X.J hagi E.Z vastu isikliku kasutusõiguse seadmiseks ning kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.06.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
E.Z 28.06.2024 apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
4307,68 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X.J (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik Kostja E.Z (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu apellatsioonimenetluses X.J 24.01.2025 esitatud tõendid (dtl 550–607) ja E.Z 30.01.2025 esitatud tõend (dtl 726–733). Jätta vastu võtmata E.Z 29.01.2025 esitatud tõendid (dtl 619–721).
2.Täiendada Harju Maakohtu 13.06.2024 otsuse resolutsiooni sõnastust vastavalt tervikresolutsiooni sõnastusele E.Z isikliku kasutusõiguse seadmiseks tahteavalduse andmiseks kohustamise osas. Samuti muuta otsuse põhjendusi. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.1.Jätta rahuldamata kostja 04.03.2024 esitatud taotlus 21.02.2024 kohtuistungi protokolli parandamiseks.
3.2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.3.Kohustada E.Z-i andma tahteavaldus kinnisasjale registriosa numbriga 3698001 tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks elektripaigaldise majandamiseks (sh elektripaigaldise ehitamiseks, omamiseks, Elektrilevi OÜ-l lasuva elektripaigaldise arendamiskohustuse täitmise tagamiseks, elektriliinide remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks,
2-23-8207 kasutusse andmiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks elektripaigaldise talitluse tagamise eesmärgil) kasutusõiguse alal elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses vastavalt otsusele lisatud plaanile ning järgmistel tingimustel:
3.3.1.Kinnisasja registriosa numbriga 3698001 igakordne omanik on kohustatud taluma elektripaigaldise rajamist, kasutamist, majandamist ja hooldamist ning muid toiminguid, mis on vajalikud elektripaigaldise talitluse tagamiseks, ning võimaldama selleks vajalikku ligipääsu rajatisele, samuti hoiduma elektripaigaldise ja selle toimimise kahjustamisest;
3.3.2.elektripaigaldise liitumisega seotud kulud kannab X.J (isikukood XXX).
3.4.Kohustada E.Z-i andma tahteavaldus (KRS § 341 lg 1 tähenduses) kinnistusregistri registriossa number 3698001 tähtajatu isikliku kasutusõiguse sissekandmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks elektripaigaldise majandamiseks (sh elektripaigaldise ehitamiseks, omamiseks, Elektrilevi OÜ-l lasuva elektripaigaldise arendamiskohustuse täitmise tagamiseks, elektriliinide remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks elektripaigaldise talitluse tagamise eesmärgil) kasutusõiguse alal elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses vastavalt otsusele lisatud plaanile ning järgmistel tingimustel:
3.4.1.Kinnisasja registriosa numbriga 3698001 igakordne omanik on kohustatud taluma elektripaigaldise rajamist, kasutamist, majandamist ja hooldamist ning muid toiminguid, mis on vajalikud elektripaigaldise talitluse tagamiseks, ning võimaldama selleks vajalikku ligipääsu rajatisele, samuti hoiduma elektripaigaldise ja selle toimimise kahjustamisest;
3.4.2.elektripaigaldise liitumisega seotud kulud kannab X.J (isikukood XXX).
3.5.Välja mõista X.J kasuks E.Z-ilt otsene varaline kahju 721,14 eurot.
3.6.Välja mõista X.J kasuks E.Z-ilt viivis varaliselt kahjult 721,14 eurot alates 06.06.2023 kuni hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.7.Lugeda kohtuotsuse lahutamatuks osaks sellele lisatud plaan.
3.8.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud E.Z kanda.
3.9.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist.
4.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
5.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud E.Z kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
2-23-8207
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X.J (hageja) esitas 06.06.2023 Harju Maakohtule E.Z (kostja) vastu hagi isikliku kasutusõiguse seadmiseks ning kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 03.03.2021 notariaalse kokkuleppe (leping) varaühisuse lõpetamises Tallinnas Tihase tn 8 asuva hoonestatud kinnistu (registriosa nr 3698001, kinnistu) osas. Pooled leppisid kokku, et kinnistu 640/990 suurune kaasomandiosa jääb kostja lahusvaraks ning 350/990 suurune kaasomandiosa jääb hageja lahusvaraks. Pooled leppisid kokku kinnistu valdamises ja kasutamises selliselt, et hageja ainukasutusse ja -valdusesse jäi lepingu lisaks oleval plaanil punase värviga piiritletud ala, sh sellel alal asuv garaaž, poolte ühisesse kasutusse ja valdusesse jäi plaanil kollase värviga piiritletud ala ning kostja ainukastusse ja -valdusesse jäi ülejäänud kinnistu osa, sh sellel osal asuv elamu.
2.1.Lepingu p 3.7 kohaselt on kaasomanikud kohustatud lubama hoonete olemasolevate ning tulevikus rajatavate ühiskasutuses olevate kommunikatsioonide ja tehnovõrkude remonti, uuendamist ja hooldamist ning kaasomanikel ei ole õigust nimetatud töid takistada ning kaasomanikud kohustuvad lubama nimetatud tööde teostamist vajadusel ka kaasomaniku ainuvalduses ja -kasutuses olevas hooneosas.
2.2.Hageja ainukasutusse ja -valdusesse jäi garaaž, mille püsiv elektrivarustus on sõltuvuses kostja tahtest, kuna hoonel puudub iseseisev elektrivõrguliitumine ja garaaži elekter tuleb kostja hoonest. Hageja soovib, et elutähtis teenus oleks autonoomne. Hageja hoone elektrivarustusel on esinenud elektrikatkestusi, mille on tinginud Tihase 8 elamus asuvate kaitsmete välja lülitumine. Kostja pole neid katkestusi koheselt likvideerinud ega võimaldanud hagejale ligipääsu elektrikilbile, rikkudes sellega pooltevahelist notariaalset kokkulepet. Kostja on tahtnud jätta garaaži elektrivarustuseta vähemalt 16-ks tunniks.
2.3.Selleks, et hageja saaks oma kaasomandi osa vabalt kasutada, soovib hageja sõlmida Elektrilevi OÜ-ga liitumislepingu. Elektrilevi OÜ-ga liitumislepinguks on vajalik kostja kui kaasomaniku nõusolek, mida hagejal ei ole õnnestunud saada. Kostja nõusoleku/kooskõlastuse andmise kohustus tuleneb lepingu p-dest 3.1–3.9.
