Rahuldada No-Prob Property OÜ hagi J.I vastu kaasomandi lõpetamiseks tagaseljaotsusega. Lõpetada kaasomand Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxx kantud xxxxx kinnisasjale (asukohaga xxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakonnas), mille kaasomanikud on 1⁄2 suuruses mõttelises osas No-Prob Property OÜ (registrikood 12885771) ja 1⁄2 suuruses mõttelises osas J.I (isikukood XXX). Müüa No-Prob Property OÜ ja J.I kaasomandisse kuuluv xxxxx kinnistu (registriosa nr xxxxxx) avalikul enampakkumisel kohtutäituri poolt täitemenetluse seadustiku sätestatud korras. Määrata xxxxx kinnistu enampakkumise tingimused järgmiselt:
4.1.enampakkumisel on xxxxx kinnistu alghinnaks 40 000 eurot;
4.2.igal kordusenampakkumisel võib hinda alandada kuni 5%;
4.3.avaliku enampakkumise viib läbi No-Prob Property OÜ poolt valitud Eesti Vabariigis tegutsev ja avaliku enampakkumise läbiviimiseks nõusoleku andnud kohtutäitur;
4.4.kohustada No-Prob Property OÜ-d ja J.I abistama avalikku enampakkumist läbiviivat kohtutäiturit müügiprotsessis, sh võimaldama xxxxx kinnistul asuvate hoonete ruumidesse segamatu ligipääsu, kui see osutub vajalikuks Kohustada No-Prob Property OÜ-d ja J.I kasutama xxxxx kinnistu müümisest saadud raha selliselt, et müügist laekuva raha arvelt tasutakse esmalt enampakkumise kulud vastavalt kaasomanike mõtteliste osade suurustele ning ülejäänud raha jagatakse No-Prob Property OÜ ja J.I vahel vastavalt nende
kaasomandi mõtteliste osade suurustele, s.o selliselt, et No-Prob Property OÜ saab 1⁄2 ja J.I saab 1⁄2.
6.Jätta menetluskulud täies ulatuses J.I kanda.
7.Määrata kindlaks No-Prob Property menetluskulude rahaline suurus summas 1756,58 eurot, millest 630 eurot on riigilõiv ja 1126,58 eurot hageja lepingulise esindaja kulud ning mõista J.I-lt No-Prob Property OÜ kasuks välja menetluskuluna 1756,58 eurot.
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb J.I-l tasuda No-Prob Property OÜle viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
10.Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
No-Prob Property OÜ (edaspidi ka hageja) esitas 28.11.2023 kohtusse hagi J.I (edaspidi ka kostja) vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuulub Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas registriosa numbriga xxxxxx registreeritud xxxxx kinnistu (asukohaga xxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakonnas) hageja ja kostja kaasomandisse selliselt, et mõlemale kaasomanikule kuulub 1⁄2 mõttelist osa kaasomandist. Hageja taotles, et kohus lõpetaks xxxxx kinnistu kaasomandi selliselt, et jagaks kinnistu kaasomanike vahel reaalosadeks vastavalt hagiavaldusele lisatud plaanile.
Kuivõrd kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada, siis määras kohus 13.02.2024 määrusega, et toimetab hagimaterjalid TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kostjale kätte avalikult. Teadaanne avaldati Ametlikes Teadaannetes 13.02.2024 ja seega loeti teadaanne kostjale kättetoimetatuks 29.02.2024. Kuivõrd kostja hagile vastust ei esitanud, siis esitas hageja 25.03.2024 kohtule taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks.
Kohus teatas 18.06.2024 kohtunõudes hagejale, et ei pea antud olukorras võimalikuks rahuldada hageja hagi sealesitatud kaasomandi lõpetamise viisil tagaseljaotsusega, sest peab tõenäoliseks, et kaasomandi lõpetamine ja kinnistu reaalosadeks jagamine hageja taotletud viisil võib osutuda kostja suhtes ebaõiglaseks. Kohus selgitas, et praeguses
olukorras, kus kostja ei ole kohtule esitanud vastust kinnistu kaasomandi lõpetamise haginõude kohta ning teda ei ole võimalik ka muul viisil kohtumenetlusse kaasata, samuti ei ole kohtule teada hageja poolt soovitud kinnistu reaalosade täpsemad andmed (nt kostja võimalik erihuvi hageja soovitud reaalosa vastu, kummagi reaalosa väärtused jms), oleks õiglane lõpetada kinnistu kaasomand selliselt, et kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Sellest lähtuvalt määras kohus hagejale tähtaja, mille jooksul oli hagejal võimalik kohtule teatada, kas ta jääb oma algse kaasomandi lõpetamise viisi juurde või esitab kohtule taotluse mõne alternatiivse kaasomandi lõpetamise viisi kohta.
