18. oktoober 2026, Tallinn, kirjalikult vormistatud 20. oktoober 2026
Haldusasja number
3-26-3357
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus G.E kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja: Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Margit Paas Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist: G.E (sünd. xx.xx.xxxx), esindaja Uljana Ponomarjova
Menetlustoiming
Lihtmenetluses, 18.10.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba G.E kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 18.02.2027 (kaasa arvatud).
2.Politsei- ja Piirivalveametil tuleb tagada määruse kättetoimetamine puudutatud isikule ja kättetoimetamise kinnituse edastamine kohtule.
Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). Kohus tõlgib määruse masintõlkega somaali keelde.
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 17.10.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks G.E (sünd. xx.xx.xxxx, puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse (KPK) paigutamiseks kuni neljaks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 66 lg 2 alusel, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 65 lg 2 p-des 2 ja 7 sätestatud kinnipidamise alused ning VRKS § 65 lg 3 p 1 kohaselt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 6 8 p-des 3 ja 6 sätestatud põgenemise oht. Taotluse asjaolud ja põhjendused:
3-26-3357
1.1.Tallinnas Sadama tn 25 A-terminalis kontrollisid piirivalvurid 16.10.2026 kell 18.08 Tallinnast Soome suunduvale laevale minevat kahte isikut, kel puudusid reisimiseks vajalikud isikut tõendavad dokumendid ja seaduslik alus Eestis viibimiseks. Üks kontrollitud ja kinnipeetud isikutest oli Somaalia kodanik G.E. .
1.2.Isiku samasus tuvastati isikusamasuse tuvastamise aktiga. Isiku telefonist leiti passi foto ning ta tegi koostööd isikuandmete esitamisel ja biomeetria andmisel. Isik on Somaalia Liitvabariigi kodanik, sündinud Somaalias, tema emakeel on somaali keel ning ta oskab ka inglise keelt. Taotluse kohaselt puuduvad tal Eestis ja Schengeni alal perekonnaliikmed ning silmaga nähtavad tervisekahjustused.
1.3.Isik avaldas 17.10.2026 kinnipidamiskeskuses soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset ning peeti 17.10.2026 kell 15.40 kinni VRKS § 65 lg 2 p-de 2, 5 ja 7 alusel. Isiku rahvusvahelise kaitse (RVK) taotlust ei olnud kohtule taotluse esitamise ajaks veel vastu võetud.
1.4.Isiku reisiteekond oli Somaaliast Araabia Ühendemiraatide ja Venemaa kaudu Valgevenesse, sealt Lätti ning edasi Eestisse. Isik reisis Somaaliast Dubaisse ja sealt Venemaale seaduslikult, kuid ületas Valgevene–Läti piiri ebaseaduslikult redeli abil ning jätkas smugeldajate abiga teekonda Eestisse. Isiku sõnul maksis ta smugeldajatele 4000 USA dollarit ja ootas metsas kaks päeva, et taksoga edasi Eestisse liikuda. Isiku sõnul soovis ta minna Soome. PPA peab esialgsetel andmetel taotluse läbivaatamise eest vastutavaks liikmesriigiks Läti Vabariiki ja teeb isiku tagasivõtmiseks taotluse Läti Vabariigile määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras.
1.5.PPA põhistab põgenemisohtu VSS § 68 p-ga 6. Isik ületas Valgevene–Läti piiri ebaseaduslikult redeli abil, kasutas edasiliikumiseks smugeldajate abi ega taotlenud rahvusvahelist kaitset esimeses turvalises liikmesriigis. Ta avaldas kaitse taotlemise soovi alles pärast kinnipidamist, kui tema teekond Soome oli takistatud. Isik peeti kinni sadamas Soome suunduvale laevale minnes; tal oli võõrale nimele ostetud laevapilet. PPA hinnangul annavad need asjaolud kogumis alust arvata, et vabaduses võib isik hoiduda ametiasutustele kättesaadavusest, võimalikust Lätile üleandmisest või vajalikest menetlustoimingutest ning jätkata ebaseaduslikku liikumist. Isikul puuduvad Eestis perekondlikud sidemed ja piisavad rahalised vahendid ning PPA hinnangul ei taga liikumisvabaduse piirangud ega kinnipidamise alternatiivid menetluse eesmärki.
