Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba pidada
R.B R.B
kinni ning paigutada ta kinnipidamiskeskusesse
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Margit Paas Puudutatud isik – R.B R.B , esindaja Uljana Ponomarjova
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 04.10.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
R.B R.B määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse R.B R.B määruse peale.
määruskaebus Tallinna Halduskohtu 04.10.2026
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 04.10.2026 määrus muutmata.
3.Muuta 05.10.2026 koostatud halduskohtu 04.10.2026 määruse kirjeldava ja põhjendava osaga versiooni, märkides selle sissejuhatavas osas määruse tegemise ajaks: „04.10.2026, täiendatud kirjeldava ja põhjendava osaga 05.10.2026“.
Saata puudutatud isikule määrusest masintõlkeprogrammiga tehtud tõlge somaali keelde, milles puudutatud isiku nimi on asendatud tähemärgiga.
5.Jõustunud määruse Riigi Teatajas avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga. Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-26-3134
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 03.10.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba pidada Somaalia Liitvabariigi kodanik R.B R.B (puudutatud isik) kinni ning paigutada ta kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni kolmeks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 65 lg 2 p-de 2 ja 7 ning lg 3 p 1 ja väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 6 alusel. Taotluse kohaselt kontrollisid PPA ametnikud 02.10.2026 Tallinnas Maleva tn 1-5 olnud inimesi, kellest viis olid oma sõnutsi Somaalia kodanikud ning üks Alžeeria kodanik. Üheks neist oli R.B R.B (nimekuju ka R.B R.B), kes peeti kell 14.12 kinni VSS § 23 lg 1 ning lg 2 p-de 1, 2 ja 3 alusel. 03.10.2026 esitas ta soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset, misjärel PPA pidas ta kinni VRKS § 65 lg 2 p-de 1, 2, 5 ja 7 alusel. Taustakontrolli kokkuvõtte kohaselt oli puudutatud isiku reisiteekond Somaalia-Keenia-Valgevene-Läti-Eesti, sihtriik Saksamaa. PPA tuvastas esialgsete andmete pinnalt, et puudutatud isik saabus Schengeni alale Läti kaudu, mistõttu esineb alus käsitada Lätit puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise eest vastutava liikmesriigina. PPA esitab lähiajal Lätile tagasivõtutaotluse. Kinnipidamine on vajalik, et tagada puudutatud isiku kättesaadavus ja üleandmine Lätile. Läti on praktikas sellised isikud tagasi võtnud. Samuti on isiku kinnipidamine vajalik rahvusvahelise kaitse menetluses asjaolude väljaselgitamiseks. Puudutatud isiku hoiak, senine käitumine ja tema antud selgitused, sh sihtriigi kohta annavad alust järeldada, et ta ei pruugi tulevikus tekkivat väljasõidukohustust täita. Puudutatud isik tuli Eestisse ebaseaduslikult, kasutas selleks kolmandate isikute abi ning eeldatavasti maksis vahendajale selle eest. Puudutatud isik ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust esimeses ega teises liikmesriigis, kuhu ta saabus, vaid alles pärast seda, kui ta oli PPA poolt kinni peetud. Isik on teinud küll menetlustoimingutel koostööd, aga seda ei saa käsitada põgenemisohu puudumist toetava asjaoluna, kuna see on kinnipidamise järel tavapärane ja eeldatav. Põgenemisohu hindamisel on määrav eelkõige isiku varasem käitumine ja sellest tulenev põhjendatud prognoos tema võimaliku käitumise kohta olukorras, kus tema suhtes tehtud otsuse täitmiseks puudub vahetu kontroll. Juhul, kui Läti ei võta isikut tagasi, toimub rahvusvahelise kaitse menetlus Eestis. VRKS § 67 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivide kohaldamine ega VRKS § 60 lg-tes 1 ja 2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud ei ole siinsel juhul piisavad, kuna menetlustest kõrvalehoidumine ei ole Schengeni alal vaba liikumise tingimustes takistatud.