2.4.Hageja kasutuses oleva hoone elektriliitumise tagamiseks on vaja Elektrilevi OÜ-l paigaldada maa-alune kaabel Tihase tn 8 kaasomandiosale, mis on poolte ühiskasutuses. Elektrilevi OÜ käsitleb hageja hoone elektriliitumist uue liitumisena, st tegemist ei ole täiendava liitumise rajamisega kinnisasjale.
2.5.Võrguühenduse loomiseks vajalikud kaevetööd tehakse läbi kaasomandi ühisosa ja peale kaevetöid taastatakse ehitusjärgne olukord. Kaablid paigaldatakse parkimisplatsi maa alla. Kasutajate huvi ei ulatu maa alla ja iga järgneva ehitustegevusega peab olema arvestatud, et maa all olevad kaablid kahjustatud ei saaks. Kostjal ei ole võimalik kasutada kaasomanike ühisosa mingil muul moel, kui seni, st parkimisplatsina. Seetõttu leiab hageja, et kaabli talumise kohustuse tasuks tuleb määrata 0 eurot.
2.6.Kostja ei ole põhistanud enda kahtlusi, et juhul kui teostatakse garaaži võrguühendus vastavalt Elektrilevi OÜ lähteülesandele nr 4301581, et sellisel juhul võiks kostja nimel sõlmitud elektriliitumine elamule lõppeda. Hageja ainukasutuses oleva kõrvalhoonele iseseisva elektriliitumise loomine ei piira kostja õigusi ega ole kostjale koormav.
2-23-8207
2.7.Hagejal ei ole seadusest tulenevat õigust nõuda kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmist ja sellega seonduvalt kaasomaniku kohustamist, vaid see tuleneb poolte vahel sõlmitud kokkuleppest.
3.Hageja palub kostjalt välja mõista otsese varalise kahju. Hageja taotleb kohtueelsete õigusabikulude 721,14 eurot hüvitamist kostja poolt vastavalt kahju hüvitamise sätetele (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127, § 128 lg-d 1 ja 3, § 115). Hageja püüdis 5 kuu jooksul asja lahendada kohtuväliselt.
4.Hageja täpsustas 27.03.2024 oma nõuet ja palus:
4.1.kohustada kostjat andma tahteavaldus (kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 tähenduses) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 3698001 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu isikliku kasutusõiguse sissekandmiseks Elektrilevi OÜ kasuks elektripaigaldise majandamiseks (sh elektripaigaldise ehitamiseks, omamiseks, Elektrilevi OÜ-l lasuva elektripaigaldise arendamiskohustuse täitmise tagamiseks, elektriliinide remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks elektripaigaldise talitluse tagamise eesmärgil) kasutusõiguse alal elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses vastavalt otsusele lisatud plaanile ning järgmistel tingimustel:
4.1.1.Elektrilevi OÜ on kohustatud rajama elektripaigaldise võimalikult lühikese aja jooksul vastavalt Elektrilevi OÜ ja tema poolt määratud töö teostaja võimalustele, kuid hiljemalt 12 kuu jooksul alates kohtuasjas lõpplahendi jõustumisest;
4.1.2.kinnisasja registriosa nr 3698001 igakordne omanik on kohustatud taluma elektripaigaldise rajamist, kasutamist, majandamist ja hooldamist ning muid toiminguid, mis on vajalikud elektripaigaldise talitluse tagamiseks, ning võimaldama selleks vajalikku ligipääsu rajatisele, samuti hoiduma elektripaigaldise ja selle toimimise kahjustamisest;
4.1.3.Elektrilevi OÜ on kohustatud elektripaigaldist majandama ja hooldama;
4.1.4.elektripaigaldise liitumisega seotud kulud kannab hageja;
4.1.5.lugeda otsuse lahutamatuks osaks sellele lisatud plaan;
4.2.välja mõista hageja kasuks kostjalt otsene varaline kahju kokku 721,14 eurot ja viivis varaliselt kahjult alates hagiavalduse esitamisest kuni täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.1.Asjakohane ei ole nõude esitamine kostja mingi tahteavalduse (kostja ei saa aru, millise konkreetse tahteavalduse) asendamiseks. Õiguslikus mõttes asjakohane võiks olla hagita menetluses esitatav nõue selle kindlaks määramiseks, kuidas toimub hageja ja kostja kaasomandis oleva kinnistu varustamine elektrienergiaga. Olemuslikult võib olla tegemist kaasomandi valitsemise korra vaidlusega asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 2 alusel.
5.2.Hageja ainukasutuses oleva garaaži elektrivarustus on tagatud ja jääb arusaamatuks, miks soovib hageja uut elektriliitumispunkti garaaži juurde. Hagis ei ole esile toodud, et olemasoleva elektrivarustusega oleks kinnistul probleeme.
5.3.Hageja ei ole tõendanud, et võrguettevõtja nõustub kinnistule mitme liitumispunkti rajamisega. Elektrilevi OÜ liitumistingimuste p-st 4.9 tulenevalt võib kinnistul üldjuhul olla üks liitumispunkt ja üksnes erandlikus olukorras võib Elektrilevi OÜ ühel kinnistul lubada mitut liitumispunkti.
2-23-8207
5.4.Hageja ja kostja suhted on keerulised. Kostja kardab, et hageja tegelikuks sooviks on sulgeda Tihase tn 8 elamu olemasolev elektriliitumispunkt, rajada uus elektriliitumispunkt üksnes garaaži juurde ning hakata kostjat šantažeerima, et kui kostja ei käitu nii, nagu hageja soovib, siis lülitab hageja elamust elektri välja.
5.5.Hageja esitatud mõlemad plaanid on koostanud Leonhard Weiss OÜ, kes ei ole jaotusvõrguettevõtja. Jaotusvõrguettevõtja on Elektrilevi OÜ. On teadmata, kas Elektrilevi OÜ on nõus mitme elektriliitumispunkti erandliku väljaehitamisega kinnistule.
5.6.Kostjal ei lasu seadusest tulenevat kohustust tahteavalduste andmiseks Tihase tn 8 kaasomandis oleva kinnistu koormamiseks isikliku kasutusõigusega Elektrilevi OÜ kasuks.
