvas Tartu Vangla süüdimõistetute S5 eluosakonna duširuumis kannatanu L.I-d rusikaga korduvalt pähe, põhjustades sellega L.I-le tervisekahjustused – vasaku silma ümbruses pindmised marrastused, vasaku silma ümbruses ja bulbusel hematoomid.
41.Tegu on tõendatud kannatanu L.I ja tunnistaja N.F ütlustega, L.I tervisekahjustusi kajastavate dokumentidega ja samuti vangla videosüsteemi ja valvuri kehakaamera videosalvestistega. Need tõendid on vastuoludeta, haakuvad omavahel ja on usaldusväärsed.
42.Kannatanu L.I andis ütluseid, et nad olid D. Gokaloga Tartu vanglas kaaskinnipeetavad. Neil tekkis konflikt. Ta hakkas teda sõimama kõigi ees ja nad läksid tülli. Konflikt tekkis seetõttu, et L.I käis D. Gokalo kambris ja sai seetõttu distsiplinaarmenetluse. D. Gokalo kambrist võttis ta tahvelarvuti. L.I ütles D. Gokalole, et ta on kaebaja. D. Gokalo läks duširuumi poole ja näitas, et tule kaasa. L.I läks kaasa. Duširuumis ei jõudnud L.I rääkida, juba lendasid D. Gokalo käed. L.I kaitses ennast. D. Gokalo üritas lüüa, aga L.I sai end kaitstud. Löögid tabasid vastu L.I käsi. L.I ei tundnud midagi väga. Valvur tuli kiiresti ja tegi ukse lahti. Kõige rohkem lööke ta tundis kätes, mingi kriips oli silma all ka. Vigastusi käis ta fikseerimas Tartu vangla meedikute juures. Valu ta ei tundnud (I kd, tl 59 p).
1-24-6690
43.Tunnistaja N.F ütluste kohaselt oli D. Gokalo tema üksuses kinnipeetav. Toimus sündmus, kus ta nägi pealt, kuidas kinnipeetav D. Gokalo ründas teist kinnipeetavat L.I-d Tartu vangla süüdimõistetu hoone 3. korruse S5 duširuumis. Ta avas duširuumi ukse ja nägi, kuidas D. Gokalo lõi L.I-d rusikaga näo piirkonda. Sündmus toimus lõuna paiku eelmise aasta algul või üle-eelmise aasta lõpus. Oli kevadilm. L.I-l oli üks näopiirkond marraskil ja tumepunane. L.I tundus, nagu ta üritaks löögi eest kõrvale põigelda. Kui kinnipeetavad nägid, et ta on ukse peal, siis nad lõpetasid kakluse. D. Gokalol tunnistaja visuaalselt vigastusi ei tuvastanud, võib-olla nukid olid punased. L.I suundus tunnistaja meditsiiniosakonda vigastusi fikseerima. Teel meditsiiniosakonda ütles L.I, et tal oli konflikt D. Gokaloga. Ta üritas D. Gokalot vastu lüüa, aga tal see ei õnnestunud eriti. Pärast läks tunnistaja meditsiiniosakonda vigastusi fikseerima D. Gokaloga. D. Gokalo rääkis tunnistajale, et L.I oli teda provotseerinud, kutsudes teda kitseks vms (I kd, tl 96– 97).
44.Tunnistaja K.W ütluste kohaselt töötab ta Tartu vanglas meedikuna. Ta selgitas, et konkreetset sündmust ta ei mäleta, kuid tavapäraselt tehakse füüsilisest nähtavatest vigastustest fotod. Samuti koostatakse meditsiiniline sissekanne tervisinfosüsteemi. Ülekuulamise käigus esitati kohtule fotot L.I-st. Tunnistaja ütluste kohaselt ta foto tegemist ei mäleta, kuid see on tehtud e-maja meediku valveruumis, protseduuride toas. Fotolt nr 1 nähtub, et L.I-l on vasaku silma all hematoom, kergelt on turses (III kd, tl 2). Teisel fotol on näha lisaks vasaku silma all marrastust, samuti kulmu juures marrastust (III kd, tl 3). Viimasel fotol on näha silma skleera osas punetus, veresooned on meediku hinnangul arvatavasti saanud viga (III kd, tl 6) (tunnistaja ütlused I kd, tl 99–99 p).
45.Tartu vangla väljatrükilt nähtub raport L.I terviseseisundi kontrolli kohta. Kontrolli tegemise aeg oli 11. veebruaril 2024 kell 14.45. Kontrolli teostas tervishoiutöötaja K.W. Kontrolli tulemusena on märgitud, et isik toodud vigastuste fikseerimiseks. Kinnipeetava sõnul teda löödi rusikaga korduvalt näo piirkonda, teadvust ei kaotanud. Vasaku silma ümbruses on pindmised marrastused. Bulbusel hematoomid. Bulbus liigub vabalt, nüstagme ei esine. Hematoom ka silma piirkonnas. Muud tervislikud kaebused puuduvad (II kd, tl 42).
46.Tartu Vangla videovalvesüsteemi videosalvestise vaatlusprotokollist nähtub, kuidas 11. veebruaril 2024 algusega kell 14.30 vestlevad omavahel L.I ja D. Gokalo eluosakonna puhkeruumis. D. Gokalo osutab parema käe nimetissõrmega S5 eluosakonna duširuumi suunas. D. Gokalo ja L.I sisenevad S5 eluosakonna duširuumi. Uks suletakse seestpool. Duširuumi siseneb N.F, siis väljuvad sealt N.F ja D. Gokalo. Seejärel väljub L.I duširuumist, tema ninal ja vasakul näopoolel on nähtav punetav ala (III kd, tl 7–15, protokollis on ekslikult märgitud sündmuse kuupäevaks „11.02.2023“, protokolli lisaks olevalt salvestiselt on näha kuupäev 11. veebruar 2024).
1-24-6690
47.Tartu Vangla videovalvesüsteemi kehakaamera nr 37 videosalvestise vaatlusprotokollist tuleneb, et 11. veebruaril 2024 algusega kell 14.31 vestlevad N.F ja D. Gokalo. Vestlusest nähtub, et D. Gokalo on ärritunud, et L.I tema kambris käis. Hiljem suundub N.F S5 duširuumi poole. Ukse avanud on näha D. Gokalot ja L.I-d. L.I on kummargil ja hoiab vasaku käega peast kinni. Tema selja taga seisab D. Gokalo, kellel on parem käsi rusikas (kell on 14.33). D. Gokalo on ärritunud ja räägib valvuriga ebatsensuurselt. Kui D. Gokalo on kambris, suundub N.F L.I-ga meditsiiniosakonda. Meditsiiniosakonnas on kehakaamera salvestiselt kuulda, kuidas L.I selgitas meditsiiniõele K.W-le, et toimus kaklus. Tagasiteel S hoonesse on kehakaameralt kuulda vestlust. L.I ütleb: „Danil“. Küsimusele „Miks?“ vastab L.I „Ma ütlesin talle kits“. Seejärel suundub N.F D. Gokalo kambri juurde, kus D. Gokalo ütleb, et tal ei ole vigastusi. Suundutakse meditsiiniosakonda. D. Gokalo selgitustest N.F-ile nähtub, et L.I ütles talle kits ja D. Gokalo peab seda provokatsiooniks. D. Gokalo on ärritunud, et L.I käis tema kambris. D. Gokalo väidab, et peksis teda duširuumis (III kd, tl 16–26, protokollis on ekslikult märgitud sündmuse kuupäevaks „11.02.2023“, protokolli lisaks olevalt salvestiselt on näha kuupäev 11. veebruar 2024).
48.KarS § 121 lg 1 järgi on kuriteona karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Sama paragrahvi teine lõige näeb raskema karistuse teo eest juhtudel, kui see on toime pandud korduvalt (punkt 3).
49.Süüdistatava tegevus vastab KarS § 121 lg 2 p 3 objektiivsele koosseisule. D. Gokalo lõi L.I-d rusikaga pea piirkonda, põhjustades talle tervisekahjustused.
50.Subjektiivsest küljest on tegu toime pandud kavatsetult (KarS § 16 lg 4) – kannatanu löömine oli süüdistatava eesmärk. D. Gokalo ja L.I vahel tekkis konflikt seetõttu, et L.I käis D. Gokalo kambris ja hiljem kutsus teda kitseks. Kehaline väärkohtlemine toimus duširuumis, kuhu D. Gokalo L.I-d eelnevalt kutsus. Kuna duširuumis pole eelduslikult valvekaameraid, pidi kehaline väärkohtlemine olema juba siis D. Gokalo eesmärk. Kehavigastused on põhjustatud vähemalt kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4). Kannatanut rusikaga näkku lüües pidi süüdistatav võimalikuks pidama ja möönma, et tekitab talle hematoome.
51.Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
52.Süüdistatava tegu on kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, sest tal on kehtiv kriminaalkaristus vägivalda sisaldava kuriteo toimepanemise eest. D. Gokalot on karistatud Tartu Ringkonnakohtu 24. mai 2022. a otsusega nr 1-20-7024 KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest, s.o vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Lisaks mõistab kohus teda ka praegu süüdi mitme vägivallakuriteo toimepanemises.
