Politsei- ja Piirivalveameti taotlus P.X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Sigrid Pure Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa saamist –P.X, esindaja Janus Paurman
Asja läbivaatamine
01.11.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba P.X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni neljaks kuuks, s.o 01.03.2027 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohus tõlgib määruse isikule masintõlkeprogrammiga somaali keelde. Määruse avaldamisel asendatakse isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 175 lg 5, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 9 lg 1). Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 265 lg 5, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 31.10.2026 VRKS § 66 lg 2 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse Somaalia Liitvabariigi kodaniku P.X (sündinud xx.xx.xxxx, 18aastane; puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni neljaks kuuks. PPA tugineb VRKS § 65 lg 2 p-dele 2 ja 7 ning VRKS § 65 lg 3 p 1 kaudu väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-s 6 sätestatud põgenemisohule. Põhjendused:
1.1.30.10.2026 sai patrulltoimkond väljakutse aadressile J. Sütiste tee 45 Tallinnas, kus võisid teate kohaselt viibida ebaseaduslikult riiki saabunud välismaalased. Kohale saabunud patrull tuvastas kaheksaliikmelise seltskonna. Üks seltskonnas viibinud isik selgitas, et nad
3-26-3546
võeti Valgevene–Läti piirialal sõidukile ja ruumipuuduse tõttu viibis osa neist pagasiruumis. Kõigil puudus Eestis seaduslik viibimisalus. Isikud peeti kinni ja toimetati kinnipidamiskeskusesse. Nende hulgas olnud P.X peeti kinni 30.10.2026 kell 15.42 VSS § 6 13 lg 1 ning § 23 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 2 ja 3 alusel.
1.2.31.10.2026 avaldas puudutatud isik soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset. Samal päeval kell 16.43 peeti ta kinni VRKS § 65 lg 2 p-de 1, 2, 5 ja 7 alusel.
1.3.Isiku reisiteekond oli Somaalia–Araabia Ühendemiraadid–Valgevene–Läti–Eesti. Tema kavandatud sihtriik oli Soome.
1.4.Puudutatud isik on enda ütluste kohaselt Somaalia kodanik, sündinud xx.xx.xxxx. Tema emakeel on somaali keel ja ta oskab ka inglise keelt. Isikusamasus on tuvastatud tema ütluste alusel ning tal puuduvad füüsiliselt esitamiseks reisidokumendid. Isiku sõnul ei ole tal liikmesriikide territooriumil pereliikmeid ja tal puuduvad erivajadused. Tervisekontroll tehakse esimesel võimalusel.
1.5.PPA esialgsetel andmetel sisenes isik Schengeni alale Läti kaudu, mistõttu peab PPA Lätit tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise eest vastutavaks liikmesriigiks. PPA esitab Läti pädevatele ametiasutustele määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 alusel tagasivõtupalve ning Läti nõustumisel alustab isiku üleandmist määruse art-s 44 sätestatud alusel ja korras. VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel kinnipidamist peab PPA vajalikuks isiku kättesaadavuse ja Lätile üleandmise tagamiseks. Kuna üleandmine sõltub Läti ametiasutuste vastusest ja sellele järgnevast korraldamisest, soovib PPA tagada isiku püsimise Eestis kuni üleandmiseni. PPA varasema praktika kohaselt on Läti võtnud tagasi sinna ebaseaduslikult saabunud välismaalasi, mistõttu peab PPA üleandmist võimalikuks ka käesoleval juhul.
1.6.VRKS § 65 lg 2 p 2 alusel kinnipidamist põhjendab PPA vajadusega registreerida rahvusvahelise kaitse taotlus ja selgitada välja selle aluseks olevad asjaolud, eelkõige põgenemisohu korral. Menetlus on algusjärgus ja olulised asjaolud vajavad täpsustamist. Kui taotluse läbivaatamise eest vastutab Eesti, tuleb välja selgitada taotluse aluseks olevad asjaolud, koguda ja hinnata tõendeid, kontrollida esitatud andmete õigsust ning hinnata isiku rahvusvahelise kaitse vajadust. Neid toiminguid ei saa viivitamata lõpule viia ja nende tegemine eeldab isiku kättesaadavust.
