Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 5 korteriühistu avaldus X vastu võla väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja: Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 5 korteriühistu (registrikood 80175481), lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko Puudutatud isik: X (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 5 korteriühistu avaldus.
2.Mõista Xlt Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 5 korteriühistu kasuks välja ajavahemiku 1. oktoober 2019 – 30. november 2025 eest majandamiskulude võlg 4098,90 eurot ning 30. novembriks 2025 sissenõutavaks muutunud viivis 731,59 eurot.
3.Mõista Xlt Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 5 korteriühistu kasuks välja viivis põhivõlalt (4098,90 eurot) alates 1. detsembrist 2025 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Mõista Xlt Kohtla-Järve linn, Sinivoore menetluskulude katteks välja 459 eurot.
tn
korteriühistu
kasuks
6.Mõista Xlt Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 5 korteriühistu kasuks välja viivis menetluskuludelt (459 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
7.Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele.
8.Toimetada kohtumäärus Xle kätte määruse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtumäärus Xle avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord
1(6)
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
ASJAOLUD
1.Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 5 korteriühistu (avaldaja, korteriühistu) esitas 26. septembril 2025 Pärnu Maakohtu maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (puudutatud isik) 4552,27 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 6. novembril 2025 menetluse, sest võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada ning andis asja üle menetlemiseks Viru Maakohtule.
2.Avaldaja esitas 8. detsembril 2025 (täiendatud 22. jaanuaril 2026) Viru Maakohtule avalduse, milles palub mõista puudutatud isikult välja ajavahemiku oktoober 2019 - november 2025 majandamiskulude võlg 4098,90 eurot ja viivis 731,59 eurot. Samuti palub avaldaja mõista puudutatud isikult välja viivis alates 1. detsembrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt on puudutatud isik korteriühistu liige ja aadressil xxx, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn asuva korteri omanik. Seetõttu on tal põhikirja ja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 42 alusel kohustus kanda korteriühistu tegevusega seotud kulusid, mis koosnevad maja hoolduse, remondifondi, kütte, vee- ja kanalisatsiooni, üldvee, kindlustuse, koristaja ja prügiveo kuludest. Puudutatud isik on jätnud korteriühistu esitatud arved tasumata. Puudutatud isikul on korteriühistu ees võlgnevus ajavahemiku oktoober 2019 – november 2025 eest 4098,90 eurot. Samuti on puudutatud isikul viivisevõlg sama ajavahemiku eest 731,59 eurot. Korteriühistu palub majandamiskulud välja mõista korteriühistu üldkoosoleku otsuste, põhikirja ja teenuse osutajate tasumäärade alusel. Maja hoolduse ja remondifondi tasud arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast (puudutatud isiku korteriomandi suurus on 43,8 m2). Tariife kinnitab üldkoosolek. Need tasud on korteriühistu majandamiskulud, s.o korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Alates 1. oktoobrist 2018 kuni käesoleva ajani on maja hoolduse tariifi suurus 0,45 eurot/m2 ja remondifond on 0,25 eurot/m2. Küttekulu on seotud tarbimisega. Gren Viru AS müüb soojusenergiat korteriühistule. Arved jagatakse elamu korteriomandite köetava pinnaga 3601,8 m2 ning saadakse köetava pinna 1 m2 maksumuse arvestuse tegemise perioodil (põhikirja p. 3.2.6.b). Seejärel iga korteri köetav pind korrutatakse köetava pinna 1 m2 maksumuse suurusega. Vee ja kanalisatsiooni ning üldvee osas on korteriühistul leping OÜ-ga Järve Biopuhastus. Puudutatud isiku veemõõturi andmete alusel esitab avaldaja talle tasud tarbitud vee- ja
2(6)
kanalisatsiooni eest. Tasu üldvee eest arvestatakse nii, et maja üldveearvesti näidust lahutatakse kõigi korterite veearvesti näidud. Pärast seda jääb tavaliselt jagamata veekogumi jääk. Antud jääk jagatakse maja kõigi korterite vahel võrdselt. Salva Kindlustuse AS esitatud arved tõendavad, kui palju oli korteriühistu kohustatud ehitise kindlustuse eest tasuma. Arve summa jagatakse elamu elanike vahel korteriomandi 1 m2 pealt. Avaldajal on sõlmitud Ekovir OÜ-ga Jäätmeveoteenuse osutamise leping. Ekovir OÜ esitas korteriühistule prügiveo arved. Arvete summa jagatakse elamu elanike vahel. Koristusteenuse osas on korteriühistul leping Järve Maja OÜ-ga, kes esitab korteriühistule arved teenuse eest. Tasu ühiskasutatavate ruumide sanitaarse puhastuse ja desinfitseerimise eest kinnitatakse korteriühistu üldkoosolekute poolt, mis on aluseks „koristaja“ tasu kogunemiseks. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja ka viivis KrtS § 42 lg 1 alusel. Viivist on arvutatud üksnes põhivõlalt. Viivise arvutused on jälgitavad avalduse lisas 4.2, milles on toodud viivise arvutuskäik, mh millistelt summadelt, millise ajavahemiku eest on viivist arvutatud ja mis on viivise määr.