53.Järelikult tuleb süüdistatav KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi tunnistada. (c) D. Gokalo süüdistus KarS § 320 lg 1 järgi
54.KarS § 320 lg 1 sätestab kuriteona muu hulgas kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise. Kuriteoga on tegemist siis, kui ütlused puudutavad tõendamiseseme olulisi asjaolusid.
1-24-6690
55.Kohtule on esitatud kriminaalasja nr 1-20-7329 kohtuistungite protokollid. D. Gokalo oli ses asjas kannatanu ja andis ütluseid maakohtus kahel korral – 8. juunil 2021 ja 9. märtsil 2022. Kriminaalasjas süüdistati J. N.F-i KarS § 118 lg 1 p 1 järgi D. Gokalo noaga löömises (vt III kd, tl 141 jj). Protokollidest nähtub, et D. Gokalo on viidatud kuupäevadel andnud omavahel lahknevaid ütluseid.
56.8. juunil 2021 väitis D. Gokalo, et ta ei näinud 14. mail 2017 J. N.F-iga kohtudes, et tal oleks olnud käes nuga (III kd, tl 90). Vastuseks küsimusele, kas ta nägi, mis eseme otsa ta väidetavalt sattus, vastas D. Gokalo eitavalt. Vastuse kohaselt ei võtnud J. N.F seda tema nähes välja (III kd, tl 91). 9. märtsi 2022. a kohtuistungil andis D. Gokalo aga ütluseid, et nägi väikest nuga (ja lõi ise ennast vastu seda nuga). D. Gokalo kirjeldas, et see oli kokkupandav nuga, šašlõki jaoks (III kd, tl 103 p).
57.8. juuni 2021. a kohtuistungil ütles D. Gokalo, et ta hakkas J. N.F-i tõukama ja J. N.F tõukas seepeale teda vastu (III kd, tl 91). Siis lõi D. Gokalo J. N.F-i rusikaga vastu nägu. D. Gokalo tahtis J. N.F-i ka teist korda lüüa, kuid siis tundis teravat valu kõhu piirkonnas (III kd, tl 91). 9. märtsi 2022. a kohtuistungil väitis D. Gokalo, et hakkas J. N.F-i tõukama. J. N.F püüdis teda rahustada. D. Gokalo ei kuulanud ja lõi teda vastu nägu rusikaga. Ta tahtis teda ka teist korda lüüa, kuid J. N.F astus tagasi, D. Gokalol ei õnnestunud lööki teha ja siis tundis ta valu kõhu piirkonnas (III kd, tl 100 p ja 101). Ta täpsustas, et tahtis teist korda lüüa, kuid lõi nagu riivates (III tl 101 p).
58.2021. a juuni kohtuistungil väitis D. Gokalo, et ta hakkas J. N.F-ilt raha nõudma, kuna arvas, et J. N.F on talle võlgu (III kd, tl 91). 2022. a märtsi istungil andis D. Gokalo ütluseid, et oli ise J. N.F-ile raha võlgu ja nõudis temalt veel raha (III kd, tl 100 p).
59.Kohtupraktikas on leitud, et kui kõik omavahel vastuolus olevad ütlused on süüdistuses kirjeldatud, ei ole tähtsust, kas prokuratuur on ära näidanud, millised ütlused on valed ja millised mitte (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. jaanuari 2014. a otsus asjas 3-1-1130-13, p-d 7–10). Praegusel juhul on süüdistuse sisuks olevad ja omavahel lahknevad ütlused antud 8. juunil 2021 ja 9. märtsil 2022. Ei ole võimalik, et vähemalt ühel neist istungitest antud ütlused ei ole valed.
60.Kohtu hinnangul on tegemist koostoimes oluliste tõendamiseseme asjaoludega. Kahel kohtuistungil antud ütlused erinevad ses osas, millest konflikt alguse sai (ehk kes kellele võlgu oli). Kahtlemata on olulised ütlused kuriteo toimepanemise vahendi (noa) kohta. Ka kuriteole vahetult eelnenud kannatanu ja süüdistatava käitumine on kriminaalasja lahendamiseks tähtsad. See, mis toimus eelnevalt (kes keda lõi) aitab aru saada teo toimepanemise motiivist ja võib omada tähtsust teo õigusvastasuse (nt hädakaitse) kontekstis.
1-24-6690
61.KarS § 320 lg 1 koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3), st on teadlik, et annab vale sisuga ütluse. Arvesse tuleb võtta, et ajaks, mil D. Gokalo kohtus ütluseid andis (2021. ja 2022. a), oli menetluse esemeks oleva teo toimepanemise ajast (14. mail 2017) möödunud juba ca 4 ja enam aastat. Sedavõrd palju aega hiljem ei pruugi inimese mälupilt enam olla nii selge ja see võib olla üks ütluste ekslikkuse põhjuseks. Samuti, kuigi 2021. a ülekuulamisel D. Gokalo sellest ei rääkinud, selgitas ta 2022. aastal, et oli 2017. a sündmusele eelnevalt tarvitanud fentanüüli ega olnud kaine (III kd, tl 101, 104 p). Sellegipoolest ei ole kohtu hinnangul ütluste lahknevuse põhjuseks mitte sündmusest möödunud aeg ega narkootilise aine tarvitamine.
62.Kohtu hinnangul andis D. Gokalo tahtlikult valeütluseid – seda vähemalt ühel eeltoodud kohtuistungil. Tema ütluste usaldusväärsust on käsitletud Tartu Ringkonnakohtu 25. oktoobri 2022. a otsuses (III kd, p 67 jj). Muu hulgas selgitas ringkonnakohus, et D. Gokalo ütlustes kirjeldatud viisil ei ole võimalik noahaava saada (otsuse p 67). Vastastikku seistes ja nii nuga hoidva isiku poole astudes ei ole nii raske vigastuse saamine võimalik. Selleks, et nuga läbistaks jope ja tungiks kõhuõõnde, on vaja rakendada jõudu (samas). Kohus on tuvastanud sedagi, et D. Gokalolt sündmuse päeval võetud uriiniproovist ei tuvastatud narkootiliste ainete jälgi (III kd, tl 148 p). Seega ei saanud põhjuseks olla narkojoove.
63.Kohtu hinnangul viitab D. Gokalo tahtlusele anda kohtus valeütluseid selgelt see, kuivõrd erinevad on tema ütlused kohtueelses menetluses antud ütlustest. Siis kuulati teda üle kahel korral – 15. mail ja 23. augustil 2017. Kuigi kohtus selgus, et D. Gokalo ja J. N.F on omavahel tuttavad, ei maininud D. Gokalo kohtueelses menetluses J. N.F-ist midagi. Vastupidi, kohtueelses menetluses rääkis ta enda rünnakust ja väitis, et ründaja oli talle tuttav Dmitri. D. Gokalo teadis ka Dmitri elukohta, vanust ja hüüdnime. 15. mai 2017. a ütluste kohaselt jooksis Dmitri talle järgi ja hüüdis, et saab ta kätte. 23. augustil 2017 tunnistas D. Gokalo, et Dmitri mõtles ta välja ja lõi teda hoopis keegi teine, kelle nime ta ei taha öelda (III kd, tl 78–87).
64.Seega nähtub kohtule esitatud tõenditest koostoimes, et D. Gokalo ei tahtnud juba algusest peale anda J. N.F-i süüstavaid ütluseid. Esialgu mõtles ta välja teise ründaja isiku, seejärel lihtsalt keeldus ründajat nimetamast. Kui 2021. a kohtuistungiks oli süüdistuse kohaselt ründajaks J. N.F (ja selle eitamine piisavalt keeruline), selgitas D. Gokalo sündmust jällegi uutmoodi – et nende vahel tekkis konflikt ja ta sattus ise noa otsa. Sellest tulenevalt ei ole lahknevused kahel kohtuistungil antud ütluste vahel tingitud mitte sellest, et sündmusest oleks möödunud pikk aeg või ta tarvitas fentanüüli, vaid põhjusel, et ta andis valeütluseid.
65.Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Seega tuleb D. Gokalo KarS § 320 lg 1 järgi süüdi tunnistada.
