Politseija Piirivalveameti taotlus B.D kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Rika Laarits ja Alice Kliemesch Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – B.D, esindaja Uljana Ponomarjova
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus, kinnine kohtuistung 11.10.2026
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba B.D (sündinud xx.xx.xxxx) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.02.2027 (k.a).
3.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA TAOTLUSE SISU
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) reageeris 09.10.2026 väljakutsele Tallinnas aadressil Tööstuse tn 6-2a. Korterist lahkunud isikute otsingul peeti Balti jaama ja Kopli piirkonnas kinni kokku kuus välismaalast. Üks kinnipeetutest oli B.D, kes peeti 09.10.2026 kell 15.02 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 6 alusel 48 tunniks kinni.
2.Isik avaldas 10.10.2026 soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset ning peeti 10.10.2026 kell 10.29 kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 65 lg 2 p-de 1, 2, 5, 6 ja 7 alusel.
3.PPA taotleb B.D kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist kuni neljaks kuuks VRKS § 66 lg 2 alusel, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 65 lg 2 p-des 2 ja 7 sätestatud kinnipidamise alused ning VRKS § 65 lg 3 p 1 kohaselt VSS § 6 8 p-s 6 sätestatud põgenemise oht.
PPA esialgsetel andmetel sisenes isik Schengeni alale Valgevenest Läti kaudu. PPA teeb Lätile määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 alusel tagasivõtupalve ning Läti nõustumisel korraldab isiku üleandmise sama määruse art-s 44 sätestatud alusel ja korras. Kinnipidamine on PPA hinnangul vajalik isiku kättesaadavuse tagamiseks kuni üleandmiseni. Isiku reisiteekond oli tema selgituste kohaselt Afganistanist Venemaa ja Valgevene kaudu Lätti ning sealt Eestisse. Ta lahkus 2026. aasta juunis Afganistanist majanduslikel põhjustel, reisis turismiviisaga Venemaale ja sealt Valgevenesse ning ületas Valgevene-Läti piiri ebaseaduslikult. Isiku sõnul korraldas tema edasise teekonna Euroopasse isik nimega Hadži, kellele ta maksis 3000 USA dollarit. Isiku sihtriik oli Prantsusmaa. Rahvusvahelise kaitse taotlemise soovi avaldas ta pärast kinnipidamist Eestis. PPA hinnangul viitavad need asjaolud põgenemisohule ja vajadusele tagada isiku kättesaadavus menetlustoiminguteks ning võimalikuks üleandmiseks Lätile.
4.PPA leiab, et kui Läti isikut tagasi ei võta, tuleb rahvusvahelise kaitse menetlus läbi viia Eestis ning selgitada välja taotluse aluseks olevad asjaolud, koguda ja hinnata tõendeid ning kontrollida menetluses olulisi andmeid.
5.Isik on Afganistani kodanik, tema emakeel on puštu keel ning ta oskab ka inglise ja farsi keelt. Isiku sõnul ei ole tal liikmesriikide territooriumil perekonnaliikmeid. Erivajadusi ei ole tuvastatud ning PPA-le teadaolevalt ei esine terviseseisundit, mis välistaks kinnipidamise kinnipidamiskeskuses. Kohtuistungil kinnitas ta, et reisi eesmärk oli jõuda Saksamaale, kuid nüüd soovib ta rahvusvahelist kaitset juba Eestis.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
7.VRKS § 65 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui esineb põgenemise oht. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras (VRKS § 65 lg 2 p 7). Kinnipidamise üheks eelduseks on mõlemal juhul põgenemisohu esinemine. Põgenemisohuna käsitatakse muu hulgas VSS § 68 p-s 6 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õiguses sätestatud menetluse erisusi (VRKS § 65 lg 3 p 1).
8.PPA viib esmajärjekorras läbi isiku Lätile üleandmise menetlust. Määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 kohaselt vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest üldjuhul esimene liikmesriik, kuhu taotleja Schengeni alale ebaseaduslikult sisenes. Taotluses esitatud andmed isiku reisiteekonna kohta annavad põhjendatud aluse arvata, et isik sisenes Schengeni alale Valgevenest Läti kaudu ja liikus sealt Eestisse. PPA teeb Lätile tagasivõtupalve ning Läti nõustumisel korraldab isiku üleandmise.
9.VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldamine ei eelda, et vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteade oleks juba esitatud või vastutav liikmesriik lõplikult kindlaks määratud. Määruse (EL) 2024/1351 art 38 lg 2(4)
1 järgi algatatakse vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlus viivitamata. Määruse art 45 lg-st 1 tuleneb sõnaselgelt, et art 44 alusel kinnipidamine võib eelneda vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteate esitamisele. Seega võib VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldada ka ajal, mil vastutuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud veel kestavad.
10.Taotluses esitatud andmete põhjal on tõenäoline, et Eesti ei vastuta puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest ning vastutav liikmesriik on Läti. PPA on teatanud, et teeb isiku tagasivõtmiseks Lätile taotluse.
11.PPA taotluse kohaselt ei olnud Läti tagasivõtupalvet veel menetlenud. Kui üleandmine osutub võimalikuks, ei tule Eestil puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust sisuliselt lahendada. Kui Läti keeldub isikut tagasi võtmast, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada Eestis. Seetõttu on asjakohased nii VRKS § 65 lg 2 p-s 7 kui ka p-s 2 sätestatud kinnipidamise alused.