2.Tallinna Halduskohus rahuldas 04.10.2026 määrusega (kohtuistungil tehtud suuline resolutsioonmäärus, mida kohus täiendas kirjaliku kirjeldava ja põhjendava osaga 05.10.2026) taotluse ning andis PPA-le loa pidada puudutatud isik kinni ja paigutada ta KPK-sse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 04.02.2027 (kaasa arvatud). VRKS § 65 lg 2 p 2 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema taotluse aluseks olevate oluliste asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui nende asjaolude väljaselgitamiseks on vajalik taotleja isiklik osalemine või tema kättesaadavus PPA-le. VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras. Selle määruse art 44 lg 2 kohaselt eeldab üleandmise tagamiseks kinnipidamine individuaalse hindamise tulemusel tuvastatud põgenemisohtu või avaliku korra või riigi julgeoleku kaitsmise vajadust ning seda, et vähem koormavat meedet ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Asjas kogutud andmed, eelkõige isiku ütlused reisiteekonna kohta ja PPA taotluses kajastatud kontrolliandmed, annavad piisava aluse arvata, et isik sisenes Schengeni alale Läti kaudu. Määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 esimese lause järgi vastutab taotluse läbivaatamise eest üldjuhul esimene liikmesriik, kuhu taotleja kolmandast riigist ebaseaduslikult sisenes. Vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise 2(6)
3-26-3134 menetlus algab taotleja sooviavalduse registreerimisest ning PPA peab selle menetluse algatama ja vajalikud toimingud tegema viivitamata. VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldamine ei eelda tingimata, et vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteade oleks kohtule taotluse esitamise ajaks juba esitatud või et vastutav liikmesriik oleks lõplikult kindlaks määratud. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 1 reguleerib selge sõnaga olukorda, kus art 44 alusel kinni peetud isiku suhtes esitatakse vastuvõtmispalve pärast kinnipidamist. Seega võib kinnipidamine üleandmise tagamiseks alata ka vastutuse kindlaksmääramiseks vajalike esmaste toimingute ajal, kuid üksnes siis, kui PPA-l on tegelik kavatsus üleandmismenetlus viivitamata läbi viia ja kinnipidamise muud eeldused on täidetud. Kui Läti nõustub isiku vastu võtma, tuleb üleandmismenetlus läbi viia võimalikult kiiresti ning järgida määruse (EL) 2024/1351 art-s 45 sätestatud tähtaegu. Kui üleandmine ei ole võimalik või vastutuse kindlaksmääramise menetlust ei saa enam jätkata, tuleb seda viivitamata arvestada kinnipidamise eesmärgi, õigusliku aluse ja proportsionaalsuse hindamisel. PPA taotluses kirjeldatud asjaoludest nähtub puudutatud isiku põgenemise oht. Isik sisenes Schengeni alale teadvalt ja ebaseaduslikult Valgevene-Läti piiri kaudu, liikus koos teiste isikutega smugeldaja abil Lätist Eestisse, ei pöördunud kaitse saamiseks Läti ega Eesti ametiasutuste poole enne politsei kontrolli ning tema kavandatud sihtriik oli Saksamaa. Selline käitumismuster näitab nii kogemust kui ka valmisolekut jääda ametivõimude eest varjatuks ja kasutada Schengeni sisepiirideta alal edasiliikumiseks ebaseaduslikke võimalusi. