Politsei- ja Piirivalveameti taotlus saada luba Q.Y kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ege-Lii Luik Puudutatud isik Q.Y (PPA andmetel sündinud xx.xx.xxxx, Alžeeria kodanik), esindaja advokaat Peeter Alexander Paju
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetluses, 25.10.2026. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus. Anda luba Q.Y kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui neljaks kuuks alates 25.10.2026, s.o kuni 25.02.2027 (kaasa arvatud).
2.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204). HKMS § 134 lg 2 p 1 kohaselt asendab käesolev määrus halduskohtu istungi kirjalikku protokolli. Kohtuistungi helisalvestis on kättesaadav e-toimikust. Kohus tõlgib määruse araabia keelde masintõlke abil.
23.10.2026 saadi väljakutse Tallinnas Juhkentali tn 10 juurde, kus munitsipaalpolitsei patrull oli kinni pidanud seitse isikut, kellel puudus Schengeni alal viibimise alus. Isikutel ei olnud dokumente kaasas.
2.Üks kinnipeetutest oli Q.Y . PPA taotluse järgi peeti ta 23.10.2026 kell 16.30 kinni VSS § 613 ning § 23 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 6 alusel ning toimetati kinnipidamiskeskusesse.
3.PPA andmetel on Q.Y sündinud xx.xx.xxxx ja Alžeeria kodanik. Tema emakeel on araabia keel ning ta oskab ka inglise ja saksa keelt. Isikusamasuse tuvastamise kohta on koostatud isiku tuvastamise akt. Kinnipidamisel ei olnud isikul dokumente kaasas.
4.24.10.2026 avaldas Q.Y soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset ning peeti samal päeval kell 12.20 kinni VRKS § 65 lg 2 p-de 1, 2, 5 ja 7 alusel. Isiku sõnul oli tema reisiteekond Alžeeria – Türgi – Venemaa – Valgevene – Läti – Eesti. Ta soovis minna Prantsusmaale, kus tema sõnul elab tema onu, ning seal töötada.
5.PPA esitas 24.10.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba Q.Y, sündinud xx.xx.xxxx, kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni neljaks kuuks VRKS § 66 lg 2 alusel, sest PPA hinnangul esinevad VRKS § 65 lg 2 p-des 2 ja 7 sätestatud kinnipidamise alused ning VRKS § 65 lg 3 p 1 kohaselt VSS § 6 8 p-s 6 sätestatud põgenemise oht. Isiku Läti Vabariigile üleandmise osas tugineb taotlus määruse (EL) 2024/1351 art-le 44. Taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. 5.1 Isik saabus PPA andmetel Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult. Tema sõnul liikus ta Alžeeriast Türgi, Venemaa, Valgevene ja Läti kaudu Eestisse. Ta avaldas soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset pärast kinnipidamist. Tema sihtriik oli Prantsusmaa, kus tema sõnul elab tema onu ja kus ta soovis töötada. 5.2 PPA esialgse hinnangu järgi sisenes isik Schengeni alale Läti Vabariigi kaudu. PPA tugineb seejuures telefonis olevatele piltidele, mobiilioperaatori sõnumitele ja teiste grupiliikmete ütlustele. PPA kavatseb esitada Lätile tagasivõtutaotluse määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 alusel ning Läti nõusoleku korral korraldada isiku üleandmise. Taotluse esitamise ajaks ei olnud rahvusvahelise kaitse taotlust veel vastu võetud. 5.3 PPA hinnangul ei ole VRKS § 67 lg 2 p-des 1–2 sätestatud kinnipidamise alternatiivid ega VRKS § 60 lg-tes 1–2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud piisavad. PPA viitab põgenemisohule, sidemete puudumisele Eestiga, ebapiisavatele rahalistele vahenditele ning ohule, et isik jätkab teekonda mujale Euroopasse ega ole menetlustoiminguteks või võimalikuks Lätile üleandmiseks kättesaadav. 