1-24-6690
66.Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et D. Gokalo andis 2021. a kohtuistungil kannatanuna valeütlusi, väites, et peale juhtunut ei jooksnud J. N.F talle järele (protokollis ütlused (III kd, tl 91). Süüdistuse kohaselt on D. Gokalo väide ümber lükatud tunnistaja P. Mi ütlustega, mille kohaselt jooksis D. Gokalo J. N.F-i eest ära, ning Jevgeni ütles: “Saan kätte“. Samas nähtub Tartu Ringkonnakohtu 25. oktoobri 2022. a otsusest, et tunnistaja P. M nägi D. Gokalot ja J. N.F-i jooksmas enne D. Gokalole noahaava tekitamist. Seega, erinevalt süüdistuses märgitust, ei tõenda P. Mi ütlused seda, et J. N.F jooksis D. Gokalole pärast sündmust järele. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud pärast noalööki J. N.F-il enam vajadust D. Gokalole järele joosta (ringkonnakohtu otsus p 74, III kd, tl 149 p). (d) D. Gokalo süüdistus KarS 274 lg 2 p 3 järgi
15.detsembril 2022 kella 20.30 paiku toime pandud vägivallategu Tartu vangla valvurite I. L ja J. M. K suhtes
67.Kannatanu I. L ütlustest ilmneb, et detsembris – aastat I.D enam ei mäleta – õhtuse loenduse ajal kuskil kella 20.30 paiku läks ta valvurite J. M. Ki ja K.V kutsel süüdimõistetute majja 5. osakonda. Sealsesse lukustatud kambrisse nr 302 paigutatud kinnipeetav D. Gokalo oli rahutu ja O.N ja K.V ei julgenud tema kambrisse minna, kuna teada oli, et D. Gokalo on suhteliselt ründealdis. I.D sisenes kambrisse ja käskis D. Gokalol püsti tõusta, et on õhtune loendus. D. Gokalo ei reageerinud ühelegi korraldusele, küll aga liikusid tema käed ning ta suundus uksest välja. I.Larvates oli oht, et D. Gokalo väljub kambrist ja ründab O.N-i ja K.V-d . Ta võttis takistamiseks D. Gokalol selja tagant õla piirkonnast kinni, D. Gokalo aga keeras ja lükkas jalaga uksepiidast, mispeale I.D kukkus koos D. Gokaloga osakonna betoonpõrandale. I.D hoidis D. Gokalod kinni, samal ajal kui teised valvurid üritasid teda kätte saada, et ta kambrisse tagasi panna. See ebaõnnestus, D. Gokalo pääses lahti ja lõi O.N-i käega vist näopiirkonda. I.D lasi D. Gokalole gaasi, too eemaldus ja jäi puhkeruumis 2–4 meetri kaugusele ooteasendisse. Ka valvurid jäid ootele. Kui tulid abilised, D. Gokalo rahunes ja lasi ennast raudu panna.
1-24-6690
68.Teine kannatanu – O.N – andis sarnaseid ütlusi. Neistki ütlustest selgub, et O.N tegi 15. detsembril 2022 kella 20.30 paiku Tartu vanglas koos valvur K.V-ga S-5 eluosakonnas õhtust loendust. Nad jõudsid D. Gokalo kambrini nr 302. D. Gokalo oli juba eelnevalt peksnud kambriust ja karjunud vene keeles. Kuna O.N ja K.V ei julgenud kahekesi tema kambrisse minna, kustusid nad appi kolmanda valvuri – I. L. I.D sisenes kõige ees kambrisse. D. Gokalo karjus vene keeles ja I. L sõnade järgi soovis D. Gokalo minna helistama. Kohe kui valvurid kambrisse läksid, soovis D. Gokalo kambrist välja tulla. Ühel hetkel võttis D. Gokalo I. L enda haardesse ja surus ennast kambrist välja elusektorisse. O.N oli küll ukse ees, aga ei jõudnud seda takistada. I.D ja D. Gokalo kukkusid elusektori põrandale – I.D all ja D. Gokalo peal. O.N ja K.V vajutasid paanikanuppu ning O.N püüdis I. I.Da D. Gokalo haardest vabastada. Kui see õnnestus, lähenes D. Gokalo J. M. Kile ja lõi talle vasaku käega paremale poole näopiirkonda. O.N kukkus pikali. Kui ta püsti tõusis, siis lõi D. Gokalo teda uuesti paremale poole näopiirkonda. Seepeale avas O.N teleskoopnuia ja lõi D. Gokalole enese kaitseks vastu kätt.
69.Ka tunnistaja K.V ütlused kinnitavad, et D. Gokalo ründas 2022 detsembris Tartu vangla S-5 eluosakonnas õhtuse loenduse ajal valvureid I. I.Da ja O.N-i . K.V ütlustest nähtuvalt oli D. Gokalo üksi kambris ja peksis terve loenduse tegemise aja kambri ust, kuna olevat saanud vähe helistada. D. Gokalo hakkas kambrist välja trügima ja kukkus koos I. Lga koridori maha nii, et I.D jäi alla ja D. Gokalo oli tema peal. O.N ja K.V püüdsid D. Gokalod I. L pealt kätte saada. Mingi hetk see õnnestus, kuid siis hüppas D. Gokalo kallale J. M. Kile ning lõi talle näopiirkonda. O.N jõudis vist ühe korra D. Gokalod ka nuiaga lüüa. Edasi läks D. Gokalo telefoniputkasse. Kuna valvurid olid juba kambris vajutanud paanikanuppu, tulid appi ka teised valvurid. D. Gokalol pandi käed raudu ja ta läks tagasi kambrisse.
1-24-6690
70.Eelrefereeritud ütlustega langeb kokku 24. jaanuari 2023. a asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldakse Tartu vangla süüdimõistetute eluhoone S-5 eluosakonna valvekaamerate videosalvestusi 15. detsembrist 2022. Nimetatud vaatlusprotokollis on samuti fikseeritud, kuidas D. Gokalo ründab valvureid. Täpsemalt nähtub sealt, kuidas kella 20.30 paiku sisenevad O.N ja I.D kambrisse nr 302, samal ajal kui K.V jääb seisma kambri uksele. Seejärel taganeb O.N kambrist välja, võtab kaitseasendi ning püüab hetk hiljem kedagi kätega tagasi kambrisse suruda. Kambrist kukuvad välja üksteise haardes olevad I.D ja D. Gokalo. Toimub rüselus. Nähtub, et I.D on D. Gokalo all ning et O.N , seejärel aga ka K.V üritab I.D a D. Gokalo haardest vabastada. Siis K.V taganeb ning O.N tõmbab D. Gokalo I. L pealt eemale ja hoiab D. Gokalo paremast käest kinni. Seejärel on näha, kuidas O.N , võtnud kaitseasendi, püüab taganeda, samal ajal kui D. Gokalo liigub tema suunas, vasak käsi löögiasendis. D. Gokalo teeb enda vasaku käega J. M. Ki suunas löögiliigutuse, viimane kaotab tasakaalu ja kukub põrandale käpuli. Siis ajab O.N end püsti, taganeb, käsi ette sirutatud, ning D. Gokalo, vasak käsi löögiasendis, liigub tema poole ning teeb uuesti vasaku käega J. M. Ki suunas löögiliigutuse. Siis võib näha, kuidas O.N lööb teleskoopnuia lahti ning tõrjub teise käega D. Gokalot endast eemale. D. Gokalo liigub endiselt J. M. Ki suunas ja üritab teda rünnata, samal ajal kui O.N tõrjub teda vasaku käega, teises käes teleskoopnui.
71.Kannatanute ütluste kohaselt tundsid nad D. Gokalo ründe tagajärjel valu ja said tervisekahjustusi. I.D selgitas, et ta tundis kukkudes valu selja piirkonnas. Ta pöördus Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda, kus tehti röntgen ning tal diagnoositi pea- ja seljavaagnaluu põrutus. Pärast seda oli ta kaks nädalat haiguslehel, kusjuures 2–3 päeva oli ta päris voodihaige, ilma ravimiteta oli suhteliselt võimatu püsti tõusta. Ka O.N väitis kohtus, et ta tundis D. Gokalo löögi tagajärjel suu piirkonnas tugevat valu ning tema ala- ja ülaahuulele tekkisid sissepoole verevalumid. Vigastused fikseeris vanglas meedik, kuid pärast vahetuse lõppu läks ta koos I. Lga Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda, kus samuti vigastused fikseeriti.
72.Eelnevat kinnitavad SA Tartu Ülikooli Kliinikum haigusjuhud nr-d 20221215-525917 ja 20221215-525916 ning I. L digiloo haigusjuhtum nr 20276-18. Vastavalt sellele pöördusid I.D ja O.N
15.detsembril 2022 Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda. I. Lle tehti röntgenograafia ning tal diagnoositi selja alaosa ja vaagna kontusioon. Lisaks diagnoositi tal täpsustamata hulgimarrastused parema õlavarre ülemisel neljandikul, rindkerel ja vasakul säärel. J. M. Kil tuvastati paremal pool üla- ja alahuulel vähene turse ja verevalumid ning tal diagnoositi pealaenaha pindmine vigastus. I. L digiloo haigusjuhtumi nr 20276-18 kohaselt pidi I.D kuni 29. detsembrini 2022 olema haiguslehel.
1-24-6690
73.Kohtu hinnangul on kannatanute I. L ja J. M. Ki ning tunnistaja K.V ütlused piisavalt üksikasjalised ning ilma sisuliste vastuoludeta. Samuti on need kooskõlas omavahel, aga ka kriminaalasjas kogutud teiste tõenditega – sündmuse toimumise osas S-5 eluosakonna valvekaamerate vaatlusprotokolli ning kehavigastuste osas meditsiinidokumentidega. See annab kohtule kindluse, et kannatanud ning tunnistaja olid võimelised toimunut tajuma, seda kuni ristküsitlemiseni mälus talletama ega eksinud käsitletava sündmuse edasiandmisel.
74.Lisaks haakuvad I. L, J. M. Ki ning K.V ütlused ka süüdistatava D. Gokalo eeluurimisel antud ütlustega, mille kohus prokuröri taotlusel avaldas ning milles D. Gokalo võttis omaks S-majas toimunu ja selle, et lõi valvureid. D. Gokalo selgitas, et asi sai alguse, kuna ta ei saanud sel päeval koju helistada, ehkki talle seda lubati. Konflikt tekkis siis, kui valvurid astusid loenduse ajal kambrisse ning D. Gokalo küsis, kuidas helistamisega jääb. Kui talle vastati, et täna enam ei saa, hakkas D. Gokalo helistamiseks ise kambrist välja astuma. Valvur aga takistas teda ja nad kukkusid koos põrandale. D. Gokalo tõusis kiiresti jalgadele, tahtis minna edasi, aga valvur segas teda. Siis lõi D. Gokalo valvurit kaks korda näkku. D. Gokalot löödi nuiaga ja öeldi, et ta peab pikali olema. D. Gokalo ei allunud ning I.D lasi talle gaasi näkku. Siis tulid teised valvurid, panid D. Gokalole käerauad ning ta viidi tagas kambrisse. D. Gokalo kahetseb tehtut. Ta oli juhtunu ajal ravimi (rivotril) mõju all ega saanud aru, mida tegi.