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine alles pärast kinnipidamist ei tõenda iseenesest põgenemisohtu, kuid koos reisiteekonna, ametivõimude poole pöördumata jätmise, kolmandate isikute abi kasutamise ja väljendatud sihtriigiga toetab see järeldust, et vabaduses ei oleks isiku kättesaadavus menetlustoiminguteks ega võimalikuks Lätile üleandmiseks piisavalt tagatud. VRKS § 67 lg 1 kohaselt võib PPA kohaldada kinnipidamise asemel leebemaid meetmeid: elamist kindlaksmääratud kohas, PPA-s registreerimas käimist või dokumendi hoiule andmist (vt VRKS § 67 lg 2 ja § 60 lg 1 koostoimes). Isikul puuduvad Eestis püsivad sidemed, perekonnaliikmed ja kindel elukoht ning tema eesmärk on olnud liikuda edasi Soome. Isik on juba kasutanud ebaseaduslikuks piiriületuseks ja riikidevaheliseks liikumiseks kolmandate isikute abi. Dokumendi hoiule andmine ei takistaks tema liikumist Schengeni ala sees ning kohustus elada kindlaksmääratud kohas või käia PPA-s registreerimas ei tagaks tuvastatud põgenemisohu tõttu piisavalt tema kättesaadavust. Seetõttu ei ole leebemate meetmetega kinnipidamise eesmärki võimalik saavutada. Neljakuuline kinnipidamine on siinses asjas proportsionaalne. Tegemist on isiku esmakordse KPK-sse paigutamisega, rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on algstaadiumis ning PPA-l tuleb korraldada isiklikud vestlused, kontrollida isiku väiteid ja andmeid, võimaldada tal esitada täiendavaid selgitusi ja vastuväiteid ning samal ajal viia viivitamata läbi vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise ja võimaliku üleandmise menetlus. Toimikust ei nähtu terviseprobleeme, erivajadusi, perekondlikke sidemeid Eestis ega muid haavatavusega seotud asjaolusid, mis tingiksid kinnipidamise seaduslikkuse kontrollimise neljast kuust lühema tähtaja järel. Menetluse praeguses staadiumis ei ole alust eeldada PPA põhjendamatut viivitust ega kindlalt järeldada, et vajalikud toimingud lõpevad oluliselt varem. Ringkonnakohus on sarnastel asjaoludel pidanud neljakuulise piirtähtaja kasutamist lubatavaks (Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2026 määrus nr 3-26-2725, p 12; 01.10.2026 määrus nr 3-26-2742, p 13; 30.09.2026 määrus nr 3-26-2198, p-d 22 ja 24). PPA-l on kohustus isik viivitamata KPKst vabastada, kui kinnipidamise alused ära langevad (VRKS § 71 lg 1). VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaselt tuleb kinnipidamise aluse äralangemist hinnata määruse (EL) 2024/1351 art-st 44 tulenevate tähtaegade põhjal. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 4 järgi tuleb isik vabastada muu hulgas juhul, kui üleandev liikmesriik ei pea kinni vastuvõtmispalve esitamise 3(6)
3-26-3134 tähtaegadest, ei tee art 42 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul üleandmisotsust või kui üleandmine ei toimu art 45 lg-s 3 nimetatud viienädalase tähtaja jooksul.
3.R.B R.B esitas 19.10.2026 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 04.10.2026 määruse (täiendatud 05.10.2026) peale. Põgenemisohtu ei ole. Rahvusvahelise kaitse taotlemine ei tähenda iseenesest soovimatust täita lahkumiskohustust. PPA ei ole toonud välja ühtegi konkreetset asjaolu, millest järelduks isiku keeldumine koostööst või kavatsus hoiduda menetlusest kõrvale. Viibimine koos teiste rahvusvahelist kaitset vajavate isikutega ja lühiajaline viivitus taotluse esitamisel ei viita veel soovile viibida Eestis ebaseaduslikult. Kinnipidamist neljaks kuuks ei saa pidada vajalikuks ja proportsionaalseks. Üleandmine ei tohiks võtta aega rohkem kui kaks kuud, vajaduse korral saaks kinnipidamise tähtaega pikendada. Halduskohus ei ole andnud individuaalset hinnangut, miks ei oleks muud meetmed tulemuslikud. Halduskohtu järeldus, et kindlaksmääratud kohas elamise kohustus ei oleks tõhus, kuna isikul puudub Eestis teadaolev elukoht, ei ole veenev, sest isikule on võimalik määrata elukohaks majutuskeskus, kus tema viibimist saab PPA vahetult kontrollida.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.
