lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-1907/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 23.10.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-1907/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
23.10.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1126
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht

23. oktoober 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1907

Haldusasi

F.S-i kaebus Tallinna Vangla tegevusele

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada F.S-i kaebus.

Jõustunud määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1.Tallinna Vanglas viibiv kinnipeetav F.S (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule 25.06.2026 kaebuse tuvastada Tallinna Vangla IV üksuse juhi V.L toimingute õigusvastasus. Kinnipeetavate järelevalvet ei ole vanglas nõuetekohaselt korraldatud, mistõttu on võimalik rikkuda vangistusseadust (VangS) ja vangla sisekorraeeskirju ning ohustada üldist julgeolekut. Tallinna Vangla IV üksuse ametnikud oleksid saanud õigusrikkumisi ennetada. Osa ohte kestab: kambrites P3-03 ja P3-13 viibivad kinnipeetavad ohustavad teisi ning V.L lubab neil kasutada kaaskinnipeetavate suhtes vägivalda. Vägivallale ja teistele õigusrikkumistele ei ole reageeritud. Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine aitaks kaasa parema järelevalve tegemisele.
2.Kohus palus 16.10.2026 esitada vanglal kaebuses kajastatud kaebaja märgukirjadkohustamisnõuded (25.06.2026 nr 1-26/2-2/10757; 22.06.2026 nr 1-26/2-2/10623; 21.06.2026 nr 1-26/2-2/10545; 24.05.2026 nr 1-26/2-2/8513) ja vangla vastused nendele.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 09.11.20263-26-2998/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.11.20263-26-3492/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 28.10.20263-26-1247/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.10.20263-26-2524/16Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.10.20263-26-1976/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.10.20263-26-2254/6
3.Vangla esitas kohtule 22.10.2026 vangla vastused: 07.09.2026 nr 1-26/2-2/10757; 22.10.2026 nr 1-26/2-2/10623; 22.10.2026 nr 1-26/2-2/10545; 29.05.2026 nr 1-26/2-2/8513.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et

3-26-1907

tema faktilised väited on tõendatud. HKMS § 44 lg 1 järgi võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks.

5.Kaebaja kirjeldas kaebuses vanglale esitatud märgukirju. Nende kohaselt ei ole Tallinna Vangla IV üksuse juht korraldanud kinnipeetavate järelevalvet õiguspäraselt ning osa üksuses viibivaid kinnipeetavaid tunneb end võimaliku vägivalla tõttu ohustatuna.
6.Kohus märgib, et kaebaja ei saa kohtusse pöörduda teiste isikute õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Kaebajal on võimalus vangla teenistujaid enda kahtlustest teavitada ja kaebaja on seda märgukirjadega ka teinud. Seetõttu puudub kaebajal kaebeõigus osas, milles ta taotleb teiste kinnipeetavate julgeoleku tagamist.
7.Osas, milles kaebaja põhjendab tuvastamiskaebuse esitamist tema enda õiguste kaitse vajadusega, selgitab kohus järgmist. Tuvastamiskaebuse võib esitada kohtule üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lg 2). Ka Riigikohus rõhutas 23.05.2025 määruses nr 3-24-797 (p 25), et tuvastamiskaebuse esitamise võimalused on piiratud. Kohus mõistab kaebaja soovi selliselt, et vangla hoiduks tulevikus tegevusetusest, kui mõni kinnipeetav käitub kaebaja suhtes ähvardavalt ja samuti tuleks vanglas taastada öövalguse sisselülitamine. Riigikohus on 27.10.2017 määruses nr 3-17-749 (p 11) väljendanud, et ennetavate kaebuste esitamiseks peab isikul olema kindel põhjus arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ja õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske. Kohtule ei ole nähtav, et kaebaja saaks praegusel juhul pöörduda kohtusse enda preventiivsete huvide kaitseks. Esiteks ei ole vangla kohtu hinnangul olnud julgeoleku tagamisel tegevusetu. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja tundis ennast isiklikult ohustatuna, ei tähenda, et ka tegelikult oleks reaalne oht kaebaja tervise ja elu kahjustamiseks. Samuti ei ole põhjust eeldada, et see oht tulevikus igal juhul tekib. Kinnises vanglas tuleb kinnipeetava üle teostada pidevat järelevalvet ning vanglal on kohustus korraldada järelevalve viisil, mis tagab julgeoleku (VangS § 7 lg 1 ja 2, § 66 lg 1). Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 2 p 1 kohaselt on järelevalvetoiminguks isikute ja ruumide visuaalne või elektrooniline jälgimine. Seega on vanglas kinni peetavate julgeoleku tagamine vangla ülesanne. See, et kaebaja tajus ühe kinnipeetava pilku ähvardavana, ei tõenda iseenesest otsest ohtu. Kaebaja on intsidentidest vangla teenistujaid teavitanud ja teenistujad saavad töö korraldamisel ning võimalike ohtude hindamisel seda arvestada. Seega ei saa väita, et vangla on rikkunud kaebaja õigusi või et ta tulevikus tõenäoliselt asub kaebaja õigusi rikkuma.
8.Kokkuvõttes tuleb kaebaja kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada, sest kaebajal puudub kaebeõigus.
9.Isegi kui möönda kaebajal enda subjektiivsete õiguste kaitseks ennetavat kaebuse esitamise vajadust, siis tuleks kaebus kaebajale tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
10.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
11.Kaebuse väidete põhjal on öövalgustuse puudumisest tulenev võimalik õiguste riive väheintensiivne. Kaebaja on viidanud üksnes märgukirjale, milles teavitab, et V.L ei lülita üksuses sisse öövalgust. Kaebaja ei ole kaebuses esile toonud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks möönda kaebaja õiguste intensiivset riivamist. Ühtlasi käsitleb kaebaja osundatut ühe näitena vangla väidetavast tegevusetusest.