5.7.Kohustust ei tulene ka poolte vahel 03.03.2021 sõlmitud lepingust. Kostja ei ole lepingu p 3.8 rikkunud. Kõik kinnistu kommunikatsioonid paiknevad seal, kus nad on kogu aeg paiknenud. Kostja ei ole teinud ühtegi muudatust, mis takistaks hagejale juurdepääsu hoonete kommunikatsioonidele või tehnovõrkudele. Ainuüksi lepingu p 3.8 lükkab ümber hageja seisukoha nagu tuleneks kasutuskorra kokkuleppest kostja kohustus nõustuda uue elektriliitumise välja ehitamisega. Samuti ei saa kostja kohustus mingi tahteavalduse andmiseks tuleneda lepingu p-st 3.6, mis reguleerib konkreetse kaasomaniku ainuvalduses ja -kasutuses oleval alal ja hoones erinevate tööde tegemist, ega lepingu p-st 3.7, mis käsitleb hoonete tehnovõrkude ja kommunikatsioonide remonti, uuendamist ja hooldamist.
5.8.Nõue on ebaselge. See, mille kandmist kinnistu kohta avatud kinnistusraamatu registriosa kolmandasse jakku hageja soovib, ei vasta AÕS-s sätestatud isikliku kasutusõiguse määratlusele ning numerus clausus’e põhimõttest johtuvalt ei ole hagejal võimalik hakata isikliku kasutusõiguse kui piiratud asjaõiguse õiguslikku olemust muutma.
6.Hageja kahju hüvitamise nõue ja viivisenõue kahjuhüvitiselt on põhjendamatud, kuna kostja ei ole kohtuväliselt keeldunud nõusoleku andmisest, vaid palunud täiendavat infot, kuid edutult. Hageja ei ole kostjale esitanud liitumispunkti rajamisega seonduvat dokumentatsiooni, sh ehitusprojekti ega projekteerimistingimusi. Võttes arvesse, et hageja on jätnud kostja mitmetele küsimustele sisuliselt vastamata, asudes selle asemel kostjat kohtuasja algatamisega ähvardama, on kostja poolt tahteavalduste andmisest hoidumine (ja mitte keeldumine) puuduliku info pinnalt igati mõistlik ja kooskõlas hea usu põhimõttega. Kostja ei pea nõustuma Tihase tn 8 garaaži elektriliitumisega olukorras, kus nõuetekohast ehitusprojekti kostjale tutvumiseks esitatud ei ole.
7.1.Isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatusse kandmiseks on vajalik võlaõigusliku kohutustehingu ja asjaõigusliku käsutustehingu sõlmimine ning kinnistamisavalduse esitamine. Jääb ebaselgeks, milliste kostja konkreetsete tahteavalduste asendamist kohtulahendiga hageja soovib.
7.2.Lisaks soovib hageja kostja tahteavalduse asendamist kokkuleppe sõlmimiseks, millega pannakse Elektrilevi OÜ-le kohustused. Jääb mõistetamatuks, kuidas peaks olema õiguslikult võimalik Elektrilevi OÜ kohustustega seonduva reguleerimine olukorras, kus Elektrilevi OÜ ei ole käesolevas kohtuasjas menetlusosaliseks.
7.3.Samuti on kostja seisukohal, et Elektrilevi OÜ poolt 28.10.2022 väljastatud lähteülesanne ei saa kuidagi tõendada, nagu oleks Elektrilevi OÜ nõus käesolevas kohtuasjas hageja poolt esitatavate nõuetega.
2-23-8207
7.4.Kui Elektrilevi OÜ soovib koormata kinnistut isikliku kasutusõigusega Elektrilevi OÜ kasuks, peab nõude esitama Elektrilevi OÜ.
7.5.On ebaselge, milline on Leonhard Weiss OÜ ja Elektrilevi OÜ omavaheline suhe.
7.6.Jätkuvalt puuduvad Tallinna linna poolt väljastatavad projekteerimistingimused.
7.7.Kuivõrd kostjale jääb arusaamatuks täiendava elektriühenduse välja ehitamise vajadus, siis ei soovi kostja saada talumistasu. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Maakohus rahuldas 13.06.2024 otsusega hagi osaliselt, otsustades: - kohustada kostjat andma tahteavaldus (KRS § 341 lg 1 tähenduses) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 3698001 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu isikliku kasutusõiguse sissekandmiseks Elektrilevi OÜ kasuks elektripaigaldise majandamiseks (sh elektripaigaldise ehitamiseks, omamiseks, Elektrilevi OÜ-l lasuva elektripaigaldise arendamiskohustuse täitmise tagamiseks, elektriliinide remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks elektripaigaldise talitluse tagamise eesmärgil) kasutusõiguse alal elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses vastavalt otsusele lisatud plaanile ning järgmistel tingimustel: 1) kinnisasja registriosa nr 3698001 igakordne omanik on kohustatud taluma elektripaigaldise rajamist, kasutamist, majandamist ja hooldamist ning muid toiminguid, mis on vajalikud elektripaigaldise talitluse tagamiseks, ning võimaldama selleks vajalikku ligipääsu rajatisele, samuti hoiduma elektripaigaldise ja selle toimimise kahjustamisest; 2) elektripaigaldise liitumisega seotud kulud kannab hageja; - mõista välja hageja kasuks kostjalt otsene varaline kahju 721,14 eurot ja viivis sellelt summalt alates 06.06.2023 kuni täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; - jätta menetluskulud kostja kanda.
8.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 5, AÕS § 72 lg-test 1 ja 5, § 74 lg-st 1, § 225 lg-st 1 ja AÕS § 158 1 lg-test 1 ja 3 võimalik kinnistu uue võrguühenduse väljaehitamine ja selle talumine sätestada Tihase tn 8 kinnistu kaasomanike ja võrguettevõtja Elektrilevi OÜ vahelise kokkuleppega, millega antakse võrguettevõtjale õigus rajada kõnealune tehnovõrk (mis hakkab ka kuuluma võrguettevõtja omandisse) ning millega sätestatakse kinnisasjale võrguettevõtja kasuks isiklik kasutusõigus tehnovõrgu majandamiseks.
8.2.AÕS § 1581 kohaldamise eeldused on täidetud, kuna rajatav elektriliitumine on avalikes huvides ning kohtu ette ei toodud, et esineks mõni muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus hageja tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega.
8.3.Kaasomandis oleval kinnistul on elektriliitumine olemas, kuid tuleb arvestada ka poolte vahel sõlmitud kinnistu kasutuskorraga ning hageja huviga kasutada tema kasutuskorra järgset osa võimalikult autonoomselt. Hageja põhistas, et täiendav elektriliitumine on talle vajalik, kuna välistab edaspidise sõltumise kostjast, kelle kasutuskorra järgsel n-ö territooriumil on praeguse elektriliitumisega seotud tehnovõrk ja/või -rajatis. Samuti on hageja huvides arveldada tarbitud elektrienergia eest iseseisvalt.