2.Kohtuistungil jäi PPA taotluse juurde. Isiku suhtes tehakse kõik menetlustoimingud esimesel võimaluse, kuid menetluslikku olukorda arvestades on praegu põhjendatud isiku kinnipidamine kuni 4 kuuks. Uutele kinnipidamiskeskusesse paigutatavatele isikutele on tagatud samasugused kinnipidamise tingimused nagu ka varasemalt paigutatud isikutele.
3.Puudutatud isiku esindaja leidis kohtuistungil, et kinnipidamise õiguslik ja faktiline alus on olemas. Samas tuleks isiku kinnipidamiseks lubatud tähtaega lühendada 3 kuuni, sest isiku pikem kinnipidamine tema üleandmise eesmärgil ei ole vajalik. Kohtupraktikas on leitud, et 2 kuud on piisav aeg isiku teisele liikmesriigile üleandmiseks. Samuti paigutatakse isikud kinnipidamiskeskuse täitumise tõttu praegu halvematesse tingimustesse kui varasemalt, mis kujutab juba iseenesest puudutatud isiku õiguste intensiivset riivet ja annab aluse kinnipidamise tähtaja lühendamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus rahuldab PPA taotluse juhindudes VRKS § 66 lg-st 2, § 65 lg 2 p-dest 2 ja 7 ning HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3.
2(5)
3-26-3357
5.Vastavalt VRKS § 66 lg-le 1 võib PPA oma otsusega RVK taotlejat VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud tingimusi arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi. Kui RVK taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa RVK taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks (VRKS § 66 lg 2). Kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite loetelu on kehtestatud siseministri 29.05.2026 määrusega nr 21 „Kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite loetelu“ (edaspidi määrus nr 21). Esitatud taotlus vastab määruse nr 21 § 2 lg-s 4 toodud nõuetele.
6.VRKS § 65 lg 2 p-de 2 ja 7 kohaselt võib RVK taotlejat kinni pidada taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige põgenemisohu korral (p 2), ning tema üleandmiseks määruse (EL) 2024/1351 artikli 44 alusel ja korras (p 7). PPA põhistab põgenemisohtu VSS § 68 p-ga 6.
7.VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi väljasõidukohustust täita.
8.Ülaltoodust tulenevalt peab taotluse rahuldamiseks: 1) esinema kinnipidamise alus; 2) esinema põgenemisoht; 3) leebemaid meetmeid, st liikumisvabaduse piiramine ega kinnipidamise alternatiivide kohaldamine võimalik ei ole ning 4) kinnipidamine peab olema proportsionaalne. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul need eeldused täidetud, mistõttu kuulub taotlus rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
9.Taotluse asjaoludest ja lisatud dokumentidest nähtub, et puudutatud isik saabus Schengeni alale ebaseaduslikult, ületades Valgevene–Läti piiri redeli abil, ning jõudis Läti kaudu Eestisse. Ta peeti 16.10.2026 kell 18.08 Tallinnas A-terminalis kinni, kui ta oli minemas Soome suunduvale laevale. Isik tuvastati isikusamasuse tuvastamise aktiga. Isik avaldas 17.10.2026 soovi taotleda rahvusvahelist kaitset. Menetlus on algusjärgus ning isiku reisiteekonna, kaitsevajaduse ja taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigiga seotud asjaolud vajavad kontrollimist.
10.Täidetud on VRKS § 65 lg 2 p-s 2 toodud eeldused. Isiku taotluse aluseks olevad asjaolud vajavad väljaselgitamist.
11.VRKS § 65 lg 2 p 2 alusel kinnipidamine eeldab, et RVK taotluse lahendamiseks vajalike asjaolude väljaselgitamine nõuab taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust ning menetluse eesmärki ei ole võimalik saavutada leebemate meetmetega. PPA ei olnud isiku RVK taotlust kohtule taotluse esitamise ajaks veel vastu võetud ja menetlus oli algusjärgus. PPA-l tuleb taotlus registreerida ja vastu võtta, korraldada puudutatud isikuga isiklik vestlus, kontrollida tema selgitusi päritoluriigi teabe ja muude tõendite alusel, täpsustada tema reisiteekonda ning anda talle vajaduse korral võimalus esitada täiendavaid selgitusi ja vastuväiteid. Samuti tuleb välja selgitada, kas taotluse läbivaatamise eest vastutab Läti ning teha võimalikuks üleandmiseks vajalikud menetlustoimingud. Neid toiminguid ei ole võimalik nõuetekohaselt teha ilma puudutatud isiku osaluse ja kättesaadavuseta. Arvestades tema tuvastatud põgenemisohtu, ei taga üksnes järelevalvemeetmed, et ta jääb nimetatud toimingute tegemiseks PPA-le kättesaadavaks. Seetõttu on kinnipidamine VRKS § 65 lg 2 p 2 eesmärgi saavutamiseks praeguses menetlusstaadiumis vajalik.