Hageja esitas 10.07.2024 kohtule taotluse, millega palus alternatiivselt lõpetada hageja ja kostja kaasomand xxxxx kinnistu suhtes selliselt, et kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel kohtutäituri poolt täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Kohus edastas hageja 10.07.2024 alternatiivse haginõude 14.08.2024 kostjale ja määras kostjale tähtaja selle suhtes seisukoha esitamiseks. Kuivõrd kostja ei vastanud, määras kohus kostjale 05.09.2024 kirjaga täiendava 14-päevase tähtaja hageja alternatiivnõude suhtes seisukoha esitamiseks. Kohus toimetas 05.09.2024 kirja kostjale TsMS § 326 lg 1 alusel kostja registrijärgse elukoha (xxxxx kinnistu) postkasti panemisega 13.09.2024 kätte. Seega saabus kostja jaoks 05.09.2024 kohtukirjaga määratud tähtaeg hageja alternatiivse haginõude suhtes seisukoha esitamiseks 27.09.2024. Kostja ei ole kohtule seniajani vastust esitanud.
Kuivõrd hageja täiendas oma haginõuet vastavalt 18.06.2024 kohtunõudele 10.07.2024 menetlusdokumendiga ja esitas kohtule 10.09.2024 ka oma menetluskulude nimekirja, siis teavitas kohus 08.10.2024 hagejat, et peab TsMS § 407 lg 1 alusel võimalikuks teha asjas tagaseljaotsus ning teeb asjas tagaseljaotsuse teatavaks hiljemalt 28.10.2024.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.
Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi selle alternatiivselt esitatud kaasomandi lõpetamise nõude osas.
Kohus tuvastas, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas registriosa numbriga xxxxxx registreeritud xxxxx kinnistu (asukohaga xxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakonnas) kuulub hageja ja kostja kaasomandisse selliselt, et mõlemale kaasomanikule kuulub 1⁄2 mõttelist osa kaasomandist.
10.Tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg-st 1 on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. See tähendab, et kui kohtule esitatakse kaasomandi lõpetamise hagi, peab kohus lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis. AÕS § 77 lg 2 näeb ette, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa
asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole üldjuhul lubatud ning üksnes erandjuhul on hea usu põhimõttest tulenevalt võimalik jätta kaasomand lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane.
11.Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega. Muu hulgas tuleb arvestada sellega, et ka kaasomanikud on omavahelistes suhetes kohustatud järgima TsÜS §-s 138 sätestatud hea usu põhimõtet. Olukorras, kus kaasomandi lõpetamine hageja taotletud viisil ei oleks kohtu hinnangul kooskõlas hea usu põhimõttega, peab kohus hagejale selgitama, miks kaasomandit sellisel viisil lõpetada ei saa ning millisel viisil kaasomandi lõpetamine oleks kohtu arvates sobiv. Kui kasvõi alternatiivselt on taotletud kõiki kaasomandi lõpetamise viise, mis asjaolusid arvestades võiksid kõne alla tulla, ei saa kohus jätta kaasomandit lõpetamata, vaid peab valima viisi, mis vastab kõige paremini kaasomanike huvidele.
12.Hageja on käesoleval juhul taotlenud kaasomandi lõpetamist kahel alternatiivsel viisil, eelistades esmalt kinnistu jagamist reaalosadeks ning alternatiivselt selle müümist avalikul enampakkumisel.
13.Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kostja ei ole kaasomandi lõpetamise hagile vastanud, ei saa (sõltumata kostja vastamata jätmise põhjustest) lugeda hea usu põhimõttest tulenevalt õiglaseks, kui kohus ilma kostja seisukohta teadmata lõpetab tagaseljaotsusega kinnistu kaasomandi ja jagab selle hageja taotletaval viisil reaalosadeks. Kohtule ei ole antud juhul teada, kas kostjal võib hageja poolt soovitud kinnistu reaalosa suhtes olla mingit erihuvi, ega ka seda, millised võivad olla hageja poolt soovitud kinnistu reaalosade väärtused. Kostja erihuvi võib eeldada, kuivõrd ka hageja ise on hagiavalduse p-s 12 märkinud, et talle teadaolevalt elab kostja kinnistul asuvas elamus. Seetõttu ei saa välistada, et kaasomandi lõpetamine ja kinnistu reaalosadeks jagamine hageja taotletud viisil võib osutuda kostja suhtes ebaõiglaseks. Seega ei pea kohus antud olukorras võimalikuks rahuldada hageja hagiavaldust tagaseljaotsusega sealesitatud kaasomandi lõpetamise esimesel viisil, s.o kinnistu jagamisega reaalosadeks hageja poolt soovitud viisil.