75.Seetõttu koeb kohus tuvastatuks, et D. Gokalo kasutas 15. detsembril 2022 kella 20.30 paiku Tartu Vangla süüdimõistetute eluhoone 5. eluosakonnas õhtust loendust läbi viinud valvurite I. L ja J. O.N Ki suhtes füüsilist vägivalda. D. Gokalo võttis kambris nr 302 valvur I. L enda haardesse, tõukas ennast ja tekkinud rüseluse käigus kukkus koos kannatanuga eluosakonna koridori pikali. Kui appi asunud O.N sai D. Gokalo I. Lst eemale, ründas D. Gokalo O.N-i , lüües teda kahel korral vasaku käega paremale poole näkku.
76.Samuti tuvastab kohus, et D. Gokalo tekitas oma tegevusega I. Lle ja J. M. Kile füüsilist valu. Lisaks sellele tekitas D. Gokalo mõlemale kannatanule ka tervisekahjustusi – I. Lle mh marrastused parema õlavarre ülemisel poolel, rindkerel ja vasakul säärel ning J. M. Kile tursed ja verevalumid paremal pool üla- ja alahuulel koos pealaenaha pindmise vigastusega.
15.detsembril 2022 kella 22.12 ajal toime pandud vägivallategu Tartu vangla valvur S.B suhtes
1-24-6690
77.Kannatanu S.B ütlustest nähtub kokkuvõtlikult, et D. Gokalo oli teises kinnipeetavate eluhoones rünnanud valvureid ja vajati abi. S.B läks teisest majast koos W.N-iga appi. Siis, märgitud sündmuse järgselt tuli D. Gokalo viia teise majja ja paigutada kambrisse. Ümberpaigutust teostas S.B . Liikudes süüdimõistetute eluhoones kolmandalt korruselt esimesele, pöördus D. Gokalo liftis S.B poole ja ütles, et tee rutsnik lahti, et kakleme üks-ühele. S.B seisis ja ignoreeris seda ettepanekut. D. Gokalo küsis, kas S.B-l on perekond, naine, ja ütles, et homme tema mehed väljas annavad nendele nuga. Seejärel lõi D. Gokalo ennast peaga vastu lifti, lubades pärast öelda, et S.B tegi seda, et tunnistajaid pole. Tekkis väike rüselus, mille käigus oli S.B sunnitud fikseerima D. Gokalo vastu seina.
78.Kuna D. Gokalo loobus ka selle süüdistuse osas ristküsitlemisest, avaldas kohus prokuröri taotlusel D. Gokalo ütlused, mis ta andis 27. jaanuaril 2023 kohtueelses menetluses. Neis ütlustes D. Gokalo eitab S.B ähvardamist. Ta tunnistab, et ainult solvas S.B-d , kuid mis sõnadega täpselt, seda enam ei mäleta. Aset leidnud sündmust kirjeldades märgib D. Gokalo, et pärast intsidenti I. L ja J. M. Kga tuldi ja öeldi, et D. Gokalo peab asjad kokku panema, et teda viiakse E-majja. D. Gokalo viidi liftiga alla. Enne lifti jõudmist oli D. Gokalol S.B-ga aga konflikt. D. Gokalo käerauad olid paigaldatud liiga tihedalt ning S.B väänas saatmise ajal D. Gokalo käsi. D. Gokalo karjus, et miks sa nii teed. Liftis hakkas S.B D. Gokalod peaga vastu lifti seina lööma – lõi kaks-kolm korda, purustades D. Gokalo nina, nii et see jooksis verd ning läks hiljem siniseks. Alla jõudes palus D. Gokalo, et tema vigastused fikseeritaks, kuid S.B keeldus sellest. Talle pandi hoopis näomask ette, arvatavasti selleks, et varjata verejooksu ninast.
79.Kohus leiab, et D. Gokalo eelnevalt refereeritud ütlused ei ole tõesed. Seda, et D. Gokalo S.B-d ja tema perekonda ähvardas, kuulis ka W.N . Tema ütlustest selgub, et 15. detsembril 2022 töötas W.N koos vanemvalvur S.B-ga öövahetuses. Raadiojaama kaudu tuli häire, et D. Gokalo ründab S-5 eluosakonnas ametnikku ja on vaja appi minna. Hiljem, kella 22 paiku said W.N ja S.B korralduse paigutada D. Gokalo ümber kambrisse nr 1191. S.B andis kambris olnud D. Gokalole märku, et toimub ümberpaigutus ja et D. Gokalo paneks käed käeraudade paigaldamiseks toiduluugi peale. D. Gokalo oli algul rahumeelne, allus korraldustele ning W.N paigaldas talle käerauad. Kui D. Gokalo kambrist välja võeti, siis küsis ta, et kuhu ta paigutatakse. S.B ütles, et kui kohale jõuad, siis näed, ning nad hakkasid liikuma. D. Gokalo oli kuidagi ärritunud, küsis S.B käest, kas tal naine on. S.B ei vastanud. Siis ütles D. Gokalo, et S.B saab nuga ja ta naine ka, et ta tapab S.B pere ära. S.B ei vastanud vist midagi. Nad liikusid lifti juurde ning S.B ja D. Gokalo läksid lifti, W.N jäi ootama teist liftiringi. Kui ta alla jõudis, siis S.B ja D. Gokalo ootasid. S.B ütles W.N-ile , et too võtaks valveruumist maski, et D. Gokalo tahab sülitada. W.N võttis maski ja pani selle D. Gokalole ette. Nad liikusid välja üle hoovi kambrisse nr 1191. Algul liikus W.N tagapool, kuid kuna D. Gokalo rabeles ja S.B ei saanud teda üksi korralikult kinni hoida, läks W.N talle appi. S.B võttis ühelt poolt D. Gokalo käsivarre lukku ja W.N teiselt poolt ning nad viisid D. Gokalo kambrisse. Seda, et S.B oleks D. Gokalo käsi väänanud või talle kehavigastuse tekitanud, W.N-i ütlustest ei ilmne.
1-24-6690
80.Järelikult ei viita ükski teine tõend, et S.B oleks D. Gokalod mingilgi viisil rünnanud. Seevastu on piisava kindlusega tõendatud, et D. Gokalo ähvardas S.B-d ja tema perekonda füüsilise vägivallaga. Märgitud põhjustel ei pea kohus D. Gokalo vastavaid ütlusi usaldusväärseks, jätab need osas, mis puudutavad väidetavalt liftis aset leidnud intsidendi asjaolusid, tõendite hulgast välja, ning loeb S.B ja W.N-i ütlustega tõendatuks, et D. Gokalo ähvardas 15. detsembril 2022 kella 22.00 paiku Tartu Vangla süüdimõistetute eluhoones ümerpaigustamise ajal ametikohustusi täitvat vanemvalvur S.B-d ning tema peret tervisekahjustuse tekitamisega, lubades neile nn nuga anda.
81.S.B ütlused tõendavad, et tema jaoks oli ähvardamine veenev, st tal oli alust karta ähvarduse täideviimist. Kannatanu selgitas kohtus, et tundis D. Gokalo sõnadest tegelikku ohtu, kuna D. Gokalo oli just rünnanud kahte valvurit ning oli usutav, et ta proovib sarnast käitumist uuesti. Lisaks teadis S.B , et D. Gokalod oli varem korduvalt vägivallakuritegude eest karistatud, ning tundus reaalne, et kui D. Gokalo vabaneb, võib ta viha pidada. Q.G ähvardamine 20. märtsi 2023. a pöördumises
82.Süüdistuse kohaselt ei ähvardanud D. Gokalo üksnes S.B-d , vaid ka Tartu vangla teabeuurimisosakonna spetsialist Q.G .
83.Nimelt selgub kannatanu Q.G ütlustest, et 20. märtsil 2023 tööpäeva lõpus andis üks esimese üksuse ametnik talle teada, et D. Gokalo on kirjutanud mingi kirja, et tule sellele järgi. Tegu oli venekeelse pöördumisega. Kiri algas sellega, et D. Gokalole ei meeldi üks kinnipeetavast toidujagaja, et palun vahetage ta välja, vastasel juhul peksab D. Gokalo selle toidujagaja läbi. Teises osas pöördus D. Gokalo aga sina-vormis konkreetselt Q.G poole. D. Gokalo väitis, et Q.G on D. Gokalole kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid pikendades kaevanud endale augu ja et see auk läheb kunagi kinni. Samuti oli kirjas, et D. Gokalo teab, kus Q.G elab, millega tegeleb, mis autoga sõidab, ning et vaadaku ta ette ja taha, et üks päev võib auto plahvatada. Lisaks oli kirjas, et D. Gokalo on moslem ja et moslemite jaoks on terroriaktid südamelähedased, see oleks nende jaoks au.