5.Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väiteid ei anna alust seda tühistada.
6.PPA ja halduskohus on tuginenud puudutatud isiku KPK-sse paigutamisel VRKS § 65 lg 2 p-dele 2 ja 7 ning põgenemisohu osas VSS § 6 8 p-le 6. Nende sätete alusel rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise üldisi põhimõtteid ja põgenemisohu hindamisega seonduvat on varasemas praktikas korduvalt selgitatud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 01.09.2026 määrused nr 3-26-2221, nr 3-26-2228, nr 3-26-2302) ning neid ei ole vaja üle korrata. Määruskaebuses on vaidlustatud põgenemisohu esinemist ja kinnipidamise tähtaega.
7.Puudutatud isiku kinnipidamise aluseks oli eeskätt VRKS § 65 lg 2 p 7, aga lisaks ka p 2. Ehkki taotluse esitamise ja halduskohtu 04.10.2026 määruse tegemise ajaks ei olnud Lätile tagasivõtutaotlust veel esitatud, oli PPA juba 03.10.2026 taotluses toonud välja andmed, millest nähtuvalt esines piisav alus arvata, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab Läti (puudutatud isiku ütlused, andmed telefonist (vt taotluse lisa 9, taustakontrolli kokkuvõte). Määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 ja art 40 lg 4 ning rakendusmääruse (EL) 2025/20551 I lisa punkti 8.1 kohaselt võivad need olla piisavad tõendid selle kohta, et taotleja on ebaseaduslikult ületanud Valgevene ja Läti vahelise riigipiiri ning seega on vastutavaks liikmesriigiks Läti.
8.Määruse (EL) 2024/1351 art 44 lg 2 järgi võib isikut üleandmismenetluse täideviimise tagamiseks kinni pidada mh juhul, kui individuaalse hindamise tulemusel esineb põgenemise oht ja kinnipidamine on proportsionaalne ning muid leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada. Määruse (EL) 2024/1351 art 44 lg 3 kohaselt peab kinnipidamine olema võimalikult lühike. Ehkki vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlus tuleb algatada viivitamata (vt määruse (EL) 2024/1351 art 38 lg 1), ei eelda taotleja kinnipidamine, et vastuvõtmispalve peaks olema kinnipidamise alguseks juba esitatud, vaid selleks on nähtud ette kindlad tähtajad, mida tuleb järgida (vt määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 4; vrd ka Riigikohtu 08.06.2021 määrus nr 3-20-1697, p 24.1). Tagasivõtutaotlus tuleb esitada kahe nädala jooksul sooviavalduse registreerimisest arvates (määruse (EL) 2024/1351
Komisjoni 02.10.2025 rakendusmäärus (EL) 2025/2055, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 rakenduseeskirjad varjupaiga- ja rändehalduse osas ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 1560/2003.
4(6)
3-26-3134 art 45 lg 1). Üleandmisotsus tuleb teha kahe nädala jooksul alates tagasivõtutaotluse rahuldamisest ning puudutatud isik tuleb üle anda viie nädala jooksul tagasivõtutaotluse rahuldamisest arvates (vt määruse (EL) 2024/1351 art 42 lg 1 ja art 45 lg 3 punkt a). Kõnealused tähtajad ei ole veel lõppenud, mistõttu on kinnipidamine üleandmise täideviimiseks lubatav. Lisaks on võimalik, et puudutatud isik vaidlustab üleandmise, mis pikendab kinnipidamise vajadust. Kui isiku üleandmist määruse (EL) 2024/1351 alusel siiski ei toimu ning PPA jätkab taotluse läbivaatamist, ei tingiks see isiku KPK-st vabastamist, sest kinnipidamine on lubatav VRKS § 65 lg 2 p 2 alusel rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise eesmärgil.