2-23-8207
8.4.Hageja ei tõendanud, et kostja oleks kunagi teinud takistusi elektrivarustusega seotud tehnosõlme juurdepääsu osas. Samas ei ole see nõude rahuldamise eelduseks.
8.5.Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et hageja on esitanud vale nõude ning pidanuks taotlema kasutuskorra kindlaksmääramist. Avalduse eesmärk on koormata kinnistu võrguettevõtja kasuks isikliku kasutusõigusega selleks, et rajada kinnistule täiendav elektriliitumine. Maakohtu hinnangul saab kaasomandis olevat kinnistut sel viisil ja eesmärgil koormata üksnes kaasomanike kokkuleppel. Kaasomanike vahelise kasutuskorraga ei ole võimalik seada kasutusõigust kolmanda isiku kasuks.
8.6.Väärad on kostja väited, et võrguettevõtja Elektrilevi OÜ nõustumust kinnistule mitme liitumispunkti rajamisega ei ole tõendatud. Elektrilevi OÜ nõustumust saab tõsikindlalt järeldada Elektrilevi OÜ projekteerimise lähteülesandest nr 430158, millega anti projekteerijale Leonhard-Weiss OÜ-le ette tingimused, millest lähtuvalt tuleb liitumise projekt ette valmistada. Vastasel juhul ei oleks ka lähteülesannet väljastatud. Samuti on hageja ja Elektrilevi OÜ vahel sõlmitud leping uue liitumispunkti rajamiseks.
8.7.Meelevaldne on kostja väide, et hageja soovib olemasoleva liitumispunkti sulgeda ja uue punkti rajamisega saada kontrolli kinnistu ja kostja valduses oleva elamu elektrivarustuse üle. Kohus ei eelda menetlusosaliste pahatahtlikkust. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et olemasolev liitumispunkt vaidluse esemeks oleva liitumispunkti rajamisel likvideeritakse.
8.8.Maakohus nõustus kostjaga, et nõusoleku andmise kohustust lepingust otseselt ei tulene. Lepingu p-d 3.7 ja 3.8 reguleerivad poolte suhteid muudes küsimustes. Kostjale tuleneb vastav kohustus seadusest, eelkõige AÕS § 72 lg-st 5, mis sätestab kaasomaniku kohustuse arvestada teise kaasomaniku huvidega. Kostja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu ega põhjendust, mis annaks aluse arvata, et uus liitumispunkt ja selle tarbeks seatav isiklik kasutusõigus kuidagi tema õigusi rikuks või kahjustaks.
8.9.Hagejal on huvi nõuda isikliku kasutusõiguse seadmist kolmanda isiku (Elektrilevi OÜ) kasuks, kuna rajatav võrk hakkab kuuluma Elektrilevi OÜ omandisse, kellele on seetõttu ka vajalik asjakohase maakasutusõiguse seadmine. Kinnisasja koormamist servituudiga saab nõuda vaid kinnisasja omanik, mitte võrguettevõtja. Seega on avaldusega pöördunud kohtusse õige isik oma seadusega kaitstud õiguse kaitseks.
8.10.Maakohus nõustus kostjaga, et tulenevalt sellest, et Elektrilevi OÜ ei ole menetlusosaliseks, puudub hagejal õigus nõuda Elektrilevi OÜ-le kohustuste panemist. Vaatamata kohtupoolsetele selgitustele ei soovinud hageja Elektrilevi OÜ menetlusse kaasamist.
8.11.Kuivõrd kostja isikliku kasutusõiguse talumise eest tasu ei soovinud, ei käsitlenud maakohus talumistasuga seonduvat.
8.12.Kohtueelsed õigusabikulud on VÕS § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad. Hageja esitas kostjale 2 nõudekirja, mistõttu pidi hageja õigusabi saamiseks pöörduma advokaadibüroo poole ja kandis kostja tegevuse/tegevusetuse tõttu õigusabikulusid kokku 721,14 eurot. Hageja pakkus kostjale kui kinnistu kaasomanikule võimalust allkirjastada uue liitumispunkti rajamisega seonduva asjakohase dokumentatsiooni ning selgitas, kuidas kujuneb edasine protsess kasutusõiguse seadmisega seonduvalt. Kostja kahtlused olemasoleva ühenduse likvideerimise osas olid ja on meelevaldsed, kuivõrd ükski dokument ei näinud ette olemasoleva ühendusega seoses mingeid muudatusi. Asjakohaste kooskõlastuste hankimine ja liitumise rajamisega seotud dokumentatsiooniga seotud asjaajamine oli Elektrilevi OÜ ja tema
2-23-8207 koostööpartnerite ülesandeks, mitte hageja ülesandeks. Vastavad kostja etteheited hagejale olid seega asjakohatud. Hageja esitatud dokumentatsiooni pinnalt oli kostjal võimalik saada piisav ülevaade kavandatavatest töödest ja sellega seotud õiguslikest protseduuridest. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et hageja kohtueelsed õigusabikulud on põhjendatud, sh on mõistlik ja põhjendatud esindaja tunnitasumäär ja tegevusteks kulunud aeg. Põhjendatud on ka hageja viivisenõue VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 alusel. Apellatsioonkaebus
9.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus rahuldas hagi osaliselt, ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
10.Võttes arvesse hageja esitatud sooritusnõude sõnastust, oleks maakohus pidanud jätma selle rahuldamata, kuna selliselt formuleeritud nõue ei ole täidetav. Isikliku kasutusõigusega saab koormata kinnistut tervikuna, mitte kinnistu kaasomandi mõttelist osa. Hageja on palunud kohustada kostjat andma tahteavaldus KRS § 341 lg 1 tähenduses, kuid kostja tahteavalduste asendamist võlaõigusliku lepingu sõlmimiseks ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks ei ole palutud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 439 ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.
10.1.Maakohus kohaldas ebaõigesti AÕS § 72 lg-t 5. Isiku tahteavaldus on võimalik asendada kohtulahendiga, kui isikul lasub tahteavalduse andmise kohustus. Maakohtu seisukoht, et kostja kohustus vajaliku tahteavalduse andmiseks tuleneb AÕS § 72 lg-st 5, on ebaõige. Sellist kostja kohustust ei tulene ühestki õigusnormist.