1.7.PPA hinnangul esineb isiku suhtes VSS § 68 p-s 6 nimetatud põgenemisoht, sest tema senine käitumine, hoiakud ja selgitused annavad alust kahelda tulevikus tekkiva lahkumiskohustuse vabatahtlikus täitmises. Isik avaldas soovi taotleda rahvusvahelist kaitset alles pärast tema kinnipidamist. PPA hinnangul tekitab see koos muude asjaoludega kahtluse, kas kaitse taotlemine oli tema Eestisse saabumise esmane eesmärk või oli taotlus ajendatud soovist mõjutada menetlustoiminguid ja kinnipidamisega seotud meetmeid. Samuti ei taotlenud isik kaitset üheski läbitud riigis, sealhulgas Lätis, kuigi PPA hinnangul oli tal selleks võimalus. PPA peab seda tema väidete usutavust vähendavaks asjaoluks. Schengeni alale jõudmiseks kasutas isik smugeldajate abi, tasudes Somaaliast Valgevenesse jõudmiseks 4000 USA dollarit ja Valgevene–Läti piiri ebaseaduslikuks ületamiseks veel 2000 USA dollarit, kokku 6000 USA dollarit. PPA hinnangul näitab see rahaliste vahendite olemasolu rahvusvaheliseks reisimiseks, kuid isik ei ole usutavalt selgitanud, miks ta ei kasutanud seaduslikke võimalusi. Isik kinnitas, et teadis tegevuse ebaseaduslikkusest. PPA viitab ka sellele, et rasked teekonnatingimused, sealhulgas metsas viibimine, teda ei heidutanud. PPA hinnangul oli isiku tegevus teadlik ja eesmärgipärane ning näitab valmisolekut liikuda ebaseaduslikult riigist riiki. Seetõttu võib ta vabaduses jätkata sama käitumist, kasutada olemasolevaid kontakte edasiliikumiseks, hoiduda koostööst ja menetlusest ning vältida Lätile
2(6)
3-26-3546
üleandmist. PPA peab isiku kättesaadavust vajalikuks ka juhul, kui rahvusvahelise kaitse menetlus tuleb läbi viia Eestis.
1.8.PPA peab neljakuulist kinnipidamist proportsionaalseks, arvestades menetluse eeldatavat kestust, vajalike toimingute ulatust ja nende tegemiseks ette nähtud tähtaegu. PPA viitab ka ebaseaduslikult saabunud välismaalaste ja rahvusvahelise kaitse taotluste arvu olulise suurenemisega kaasnenud täiendavale halduskoormusele. PPA hinnangul tunnustab Euroopa Liidu õigus suurt rändesurvet menetluste teatava pikenemise alusena, viidates määruse (EL) 2024/1348 art 35 lg 2 p-le a ja lg 5 p-le a.
1.9.PPA hinnangul ei ole VRKS § 67 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivid ega VRKS § 60 lg-tes 1 ja 2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud piisavad ega taga eesmärgi saavutamist. PPA viitab isiku ebaseaduslikule Eestis viibimisele, põgenemisohule, Eesti kui talle võõra riigi asjaolule ning dokumentide ja piisavate rahaliste vahendite puudumisele. Isik on kasutanud smugeldajate abi ja võib nendega pärast vabanemist uuesti ühendust võtta, et jätkata ebaseaduslikku reisiteekonda. PPA-l puudub veendumus, et isik järgiks talle kohaldatud alternatiive ja piiranguid. PPA hinnangul võib isik omavoliliselt mujale Euroopasse lahkuda või muul viisil menetlusest kõrvale hoiduda ega pruugi olla kättesaadav asjaolude väljaselgitamiseks ja Lätile üleandmiseks. Schengeni liikmesriikide vahel puuduva piirikontrolli tõttu ei oleks ebaseadusliku rände jätkamine PPA hinnangul sisuliselt takistatud.
1.10.Tõendeid ja faktilisi asjaolusid kogumis hinnates peab PPA kinnipidamist ning kinnipidamiskeskusesse paigutamist proportsionaalseks, möödapääsmatuks, kohaseks ja vajalikuks sunnivahendiks, et selgitada välja menetluseks vajalikud asjaolud ja anda isik üle tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise eest vastutavale liikmesriigile. Kinnipidamiskeskuses on tagatud meditsiiniline ja vajaduse korral psühholoogiline abi. PPAle ei ole teada terviseseisundit, mis välistaks isiku kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.
PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde.
3.Puudutatud isik kinnitas kohtuistungil, et taotlus on talle arusaadav. Isikul olid Somaalia riigi väljastatud isikut tõendavad dokumendid, kuid need sai reisi peal järve ületamisel nii märjaks, et neil polnud enam mõtet ja need jäeti maha. Isik ei ole taotlenud mujal riikides rahvusvahelist kaitset. Taotleb kaitse seetõttu, et tahab omandada haridust. Tema sihtriigiks oli esimene riik Euroopas. Isikul ei olnud infot, kuhu edasi minna. Kui politsei ei oleks teda kinni pidanud, oleks ta läinud ise politsei juurde. Ta oleks küsinud hädaabinumbrit ja rääkinud, milline on nende olukord. Isik ei räägi teisi keeli peale somaali keele. Hariduse omandamiseks oleks õppinud esialgu selgeks eesti keele ja siis hakanud teisi aineid õppima.
4.Puudutatud isiku esindaja nõustus PPA taotlusega, sest isikuna seotud asjaolud vajavad selgitamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.PPA taotles isiku kinnipidamist VRKS § 65 lg 2 p-de 2 ja 7 alusel ning viitas põgenemisohu osas VSS § 68 p-le 6.
6.VRKS § 66 lg 2 kohaselt taotleb PPA halduskohtult VSS § 23 lg-s 7 sätestatud korras loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks, kui taotlejat on vaja VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel ja sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud tingimusi arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi. VRKS § 65 lg 1 järgi võib taotlejat kinni pidada üksnes juhul, kui VRKS § 60 lg-s 1 sätestatud liikumisvabaduse piirangut ja § 67 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada. Kinnipidamine peab 3(6)
3-26-3546
põhinema taotleja olukorra individuaalsel hindamisel ning olema taotletava eesmärgi saavutamiseks vajalik ja proportsionaalne. VRKS § 65 lg 2 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada: 2) rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht; 7) tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. VRKS § 65 lg 3 p 1 sätestab, et samas paragrahvis nimetatud põgenemise ohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud menetluse erisusi. VSS § 68 p 6 järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi väljasõidukohustust täita.
7.PPA viib esmajärjekorras läbi isiku Lätile üleandmise menetlust. PPA taotluse kohaselt sisenes puudutatud isik Schengeni alale Läti kaudu. Seetõttu võib eeldada, et Läti vastutab isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. PPA esitab taotluse kohaselt Lätile tagasivõtupalve ja Läti nõustumisel korraldab isiku üleandmise. Kohaldatav üleandmismenetlus tuleb PPA-l täpsustada vastutuse kindlaksmääramisel tuvastatud asjaolude põhjal.
8.VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldamine ei eelda, et vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteade oleks juba esitatud või vastutav liikmesriik lõplikult kindlaks määratud. Määruse (EL) 2024/1351 art 38 lg 1 järgi algatatakse vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlus viivitamata. Määruse art 45 lg-st 1 tuleneb sõnaselgelt, et art 44 alusel kinnipidamine võib eelneda vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteate esitamisele. Seega võib VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldada ka ajal, mil vastutuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud veel kestavad.
9.Kui üleandmine osutub võimalikuks, ei tule Eestil puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust sisuliselt lahendada. Kui Läti keeldub isikut tagasi võtmast, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada Eestis. Seetõttu on asjakohased nii VRKS § 65 lg 2 p-s 7 kui ka p-s 2 sätestatud kinnipidamise alused.
10.Kui leiab kinnitust, et rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab teine liikmesriik ja see liikmesriik nõustub isiku vastu võtma või tagasi võtma, on tegemist samas asjas kohtulikult hinnatud üleandmismenetluse järgmise etapiga, mitte uue kinnipidamise eesmärgiga. VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel kinnipidamisel tuleb üleandmismenetluses järgida määruse (EL) 2024/1351 art-s 45 sätestatud tähtaegu. Kui Läti peaks vastama eitavalt, jätkab PPA puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlust Eestis, arvestades selleks sätestatud tähtaegu (vt määruse (EL) 2024/1348 art 35).