5.4 PPA põhjendab põgenemisohtu VRKS § 65 lg 3 p 1 ja VSS § 6 8 p 6 alusel. PPA viitab isiku ebaseaduslikule sisenemisele Schengeni alale ja Eestisse, kõrvaliste isikute abi kasutamisele ja vahendajatele maksmisele ning soovile jõuda Prantsusmaale. PPA hinnangul oli isiku liikumine ette planeeritud ning tema varasem käitumine annab alust arvata, et ta võib jätkata teekonda ja hoiduda võimalikust Lätile üleandmisest. 5.5 PPA märgib, et isik on menetlustoimingutel koostööd teinud, kuid peab kinnipidamise järel toimunud koostööd tavapäraseks ega käsita seda põgenemisohu puudumist toetavana. Samuti seostab PPA rahvusvahelise kaitse taotlemise soovi avaldamist alles pärast kinnipidamist võimaliku sooviga vältida kinnipidamist ja väljasaatmist. Neid asjaolusid kogumis hinnates leiab PPA, et isik võib vabaduses muutuda ametiasutustele kättesaamatuks. 5.6 PPA taotleb kinnipidamist ka VRKS § 65 lg 2 p 2 alusel rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks. Kui Läti ei nõustu isikut tagasi võtma, tuleb rahvusvahelise kaitse menetlus läbi viia Eestis. PPA sõnul nõuavad isiku väidete kontrollimine, teabe ja tõendite kogumine ning kaitsevajaduse hindamine aega. Kinnipidamise eesmärk on tagada isiku kättesaadavus vastutava liikmesriigi määramise menetluses ja võimalikuks üleandmiseks ning vajaduse korral Eestis läbiviidavas rahvusvahelise kaitse menetluses.
6.Kohus vaatas PPA taotluse läbi 25.10.2026 kohtuistungil.
7.Q.Y kinnitas istungil, et saab taotlusest aru ja midagi lisada ei soovi. Esindaja lisas, et taotlus on formaalselt õigesti vormistatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et PPA taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
9.VRKS § 65 lg 2 p 2 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema taotluse aluseks olevate oluliste asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui nende asjaolude väljaselgitamiseks on vajalik taotleja isiklik osalemine või tema kättesaadavus PPA-le.
10.VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras. Määruse art 44 lg 2 kohaselt eeldab üleandmise tagamiseks kinnipidamine individuaalse hindamise tulemusel tuvastatud põgenemisohtu või avaliku korra või riigi julgeoleku kaitsmise vajadust ning seda, et vähem koormavat meedet ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Art 44 lg 3 järgi peab kinnipidamine olema võimalikult lühike ega tohi ületada aega, mida on põhjendatult vaja nõutud haldusmenetluste nõuetekohaseks läbiviimiseks kuni üleandmiseni.
11.Asjas kogutud andmed, eelkõige isiku ütlused reisiteekonna kohta ja PPA taotluses kajastatud kontrolliandmed, annavad praegu piisava aluse arvata, et isik sisenes Schengeni alale Läti kaudu. Määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 esimese lause järgi vastutab taotluse läbivaatamise eest üldjuhul esimene liikmesriik, kuhu taotleja kolmandast riigist ebaseaduslikult sisenes. Vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlus algab taotleja sooviavalduse registreerimisest ning PPA peab selle menetluse algatama ja vajalikud toimingud tegema viivitamata.
12.VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldamine ei eelda tingimata, et vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteade oleks kohtule taotluse esitamise ajaks juba esitatud või et vastutav liikmesriik oleks lõplikult kindlaks määratud. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 1 reguleerib sõnaselgelt olukorda, kus art 44 alusel kinni peetud isiku suhtes esitatakse vastuvõtmispalve pärast kinnipidamist. Seega võib kinnipidamine üleandmise tagamiseks alata ka vastutuse kindlaksmääramiseks vajalike esmaste toimingute ajal, kuid üksnes siis, kui PPA-l on tegelik kavatsus üleandmismenetlus viivitamata läbi viia ja kinnipidamise muud eeldused on täidetud.