12.Täidetud on ka VRKS § 65 lg 2 p-s 7 sätestatud kinnipidamise alus. PPA viib esmajärjekorras läbi puudutatud isiku Lätile üleandmise menetlust. Määruse (EL) 2024/1351 artikli 33 lg 1 kohaselt vastutab RVK taotluse läbivaatamise eest üldjuhul esimene liikmesriik, kuhu taotleja Schengeni alale ebaseaduslikult sisenes. Asjas esitatud andmed annavad
3(5)
3-26-3357
põhjendatud aluse arvata, et puudutatud isik sisenes Schengeni alale Valgevenest Läti kaudu ja liikus sealt Eestisse. PPA teeb Lätile isiku tagasivõtmiseks taotluse ning Läti nõustumisel korraldab isiku üleandmise määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras.
13.VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldamine ei eelda, et vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteade oleks kinnipidamise üle otsustamise ajaks juba esitatud või et vastutav liikmesriik oleks lõplikult kindlaks määratud. Määruse (EL) 2024/1351 artikli 38 lg 1 järgi algatatakse vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlus viivitamata. Sama määruse artikli 45 lg-st 1 tuleneb, et artikli 44 alusel kinnipidamine võib eelneda vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteate esitamisele. Seega võib VRKS § 65 lg 2 p 7 olla kinnipidamise aluseks ka ajal, mil vastutava liikmesriigi kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud alles kestavad.
14.Asja materjalide põhjal on tõenäoline, et Eesti ei vastuta puudutatud isiku RVK taotluse läbivaatamise eest ning vastutav liikmesriik on Läti. Kui Läti nõustub isiku vastu võtma või tagasi võtma, on üleandmine sama kinnipidamise eesmärgi järgmine etapp, mitte uus kinnipidamise eesmärk. Kui Läti keeldub isikut tagasi võtmast, tuleb RVK taotlus lahendada Eestis ja jätkata taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamist. Seetõttu on praeguses menetlusstaadiumis asjakohased nii VRKS § 65 lg 2 p-s 7 kui ka p-s 2 sätestatud kinnipidamise alused.
15.Asjas esitatud materjalide põhjal on usutav, et puudutatud isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isik liikus Somaaliast Araabia Ühendemiraatide ja Venemaa kaudu Valgevenesse, ületas Valgevene–Läti piiri ebaseaduslikult redeli abil ning liikus vahendajate abiga edasi Eestisse. Ta ei taotlenud rahvusvahelist kaitset Lätis, vaid avaldas kaitse taotlemise soovi Eestis pärast kinnipidamist. Isik oli maksnud smugeldajatele 4000 USA dollarit ning kavatses jätkata teekonda Soome. Ta peeti kinni sadamas Soome suunduvale laevale minnes ja kasutas võõrale nimele ostetud laevapiletit. Need asjaolud kogumis annavad aluse arvata, et vabaduses viibides võib ta menetlusest kõrvale hoiduda ja jätkata ebaseaduslikku liikumist.
16.Liikumisvabaduse piiramine ega kinnipidamise alternatiivide kohaldamine ei taga praegusel juhul menetluse eesmärki. Puudutatud isikul ei ole Eestis ega Schengeni alal perekondlikke sidemeid ning tal puuduvad piisavad rahalised vahendid Eestis toimetulekuks. Tema senine reisikäitumine, ebaseaduslik piiriületus Valgevenest Lätti redeli abil, vahendajate abi kasutamine ja katse jätkata teekonda Eestist Soome näitavad valmisolekut eirata rände- ja viibimisnõudeid. Seetõttu ei anna tema varasem käitumine alust usaldada, et ta järgiks vabaduses viibides talle pandud kohustusi ja oleks ametiasutustele kättesaadav.
