Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Kaire Orion ja Tanel Saar 23. oktoober 2026, Tartu 3-26-2849 X.X. kaebus tuvastada tema ümberpaigutamise õigusvastasus X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 15. septembri 2026. a määruse peale ja riigi õigusabi taotlus Kirjalik menetlus Kaebaja X.X.
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15. septembri 2026. a määrus muutmata.
2.Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinni peetav isik X.X.-i esitas 15. septembril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ei nõustu enda ümber paigutamisega 2. septembril 2026 Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse. Kaebus sisaldas kaebaja taotlust vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Tartu Halduskohus tagastas 15. septembri 2026. a määrusega kaebaja kaebuse.
2.1.Halduskohus leidis, et kaebaja nõuab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 6 alusel Tallinna Vangla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses tema ümberpaigutamisega Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse.
2.2.Haldusasja nr 3-26-2744 materjalidest nähtuvalt saadeti kaebaja 2. septembril 2026 Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse asuvasse psühhiaatriaosakonda ravile. Tegemist ei olnud ümberpaigutamisega vangistusseaduse (VangS) § 19 lg 1 tähenduses, vaid kaebaja suunamisega ravile asjakohase tervishoiuteenuse osutaja juurde VangS § 53 lg 2 alusel. Viljandi Haigla Tartu meditsiiniteenistus kinnitas vanglateenistusele, et kaebaja ei ole tervishoiuteenuse osutajale avaldanud, et ta sooviks ravilt lahkuda, samuti võtab ta vastu talle
pakutud ravi. Kui kaebaja ravi Tartu Vanglas lõppeb, sealhulgas põhjusel, et kaebaja keeldub ravist, siis saadetakse kaebaja tagasi Tallinna Vanglasse.
2.3.Kaebajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud üksnes haldusorgani tegevuse õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib isiku suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske. Isegi kui kohus rahuldaks kaebuse ja tuvastaks Tallinna Vangla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla tegevuse õigusvastasuse, ei kohustaks see vastustajaid tulevikus kaebajale ravi (mitte)kohaldama. Kaebaja õiguste kaitseks on efektiivsem esitada kohustamisnõue, mida kaebaja ka tegi haldusasjas nr 3-26-2744, asi on kohtu menetluses.
2.4.Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu, sest tuvastamiskaebuse esitamiseks puudub põhjendatud huvi. Kaebuse tagastamise tõttu jättis halduskohus läbi vaatamata kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
3.X.X. esitas 15. septembril 2026 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu 15. septembri 2026. a määrus tühistada. Kaebaja leiab, et kaebuse võib kohus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel vaid juhul, kui isikul puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kui olukord on ebaselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel. Kaebaja esitas haldusasjas nr 3-26-2744 Tartu Halduskohtule esialgse taotluse Tallinna Vanglasse ümberpaigutamiseks mitte kaebuse. Määruskaebuse täienduses kaebaja selgitab, et tema advokaat tahtis temaga kohtuda 17. septembril 2026 Tallinna Vanglas ja 20. septembril 2026 Tartu Vanglas aga vanglad tegid kõik, et kohtumist ei toimuks. Kaebaja palub kuulutada ebaseaduslikuks Tallinna Vangla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla tegevus 18. septembril 2026, kui toimus ümberpaigutamine Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse.
4.Määruskaebusega samal päeval esitas kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Riigi õigusabi andmine on vajalik, kuna kaebaja tervislik seisund on halb ning ta ei ole võimeline ennast ise kohtus esindama. Samuti puuduvad rahalised vahendid ja võimalus vanglas sissetulekut teenida. Kaebaja viibib alates 2. septembrist 2026 Tartu Vanglas psühhiaatriaosakonnas. Kaebaja vajab professionaalse õigusnõustaja abi, et selgitada välja võimalikud õiguste riived, kuna kaebajal on mitmeid etteheiteid vangla ning tervishoiuteenuse osutaja vastu. Võimalike õiguste rikkumise ning tekkinud kahju välja selgitamiseks on mõistlik anda kaebajale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Kaebaja vaidlustab Tartu Halduskohtu 15. septembri 2026. a määrust, millega tagastati tema kaebus ja lisaks taotleb riigi õigusabi saamist.
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. X.X. määruskaebus jääb rahuldamata.