84.Kõnealune kiri on esitatud kohtule kirjaliku tõendina. Tegu on venekeelse käsikirjalise tekstiga, mis on adresseeritud D. Gokalo poolt Tartu Vangla spetsialist Q.G-le ning on pealkirjastatud kui teatis. Muuhulgas on seal kirjas järgnev: „Ja nüüd ma kirjutan oma 69 asjus. Kui sa arvad, et selle pikendamine päästab teid, siis mina arvan, et te eksite, varem või hiljem võtate selle 69 minult niikuinii maha ja siis saate, mille olete ära teeninud. Tervet aega te mind ikka luku taga hoida ei saa. Mul on lihtsalt olnud aega oma plaani elluviimiseks valmistuda. Siin vanglas on mul selleks olemas kõik võimalused. Ära unusta, mis usku ma olen. Meie, moslemite, jaoks on see õilis tegu, nii et hakake vaikselt valmistuma ja miski ei päästa teid sellest. Ja sinu kohta tean ma kõike, millega sõidad ja kus elad, nii et jälgi seljatagust, et auto juhtumisi õhku ei lendaks. lial ei tea, mida kõike võib juhtuda. Konkreetselt kaevasid endale augu ja varem või sa sinna sisse kukud. Sa ei tunne mind ega tea, milleks ma võimeline olen. Võid kaevata, kuhu tahad, mitte keegi sulle appi ei tule.“
1-24-6690
85.Ka Q.G kinnitas, et ta tundis D. Gokalo kirja tõttu hirmu, ning kohtu hinnangul on tema selgitused veenvad. Q.G arvates oli D. Gokalo pöördumises kaudselt kirjas, et ta võib tappa, karistada, et kartke mind, ning Q.G ei saanud seda välistada. Ta tundis, et võib saada surma, ning mitte ainult tema, vaid ka tema lähedased, kellega ta igapäevaselt sõidab, sest üksuses, kus D. Gokalo oli, avanes kolmandalt korruselt vaade väliparklasse ja kinnipeetavatele oli aknast näha, millega vanglaametnikud tulevad ja lähevad – kes bussiga, kes jalgrattaga, kes tõukerattaga. Q.G oli ju kursis ka D. Gokalo taustaga ning ta teadis, et D. Gokalo on nii Tartu kui Viru vanglas peksmisi toime pannud ning et D. Gokalo on üks neist kinnipeetavatest, kes tihti korda rikub ning kelle suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid tuleb kohaldada. Lõpuks märkis Q.G sedagi, et ehkki ta on vanglas töötanud 20 aastat, pole ta kordagi kuulnud enda suhtes sellist ähvardust. Kuna see oli kiri ja pealegi adresseeritud otse temale, polnud see tehtud äkkvihahoos, vaid teadlikult ja läbi mõeldult.
86.Seega, ehkki D. Gokalo pole talle süüdistuses Q.G ähvardamise osas tehtud etteheidet tunnistanud, tuvastab kohus kõnealusedki asjaolud eelnevalt refereeritud tõendikogumi pinnalt ilma ühegi vastuoluta.
14.veebruaril 2024 kella 12.10 paiku toime pandud vägivallategu Tartu vangla valvur L.Z-i suhtes
87.Kohus on seisukohal, et ka viimane D. Gokalole KarS § 274 lg 2 p 3 järgi etteheidetav tegu on tõendatud ning seda vaatamata asjaolule, et D. Gokalo ise pole end süüdi tunnistanud.
88.Kannatanu L.Z-i ütlustest nähtuvalt töötab ta Tartu vanglas valvurina. 14. veebruaril 2024 aset leidnud sündmuste kohta selgitas ta kokkuvõtlikult, et lõuna ajal, kui ta viis ta D. Gokalod jalutuselt tagasi, lõi viimane teda Tartu vangla S-hoone linnapoolses trepikojas küünarnukiga lõua piirkonda. Teine D. Gokalod saatev valvur – A.A – sai D. Gokalo oma haardesse, L.Z liikus teisele küljele ning nad toimetasid D. Gokalo kambrisse.
89.Kõnealuse sündmuse juures viibisid Tartu vangla valvurid A.A ja Z.R , kes kinnitavad L.Z-i öeldut. A.A ütluste kohaselt tõi ta koos L.Z-iga D. Gokalod jalutamast tagasi. D. Gokalo ründas L.Z-i ning lõi talle parema küünarnukiga vasakule näopiirkonda. A.A sekkus – ta võttis D. Gokalo peahaardesse ja suunas ta võttega maha. Appi tuli ka vanemvalvur Z.R ning kolme peale panid nad D. Gokalo kambrisse. Z.R aga tunnistas kohtus, et tema tegi koridoris ringkäiku ja ajas üksuse juhiga juttu, kui D. Gokalod jalutamast toodi. D. Gokalol oli kaks meessaatjat – üks ees, teine taga –, kusjuures üks oli neist L.Z . Mingil hetkel kuulis Z.R , kuidas S-2 sektori trepikojas läks madinaks, keegi lükati vastu seina, ning ta läks valvuritele appi.
1-24-6690
90.Ka 25. aprilli 2024. a asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldakse Tartu Vangla süüdimõistetute eluhoone valvekaamera ja kehakaamera 14. veebruari 2024. a salvestisi, kinnitab kannatanu ütlusi. Protokollist nähtub, kuidas valvurid L.Z ja A.A toimetavad kella 12.10 paiku D. Gokalod jalutusaedikust S-eluhoonesse. Samuti nähtub, kuidas L.Z jääb koridoris seisma ja kuidas D. Gokalo teeb parema käe küünarnukiga järsu löögi vastu L.Z-ile vasakule lõualuu piirkonda, mispeale L.Z-i järsult kuklasse liigub. Seejärel on näha, kuidas L.Z , A.A ning neile appi tulnud Z.R fikseerivad D. Gokalo ning toimetavad ta ühiselt kambrisse.
91.L.Z-i sõnul tekitas D. Gokalo talle füüsilist valu. Valu läks päeva jooksul suuremaks ning järgmisel päeval oli kaela- ja lõuapiirkond väga kange ja valus. Vangla meditsiinitöötaja vaatas ta kõigepealt üle, kuid kuna ta tundis lõualuu piirkonnas valu, justkui oli turses, läks ta hiljem igaks juhuks ka EMO-sse. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusjuht nr 20240214-72347 kinnitab, et 14. veebruaril 2024 pöördus L.Z erakorralise meditsiini osakonda, kus tal diagnoositi vigastus – pealaenaha pindmine vigastus.
92.Kohtul puudub põhjus eelnevalt refereeritud tõendites kahelda – need on omavahel täielikult kooskõlas ja täiendavad üksteist – ning seetõttu tuleb lugeda tuvastatuks, et D. Gokalo kasutas 14. veebruaril 2024 kella 12.10 paiku Tartus Turu 56 asuva Tartu Vangla süüdimõistetute eluhoone 2. eluosakonna trepikojas füüsilist vägivalda ametikohustusi täitva vanemvalvur L.Z-i suhtes, lüües teda küünarnukiga vasakule pähe. Oma tegevusega põhjustes D. Gokalo kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s.o pealaenaha pindmise vigastuse. Õiguslik hinnang
93.KarS § 274 lg 1 sätestab kuriteona vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, KarS § 274 lg 2 p 3 näeb kvalifitseeriva tunnusena ette sama teo korduvalt toimepanemise.
94.D. Gokalo tegudele karistusõiguslikku hinnangut andes märgib kohus, et KarS § 274 lg-s 1 ette nähtud vägivalda tuleb sisustada KarS §-de 120 ja 121 kohaselt. Kohus leiab, et I. L, J. M. Ki ja L.Z-i suhtes toime pandud teod on käsitatavad kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 lg 1 mõttes – D. Gokalo põhjustas nimetatud kannatanutele tervisekahjustuse. Arvestades rünnete intensiivsust ja tuvastatud tervisekahjustuste iseloomu (marrastused, verevalumid, tursed), on eluliselt usutav, et need põhjustasid kannatanutele ka füüsilist valu, nagu nad isegi väitsid. Järelikult on D. Gokalo tegevuses lisaks leidnud kinnitust KarS § 121 lg-s 1 toodud alternatiiv – valu tekitav kehaline väärkohtlemine.
1-24-6690
95.Seevastu S.B-le suunatud tegu on käsitatav tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisena ja Q.G vastu suunatud tegu tapmisega ähvardamisena KarS § 120 lg 1 mõttes. Kohtu hinnangul ei tulenenud S.B ega ka Q.G hirmutunne pelgalt nende isiklikust eripärast, vaid arvestades seda, et D. Gokalod oli juba varemgi karistatud vägivallakuritegude, sh vanglaametnike vastu toime pandud vägivallakuritegude eest, et ta oli ka kantava vangistuse käigus korduvalt füüsiliselt vägivaldne (sh ka vanglaametnike vastu), mistõttu tuli tema suhtes pikaaegselt kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid, siis andsid ka välismaailmas objektiivselt avaldunud asjaolud alust karta ähvarduste täideviimist. Järelikult olid D. Gokalo ähvardused hirmutavad ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.
96.Kuna kõik praegu käsitletavad vägivallateod on seotud vanglavalvuri (s.o võimuesindaja) ametikohustuste täitmisega, siis on D. Gokalo tegevuses olemas kõik KarS § 274 lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu tunnused.
