3-26-3419/9 - Rahvastik - PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

menetlus, mille käigus selgitatakse välja taotluse aluseks olevad asjaolud, kogutakse ja hinnatakse asjakohaseid tõendeid ning kontrollitakse isiku esitatud andmete õigsust. Menetluse käigus tuleb hinnata ka isiku rahvusvahelise kaitse vajadusega seotud asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt ei ole tegemist viivitamata lõpule viidava menetlusega, vaid vastupidi menetluse läbiviimine võtab aega. Menetluse nõuetekohane läbiviimine ning selles vajalike toimingute tegemine eeldavad isiku kättesaadavust menetlustoimingute tegemiseks. Kohus leiab, et põhistatud on PPA seisukohad isiku suhtes esinevat põgenemisohtu VSS § 6’8 punktiga 6. Isiku suhtes esineb põgenemise oht, kuna tema senine käitumine, hoiakud ning menetluse käigus antud selgitused annavad alust kahelda selles, et isik täidaks talle tulevikus tekkiva lahkumiskohustuse vabatahtlikult. Kohus leiab, et PPA on kaalunud ja hinnanud põgenemisohu suhtes seisukoha võtmisel õigesti asjaolusid ja tema tõenäolist edasist käitumist. Vaidlust ei ole, et isik on saabunud Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult ja ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust esimeses liikmesriigis (Lätis), kuhu ta saabus. Isik esitas soovi alles pärast seda, kui politsei oli ta kinni pidanud. Enne seda kui politsei isiku kinni pidas, oli isik Eestis elanud kolm päeva. Seetõttu ei saa välistada, et rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise üheks ajendiks võis olla ka soov vältida kinnipidamist ja võimalikku väljasaatmist. Isik on saabunud Valgevenesse ilmselt tudengiviisa alusel, kuna isik on öelnud, et on viimane aasta aega õppinud seal. Valgevenest edasi reisis isik ebaseaduslikult. Isik on ületanud ebaseaduslikult Schengeni piiri. Isik kasutas smugeldaja abi ja maksis talle. Isikul puudub dokument. Isik soovib minna Soome. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku senine käitumine selgelt tema valmisolekut liikuda ebaseaduslikult ühest riigist teise ja tema valmisolekut rikkuda õiguskorda, mis annab alust eeldada, et vabaduses viibides võib isik jätkata samalaadset käitumist ja hoiduda ametiasutustele kättesaadavusest. Seda võimalust suurendab asjaolu, et isik on avaldanud, et ta soovis minna Soome, mis tähendab, et ta võib oma teekonda jätkata, et eesmärk täita ning liikuda talle sobivasse liikmesriiki. Kohus märgib, et hetkel takistab või vähemalt piirab isiku põgenemisvõimalusi tema tervislik seisukord ja viibimine haiglas arstide järelevalve all, kuid see ei välista iseenesest tema suhtes põgenemisohu esinemist. Haiglas viibimine on ajutine olukord ning selle kestus ja tingimused sõltuvad isiku tervislikust seisundist ja ravi vajadusest. Samuti ei tähenda arstide järelevalve seda, et isiku liikumisvabadus oleks pidevalt piiratud või et tal puuduks võimalus haiglast lahkuda. Seetõttu tuleb põgenemisohu hindamisel lähtuda isiku senisest käitumisest ja tema suhtumisest õiguskorda. Haiglas viibimine ei anna piisavat alust järeldada, et isik täidab edaspidi vabatahtlikult menetlusest tulenevaid kohustusi ega püüa vältida tema suhtes tehtavate otsuste täitmist. Juhul kui isik jätta haiglasse ilma protokollikohase politsei järelevalveta ja tema tervislik seisukord paraneb piisavalt, võib ta ka kohtu hinnangul proovida põgeneda. Kohus nõustub PPA-ga ka selles, et käesoleval juhul esineb eeltoodust lähtuvalt ka oht, et vabaduses viibides ei ole isik enam ametiasutustele kättesaadav ning võib püüda ka üleandmisest Lätile kõrvale hoiduda, sest Läti ei olnud tema reisi sihtkoht. Juhul, kui Läti Vabariik ei pea siiski võimalikuks isiku tagasivõtmist, viiakse isiku suhtes rahvusvahelise kaitse menetlus läbi Eestis. Kohus nõustub PPA-ga, et sellisel juhul on käesolevast hetkest kuni neljakuuline kinnipidamine proportsionaalne arvestades menetluse eeldatavat kestust, vajalike toimingute ulatust ning n ende tegemiseks ette nähtud tähtaegu. Lisaks on viimasel

5.Kohus märgib, et PPA hinnanud ka alternatiive ja õigustatult leidnud, et VRKS § 67 lg 2 p 1-2 sätestatud kinnipidamise alternatiivide kohaldamine ega VRKS § 60 lg 1-2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud isiku suhtes ei ole käesoleval juhul piisavad ega taga eesmärki. Taotleja on välja toonud, et sellise hinnangu põhjuseks on asjaolud, et isik viibib Eestis ebaseaduslikult, tema suhtes esineb põgenemise oht, Eesti ei ole tema jaoks tuttav riik, tal puuduvad dokumendid, tal puuduvad piisavad rahalised vahendid, tal on soov minna Soome, isik on kasutanud reisimisel smugeldajate abi, kellega ta võib pärast vabanemist taaskord ühendust võtta, et jätkata oma ebaseaduslikku reisiteekonda. Kohus nõustub loeb põhjendatuks PPA seisukoha, et tal puudub isiku suhtes usaldus ja veendumus, et ta peaks talle kohaldatud alternatiividest ja piirangutest kinni ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse või muudmoodi asuda kõrvale hoiduma ja mitte olema kättesaadav ametivõimudele asjaolude väljaselgitamiseks ega üleandmiseks Lätile. Kuna Schengeni liikmesriikide vahel puudub piirikontroll, ei oleks isiku ebaseadusliku rände jätkamine sisuliselt takistatud ja kohtu arvates on vähemalt hetkel teadaolevaid asjaolusid ja isiku varasemat käitumist arvestades vastav oht täiesti reaalne. Kohus märgib, et arutas menetlusosalistega ka haigestunud isiku kinnipidamiskeskusse paigutamise proportsionaalsuse ja sobivuse küsimust ning leidis esitatud seisukohti kaaludes, et arvestades kinnipidamiskeskuses kinnipeetavatele ööpäevaringselt tagatud meditsiiniteenust, kiirabiteenuse tõenäolist kiirust ning samuti tagatud toitlustamist ja režiimi, saab kohus asuda seisukohale, et tegemist on proportsionaalse ja sobiva abinõuga. Kokkuvõttes leiab kohus, et käesoleval juhul on PPA taotluse põhjendatud ning arvestades isiku varasemat käitumist on õigustatud tema paigutamine kinnipidamiskeskusse taotletud tähtajaks õigustatud, vajalik ja proportsionaalne.