7.Halduskohus selgitas ja põhjendas väga põhjalikult, miks esineb alus kaebuse tagastamiseks. Kaebaja paigutati Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse sel eesmärgil, et ta saaks arsti ettekirjutusel viibida psühhiaatriaosakonnas statsionaarsel ravil, kuna Tallinna Vanglas sellist ravi osutada ei ole võimalik. Määruskaebuses ei ole kaebaja vastu vaielnud asjaolule, et ta saab Tartu Vanglas viibides ravi või avaldanud soovi ravist keelduda. Siiski esitas kaebaja kaebuse tema ühest vanglast teise vanglasse ümberpaigutamise õigusvastasuse tuvastamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendusega, et kaebajal puudub tuvastamisnõude
esitamiseks põhjendatud huvi ja ei pea vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
8.Kaebaja seisukoht määruskaebuses, et kaebuse saab tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise korral ning kui olukord on ebaselge, tuleb kaebeõigust kontrollida asja sisuliselt lahendamisel, ei ole asjakohane. Käesoleva vaidluse asjaolud on selged ja üheselt arusaadavad ning kohtul ei teki siinkohal kahtlust kaebeõiguse puudumise osas.
9.Seoses kaebaja määruskaebuse täienduses esitatud taotlusega kuulutada ebaseaduslikuks Tallinna Vangla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla tegevus 18. septembril 2026, kui toimus ümberpaigutamine Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse, ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 203 lg 2 ja § 182 lg 3 alusel ei saa määruskaebuses esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud. Seega kaebaja ei saa määruskaebuses esitada nõudeid, mida ta algses kaebuses halduskohtule ei esitanud. Kaebus halduskohtule sisaldas ainult taotlust tunnistada õigusvastaseks 2. septembril 2026 Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse ümberpaigutamine, mitte 18. septembril 2026 Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse ümberpaigutamine. Ringkonnakohus ei saa lahendada nõudeid, mida halduskohus ei ole lahendanud ja seetõttu jääb kaebaja eelnimetatud taotlus tähelepanuta.
10.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu 15. septembri 2026. a määrus õiguspärane ning halduskohtu määruse tühistamiseks ei esine alust. Eelnevalt väljatoodud asjaolude ja selgituste alusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
11.Tuginedes HKMS § 2 lõike 4 ls-le 2, mille kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest ning arvestades kohtuasja menetluse käiku, leiab ringkonnakohus, et kaebaja soovib riigi õigusabi Tartu Halduskohtu
15.septembri 2026. a määruse vaidlustamiseks, s.o määruskaebuse koostamiseks ja enda esindamiseks määruskaebemenetluses Tartu Ringkonnakohtus (RÕS § 4 lg 3 p-d 5 ja 8).
12.RÕS § 7 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p-i 12 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile.
13.Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lõike 1 p-des 1 ja 12 nimetatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Ringkonnakohtule ei nähtu asja materjalidest ega kaebaja taotlusest asjaolusid, millele tuginedes saaks öelda, et kaebaja ei ole ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse, kus on kohtule piisavalt arusaadavalt selgitatud probleemi olemust ja enda seisukohti. Selleks, et väljendada rahulolematust halduskohtu määruse osas, ei ole vajalik omada õigusalast haridust. Kaebaja esitas ka tähtaegselt määruskaebuse halduskohtu 15. septembri 2026. a määruse peale ning mitmeid täiendavaid seisukohti, mistõttu on kaebaja halduskohtu määruse sisust aru saanud. Lisaks ei ole tegemist keerulise õigusliku vaidlusega, mille menetlemisel apellatsiooniastmes oleks vajalik, et kaebajat esindaks õigusteadmistega isik.
14.Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt HKMS § 2 lõikest 4 tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude välja selgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebaja peab kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Kaebaja õiguste kaitse on vajalikul määral tagatud kaebaja enda teadmiste ja oskustega ning uuriva ja selgitava kohtumenetlusega.
15.Samuti oleks praeguse vaidluse menetlemisel kaebajale tulenev võimalik kasu ebamõistlikult väike võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile, kuna kaebaja paigutati ajutiselt ümber ravi osutamise tõttu ning kaebaja ei ole seda vaidlustanud. Seega puudub
vajadus määrata kaebajale esindajaks riigipoolne õigusteadmistega isik. Samuti ei ole kaebaja riigi õigusabi taotluses esitanud asjaolusid, mis annaksid ringkonnakohtule alust arvata, et ta ei ole enam apellatsioonimenetluses võimeline oma õigusi kaitsma. Kaebaja väide, et tema tervislik seisund on halb, ei ole eelnevalt väljatoodud asjaolude alusel piisav riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks.
16.Seega ei ole X.X.-ile riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas asjas põhjendatud ning riigi õigusabi taotlus jääb RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 12 alusel rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.