97.Mis puudutab D. Gokalo tegude subjektiivset külge, siis pole kahtlustki selles, et D. Gokalo oli teadlik, et kõik kannatanud on vanglaametnikud, st võimuesindajad, kes parasjagu täidavad oma ametikohustusi. Puutuvalt vägivallaga ähvardamistega leiab kohus, et D. Gokalo eesmärk oli kannatanutes (S.B ja Q.G ) hirmutunde tekitamine. Seega on teod toime pandud kavatsetult (KarS § 16 lg 2). I. L vastu toime pandud vägivallateos tegutses D. Gokalo kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4), sest valvurist jõuliselt haarates ja jalaga uksepiidast lükates pidas ta võimalikuks ja möönis betoonpõrandale maha kukkumist ning valu, halvemal juhul ka kehavigastuste tekkimist. O.N-i ja L.Z-i lüües tegutses D. Gokalo aga kavatsetult (KarS § 16 lg 2) – nende löömine oli süüdistatava eesmärk.
98.Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
99.Samuti puuduvad süüd välistavad asjaolud. 100.Kohtu hinnangul vastab D. Gokalo tegevus ka KarS § 274 lg 2 p-s 3 sätestatud kvalifitseerivale tunnusele. D. Gokalod on varemgi karistatud KarS § 274 lg 2 p 3 järgi võimuesindaja suhtes korduva vägivalla kasutamise eest (vt Viru Maakohtu 9. märtsi 2022. a ja Tartu Ringkonnakohtu 24. mai 2022. a otsused kriminaalasjas nr 1-20-7024). See karistus ei ole praeguseks ajaks veel kustunud. Lisaks tuvastas kohus käesoleva otsusega, et D. Gokalo kasutas ka Tartu vangla valvurite suhtes vägivalda mitte ühel, vaid mitmel korral. Seega on D. Gokalo käitumises olemas nii õiguslik kui faktiline retsidiivsus ja tema tegevus tuleb kvalifitseerida taaskord KarS § 274 lg 2 p 3 järgi. 101.Eeltoodust lähtuvalt tuleb D. Gokalo KarS § 274 lg 2 p 3 järgi süüdi mõista. (e) O. Gontarenko süüdistus KarS § 331 järgi 102.Kohtule esitatud tõenditega on tuvastatav, et O. Gontarenko, olles kinnipeetav Tartu Vanglas, tarvitas tahtlikult hiljemalt 17. juulil 2023 kell 18.00 narkootilist ainet metonitaseeni. Selleks ei olnud tal arsti ettekirjutust. 103.See on tõendatud ekspertiisiaktiga nr 118I, vangla vastusega ja O. Gontarenko ütlustega.
1-24-6690 104.Ekspertiisiakti nr 118I kohaselt tuvastati toksikoloogiaekspertiisiga, et O. Gontarenkolt
17.juulil 2023 kell 20.50 võetud vereproovist leiti metonitaseeni ja N-desetüülisotonitaseen (IV kd, tl 38). Tartu Vangla 4. augusti 2023. a vastusest nähtuvalt ei väljastatud O. Gontarenkole ajavahemikul 17. juuni kuni 17. juuli 2023 metonitaseeni toimeainega ravimeid. 105.Tallinna Vangla 14. septembri 2023. a iseloomustuse kohaselt kandis ta juulis 2023 karistust Tartu Vanglas, kuni ta viidi 21. juulil 2023 julgeolekukaalutlustel Tallinna Vanglasse. Ta kandis Harju Maakohtu 22. septembri 2021. a otsuse alusel vangistust 7 aastat 11 kuud (IV kd, tl 47). 106.Kohtus tunnistas O. Gontarenko end kuriteo toimepanemises süüdi (I kd, tl 52 p). Lisaks avaldati kohtumenetluses KrMS § 294 lg 1 alusel tema kohtueelses menetluses antud ütlused. Ütluste kohaselt tunnistab ta end süüdi aine tarbimises ja kahetseb (IV kd, tl 117 – 120). 107.Kinnipeetava poolt narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine on kuritegu KarS § 331 järgi. Vastavalt sotsiaalministri 18. juuli 2005. a määruse nr 73 lisale 1 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine) kuulub metonitaseen narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. 108.Kuna O. Gontarenko kandis kinnipeetavana karistust Tartu Vanglas ja tarbis tahtlikult metonitaseeni, on ta toime pannud KarS §-s 331 sätestatud teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 109.Seega tuleb O. Gontarenko KarS § 331 järgi süüdi tunnistada. (f) A. Lebedinski süüdistus KarS § 331 järgi 110.Kohtu hinnangul on tõendatud, et A. Lebedinski tarbis täpselt tuvastamata ajal, kuid hiljemalt 17. juulil 2023 tahtlikult metonitaseeni. See on tõendatud ekspertiisiaktiga nr 117I ja vangla vastuskirjaga. 111.Ekspertiisiaktist nr 117I nähtub, et toksikoloogiaekspertiisiga tuvastati 17. juulil 2023 kell 20.03 A. Lebedinskilt võetud vereproovist metonitaseeni. Tartu Vangla 7. augusti 2023. a vastusest nähtuvalt väljastati A. Lebedinskile klonasepaami alates 20. juulist 2023. Ajavahemikul 17. juuni kuni 17. juuli 2023 ei ole talle väljastatud metonitaseeni sisaldavaid ravimeid. Seega ei olnud tal arsti ettekirjutust metonitaseeni kasutada. (Ka klonasepaam väljastati talle mitu päeva pärast süüdistuse sisuks olevat sündmust.) A. Lebedinski kandis siis karistust Tartu Vanglas (IV kd, tl 33 jj).
1-24-6690 112.A. Lebedinski andis kohtuistungil ütluseid, et ta ei ole vanglas narkootilist ainet tarvitanud. A. Lebedinski ei oska selgitada, miks leiti tema verest narkootilist ainet. Võibolla tarbis ta seda enda teadmata, kui see asus limonaadis või tees. Kambris oli ta koos O. Gontarenkoga. Nad võivad vanglas juua ka ühisest pudelist või tassist. Eriti kambrikaaslasega. Limonaad või mahl on luksuskaup vanglas, seda on raske osta ja saada. Kui ta oleks teadnud, et seal on narkootiline aine, poleks ta seda joonud. Viimati karistati teda narkootikumide eest. Vanglast väljas olles tarvitas ta narkootikume, erinevaid aineid. Metonitaseeniga ei ole ta varem kokku puutunud (vt 2. juuni 2025. a protokoll). 113.Kohtu hinnangul ei ole A. Lebedinski ütlused usaldusväärsed. Tema ütlused on ebamäärased – ta ei nimeta, kellelt või millise joogi sees ta väidetavalt narkootilist ainet enda teadmata sai. Kohus nõustub prokuröriga, et on eluliselt ebausutav, et narkootilist ainet sisaldav vedelik jäetakse vanglas järelevalveta. Tegemist on rangelt kontrollitud keskkonnaga, milles narkootiline aine on keelatud, seda on raske saada ja selle tarbimise ning käitlemise eest ootab range karistus. Sellest võib järeldada, et narkootilist ainet sisaldaval joogil hoitakse silma peal ja ei anta seda sellest mittehuvitatud isikutele. 114.Riigikohus on selgitanud, et tõenäosus, et narkootikumid satuvad inimese organismi muul viisil kui nende tarvitamise tulemusel, on üldjuhul äärmiselt väikene (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2020. a otsus asjas 4-19-447, p 13). Kohtu hinnangul on see tõenäosus veel väiksem vangla range järelevalve tingimustes. Riigikohus selgitas sedagi, et ehkki üldjuhul ei saa isiku süüditunnistamine rajaneda vaid ühel kaudsel tõendil, on sellest reeglist võimalikud erandid. Kui isiku kehavedelikus tuvastatakse ettenähtud menetluskorda järgides narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tunnused (faktiline asjaolu) ja puuduvad muud tõendid (nt narkootilise aine tarvitamist kinnitavad tunnistaja ütlused või isiku valdusest keelatud aine leidmine), ei ole siiski välistatud tõsikindla ning veenva järelduseni jõudmine narkootilise aine eelneva tarvitamise kohta, arvestades seejuures konkreetsele süüteoliigile iseloomulikku kriminoloogilist eripära (samas). 115.Kuna A. Lebedinski verest tuvastati 17. juulil 2025 narkootilist ainet metonitaseeni, leiab kohus, et A. Lebedinski tarvitas seda tahtlikult. Kriminaalasjas puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis viitaksid sellele, et A. Lebedinski võinuks narkootilist ainet tarbida enda teadmata. A. Lebedinskit on karistatud mh narkootilise aine käitlemise eest, ka on tal sõltuvusprobleemid narkootikumidest (IV kd, tl 34). Seega oli tal motiiv narkootikume tarbida. 116.Kinnipeetava poolt narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine on kuritegu KarS § 331 järgi. Vastavalt sotsiaalministri 18. juuli 2005. a määruse nr 73 lisale 1 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine) kuulub metonitaseen narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. 117.Kuna A. Lebedinski kandis kinnipeetavana karistust Tartu Vanglas ja tarbis tahtlikult metonitaseeni, on ta toime pannud KarS §-s 331 sätestatud teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