Puudutatud isik ei ole avalduse osas seisukohta esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus rahuldab avalduse.
5.Korteriühistu nõuab puudutatud isikult majandamiskulude võla tasumist ja viivist, sest puudutatud isik jättis ajavahemiku 1. oktoober 2019 kuni 30. novembri 2025 eest tekkinud korteriomandiga seotud majandamiskulud tasumata. Nõude aluseks on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 p 1 ja § 108 lg 1 ning viivisenõude aluseks KrtS § 42 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1.
6.Kohus tuvastab, et puudutatud isik on korteriühistu liige (KrtS § 1 lg 4), sest ta on korteri, asukohaga xxx, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, omanik (dtl 4142). Eeltoodust tulenevalt on avaldajal õigus esitada korteriga nr 28 seotud majandamiskulude võlanõue puudutatud isiku vastu.
7.Korteriühistu liikmena on puudutatud isikul korteriühistu ees KrtS-st tulenevad kohustused. Korteriühistu peab tõendama, et korteriühistu liikmel oli kohustus tasuda majahoolduse kulude eest ning kohustuse suuruse. Majandamiskulud on kõik kulud, mida korteriomanik peab korteriühistu liikmena kandma (KrtS § 40 lg-d 1 ja 2, § 12 lg 1, § 35 lg 2 p 2 ja § 41 lg 2). Korteriühistu võib kulude hüvitamist nõuda, kui majandamiskulude kandmise on otsustanud korteriomanike üldkoosolek. Juhul kui majanduskava ei ole kehtestatud ja kulude kandmist ei ole otsustatud korteriomanike üldkoosoleku otsusega, saab korteriühistu nõuda korteriomanikelt kaasomandil lasuvate kohustuste täitmist KrtS §-s 40 sätestatud suhte alusel. Selliste majahoolduse kulude suurust, mis ei sõltu vahetult tegelikust tarbimisest (nt remondifond, haldus- ja hoolduskulu), saab seega tõendada majanduskava või korteriomanike üldkoosoleku otsusega, millega vastavad kulud ja nende jaotus kindlaks määrati. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt soojusenergia, kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Seejuures peab korteriühistu välja tooma, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingil ajavahemikul, mil nende tasumist nõuti. Korteriühistu nõuet ei tõenda korteriomanikule esitatud arved ega raamatupidaja poolt koostatud dokumendid võlgnevuse kohta (vt RKTKm 24.05.2023, 2-20-119460, p 16.1; 20.06.2022, 23(6)
19-8045, p 11; RKTKo 16.06.2010, 3-2-1-53-10, p-d 13 ja 14; TrtRnKm 04.02.2022, 2-207413, p 12.2).
8.Korteriühistu nõuab puudutatud isikult majahoolduse, remondifondi, üldvee, vee- ja kanalisatsiooni, kindlustuse, kütte ja koristaja ja prügiveo kulude väljamõistmist.
8.1.Majahoolduse kulude nõude alusena viitab avaldaja korteriühistu põhikirja p-le 3.2.5 ja 26. juuni 2018 üldkoosoleku otsusele (dtl 63-69, tõlge dtl 70), millega määrati kindlaks majahoolduse kulude tariif ühe ruutmeetri kohta 0,45 eurot. Avaldaja nõuab majahoolduse kulusid ajavahemikul 1. oktoober 2019 kuni 30. november 2025. Puudutatud isiku korteri suurus on 43,8 m2 (dtl 41). Seega on selles ajavahemikus arvetele märgitud majahoolduse kulude igakuine summa (dtl 21-24) 19,17 eurot ühes kuus jälgitav ja kontrollitav (43,8 m 2 × 0,45 eurot).