9.PPA ja halduskohus on õigesti leidnud, et puudutatud isiku puhul esineb VSS § 6 8 p-s 6 sätestatud asjaolu, mis viitab tema põgenemise ohule. PPA ametniku 03.10.2026 ettekande kohaselt andis puudutatud isik ütlusi, et saabus 2–3 kuud tagasi Valgevenesse (väidetavalt oli väljastatud Valgevene viisa, turismi eesmärgil). Ta viibis Valgevenes kuni 01.10.2026, mil ületas Valgevene-Läti piiri (õnnestus teisel katsel). Isik saabus Eestisse 02.10.2026. Isiku sõnul grupis oli temaga koos 6 isikut. Sihtriik oli taustakontrolli kokkuvõtte kohaselt, milles toodud andmetega puudutatud isik nõustus, Saksamaa. Neist asjaoludest kogumis järeldub, et isiku eesmärgiks oli varjata ennast Läti ja Eesti ametivõimude eest ning liikuda reegleid rikkudes Schengeni alal edasi oma sihtkohta, mitte taotleda rahvusvahelist kaitset juba esimeses turvalises riigis. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas ta alles pärast kinnipidamist. Ta ei otsinud ise võimalust taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset, vaid liikus koos teiste riigis ebaseaduslikult viibinud välismaalastega. Tema liikumise Schengeni alal korraldas vahendaja ja abistasid teised isikud. Kokkuvõttes on ebatõenäoline, et KPK-st vabastamise korral jätaks isik kasutamata võimaluse lahkuda Eestist Saksamaale, kus on suurem rahvuskaaslaste kogukond. Pigem on usutav, et isik teeb kõik endast oleneva, et jääda Schengeni alale edasi ka olukorras, kus tema rahvusvahelise kaitse vajadus ei leia tuvastamist. Kinnipidamise alternatiivide (vt VRKS § 67 lg 2) kohaldamine ei oleks praegusel juhul märkimisväärse põgenemisohu tingimustes tulemuslik, sest üksnes kinnipidamisega saaks takistada isiku ebaseaduslikku Eestist edasiliikumist, milleks tal on seniste andmete põhjal nii kogemus kui ka valmisolek.
10.PPA taotletud neljakuulist luba ei ole alust pidada ebaproportsionaalseks selle kestusest tulenevalt. Halduskohus võib VRKS § 66 lg-te 2–4 kohaselt anda loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks ning isiku kinnipidamiseks antud loa tähtaega ka pikendada kuni nelja kuu kaupa, kui kinnipidamiseks on jätkuvalt täidetud VRKS § 65 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tingimused. Ringkonnakohus rõhutab, et isiku KPK-s kinnipidamist ei otsusta halduskohus, vaid tegemist on PPA toiminguga, mis peab olema kooskõlas õigusaktidega ning milleks peab olema seaduslik alus (vt haldusmenetluse seaduse § 107 lg 1). Halduskohtu luba ja selle kehtivus on üheks tingimuseks, et kinnipidamine oleks seaduslik, kuid see ei võta PPA-lt kohustust pidevalt veenduda, et isiku kinnipidamiseks on jätkuvalt olemas seaduslik alus, ning aluse äralangemisel tuleb isik viivitamata vabastada. Halduskohus saab loa andmisel kontrollida üksnes seda, kas kinnipidamise eeldused on täidetud määruse tegemise ajal, kuid kohus ei saa etteulatuvalt otsustada, et kinnipidamine on seaduslik ka nt kahe või nelja kuu pärast. Seepärast ei saa VRKS § 66 lg-tes 2–4 märgitud tähtaegu sisuliselt käsitada viisil, et halduskohtu antud loa kehtivusaja jooksul on kinnipidamine alati seaduslik, vaid kohus määrab loa andmisel üksnes hiliseima tähtpäeva, millal peab isiku kinnipidamise jätkamiseks igal juhul kohtulikult uuesti hindama selle seaduslikkust. Halduskohtu loa olemasolu ei võta puudutatud isikult õigust vajaduse korral enda kinnipidamist halduskohtus vaidlustada (vt HKMS § 37 lg 2 p 2), sealhulgas esialgse õiguskaitse korras, näiteks kui tema hinnangul on kinnipidamise alused ära langenud või kinnipidamine on muutunud ebaproportsionaalseks, kuid PPA keeldub teda KPK-st vabastamast. 5(6)