17.PPA taotleb isiku kinnipidamist kuni neljaks kuuks. PPA esialgne eesmärk on isik Lätile üle anda. Määruse (EL) 2024/1351 artikli 45 lg 1 kohaselt tuleb vastuvõtmispalve esitada hiljemalt kahe nädala jooksul ning sellele tuleb vastata hiljemalt ühe nädala jooksul (art 45 lg 2). Pärast palve rahuldamist peab üleandmine toimuma viie nädala jooksul (art 45 lg 3 p a); üleandmisotsuse vaidlustamise korral võib menetlus pikeneda. Kui üleandmine ei osutu võimalikuks, peab PPA menetlema RVK taotlust Eestis, registreerima ja menetlema taotluse, kontrollima isiku esitatud andmeid, reisiteekonda ja kaitsevajaduse aluseks olevaid asjaolusid. Ka kiirendatud menetlus võib määruse (EL) 2024/1348 artikli 35 lg 3 kohaselt kesta kuni kolm kuud. Seetõttu võib neljakuuline kinnipidamine olla vajalik nii üleandmismenetluse läbiviimiseks kui ka taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks ega ole menetlustoimingute laadi ja tähtaegu arvestades ebaproportsionaalne.
18.Nelja kuu pikkuse loa andmine ei tähenda, et puudutatud isiku kinnipidamine oleks kogu loa kehtivusaja vältel automaatselt õiguspärane. Kinnipidamise otsustab PPA ning halduskohtu luba on üksnes üks kinnipidamise õiguspärasuse eeldustest. PPA peab kogu kinnipidamise vältel kontrollima, kas kinnipidamise seaduslik alus on jätkuvalt olemas ja 4(5)
3-26-3357
kinnipidamine proportsionaalne, ning aluse äralangemisel isiku viivitamata vabastama. Kohus saab loa andmisel hinnata kinnipidamise eeldusi määruse tegemise aja seisuga ja määrab neljakuulise tähtajaga üksnes hiliseima aja, mil kinnipidamise jätkamise seaduslikkust tuleb igal juhul uuesti hinnata. Käesolevas asjas on tegemist isiku esmakordse kinnipidamiskeskusesse paigutamisega, RVK menetlus on algusjärgus ning puuduvad andmed terviseprobleemide, haavatavuse või muude asjaolude kohta, mille tõttu võiks kinnipidamine juba lühema aja jooksul muutuda ebaproportsionaalseks. PPA-le teadaolevalt ei esine tal terviseseisundit, mis kinnipidamise KPK-s välistaks. Isiku kinnipidamist KPK-s ei saa kohtu hinnangul pidada ebaproportsionaalseks ka muudel põhjustel. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud turvaline elukeskkond, majutus, toitlustus, meditsiiniline abi, vajaduse korral psühholoogiline abi ja võimalused vaba aja sisustamiseks. Seetõttu on kokkuvõttes põhjendatud määrata loa hiliseimaks tähtajaks VRKS § 66 lg-s 2 sätestatud neljakuuline piirtähtaeg.
19.Arvestades eeltoodut annab kohus loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 18.02.2027 (kaasa arvatud).
20.Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb RVK taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest või arestimajast vabastada (VRKS § 71 lg 1). VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel kinnipidamisel tuleb kinnipidamise aluse jätkuvat olemasolu hinnata määruse (EL) 2024/1351 artiklitest 44 ja 45 tulenevate tähtaegade põhjal. Määruse artikli 45 lg 4 järgi tuleb isik vabastada muu hulgas juhul, kui üleandev liikmesriik ei pea kinni vastuvõtmispalve esitamise tähtajast, ei tee artikli 42 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul üleandmisotsust või kui üleandmine ei toimu artikli 45 lg-s 3 nimetatud viienädalase tähtaja jooksul. Samuti tuleb isik vabastada, kui langeb ära VRKS § 65 lg 2 p-st 2 tulenev vajadus selgitada välja RVK taotluse aluseks olevad asjaolud või kui kinnipidamine muutub muul põhjusel ebaproportsionaalseks.
21.Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.