2(3)

3-26-1907

12.Kohus märgib, et öövalgustuse sisselülitamise soovi avaldamiseks peaks kaebaja esmalt esitama vanglale taotluse ja selle rahuldamata jätmisel läbima ka kohtueelse menetluse. Samas ei näe kohus kaebaja seesugusel pöördumisel suuri edulootusi. Varasemalt on kohtule esitatud kaebusi hoopis nõudega lülitada vanglas öövalgustus välja, sest see segab magamist ja põhjustab depressiooni. VangS § 41 kohaselt koheldakse kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ja kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Öövalgustuse sisselülitamise otsustuse teeb vangla mitte iga kord kinnipeetavate pöördumise põhjal, vaid lähtuvalt vanglas julgeoleku tagamise vajadusest (vt Tartu Halduskohtu 30.09.2020 otsus nr 3-19-1188 p 31; 26.05.2020 otsus nr 3-19-884 p-d 20 ja 22; Tartu Ringkonnakohtu 17.06.2021 otsus nr 3-19-884 p 12). Kaebaja on vanglat teavitanud ja seega saab vangla enda julgeolekuriskide kaalumisel võtta kaebaja väidetu arvesse, kaaludes seda ühtlasi öörahu tagamise vajadusega. Kohtul ei ole põhjust kahelda, et vangla on jätnud öövalgustuse väljalülitamisel sellega võimalikult kaasneva ohu hindamata. Järelikult ei saa kaebaja preventiivset huvi jaatada. Kohus ei näe praegusel hetkel kaebaja poolt tulevikus öövalgustuse kohta kaebuse esitamisel selle perspektiivikust.
13.Kaebaja esitas vanglale märgukirja võimaliku ohuolukorra kohta (kaeabaja tundis ennast ohustatuna teiste kinnipeetavate käitumisest) ja vangla on kaebaja märgukirjale ka vastanud. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt on märgukiri sama seaduse tähenduses isiku pöördumine, millega isik teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks. MSVS § 2 lg 2 p 1 järgi on selgitustaotlus sama seaduse tähenduses isiku pöördumine, millega isik taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist. MSVS § 5 lg 1 kohaselt on adressaadil vastamiskohustus. MSVS ei sätesta üksikasjalikult märgukirjale vastamise sisu. Vangla vastas kaebaja pöördumisele ja selles osas on menetlus lõppenud. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu vangla selgitustega, ei tähenda tema õiguste rikkumist ega talle kohustuste panemist.
14.Eeltoodu põhjal tuleb kaebus kaebajale tagastada ka HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
15.Kaebaja ei ole praeguse asja menetluses kaebuselt riigilõivu tasunud, mistõttu ei tõusetu küsimust riigilõivu tagastamisest.
16.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.10.20263-26-2315/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.10.20263-22-990/29Riigikohtu halduskolleegium