14.Kohus leiab, et praeguses olukorras, kus kostja ei ole kohtule esitanud vastust kinnistu kaasomandi lõpetamise haginõude kohta ning teda ei ole võimalik ka muul viisil kohtumenetlusse kaasata, samuti ei ole kohtule teada hageja poolt soovitud kinnistu reaalosade täpsemad andmed (nt kostja võimalik erihuvi hageja soovitud reaalosa vastu, kummagi reaalosa väärtused jms), oleks õiglane lõpetada kinnistu kaasomand hageja poolt taotletud alternatiivsel viisil, s.o selliselt, et kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Sellisel viisil kaasomandi lõpetamine tagab üldjuhul alati kõigi kaasomanike suhtes kõige õiglasema lahenduse.
15.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja alternatiivse haginõude ning lõpetab xxxxx kinnistu kaasomandi, müües xxxxx kinnistu avalikul enampakkumisel kohtutäituri poolt täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus kohustab vastavalt hageja 10.07.2024 menetlusdokumendi p-s 3 taotletule kostjat ja hagejat kasutama kinnisasja müügist saadud raha selliselt, et müügist laekuva raha arvelt tasutakse esmalt enampakkumise kulud vastavalt kaasomanike osade suurustele ning ülejäänud raha jagatakse kostja ja hageja vahel vastavalt nende kaasomandi osade suurustele, s.o selliselt, et kostja saab 1⁄2 ja hageja saab 1⁄2. Lisaks määrab kohus vastavalt hageja taotlusele xxxxx kinnistu enampakkumise tingimused järgmiselt:
15.1.enampakkumisel on xxxxx kinnistu alghinnaks 40 000 eurot;
15.2.igal kordusenampakkumisel võib hinda alandada kuni 5%;
15.3.avaliku enampakkumise viib läbi hageja poolt valitud Eesti Vabariigis tegutsev ja avaliku enampakkumise läbiviimiseks nõusoleku andnud kohtutäitur.
15.4.kostjal ja hagejal on kohustus abistada avalikku enampakkumist läbiviivat kohtutäiturit müügiprotsessis, sh võimaldama xxxxx kinnistul asuvate hoonete ruumidesse segamatu ligipääsu, kui see osutub vajalikuks.
16.Hagi hinna osas märgib kohus järgmist. TsMS § 132 lg 11 ja lg 4 p 4 kohaselt on kaasomandi lõpetamise nõude hagihinnaks 3500 eurot. Hageja esitas ka tahteavalduste asendamise nõude ehk mittevaralise nõude, mida Riigikohtu praktika kohaselt loetakse eraldiseisvaks nõudeks. TsMS § 134 lg 1 kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Järelikult on hagihinnaks 7000 eurot.
17.Kohus tunnistab tagaseljaotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUD
18.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
19.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
20.Vastavalt hageja 10.09.2024 menetluskulude nimekirja p-le 7.2. on hageja tasunud riigilõivu summas 630 eurot. Menetluskulude nimekirja p 9 kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale käesoleva tsiviilasja raames õigusabiteenust kokku 13 tunni ja 42 minuti ulatuses, mis summaliselt vastab 1920,50 eurole. Sealjuures osutas lepinguline esindaja menetluskulude nimekirja p-des 8.1. ja 8.2. nimetatud teenuseid tunnihinnaga 130 eurot (kokku 4h 24min ehk 572 eurot) ja p-des 8.3. kuni 8.10. nimetatud teenuseid tunnihinnaga 145 eurot (kokku 9h 18min ehk 1348,50 eurot).