3-26-3134
11.Kinnipidamise kestuse põhjendatuse üle otsustab kohus, võttes arvesse eeskätt puudutatud isiku võimalikku haavatavust, tervislikku seisundit, perekonnaelu, senise kinnipidamise kestust jm asjaolusid. PPA hinnangul oli alust prognoosida kinnipidamise vajadust neljaks kuuks, puudutatud isiku esindaja arvates kaheks kuuks. Mõlemad hinnangud on esialgsed ja teatud veamarginaaliga, kuna kõike edaspidi menetlustes ette tulevat ei saa täpselt ette näha. VRKS-i eelnõu seletuskirjas (lk 161) on märgitud, et haldusorgan ei ole kohustatud taotlema kinnipidamist neljaks kuuks, kui on ettenähtav, et vajalikud toimingud lõpetatakse varem. Praeguses asjas polnud ettenähtav, et toimingud lõpetatakse kindlasti varem kui neli kuud. Siinsel juhul ei ole tuvastatud asjaolusid (nt isiku haavatavus, terviseprobleemid), mille tõttu tuleks neljakuulist KPK-s kinnipidamist pidada ebaproportsionaalseks. Isegi kui PPA vaatab taotluse läbi rahvusvahelise kaitse kiirendatud menetluses, ei välista kiirendatud menetluse kohaldamine vajaduse korral taotluse läbivaatamise üleminekut n-ö tavamenetlusse, mille tähtaeg on pikem (vt määruse (EL) 2024/1348 art 42 lg 2). Kuna puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutavaks liikmesriigiks on Läti, siis vaatab PPA taotluse läbi üksnes juhul, kui üleandmise olulise viibimise või üleandmisotsuse tühistamise tõttu läheb vastutus üle Eestile (vt määruse (EL) 2024/1351 art 46 lg-d 2 ja 3). Nagu eespool märgitud, ei anna halduskohtu luba õigust pidada puudutatud isikut kinni kauem, kui selleks on seaduslik alus. Muu hulgas tuleks kohtu loast sõltumata PPA-l isik vabastada, kui üleandmismenetluses ei suudeta järgida määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg-s 4 sätestatud tähtaegu ning kui puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetluses on selleks ajaks asjaolud välja selgitatud.
12.Eelneva põhjal tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
13.Ringkonnakohus muudab halduskohtu 05.10.2026 tervikmäärust, täpsustades loa andmise määruse tegemise aega. Halduskohus tegi määruse 04.10.2026 kohtuistungil (suuline resolutsioonmäärus) ning kirjalikult täiendas seda kirjeldava ja põhjendava osaga 05.10.2026. Samas on viimatinimetatud dokumendis ekslikult märgitud, et PPA taotlus on lahendatud halduskohtu 05.10.2026 määrusega. Ühes haldusasjas ei saa teha kahte lõpplahendit. Ka siinsel juhul on asjas tehtud üks määrus (04.10.2026 määrus), mida 05.10.2026 on lihtsalt täiendatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
14.Jõustunud kohtulahend tuleb HKMS § 175 lg 3 ja § 265 lg 4 alusel avaldada Riigi Teatajas selliselt, et puudutatud isiku nimi on varjatud. See on piisav puudutatud isiku identifitseerimise vältimiseks, tagades samal ajal menetluse avalikkuse piisavas ulatuses ja võimaluse tutvuda kohtupraktikaga. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.