10.2.Õige on maakohtu seisukoht, et kaasomanike vahelise kinnistu valdamise, kasutamise ja valitsemise korraga ei ole automaatselt võimalik seada isiklikku kasutusõigust Elektrilevi OÜ kasuks, kuid kinnistu valdamise, kasutamise ja valitsemise korraga on võimalik kindlaks määrata, et kinnistu varustamine elektrienergiaga toimub kahe elektriliitumise kaudu. Eelnimetatud sisuga Tihase tn 8 kinnistu valdamise, kasutamise ja valitsemise korra olemasolul, tekiks kostjal kohustus anda kõik vajalikud tahteavaldused Tihase tn 8 kinnistu koormamiseks isikliku kasutusõigusega Elektrilevi OÜ kasuks.
10.3.Kostja kohustus anda tahteavaldused Tihase tn 8 kinnistu koormamiseks isikliku kasutusõigusega Elektrilevi OÜ kasuks ei saa tuleneda AÕS § 1581 lg-st 1, mille kohaselt tekib talumiskohustus kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses (KAHOS) sätestatud korras sundvalduse seadmisel. AÕS § 1581 lg 1 ei ole asjakohane ka põhjusel, et Tihase tn 8 kinnistu elektriga varustamise tehnovõrk on juba välja ehitatud. Kostja hinnangul on ka oluline, et hageja ainukasutuses oleva garaaži elektrivarustus on tagatud läbi Tihase tn 8 kinnistul paikneva elamu. Hageja ei ole tõendanud, et Tihase tn 8 garaaži varustamisel elektrienergiaga läbi Tihase tn 8 elamu esineks mingisuguseid probleeme. Seega ei ole eraldi elektriliitumise välja ehitamise vajadus tõendamata.
10.4.Ka AÕS § 1581 lg-st 3 ei saa tuleneda kostja kohustust anda vajalikud tahteavaldused, kuna selle sätte mõte on anda võimalus sundvalduse seadmise asendamiseks kokkuleppega ning lõike 3 kohaldamine eeldab, et AÕS § 1581 lg-te 1 ja 2 eeldused on täidetud.
10.5.Kostja kohustus anda vajalikud tahteavaldused ei saa tuleneda ka AÕS-s sisalduvatest muudest kaasomandi regulatsiooni sätetest.
11.1.Riigikohtu praktika kohaselt ei saa kuuluda mitte igasugune kohtueelne õigusnõustamise kulu kahjuhüvitisena välja mõistmisele, vaid hüvitamisele saab kuuluda üksnes mõistlikult võttes vajalik õigusnõustamise kulu, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused. Hagejale osutatud kohtueelne õigusnõustamise kulu ei ole käsitletav vajaliku kuluna.
11.2.Hageja esindaja jättis kohtuvälise suhtlemise käigus kostjale olulise teabe andmata ja ei soovinud olulist elektriliitumisega seonduvat teavet avaldada ka kohtumenetluse kestel, vastates alles maakohtu 07.03.2024 e-kirjale. Seetõttu ei ole kahju hüvitamise nõude üldised eeldused täidetud. Kostjale ei saa ette heita kooskõlastuse mitteandmist (sest kostjalt ei saa eeldada kooskõlastuse andmist millelegi, millest ta aru ei saa) ning puudub põhjuslik seos kostja käitumise ja hagejale kahju tekkimise vahel. Hageja on ise endale kahju põhjustanud, tellides kohtueelset õigusnõustamist viisil, mis kuidagi ei aidanud saavutada kostjaga kohtuvälist kokkulepet.
12.Maakohus jättis ebaõigesti menetluskulud kostja kanda. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et hagi on õigesti osaliselt rahuldatud, siis ka sellisel juhul ei ole õige TsMS § 163 lg-st 1 tulenevalt jätta menetluskulusid täies ulatuses kostja kanda. Vastustaja seisukoht
13.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Menetluse edasine käik
14.Ringkonnakohtu 26.11.2024 kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Kohus selgitas hagejale, et tema eesmärgi saavutamiseks on vajalik esitada nõue kostja kohustamiseks asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning tegi pooltele ettepaneku lõpetada vaidlus kompromissiga. Kokkuleppel pooltega jätkas kohus asja menetlemist kirjalikus menetluses. Hageja esitas nõude täienduse asjaõiguslepingu sõlmimiseks tahteavalduse kohustamiseks 24.01.2025 koos täiendavate tõenditega. Kostja esitas 29.01.2025 taotluse kohtuliku kompromissi tingimuste väljapakkumiseks ning 30.01.2025 täiendava tõendina projekteerimistingimused. Kohus korraldas 05.02.2025 pooltele lepituskohtumise, milles saavutati kokkulepe kõigis küsimustes, v.a hageja menetluskulude hüvitamine. Kostja esitas 07.02.2025 kokkuvõtlikud seisukohad.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb täiendada kostja tahteavalduse andmiseks kohustamise osas ja kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 tuleb täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
16.Siinses vaidluses vaidlevad pooled nende kaasomandis olevale kinnisasjale Elektrilevi OÜ kasuks isikliku kasutusõiguse seadmiseks vajalike tahteavalduste saamise üle. Samuti on hageja esitanud rahalise nõude. Kuigi tavapäraselt lahendatakse kaasomandi asjad, sh ühiskasutuses oleva maaga seotud asjad, hagita menetluses (TsMS § 475 lg 1 p 13), siis hagimenetluses võib avalduse läbi vaadata, kui see on esitatud koos nõudega, mis tuleb läbi vaadata hagimenetluses
2-23-8207 (TsMS § 613 lg 4). Asja läbivaatamisel hagimenetluses tuleb hagita menetluses menetletavale nõudele kohaldada hagita menetluse reegleid.