8.2.Remondifondi kulude nõude alusena viitab avaldaja korteriühistu põhikirja p-le 3.2.5 ja 26. juuni 2018 üldkoosoleku otsusele (dtl 63-69, tõlge dtl 70), millega määrati kindlaks remondifondi tariif ühe ruutmeetri kohta 0,25 eurot. Avaldaja nõuab remondifondi kulusid ajavahemikul 1. oktoober 2019 kuni 30. novembri 2025. Seega on puudutatud isikult nõutud remondifondi kulude nõue 10,95 eurot ühes kuus jälgitav ja kontrollitav (43,8 m 2 × 0,25 eurot).
8.3.Üldvee kulude nõude alusena viitab avaldaja, et see sõltub tarbimisest ning mõõturite näitudest. Samuti tugineb avaldaja korteriühistu 26. juuni 2018 üldkoosoleku otsusele, millega otsustati, et veekadu arvutatakse vastavalt korterite arvule. Maja üldveearvesti näidust lahutatakse kõigi korterite veearvesti näidud. Pärast seda jääb tavaliselt jagamata veekogumi jääk. See jääk jagatakse maja kõigi korterite vahel võrdselt. Avaldaja on esitanud OÜ Järve Biopuhastuse arved korteriühistule (dtl 193-277). Avaldaja on kohtu hinnangul piisavalt selgitanud ja tõendanud üldvee kujunemist nõude ajavahemikul. Üldvett on tulnud korterite vahel jagada 63 kuul. Seega on avaldus üldvee kujunemise osas kontrollitav ja jälgitav.
8.4.Vee- ja kanalisatsioonikulude nõude alusena tugineb avaldaja OÜ Järve Biopuhastuse esitatud arvetele (dtl 193-277) ning puudutatud isiku veemõõturi andmetele. Tegemist on tarbimisel põhineva kuluga. Avaldaja selgitas, et tasu üldvee eest arvestatakse nii, et maja üldveearvesti näidust lahutatakse kõigi korterite veearvesti näidud. Puudutatud isik ei ole veenäitudele vastu vaielnud. Seega on majandamiskulude nõue vee- ja kanalisatsioonikulude osas kontrollitav ja jälgitav.
8.5.Kindlustuse kulu nõude osas tugineb avaldaja 26. juuni 2018 üldkoosoleku otsusele, millega on otsustatud, et maja kindlustust tasutakse vastavalt esitatud arvele poole aasta eest. Arve summa jagatakse elamu elanike vahel korteriomandi 1 m2 pealt. Avaldaja on tõenditena esitanud Salva Kindlustuse AS arvete kokkuvõtte (dtl 279-284, 289-291 ja arved dtl 285-289). Puudutatud isik ei ole vastuväiteid esitanud. Seega on avaldus kindlustuse kulu osas jälgitav ja kontrollitav.
8.6.Küttekulude nõude alusena viitab avaldaja põhikirja p-le 3.2.6.b. Avaldaja selgitab, et Gren Viru AS arvetel märgitud summa jaotatakse korteriomanike vahel lähtudes elamu korteriomandite köetavast pinnast, s.o 3601,8 m2 ning saadakse köetava pinna 1 m2 maksumuse arvestuse tegemise perioodil. Seejärel iga korteri köetav pind korrutatakse köetava pinna 1 m2 maksumuse suurusega. Avaldaja on tõenditena esitanud korteriühistule esitatud Gren Viru AS-i arved (dtl 173-193) ning arvutuskäigu selgitused ja lõppsummad (dtl 47-56), kuidas on kujunenud küttekulu ühe korteri kohta. Küttekulu märgitud ühikute arvutuse hind on jälgitav ja kontrollitav ning vastab
4(6)
esitatud Gren Viru AS-i arvetele. Seega on avaldus küttekulu nõude kujunemise osas jälgitav ja kontrollitav.
8.7.Koristuskulude nõude alusena viitab avaldaja, et koristusteenuseid osutab avaldajale Järve Maja OÜ, kes esitab korteriühistule ka arved teenuse eest. Tasu ühiskasutatavate ruumide sanitaarse puhastuse ja desinfitseerimise eest kinnitatakse korteriühistu üldkoosolekute poolt. Avaldaja on esitanud Järve Maja OÜ arved korteriühistule (dtl 386-441, koond dtl 384-385). Avaldus on koristajakulu osas jälgitav ja kontrollitav.