12.Kui leiab kinnitust, et rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab teine liikmesriik ning see liikmesriik nõustub isiku vastu võtma või tagasi võtma, on tegemist samas asjas kohtulikult hinnatud üleandmismenetluse järgmise etapiga, mitte uue kinnipidamise eesmärgiga. VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel kinnipidamisel tuleb üleandmismenetluses järgida määruse (EL) 2024/1351 art-s 45 sätestatud tähtaegu. Kui Läti peaks vastama eitavalt, jätkab PPA puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlust Eestis, arvestades selleks sätestatud tähtaegu (vt määruse (EL) 2024/1348 art 35).
13.Kohtu hinnangul ei saa neljakuulist kinnipidamise tähtaega pidada ebaproportsionaalselt pikaks. PPA esialgne eesmärk on isik Lätile üle anda. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 1 kohaselt tuleb vastuvõtmispalve esitada hiljemalt kahe nädala jooksul ning sellele tuleb vastata hiljemalt ühe nädala jooksul (art 45 lg 2). Pärast palve rahuldamist peab üleandmine toimuma viie nädala jooksul (art 45 lg 3 p a), mistõttu võib üleandmismenetlus kesta ligi kaks kuud. Üleandmisotsuse vaidlustamise korral võib menetlus pikeneda. Kui üleandmine ei osutu võimalikuks, peab PPA menetlema rahvusvahelise kaitse taotlust Eestis; ka kiirendatud menetlus võib kesta kuni kolm kuud (määruse (EL) 2024/1348 art 35 lg 3). Seetõttu võib neljakuuline kinnipidamine olla vajalik nii üleandmismenetluse läbiviimiseks kui ka taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks.
14.PPA põhjendab põgenemisohtu isiku senise käitumise, hoiakute ja menetluses antud selgitustega (vt VSS § 68 p 6). Isik sisenes Schengeni alale Valgevenest Läti kaudu ebaseaduslikult, liikus Lätist edasi Eestisse ega esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust esimeses liikmesriigis. Soov rahvusvahelise kaitse taotlemiseks tekkis pärast isiku kinnipidamist Eestis. Isik on selgitanud haldusmenetluses, et tema sihtriik oli Prantsusmaa, samas kinnitas ta kohtus, et soovis jõuda Saksamaale ning teekond sinna oleks tähendanud Eestist Soome jõudmist.
15.Kohus nõustub PPA järeldusega, et isiku ebaseaduslik piiriületus, esimesest liikmesriigist edasi liikumine ja soov jõuda Prantsusmaale annavad kogumis alust arvata, et vabaduses viibides võib ta menetlusest või Lätile üleandmisest kõrvale hoida. Kinnipidamine ei ole direktiivi (EL) 2024/1346 art 10 lg 1 mõttes karistuslik ning selle aluseks ei ole ainuüksi isiku ebaseaduslik sisenemine Euroopa Liitu. Põgenemisohtu näitavad kirjeldatud asjaolud kogumis, sealhulgas isiku kavatsus jätkata liikumist teise liikmesriiki ning asjaolu, et rahvusvahelise kaitse taotlemise soov tekkis alles pärast kinnipidamist Eestis.
16.VRKS § 67 lg 1 kohaselt võib PPA kohaldada kinnipidamise asemel leebemaid meetmeid: elamist kindlaksmääratud kohas, PPA-s registreerimas käimist või dokumendi hoiule andmist (vt VRKS § 67 lg 2 ja § 60 lg 1 koostoimes). Isikul puuduvad Eestis perekondlikud sidemed ja piisavad rahalised vahendid ning tema sihtriik oli Prantsusmaa. Arvestades ka senist ebaseaduslikku liikumist liikmesriikide vahel, ei taga leebemad meetmed praeguses menetlusetapis piisavalt isiku kättesaadavust menetlustoiminguteks ega võimalikuks üleandmiseks Lätile. 3(4)
17.Kinnipidamiskeskuses on puudutatud isikule tagatud toitlustamine, majutus ja huvitegevus, vajaduse korral ka meditsiiniline ja psühholoogiline abi. Kohtule ei ole teada kinnipidamiskeskusesse paigutamist välistavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni neljaks kuuks ebaproportsionaalne meede, arvestades selle eesmärke.
18.Kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neli kuud (11. veebruarini 2027 (k.a)).
19.PPA-l on kohustus isik viivitamata kinnipidamiskeskusest vabastada, kui kinnipidamise alused ära langevad (VRKS § 71 lg 1). VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel, s.o isiku teisele riigile üleandmiseks kinnipidamisel, tuleb kinnipidamise aluse äralangemist hinnata määruse (EL) 2024/1351 art-st 44 tulenevate tähtaegade põhjal. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 4 järgi tuleb isik vabastada muu hulgas juhul, kui üleandev liikmesriik ei pea kinni vastuvõtmispalve esitamise tähtaegadest, ei tee art 42 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul üleandmisotsust või kui üleandmine ei toimu art 45 lg-s 3 nimetatud viienädalase tähtaja jooksul. Samuti tuleb isik vabastada siis, kui langeb ära VRKS § 65 lg 2 p-st 2 tulenev kinnipidamise alus, s.o vajadus selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevad asjaolud.
20.Kohus tõlgib määruse isikule masintõlkeprogrammiga puštu keelde.
21.Määruse avaldamise korral tuleb puudutatud isiku nimi ja sünniaeg asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 5, VRKS § 9 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.