17.Hageja esitas oma 24.01.2025 menetlusdokumendiga lisad 1-8 (dtl 550–607), s.o Elektrilevi OÜ 06.12.2024 kirja, asendiplaani digikonteineri, hagejale 13.01.2025 edastatud projektdokumentatsiooni, mille hageja on 14.01.2025 allkirjastanud, ning 13.01.2025 projekteerija e-kirja koos PARI kaardiga. Kostja taotles 07.02.2025 seisukohtades enda 30.01.2025 esitatud projekteerimistingimuste nr 2511802/00159 (dtl 726–733) vastu võtmist. Hageja on esitanud eelviidatud tõendid tõendamaks, et isikliku kasutusõiguse seadmine ei takistaks kostja kasutuses oleva elamu elektrivarustust, hageja on ka apellatsioonimenetluse vältel edastanud kostjale projektdokumentatsiooni ja hageja on koostanud isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatusse kandmiseks vajaliku PARI kaardi. Kuigi kaebus on esitatud apellatsioonkaebusena, on tõendid esitatud isikliku kasutusõiguse seadmise vaidluse lahendamiseks, mistõttu tuleb kolleegiumi hinnangul hageja tõendite vastuvõtmise otsustamisel kohaldada sätteid, mis kuuluksid kohaldamisele hagita menetluses. Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud tõendid on asjakohased ja võtab need TsMS § 238 lg 1 ning § 662 lg 3 alusel vastu. TsMS § 662 lg 3 järgi on määruskaebuse põhjendamiseks lubatud esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Sama võimalus tuleb määruskaebemenetluses tagada ka vastaspoolele (TsMS III komm (2018), § 662, p 3.4(d)). Kostja on esitanud 28.01.2025 väljastatud projekteerimistingimused nr 2511802/00159, millega soovib tõendada, et need puudusid projekti koostamise ajal ning seetõttu olid hageja 27.03.2024 ja 24.01.2025 esitatud projektid puudulikud. Ringkonnakohus võtab kostja esitatud tõendi samal alusel vastu. Lisaks esitas kostja ringkonnakohtule 29.01.2025 taotluse kompromissi tingimuste väljapakkumiseks. Koos sellega esitatud tõendite vastuvõtmist ei ole kostja taotlenud ega põhjendanud, millist tähtsust nimetatud dokumendid asja lahendamise seisukohalt omavad ja milliseid kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited need tõendavad. Kohus selgitas 05.02.2025 lepitusnõupidamisel pooltele, et tõendid, millele soovib kostja tugineda, tuleb esitada kohtu määratud tähtajaks koos põhistustega. Viidatud tõendite vastuvõtmise taotlust kostja ei esitanud ega nendele oma 07.02.2025 menetlusdokumendis ei tuginenud. Ringkonnakohus ei võta 29.01.2025 esitatud kostja tõendeid vastu (dtl 619–721). Tulenevalt tõendite elektroonilisest esitamisest ei ole vaja neid kostjale tagastada.
18.Maakohus on õigesti leidnud, et kostja kohustus nõusoleku andmiseks kinnisasjale täiendava elektri liitumispunkti rajamiseks tuleneb AÕS § 72 lg-st 5. Kinnisasja kaasomanikud valdavad ja kasutavad AÕS § 72 lg 1 esimese lause järgi ühist asja kokkuleppel. AÕS § 74 lg 1 järgi võib kaasomandis oleva asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Koormamine tähendab kaasomandis olevale asjale asjaõiguse seadmist (vt RKTKm 14.10.2008, 3-2-1-84-08, p 10; 16.02.2011, 3-2-1-149-10, p 17; RKTKo 15.06.2011, 3-2-1-51-11, p 17), milleks võib olla isiklik kasutusõigus.
18.1.Pooled on 03.03.2021 sõlminud abieluvaralepingu ja kinnistu valdamise ja kasutamise kokkuleppe (dtl 11–22), mis ei reguleeri uue tehnovõrgu püstitamist. Maakohus on leidnud õigesti, et sellest ei tulene kaasomanikele kohustust anda isikliku kasutusõiguse seadmiseks vajalikud tahteavaldused.
18.2.AÕS § 72 lg 5 järgi on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. AÕS § 72 lg-st 5 tuleneva nõude
2-23-8207 rahuldamine on kohtu kaalutlusotsus. Kõnealune säte annab kaasomanikule õiguse nõuda otseselt asja valdamise ja kasutamisega seotud nõusolekut RKTKm 8.05.2013, 3-2-1-45-13, p 16), nõusolekut asja muutmiseks (RKTKo 27.03.2015, 3-2-1-155-14, p 15) või kaasomandi valitsemiseks vajalikeks kokkulepeteks (RKTKo 13.02.2012, 3-2-1-116-11, p 23). Kui kohus tuvastab AÕS § 72 lg-st 5 tuleneva kohustuse olemasolu, kohustab kohus TsÜS § 68 lg 5 alusel kostjat vastavasisulise tahteavalduse andmiseks.
18.2.1.Hageja on põhjendanud, et vajab autonoomset elektriliitumist, soovib elektrienergia eest tasuda eraldi ega soovi olla sõltuv kostja kasutuses olevast elumajast tulevast elektrienergiast (dtl 4, p-d 2.8.1 ja 2.8.2.). Hageja on rõhutanud, et tal on esinenud elektrikatkestusi, mida ta ei ole juurdepääsu puudumise tõttu elektrikilbile saanud likvideerida koheselt (dtl 167, p 2.1.16, dtl 169, p 2.2.7). Huvi iseseisva elektriliitumise vastu kaasomaniku ainukasutuses olevale hoonele võib pidada kaasomaniku õigustatud huviks. Selle saavutamiseks on vaja paigaldada kinnistu ühiskasutusalale elektrikilp, rajada ühendus kilbi ja hageja kasutuses oleva hoone vahel (maakaabelliin parkla alla) ning katkestada elektriühendus hageja kasutuses oleva hoone ja kostja kasutuses oleva elamu vahel. Liitumispunkti rajamiseks kinnistule on vajalik seada isiklik kasutusõigus OÜ Elektrilevi kasuks.
18.2.2.Kostja on toonud esile järgmised enda kui kaasomaniku huvid nõusoleku andmisest keeldumisel (kostja õiguslikke vastuväiteid käsitleb ringkonnakohus eraldi): -
tema hinnangul on elektrivarustus olemasoleval kujul toimiv ning kostja ei ole takistanud hageja juurdepääsu kommunikatsioonidele; tõendatud ei ole Elektrilevi OÜ nõustumus mitme liitumispunktiga; kostja hinnangul on tõenäoline, et hageja soovib saavutada uue liitumispunkti abil kontrolli hageja kasutuses oleva elamu elektrivarustuse üle; kostja ei ole esitanud liitumispunkti rajamisega seonduvat nõuetekohast dokumentatsiooni.