1-24-6690 118.Seega tuleb A. Lebedinski KarS § 331 järgi süüdi tunnistada. (g) O. Gontarenko karistus 119.KarS § 331 näeb karistusena ette kuni kolmeaastase vangistuse. 120.Kohus tuvastas, et O. Gontarenko tarvitas 17. juulil 2023 vanglas metonitaseeni. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et tegemist on ühe teoga, mis viitab väiksemale süüle. Samuti esineb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 järgi, sest O. Gontarenko on oma tegu kahetsenud. Seega peaks karistus jääma alla sanktsiooni keskmist määra. Samas ei nõustu kohus kaitsjaga, et eelnev sõltuvus narkootilistest ainetest oleks asjaolu, mis viitaks väiksemale süüle. Kuigi sõltuvusprobleemiga isikul on kahtlemata keeruline narkootilistest ainetest hoiduda, on vangistust kandes narkootiliste ainete tarvitamine eriti taunitav, sest pärsib karistuse eesmärkide saavutamist. 121.Eripreventiivsete kaalutluste juures ei saa jätta tähelapanuta süüdistatava varasemat karistatust. Karistusregistri väljatrüki kohaselt on O. Gontarenkol 2 kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati teda Harju Maakohtu 22. septembri 2021. a otsusega KarS § 200 lg 2 p-de 4 ja 7, § 214 lg 2 p-de 1, 3, 4 alusel liitkaristusega 7 aastat 11 kuud vangistust (väljatrükk ei sisalda arhiiviandmeid). Vanglas viibib ta hetkel alates
14.juunist 2021 (IV kd, tl 1–2, tl 9–17). Iseloomustuse kohaselt on teda kriminaalkorras karistatud 5 korral, reaalset vangistust kannab ta 4 korda. Seega, nendele võrdlemisi rasketele kriminaalkaristustele vaatamata on süüdistatav ikkagi pannud toime uue kuriteo ja seda vangla range järelevalve tingimustes. Seega peab karistus siiski ületama sanktsiooni alammäära. 122.Kohus mõistab O. Gontarenkole KarS § 331 järgi 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb O. Gontarenkole mõista liitkaristus eelmise ehk Harju Maakohtu 22. septembri 2021. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga (3 aastat 8 kuud 9 päeva vangistust). Seega tuleb O. Gontarenkole mõista KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 4 aastat ja 9 päeva vangistust, mille algusaeg on 4. septembril 2025. (h) A. Lebedinski karistus 123.Kohus tunnistab A. Lebedinski süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 331 järgi. 124.KarS § 121 lg 2 p 3 sätestab karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kuna A. Lebedinskit on juba korduvalt karistatud raskemaliigilise karistuse ehk vangistusega, ei saa karistusliigina kohaldada rahalist karistust. 125.Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse, et tegemist oli ühe episoodiga. Tuvastatu kohaselt kasutati löömiseks käsi, mitte näiteks jalgu või esemeid, mis viitab väiksemale süüle. Samas löödi kannatanut mitu korda ja pea piirkonda (elutähtis kehapiirkond), mis osutab suuremale süüle. Siiski ei olnud talle tekitatud tervisekahjustused rasked (marrastused ja punetus). Esineb karistust raskendav asjaolu KarS § 58 p 10 tähenduses, sest tegu pandi toime grupis. Kokkuvõtvalt viitab teosüü siiski, et karistus peaks jääma alla sanktsiooni keskmist määra.
1-24-6690 126.Eripreventsiooni silmas pidades on oluline, et A. Lebedinskit on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on tal 4 kehtivat kriminaalkaristust (väljatrükk ei sisalda arhiiviandmeid). Viimati karistati teda Viru Maakohtu 13. juuni 2022. a otsusega KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, kuid tal on kehtiv kriminaalkaristus ka vägivallakuriteo eest. Karistust kannab ta hetkel alates 31. maist 2021 (IV kd, tl 5-8). Vangla iseloomustuse kohaselt on teda kriminaalkorras karistatud 7 korda. Kuna vaatamata varasematele karistustele pani A. Lebedinski vangistuses toime uue kuriteo, peab karistus ületama oluliselt sanktsiooni miinimummäära. 127.Kohus mõistab A. Lebedinskile KarS § 121 lg 2 p 3 alusel 7 kuud vangistust. 128.KarS § 331 näeb karistusena ette kuni kolmeaastase vangistuse. 129.Kohus tuvastas, et A. Lebedinski tarvitas 17. juulil 2023 vanglas tahtlikult metonitaseeni. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et tegemist on ühe teoga, mis viitab väiksemale süüle. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Seega peaks karistus jääma alla sanktsiooni keskmist määra. 130.Ka siinkohal on eripreventsiooni arvestades asjakohane viidata A. Lebedinski varasemale karistatusele. Muu hulgas on teda korduvalt karistatud ka narkootikumidega seotud kuritegude eest. Seega peab seegi karistus siiski ületama sanktsiooni alammäära. 131.Kohus mõistab A. Lebedinskile KarS § 331 järgi 5 kuud vangistust. 132.KarS § 64 lg 1 sätestab, et samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Arvestades, et KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 331 kuritegudega kaasnev ebaõigus on erinev, tuleb üksikkaristustest raskeimat suurendada. Samas peab kohus siiski võimalikuks lugeda karistused osaliselt kaetuks. Seega mõistab kohus KarS § 64 lg 1 alusel A. Lebedinskile 10 kuud vangistust. 133.KarS § 65 lg 2 alusel tuleb A. Lebedinskile mõista liitkaristus eelmise ehk Viru Maakohtu 13. juuni 2022. a otsusega nr 1-22-1322 mõistetud karistuse ärakandmata osaga (2 kuud ja 26 päeva). Seega tuleb A. Lebedinskile mõista KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 1 aasta ja 26 päeva vangistust, mille algusajaks lugeda 4. septembrit 2025. (i) D. Gokalo karistus 134.Kohus mõistab D. Gokalo süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, KarS § 274 lg 2 p 3 järgi ja § 320 lg 1 järgi. KarS § 121 lg 2 p 3 sätestab karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 274 lg 2 p 3 näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse. KarS § 320 lg-s 1 ettenähtud kuriteo eest mõistetakse rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. D. Gokalot on juba korduvalt karistatud raskemaliigilise karistuse ehk vangistusega, mistõttu ei tule kõne alla rahaline karistus.
1-24-6690 135.Mõistes D. Gokalole karistust 7. detsembril 2022 toime pandud kehalise väärkohtlemise eest, arvestab kohus, et tegemist oli ühe episoodiga. Tuvastatu kohaselt kasutati V.G löömiseks käsi, mitte näiteks jalgu või esemeid, mis viitab väiksemale süüle. Samas löödi kannatanut mitu korda ja pea piirkonda, mis osutab suuremale süüle. Siiski ei olnud talle tekitatud tervisekahjustused rasked (marrastused ja punetus). Esineb karistust raskendav asjaolu KarS § 58 p 10 tähenduses, sest tegu pandi toime grupis. Eripreventiivsetel kaalutlustel arvestab kohus, et D. Gokalot on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja seda ka vägivallakuritegude toimepanemise eest. Kohus mõistab D. Gokalole 7. detsembri 2022. a kuriteo eest KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 6 kuud vangistust. 136.KarS § 320 lg 1 järgi mõistab kohus D. Gokalole 4 kuud vangistust. Kuigi kohus tuvastas, et D. Gokalo andis valeütluseid mitmete asjaolude kohta, oli tegemist siiski ühe teoga karistusõiguslikus mõistes. Samuti, kuigi tegemist oli oluliste tõendamiseseme asjaoludega, ei olnud neid tuvastatu kohaselt ülemäära palju ja D. Gokalo ei süüstanud kedagi alusetult, mis võimaldab rääkida väiksemast süüst. Kohtule esitatud materjalide kohaselt ei ole D. Gokalot varem samalaadse kuriteo toimepanemise eest karistatud, samas ei saa varasemat karistatust muude eriliigiliste kuritegude eest jätta eripreventiivsetel kaalutlustel täiesti tähelepanuta. 137.KarS § 274 lg 2 p 3 alusel mõistab kohus D. Gokalole 15. detsembril 2022 ja 20. märtsil 2023 toime pandud tegude eest 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Kohus võtab arvesse, et tegemist on mitme teoga. Kahes episoodi tekitati kannatanutele tõsist hirmu, samuti ähvardati kannatanu perekonda. Esimeses episoodis tekitati kehavigastusi mitmele kannatanule. Üks kannatanutest pidi olema haiguslehel, mis viitab, et tervisekahjustused olid võrdlemisi tõsised. D. Gokalot on korduvalt samaliigiste kuritegude eest karistatud. 138.KarS § 64 lg 1 alusel tuleb mõista Danil Gokalole liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 6 kuu vangistust (KarS § 320 lg 1, § 121 lg 2 p 3 (7. detsembri 2022. a tegu) ja § 274 lg p 3 (15. detsembri 2022. a ja 20. märtsi 2023. a teod) järgi mõistetavad karistused. 139.D. Gokalo suhtes on 2022. aastal tehtud 3 kohtuotsust. Viru Maakohtu 31. märtsi 2022. a otsusega nr 1-21-5449 karistati teda KarS § 184 lg 2 p 1 ja 331 4 järgi liitkaristusega 7 aastat (otsus jõustus 25. augustil 2022). Tartu Ringkonnakohtu 24. mai 2022. a otsusega nr 1-20-7024 karistati teda KarS § 274 lg 2 p 3 järgi vangistusega 2 aastat 6 kuud (otsus jõustus 28. juulil 2022). Lisaks karistati D. Gokalot Tartu Ringkonnakohtu 21. septembri 2022. a otsusega nr 1-17-11773 KarS § 214 lg 2 p 4 järgi 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. (Seda otsust ei nähtu mingil põhjusel kohtule esitatud karistusregistri väljavõttest, küllap seetõttu, et väljatrükk on tehtud seisuga 23. jaanuar 2023 ja ringkonnakohtu otsuse jõustumine võttis aega). Samas on kohtule esitatud vastav kohtulahend (III kd, tl 108).