8.8.Prügiveo kulude nõude alusena viitab avaldaja, et korteriühistul on sõlmitud Ekovir OÜ-ga jäätmeveoteenuse osutamise leping. Ekovir OÜ poolt vaidlusalusel perioodil esitas korteriühistule arved (dtl 292-293). Arve summa jagatakse elamu elanike vahel. Avaldus on prügiveo kulude osas kontrollitav ja jälgitav.
9.Avaldaja selgitas 28. septembril 2026 täiendavalt majandamiskulude põhivõla 4098,90 eurot ja viivise 731,59 eurot kujunemist ajavahemikul 1. oktoober 2019 kuni 30. november 2025. Avaldaja selgituste ja arvutuste kohaselt oli puudutatud isikul põhivõla võlgnevus juba enne 1. oktoobrit 2019. 22. detsembril 2019 tasus puudutatud isik korteriühistule 900 eurot (dtl 44). Sellest summast tasaarvestati täielikult viivisevõlgnevus 142,93 eurot ning osaliselt põhivõlgnevus summas 757,07 eurot. Pärast 900 euro tasumist oli põhivõla jääk 346,74 eurot (dtl 44). Avaldaja on esitanud puudutatud isikule vaidlusalusel ajavahemikul majandamiskulude arveid (kuluartiklite põhjendatus kontrollitud eelmistes punktides) kokku 6468,14 eurot ning viivisenõudeid kokku 1141,64 eurot (dtl 44-46). Puudutatud isik tasus samal ajavahemikul avaldajale kokku 3634,60 eurot, millest 3132,40 eurot tasuti põhinõuete ja 502,20 eurot viiviste katteks (dtl 45).
10.Eeltoodust tulenevalt on korteriühistu ajavahemiku 1. oktoober 2019 – 30. november 2025 majandamiskulude (majahoolduse, remondifondi, vee- ja kanalisatsiooni, üldvee, kindlustuse, kütte, koristaja ja prügiveo) põhinõue tervikuna põhjendatud summas 4098,90 eurot ning tuleb puudutatud isikult korteriühistu kasuks välja mõista.
11.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista ajavahemikul 1. oktoober 2019 – 30. november 2025 sissenõutavaks muutunud viivise 731,59 eurot. Avaldaja viitab viivisenõude alusena KrtS § 42 lg-le 1 ja on viivise arvutustest lähtunud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Avaldaja viivisearvestus (dtl 57-62) on jälgitav ja kontrollitav. Samuti kuulub rahuldamisele avaldaja nõue mõista puudutatud isikult välja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 1. detsembrist 2025 kuni põhivõla tasumiseni TsMS § 367 alusel.
12.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus avalduse. Kuna avaldus kuulub täies ulatuses rahuldamisele, on TsMS § 172 lg 1 alusel õiglane jätta menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku kanda.
13.Avaldaja menetluskulude nimekirja (dtl 313) kohaselt koosnesid avaldaja menetluskulud esindajakuludest 403 eurot ja riigilõivust 50 eurot ning dokumentaalse tõendi saamise kulust 6 eurot, kokku 459 eurot.
13.1.Kohus leiab, et avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot on TsMS § 174 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 5). Samuti on avaldaja põhjendatud menetluskuluks tõendi saamise kulu 6 eurot (TsMS § 143 p 2).
5(6)
Avaldaja esindaja tunnitasu suurus on 124 eurot käibemaksuga. Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 124 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Avaldaja esindaja ajakulu on kokku 3,25 h, s.o avalduse koostamine, tõendite kogumine ja kohtunõudele vastamine. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohus leiab menetlusdokumentide sisu, lisasid ja mahtu arvestades ning puudutatud isiku vastuväidete puudumist arvestades, et avaldaja lepingulise esindaja ajakulu on vajalik ja põhjendatud 3,25 h ulatuses. Kohus peab eelnevat arvestades avaldaja esindajakulusid põhjendatuks kokku 403 eurot sh käibemaks (124 eurot × 3,25 h). Avaldaja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.
13.2.Seega on avaldaja menetluskulud kokku põhjendatud 459 eurot (50+6+403). Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 459 eurot.
13.3.Rahuldamisele kuulub avaldaja taotlus mõista puudutatud isikult menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
14.Kohtul ei õnnestunud asja materjale puudutatud isikule kätte toimetada muul viisil kui avalikult (vt 27. märtsi 2026 määrus). Kuna puudutatud isiku elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb ka käesoleva lahendi resolutsioon puudutatud isikule kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil avaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093/24, p 9.2). (digitaalselt allkirjastatud)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.