18.2.3.Ringkonnakohtu hinnangul on siinses asjas hageja toonud esile oma õigustatud huvi iseseisva liitumise vastu. Elektrivarustuse olemasoleval kujul toimimine ei kaalu siinses asjas üles hageja huvi autonoomse liitumise vastu. Lisaks iseseisvale elektrienergiaga varustamise võimalusele saavutab hageja sellega ka võimaluse mõõta oma elektritarbimist eraldi ning selle eest enda tarbitud mahus ise tasuda. Uue liitumisega ei kahjustu kostja ainukasutuses oleva hoone elektrivarustus ja see säilib olemasoleval kujul. Asjas korduvalt esitatud asendiplaanides ei ole olemasolevat elektrivõrku märgitud lammutamisele kuuluvaks (mh dtl 62–29, 731–733), samuti ei kajasta seonduvalt olemasoleva elektrivõrguga tehtavaid töid projekti seletuskirjad. Elektrilevi OÜ on 06.12.2024 selgituses (dtl 551) kinnitanud, et kostja sõlmitud kehtivat võrgulepingut saab muuta üksnes võrgulepingu osapool või tema volitatud esindaja. Samuti kinnitab Elektrilevi OÜ, et hageja poolt tellitud uue liitumise käigus ei muutu kostja võrgulepingu tingimused ja sisu. Liitumispunkti asukoht, faaside arv ning peakaitsme suurus jäävad samaks. Eeltooduga on tõendatud, et Elektrilevi OÜ on nõus nii mitme liitumiskohaga kinnistul kui ka see, et kostjale ei kaasne ohtu, et muutuks sõltuvaks hagejale rajatavast elektriühendusest. Kostja on esile toonud, et talle ei ole esitatud liitumispunkti rajamisega seonduvat nõuetekohast dokumentatsiooni. Oma 07.02.2025 menetlusdokumendis märgib kostja, et jaanuaris 2025 valminud projekti täiendatud versiooni puuduseks on selle sisukorras märgitud lisadest projekteerimistingimuste, projekteerimise lähteülesande ja kooskõlastatuste koopiate puudumine. Kostja heidab ette, et projektile on lisatud dokumente, mis projekti sisukorrast lisadena ei nähtu.
2-23-8207 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet väljastanud 28.01.2025 projekteerimistingimused (dtl 727–733). Lähteülesanne nähtub mh dtl 555–556. Üksnes asjaolu, et neid ei nähtu projekti lisade nimekirjast, ei õigusta hageja õiguste piiramist selliselt, et autonoomset elektriühendust tema kasutuses olevale hoonele ei tuleks võimaldada. Siinses menetluses esitatud dokumentatsiooni kohaselt on üheselt mõistetav liitumiskilbi asukoht ning talumiskohustusega koormatav ala (mh dtl 62–29, 731–733). Projekti sisukorraga ning kooskõlastustega seonduvad küsimused lahendatakse avalik-õiguslikult, kuid see ei mõjuta seda, kas kostjal on kohustus anda tahteavaldus isikliku kasutusõiguse seadmiseks ning nõusolek selle kandmiseks kinnistusraamatusse.
19.Ringkonnakohtu hinnangul vajab täiendamist maakohtu otsuse resolutsioon. AÕS § 641 kohaselt on kinnisasja käsutuseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on KRS § 341 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asjaõiguslepinguga lepivad selle pooled kokku isikliku kasutusõiguse seadmises. Tahteavaldusteks, mille kostja peaks andma selleks, et kinnisasja saaks koormata piiratud asjaõigusega, on tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohaste kannete tegemiseks (RKTKo 29.05.2013, 3-2-1-42-13, p 12). Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse resolutsiooni otsustusega, mille kohaselt kohustatakse kostjat andma tahteavaldus isikliku kasutusõiguse asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Esialgses hagis (sh 21.08.2023 hagiavalduse täpsustuses) esitas hageja nõude kostja kohustamiseks anda tahteavaldus isikliku kasutusõiguse sissekandmiseks. Pärast 08.03.2024 menetluse uuendamist esitas hageja nõude kostja kohustamiseks anda tahteavaldus KRS § 34 1 lg 1 tähenduses, kuid ei esitanud hagi tervikresolutsioonis enam asjaõiguslepingu sõlmimiseks kohustamise taotlust. Siiski on kõigist hageja menetlusdokumentidest menetluses üheselt mõistetav, et hageja soovib saavutada isikliku kasutusõiguse seadmist Elektrilevi OÜ kasuks, eesmärgiga saada tema kasutuses olevale hoonele autonoomne elektrivarustus. Hageja korrigeeris 24.01.2025 apellatsioonimenetluses oma taotlusi ning esitas uuesti taotluse kostja kohustamiseks asjaõiguslepingu sõlmimiseks. 07.02.2025 menetlusdokumendis vaidleb kostja hageja täiendusele vastu, leides, et asjaõiguslepingu sõlmimiseks kohustava nõude esitamine apellatsioonimenetluses ei ole lubatav. Kostja leiab, et tegemist on uue nõude ja hagi eseme täiendamisega. Ringkonnakohus märgib, et hagi esemeks on TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi hageja selgelt väljendatud nõue, s.o protsessuaalne taotlus, millega hageja taotleb kindla sisuga otsuse tegemist. Hagi ese ei ole nõue materiaalõiguslikus mõttes, s.o nõude esitamisel tuginetud seaduse säte. Haginõudest peab nähtuma õiguslik tagajärg, mida hageja kohtuotsusega soovib saavutada (TsMS II komm (2017), § 363, p 3.2.2.1 a ja b, p 3.2.2.7. a). Hageja on läbivalt soovinud kinnistusraamatusse Elektrilevi OÜ kasuks isikliku kasutusõiguse sisseseadmist. Kui nõustuda kostja seisukohaga, et apellatsioonimenetluses ei ole võimalik kohustada kostjat tahteavalduse andmiseks, viib see siinses asjas mittetäidetava lahendi tegemiseni, sest hagejal ei ole võimalik isiklikku kasutusõigust kinnistusraamatusse kanda, kui selleks ei ole sõlmitud ka asjaõiguslepingut. Riigikohus on leidnud, et kohtud peavad avaldust menetlema kujul, mis võimaldaks saada avaldaja soovitud õiguseid ning võimaldaks õiguste sissekandmist kinnistusraamatusse (RKTKm 07.04.2021, 2-18-15391/41, p 10). Seega peab ringkonnakohus siinses asjas taotluse täiendamist lubatavaks ning see ei hälbi kogu menetluse ajal muutumatuna püsinud hagi esemest. Kuna maakohus on pärast 08.03.2024 toimunud menetluse uuendamist jätnud asjaõiguslepingu sõlmimise vajaduse tähelepanuta, parandab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni.
20.Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamiseks on vajalik kohustada kostjat ka võlaõigusliku kausaaltehingu sõlmimiseks ja sellekohase nõude ja otsustuse puudumine kohtuotsuses välistaks avalduse rahuldamise. Siinses
2-23-8207 asjas on kohtud leidnud, et kohustus anda tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning piiratud asjaõiguse kinnistusraamatusse kandmiseks tuleb AÕS § 72 lg-st 5, millest tuleneb ühtlasi ka asjaõiguslepingu aluseks olev kausaalvõlasuhe.