13.Kui Läti nõustub isiku vastu võtma, tuleb üleandmismenetlus läbi viia võimalikult kiiresti ning järgida määruse (EL) 2024/1351 art-s 45 sätestatud tähtaegu. Kui üleandmine ei ole võimalik või vastutuse kindlaksmääramise menetlust ei saa enam jätkata, tuleb seda viivitamata arvestada kinnipidamise eesmärgi, õigusliku aluse ja proportsionaalsuse hindamisel.
14.Põgenemisohuna käsitatakse olukorda, kus esineb mõni VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse õiguses sätestatud erisusi (VRKS § 65 lg 3 p 1).
15.Põgenemisohu hindamisel tuleb lähtuda puudutatud isiku enda käitumisest. PPA taotluse järgi liikus Q.Y Alžeeriast Türgi, Venemaa, Valgevene ja Läti kaudu Eestisse. PPA viitab kõrvaliste isikute abi kasutamisele ja vahendajatele maksmisele. Isiku sihtriik oli Prantsusmaa, kus tema sõnul elab tema onu ja kus ta soovis töötada; Eestis tal perekonnaliikmeid ei ole. Neid asjaolusid tuleb hinnata kogumis, arvestades ka taotluses
märgitud koostööd menetlustoimingutel. Üksnes ebaseaduslik sisenemine või rahvusvahelise kaitse taotlemise soovi avaldamine pärast kinnipidamist ei asenda individuaalset põgenemisohu hindamist.
16.VRKS § 66 lg-te 2–4 kohaselt võib halduskohus anda rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks loa kuni neljaks kuuks.
17.PPA taotluse järgi on rahvusvahelise kaitse menetlus algstaadiumis ning PPA kavatseb pöörduda Läti poole isiku tagasivõtmiseks. Isikul ei ole Eestis perekonnaliikmeid. PPA märgib, et tervisekontroll tehakse esimesel võimalusel ning talle teadaolevalt ei esine isikul kinnipidamist välistavat meditsiinilist seisundit. Taotlus ei sisalda veel tervisekontrolli tulemusi. Resolutsioonis märgitud neljakuulist piirtähtaega arvestatakse 25.10.2026-st kuni 25.02.2027-ni (kaasa arvatud); see ei vabasta PPA-d kohustusest järgida üleandmismenetluse lühemaid tähtaegu ja vabastada isik kinnipidamise aluse äralangemisel.
18.VRKS § 67 lg 1 kohaselt võib PPA kohaldada kinnipidamise asemel leebemaid meetmeid: elamist kindlaksmääratud kohas, PPA-s registreerimas käimist või dokumendi hoiule andmist (vt VRKS § 67 lg 2 ja § 60 lg 1 koostoimes). PPA peab neid meetmeid põhjendatult ebapiisavaks, viidates isiku ebaseaduslikule reisiteekonnale, teiste isikute abi kasutamisele, sidemete puudumisele Eestiga ja soovile jõuda Prantsusmaale. Isikul ei ole füüsiliselt esitamiseks reisidokumenti.
19.PPA-l on kohustus isik viivitamata kinnipidamiskeskusest vabastada, kui kinnipidamise alused ära langevad (VRKS § 71 lg 1). VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel, s.o isiku teisele riigile üleandmiseks kinnipidamisel, tuleb kinnipidamise aluse äralangemist hinnata määruse (EL) 2024/1351 art-st 44 tulenevate tähtaegade põhjal. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 4 järgi tuleb isik vabastada muu hulgas juhul, kui üleandev liikmesriik ei pea kinni vastuvõtmispalve esitamise tähtaegadest, ei tee art 42 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul üleandmisotsust või kui üleandmine ei toimu art 45 lg-s 3 nimetatud viienädalase tähtaja jooksul.
20.Määruse avaldamise korral tuleb puudutatud isiku nimi ja sünniaeg asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 5, VRKS § 9 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.