21.Kohus kontrollis ja analüüsis hageja menetluskulude nimekirja p-des 8.1.-8.10. välja toodud menetlustoiminguid ja jõudis järeldusele, et nimekirjas toodud menetlustoimingud vastavad tegelikkusele, nende teostamine oli põhjendatud ja vajalik ning nimekirja järgi nende tegemiseks kulunud töömaht on vastavuses tavaliselt selliste toimingute tegemiseks kuluva tööajaga, välja arvatud alljärgnevad tööd:
21.1.kohus peab punktides 8.1. („Kliendi esitatud materjaliga tutvumine ja analüüs; kohtupraktika analüüs; kliendisuhtlus; tegevuskava koostamine ja kliendikoosolek“) ja 8.2. („Hagiavalduse koostamine; kliendi sisendiga tutvumine; hagiavalduse täiendamine ja selle esitamine kohtule“) nimetatud töid põhjendatuks ja vajalikuks summaarselt kokku 4 töötunni ulatuses;
21.2.kohus ei pea põhjendatuks ega vajalikuks punktis 8.6. nimetatud töid („Asjaolude meenutus tähtaegade osas ja taotluse esitamine kohtule“) mahus 17 minutit, kuivõrd hageja lepinguline esindaja ei olnud selliseks menetlustoiminguks kohustatud ning see ei olnud ka muul põhjusel menetluslikult vajalik;
21.3.kohus ei pea põhjendatud ega vajalikuks ulatuseks punktis 8.7. nimetatud töödele („Kohtu 18. juuni 2024. a nõudega tutvumine ja analüüs; kliendisuhtlus; seisukoha väljatöötamine ja koostamine; kliendisuhtlus; seisukoha muutmine hagiavalduse täiendamiseks alternatiivnõude näol; dokumendi kohtule esitamine“) kulunud tööaega mahus 3 tundi 52 minutit, vaid peab põhjendatud ja vajalikuks ulatuseks 2 tundi, vähendades hageja esitatud töömahtu 1 tunni ja 52 minuti võrra;
21.4.kohus ei pea põhjendatuks ega vajalikuks punktis 8.8. nimetatud töid („Kohtu 14. augusti 2024. a dokumendiga tutvumine ja analüüs. Kliendisuhtlus. Kohtule 29. augusti 2024. a avalduse koostamine ja esitamine“) mahus 38 minutit, kuivõrd sealviidatud kohtukiri oli suunatud kostjale ja seega ei olnud hageja lepinguline esindaja selliseks menetlustoiminguks kohustatud ning see ei olnud ka muul põhjusel menetluslikult vajalik;
21.5.kohus ei pea põhjendatuks ega vajalikuks punktis 8.9. nimetatud töid („Kohtu 05. septembri 2024. a kirjaga tutvumine, analüüs ja kliendisuhtlus“) mahus 12 minutit, kuivõrd sealviidatud kohtukiri oli suunatud kostjale ja seega ei olnud hageja lepinguline esindaja selliseks menetlustoiminguks kohustatud ning see ei olnud ka muul põhjusel menetluslikult vajalik;
21.6.kohus ei pea põhjendatud ega vajalikuks ulatuseks punktis 8.10. nimetatud töödele („Kliendisuhtlus; asjaolude analüüs; taotluse koostamine; menetluskulude nimekirja koostamine; dokumentide esitamine kohtule“) kulunud tööaega mahus 3 tundi 8 minutit, kuna hageja lepinguline esindaja ei olnud sellise sisuga (menetluskäiku kirjeldav osa) menetlusdokumendi koostamiseks kohustatud ning see ei olnud ka menetluslikult vajalik. Kohus peab põhjendatud ja vajalikuks hageja 10.09.2024 menetlusdokumenti menetluskulude nimekirja koostamise osas, millele kohtu hinnangul kulus kokku 1 töötund. Seega vähendab kohus hageja esitatud töömahtu 2 tunni ja 8 minuti võrra.
22.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja 10.09.2024 menetluskulu nimekirja p-des 8.1. ja 8.2. nimetatud töid mahus kokku 4 tundi, mis moodustavad rahaliselt kokku 520 eurot (4h x 130€), ning p-des 8.3. kuni 8.10. nimetatud töid mahus kokku 4 tundi ja 11 minutit, mis moodustavad rahaliselt kokku 606,58 eurot (4h x 145€ + 11min x 145€ : 60min).
23.Ülaltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt, määrab kindlaks hageja menetluskulude suuruse summas 1756,58 eurot, millest riigilõiv moodustab 630 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud moodustavad 1126,58 eurot (520€ + 606,58€), ning mõistab need kostjalt hageja kasuks välja.
24.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud. Eeltoodust lähtuvalt märgib kohus, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb
tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.