21.Nõustuda ei saa ka kostja seisukohaga, et AÕS § 72 lg 5 annab nõudealuse kaasomandis oleva asja valdamise, kasutamise ja valitsemise korra kindlaks määramiseks kaasomanike omavahelistes õigussuhtes, kuid see ei hõlma kohustust anda tahteavaldus kinnisasja koormamiseks isikliku kasutusõigusega Elektrilevi OÜ kasuks. Siinses asjas soovib hageja autonoomse elektriliitumise rajamist tema ainukasutuses olevale hoonele. Seetõttu on vajalik kinnistule paigaldada Elektrilevi OÜ liitumispunkt. Kuna elektrivõrk kuni liitumispunktini (k.a) on Elektrilevi OÜ omandis, siis on vajalik seada Elektrilevi OÜ kasuks isiklik kasutusõigus. Siinses menetluses ei pea hageja hagema Elektrilevi OÜ tahteavaldusi olukorras, kus viimane on nõus tegema seda kohtuväliselt..
22.Põhjendatud ei ole ka apellatsioonkaebuse väide, et hagi rahuldamise välistab asjaolu, et hageja ei ole kohtusse pöördunud kaasomandi valitsemise korra muutmiseks. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 03.03.2021 sõlminud abieluvaralepingu ja kinnistu valdamise ja kasutamise kokkulepe ei reguleeri uue tehnovõrgu püstitamist. Seda kinnitab ka kostja apellatsioonkaebuses: „abieluvaraleping ning kinnistu valdamise ja kasutamise korra kokkulepe /.../ ei näe ette eraldi elektriliitumise välja ehitamist vastustaja ainukasutusse jäävale garaažile.“. Seetõttu ei ole hagejal vajalik nõuda varasema kokkuleppe muutmist.
23.Küll aga nõustub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väitega, et siinses asjas ei ole talumiskohustuse aluseks AÕS § 1581 lg 1. Nimetatu järgi tekib talumiskohustus üksnes sundvalduse seadmisega kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras (RKHKo 18.04.2024, 3-20-1313/52, p 18). Talumiskohustus ei laiene tehnorajatistele, mis teenindavad vaid konkreetset kinnistut (RKTKo 13.04.2009, 3-2-1-144-08, p 14). Siinses asjas ei vaidle menetlusosalised sundvalduse seadmise üle. Ka ei ole vaidlust selles, et liitumispunkt hakkab teenindama üksnes hageja kasutuses olevat hoonet. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsusest välja AÕS §-le 1581 viitavad põhjendused.
24.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega hageja nõude 721,14 eurot rahuldamise osas ega korda neid. Apellatsioonkaebuses väidab kostja, et kahju hüvitamise nõude üldised eeldused ei ole täidetud, sest kohtueelses suhtluses ei vastanud hageja kostja küsimustele, mistõttu puudus kostjal kohustus nõusolek anda vabatahtlikult. Sellest tulenevalt leiab kostja, et talle ei saa ette heita kooskõlastuse mitteandmist ning puudub põhjuslik seos kostja käitumise ja hagejale kahju tekkimise vahel. Hageja pakkus oma 10.03.2023 ja 28.04.2023 nõudekirjades kostjale võimalust anda nõusolek vabatahtlikult. Kostja peamiseks vastuväiteks oli, et talle jääb arusaamatuks, mis saab olemasolevast ühendusest. Hageja vastas 11.04.2023, et rajatav elektriühendus ei puuduta olemasolevat ühendust mingil viisil (dtl 77). Ka kohtud on tuvastanud, et olemasoleva ühenduse lammutamist ei näe ette ükski asjas esitatud joonis ega muu dokument. Hageja vastas samas kirjas ka muudele kostja küsimustele ning edastas projekteerija kontaktandmed, kellel on võimalik vastata tehnilistele üksikasjadele. Maakohus on õigesti leidnud, et olemasoleva dokumentatsiooni pinnalt oli kostjal võimalik kujundada nõusoleku vabatahtliku andmise osas seisukoht. Seega ei ole apellatsioonkaebuses esitatud väited kahju hüvitamise nõude põhjendamatu rahuldamise kohta õigustatud.
2-23-8207 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25.Kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude jaotuse, leides, et maakohus jättis menetluskulud ebaõigesti kostja kanda olukorras, kus hagi rahuldati osaliselt. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on maakohus jätnud hagi rahuldamata üksnes osas, milles maakohus korrigeeris kasutusõiguse sisu. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et hageja saavutas oma eesmärgi. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud menetluskulud õigesti kostja kanda, kuid ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Isiklikku kasutusõigust puudutava vaidluse lahendamisel kuuluvad kohaldamisele hagita menetluse sätted ning ringkonnakohtu hinnangul tuleb hagita menetluse sätete kohaselt jagada ka menetluskulud. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 18). Maakohus jättis hagi rahuldamata üksnes osas, milles hageja taotles oma 27.03.2024 nõude täpsustuses kohustuste panemist Elektrilevi OÜ-le. See moodustas vaidlusest väikese osa. Kostja on selles osas avaldanud oma seisukohta 19.04.2024 seisukoha punktis 1.2 (kaks lõiku). Seega, võrreldes vaidluse kogumahuga, on osa, milles vaieldi hagi üle rahuldamata jäänud mahus, väga väike. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul maakohus ületanud kaalutlusõiguse piiire, leides, et õiglane on jätta menetluskulud kostja kanda. Hagimenetluse sätete alusel läbi vaadatud kahju hüvitamise nõude maakohus rahuldas ning nimetatud osas oli õige jätta TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.
26.TsMS § 171 lg 1 sätestab, et apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse või teistmisavalduse esitaja, kui kaebus või teistmisavaldus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus jätab menetluskulud viidatud sätte alusel kostja kanda. Kuigi 05.02.2025 lepitusnõupidamisel saavutasid pooled sisulise kokkuleppe (v.a hageja menetluskulude osas), hõlmasid sealsed kokkulepped osa, mida käesolevas vaidluses ei lahendata (hageja kohustused seoses dokumentatsiooni ning elamu ja hageja kasutuses oleva hoone vahelise elektriühenduse katkestamine). Seega ei saa ringkonnakohtu hinnangul kohaldada siinses asjas TsMS § 163 lg-st 2 tulenevat võimalust menetluskulude kompromissist keeldunud poole kanda jätmiseks.
27.Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei määra seda ka ringkonnakohus. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus pärast põhivaidluses tehtud otsuse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
2-23-8207
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.