11.Kohtu hinnangul ei saa neljakuulist kinnipidamise tähtaega pidada ebaproportsionaalselt pikaks. PPA esialgne eesmärk on isik Lätile üle anda. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 1 kohaselt tuleb vastuvõtmispalve esitada hiljemalt kahe nädala jooksul ning sellele tuleb vastata hiljemalt ühe nädala jooksul (art 45 lg 2). Pärast palve rahuldamist peab üleandmine toimuma viie nädala jooksul (art 45 lg 3 p a), mistõttu võib üleandmismenetlus kesta ligi kaks kuud. Üleandmisotsuse vaidlustamise korral võib menetlus pikeneda. Kui üleandmine ei osutu võimalikuks, peab PPA menetlema rahvusvahelise kaitse taotlust Eestis; ka kiirendatud menetlus võib kesta kuni kolm kuud (määruse (EL) 2024/1348 art 35 lg 3). Seetõttu võib neljakuuline kinnipidamine olla vajalik nii üleandmismenetluse läbiviimiseks kui ka taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks.
4(6)
3-26-3546
12.Kohus hindab põgenemisohtu puudutatud isiku senise käitumise ja tema eesmärkide põhjal kogumis. PPA taotluses kajastatud selgituste kohaselt kulges tema teekond Somaaliast Araabia Ühendemiraatidesse, Valgevenesse, Lätti ja Eestisse ning tema kavandatud sihtkoht oli Soome. Kohtuistungil selgitas isik seevastu, et tema sihtriigiks oli esimene riik Euroopas ja tal ei olnud infot, kuhu edasi minna. Ta kinnitas, et politsei sekkumiseta oleks ta ise politsei poole pöördunud, küsinud hädaabinumbri ja selgitanud oma olukorda. Seega ei saa Soome jõudmise eesmärki pidada kohtuistungil kinnitatuks ning kohus arvestab isiku selgitust kavatsuse kohta ise politsei poole pöörduda. Samas kasutas ta ebaseaduslikuks piiriületuseks vahendajate abi ning saabus Eestisse ilma isikut tõendavate dokumentide ja seadusliku aluseta. Isiku senised ebaseaduslikud piiriületused ja kontaktid vahendajatega näitavad tema valmisolekut ning võimalust jätkata liikumist ka seadusliku sisenemis- ja viibimisaluseta. Ta ei taotlenud rahvusvahelist kaitset Lätis, mis oli esimene Euroopa riik, kuhu ta jõudis, ning Eestis esitas ta kaitsetaotluse alles pärast kinnipidamist. Kaitsetaotluse esitamise aeg ega ebaseaduslik piiriületus ei ole eraldi võetuna kinnipidamiseks piisavad, kuid koos isiku reisiteekonna, vahendajate abi kasutamise ning taotluses kajastatud kavatsusega liikuda edasi Soome annavad need konkreetsed asjaolud alust järeldada, et vabaduses viibides võib ta jätkata ebaseaduslikku liikumist, selle asemel et jääda Eestis PPA-le menetlustoiminguteks ja võimalikuks Lätile üleandmiseks kättesaadavaks. Istungil väljendatud kavatsus ise politsei poole pöörduda ei kõrvalda neid asjaolusid kogumis hinnates põgenemisohtu. Seetõttu esineb isiku puhul põgenemisoht VSS § 68 p 6 tähenduses.