1-24-6690 140.Tartu Maakohtu 21. aprilli 2023. a määrusega mõisteti D. Gokalole KrMS § 413, KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg-te 1 ja 3 alusel kriminaalasjades nr 1-17-11773, nr 1-20-7024 ja nr 121-5449 tehtud jõustunud kohtuotsuste alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 9 aastat 6 kuud vangistust kandmise algusega alates 2.aprillist 2021 (vt vangla iseloomustus III kd, tl 37, samuti nt https://www.riigiteataja.ee/ kohtulahendid/fail.html?fid=342584934).
141.Prokurör palub lugeda enne 2022. aastal toime pandud kuritegude eest mõistetava karistuse kaetuks 21. aprillil 2023 mõistetud liitkaristusega KarS § 65 lg 1 alusel. Kohtu hinnangul on see põhjendatud. KarS § 65 lg 1 sätestab, et kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus sama seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Kuigi Tartu Maakohtu 21. aprilli 2023. a määrus ei ole küll kohtuotsus, mõisteti sellega D. Gokalole lõplik liitkaristus ja riik võinuks kõiki tema kuritegusid menetleda koos ja mõista nende eest ka ühe (liit)karistuse. KarS § 65 lg 1, erinevalt § 65 lg-st 2, võimaldab olla kohtul paindlik ja vajadusel karistused liita või lugeda kaetuks, reageerides igale olukorrale vastavalt. Lisaks on Tartu Maakohtu 21. aprillil 2023. a kohtumäärus jõustunud. Vastasel juhul peaks kohus võtma 21. aprillil 2023 mõistetud liitkaristuse „osadeks tagasi“, mis pole aga põhjendatud. See poleks ka lihtne, sest Tartu Maakohtu 21. aprilli 2023. a määrusest nähtuvalt on kohus lugenud karistused osaliselt kaetuks. Vastupidine lahendus oleks ka süüdistatava olukorda raskendav, sest kohaldamisele tuleks KarS § 65 lg 2. 142.Seega tuleb KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda KarS § 320 lg 1, § 121 lg 2 p 3 (7. detsembri 2022. a tegu) ja § 274 lg p 3 (15. detsembri 2022. a ja 20. märtsi 2023. a teod) järgi mõistetav karistus kaetuks Tartu Maakohtu 21. aprilli 2023. aasta määrusega nr 121-5449; 1-20-7024, 1-17-11773 kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristusega 9 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Karistuste kaetuks lugemisel arvestab kohus, et D. Gokalole juba mõisteti siis pikaaegne vanglakaristus mh samaliigiliste kuritegude eest.
143.11. veebruaril 2024 toime pandud teo eest mõistab kohus D. Gokalole KarS § 121 lg 2 p 3 alusel 6 kuud vangistust. Kohus arvestab, et D. Gokalo lõi L.I-d korduvalt rusikaga pähe. Ka siin oli lööke mitu ja need oli suunatud pea piirkonda. Samas kasutas D. Gokalo löömiseks (vaid) käsi, mis viitab väiksemale süüle. Ka L.I-le tekitatud tervisekahjustused ei olnud ülemäära rasked. Seega viitab teosüü, et karistus peaks jääma alla sanktsiooni keskmist määra. Arvestada tuleb, et D. Gokalo varasemat karistatust korduvate vägivallakuritegude eest. Seega peab karistus ületama oluliselt sanktsiooni alammäära.
1-24-6690 144.KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud ja 14. veebruaril 2024 toime pandud teo eest mõistab kohus D. Gokalole karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. Kohus arvestab, et D. Gokalo lõi kannatanut ühe korra, mis viitab väiksemale süüle. Süüdistatav lõi kannatanut küünarnukiga näo piirkonda. Kuigi tegemist ei olnud jalalöögiga, samuti ei löönud D. Gokalo kannatanut esemega, on ka küünarnukiga tehtav löök tugev. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eripreventsiooni juures arvestab kohus, et D. Gokalol on mitu kehtivat kriminaalkaristust KarS § 274 lg 2 p 3 alusel ehk samasisuliste tegude eest. Järelikult ei ole varem mõistetud karistused avaldanud soovitud mõju. 145.KarS § 64 lg 1 alusel mõistab kohus karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga. Nii KarS § 121 lg 2 p 3 kui ka § 274 lg 2 p 3 koosseisu puhul on tegemist vägivallakuritegudega, seega on tegudega kaasnev ebaõigus sarnane. 146.Kuna 11. ja 14. veebruari 2024. a teod on toime pandud pärast D. Gokalole Tartu Maakohtu 21. aprilli 2023. a otsusega liitkaristuse mõistmist, kuid enne selle täielikku ärakandmist, tuleb mõista talle liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel. Seega mõistab kohus D. Gokalole KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse Tartu Maakohtu 21. aprilli 2023. a määrusega nr 1-21-5449; 1-20-7024, 1-17-11773 mõistetud karistuse ärakandmata osaga (5 aastat 28 päeva). Seega tuleb D. Gokalole mõista KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 6 aastat 2 kuud ja 28 päeva, mille algusajaks lugeda 4. septembrit 2025. (j) Asitõendid 147.Prokurör esitas kohtule kohtuistungil sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde plekist kruusi ja metallist noa, mis on kaasa võetud 7. detsembril 2022 sündmuskohalt Tartu Vangla kambrist nr 119. Esemed on kriminaalasja materjalide juures. Kuna tegemist on väärtusetute asjadega, tuleb need kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. 148.Kriminaaltoimikus olevad DVD-plaadid jäävad asja materjalide juurde. (k) Menetluskulud 149.KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. 150.KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskulud riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu osutatud õigusabi eest. Samuti on menetluskuludeks riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud (KrMS § 175 lg 1 p 3) ja tunnistajale sama seadustiku § 178 kohaselt makstavad summad (KrMS § 175 lg 1 p 2). Menetluskulud on KrMS § 175 lg 1 p 9 tähenduses ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära.
1-24-6690 151.Kohtueelses menetluses määrati D. Gokalo kaitsjale tasu 900,6 eurot. Kohtumenetluses määrati kaitsjale 29. juuni 2025. a määrusega 2305,80 eurot. (Kaitsja tasu kokku seega 3 206,40 eurot.) Lisaks määras kohus 6. juuni 2025. a määrusega hüvitamisele tunnistaja kulud 30 eurot. Sundraha on 1329 eurot. Seega on D. Gokalo menetluskulud kokku 4 565,40 eurot ja tal tuleb need hüvitada. 152.Kohtueelses menetluses määrati W.I kaitsjale tasu 428,46 eurot. Kohtumenetluses määrati tema kaitsjale tasu 2 296,04 eurot. Kokku on W.I kaitsjale makstud tasu siis 2 724,50 eurot. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Järelikult jäävad W.I menetluskulud riigi kanda. 153.Kohtueelses menetluses määrati O. Gontarenko kaitsjale tasu 321,82 eurot. Toksikoloogiaekspertiisi nr 118I kulu oli 140 eurot. Kohtumenetluses määrati kaitsjale kokku tasu 2 466,10 eurot. (Kaitsja tasu seega kokku 2 787,92 eurot.) Sundraha on 1329 eurot. O. Gontarenko on talle KarS § 331 järgi esitatud kuriteo toimepanemist tunnistanud. Seda tegu tõendavate tõendite uurimine võttis kohtus aega väga vähe. Valdav osa ajast kulus kohtus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuse tõendite uurimisele ja selles mõistab kohus O. Gontarenko õigeks. KrMS § 181 lg 1 alusel jätab kohus seega 90% O. Gontarenko kaitsjale makstud tasust riigi kanda. O. Gontarenkolt mõistetakse välja seega kaitsjale makstud tasu 278,80 eurot, ekspertiisi kulu 140 eurot ja sundraha 1329 eurot, seega kokku 1747,80 eurot. Riigi kanda jääb kaitsja tasu 2 509,12 eurot. 154.Kohtueelses menetluses määrati A. Lebedinski kaitsjale tasu 315,72 eurot. Toksikoloogiaekspertiisi nr 117I kulu oli 140 eurot. Kohtus määrati kaitsjale tasu 2 052,04 eurot. Sundraha on 1329 eurot. Seega on A. Lebedinski menetluskulud 3 836,76 eurot ja tal tuleb need hüvitada. 155.KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude tasumise ositi ühe aasta jooksul, sest süüdistatavad viibivad vangistuses ja seal on sissetulekute teenimise võimalused on piiratud, aga mitte välistatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.