13.Kohus on kaalunud VRKS § 60 lg-tes 1 ja 2 sätestatud liikumisvabaduse piiranguid ning VRKS § 67 lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud kinnipidamise alternatiive. Kindlaksmääratud elukohas viibimise kohustus ei takistaks isikul majutuskohast lahkuda ega ebaseaduslikku teekonda jätkata. Perioodiline PPA-s registreerimine võimaldaks tuvastada kohustuse rikkumise tagantjärele, kuid ei tagaks isiku kättesaadavust registreerimiskordade vahel. Isikul puuduvad dokumendid, mida oleks võimalik hoiule võtta. Dokumentide puudumine ei välista tema lahkumist Eestist, sest Schengeni alal on liikmesriikide vahel dokumentideta liikumine lihtne ning isiku senine teekond ja vahendajate abi kasutamine näitavad, et ta on valmis liikuma ka ebaseaduslikult. Arvestades neid asjaolusid ning PPA taotluses kajastatud kavatsust liikuda edasi Soome, mida isik küll kohtuistungil ei kinnitanud, ei taga ka elukohas viibimise ja registreerimiskohustuse koos kohaldamine piisavalt, et ta jääks PPA-le menetluse läbiviimiseks kättesaadavaks. Kohus arvestab seejuures ka isiku istungil väljendatud kavatsust ise politsei poole pöörduda, kuid ei pea seda tema senise käitumise taustal piisavaks leebemate meetmete tulemuslikkuse tagatiseks. Seetõttu ei ole leebemaid meetmeid praegu võimalik tulemuslikult kohaldada.
14.Kohtule esitatud andmetest ei nähtu praegu terviseseisundit ega erivajadust, mis välistaks puudutatud isiku kinnipidamise. PPA taotluse kohaselt ei ole isik erivajadusi nimetanud ja tervisekontroll tehakse esimesel võimalusel. Seetõttu ei tee kohus lõplikku järeldust isiku terviseseisundi kohta. PPA peab tervisekontrolli korraldama esimesel võimalusel ning terviseprobleemi, haavatavuse või muu kinnipidamist mõjutava asjaolu ilmnemisel viivitamata uuesti hindama kinnipidamise sobivust ja vajalikkust. Kinnipidamiskeskuses peab isikule olema tagatud vajalik meditsiiniline ja vajaduspõhine psühholoogiline abi.
15.Kinnipidamine riivab intensiivselt puudutatud isiku vabadusõigust. Praeguses menetlusetapis õigustavad seda tuvastatud põgenemisoht ja leebemate meetmete ebapiisavus isiku kättesaadavuse tagamiseks. PPA peab esmalt selgitama välja rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi ja Läti nõustumisel korraldama isiku üleandmise. Läti vastutus ega nõusolek ei ole veel lõplikult kindlaks tehtud ning menetluse kestus sõltub ka Läti ametiasutuste vastusest ja võimaliku üleandmisotsuse vaidlustamisest. Kui üleandmine ei osutu võimalikuks ja kaitsetaotlust tuleb menetleda Eestis, peab PPA viima 5(6)
3-26-3546
isikuga läbi vestluse, kontrollima tema väiteid ning koguma ja hindama taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks vajalikku teavet ja tõendeid. Need toimingud eeldavad isiku kättesaadavust ega ole tehtavad viivitamata. Isiku senise käitumise põhjal esinev põgenemisoht ei sõltu üksnes sellest, kumb riik taotlust menetleb: vahendajate abil toimunud ebaseaduslik liikumine ning taotluses kajastatud kavatsus liikuda edasi Soome, mida isik küll kohtuistungil ei kinnitanud, annavad koos punktis 13 käsitletud asjaoludega alust arvata, et ta võib menetlusest kõrvale hoiduda ka taotluse Eestis läbivaatamise korral. Arvestades punktis 11 käsitletud menetlustoiminguid ja nende eeldatavat kestust ning käesolevas asjas tuvastatud põgenemisohtu, peab kohus praegu vajalikuks ja proportsionaalseks anda kinnipidamiseks loa kuni neljaks kuuks. Seejuures ei õigusta pelgalt menetluse kestus kinnipidamist ja võimalik tulevane kaitsetaotluse rahuldamata jätmine või väljasaatmise vajadus ei ole käesoleva loa iseseisev alus.
16.Eeltoodud põhjustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa P.X kinnipidamiseks ning kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni neljaks kuuks, s.o kuni 01.03.2027 (kaasa arvatud).
17.See tähtaeg on kinnipidamise ülempiir, mitte luba isikut kogu selle aja vältel sõltumata menetluse käigust kinni pidada. PPA peab kogu kinnipidamise vältel hindama selle aluste püsimist, leebemate meetmete piisavust ja menetluse nõuetekohast edenemist ning kinnipidamise aluste äralangemisel isiku viivitamata vabastama (VRKS § 71 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.