hagi X.B vastu kinnistu ühisomandi lõpetamise nõudes II. X.B vastuhagi B.L vastu kinnistu ühisomandi lõpetamise ja kulude hüvitamise nõudes Hageja (vastuhagis kostja): B.L (isikukood XXX), lepinguline esindaja: jurist Armand Mark;
1.2.1.enampakkumise viib läbi kohtutäitur Ivi Kalmet vastavalt täitemenetluse seadustikule;
1.2.2.kohtutäituril on õigus teha kõik vajalikud toimingud enampakkumise korraldamiseks ja läbiviimiseks;
1.2.3.enampakkumise alghinnaks määratakse 100 000 eurot;
1.2.4.soovi korral võivad pooled ise enampakkumisel osaleda;
1.2.5.kui esimene enampakkumine nurjub, on kohtutäituril õigus korraldada kordusenampakkumine, millisel juhul langetatakse alghinda kuni 20%;
1.2.6.kui ka teine enampakkumine nurjub, siis toimub kinnistu müük kinnisvaramaakleri (Arco Vara) vahendusel;
1.2.7.kinnistu müügist saadud tulust kaetakse esmalt kõik enampakkumise ja kinnistu müügiga (sh kinnisvaramaakleri vahendusel) seonduvad kulud
1.2.8.peale p-s 1.2.7. nimetatud seonduvate kulude mahaarvamist järelejääv tulem jagatakse B.L ja X.B vahel vastavalt nende ühisomandi osade suurusele (50/50);
1.2.9.kuni kinnistu omandi üleminekuni ostjale kannavad pooled kinnistuga seotud tavapäraseid kulusid (sh elektriarved, mida ei ole arvestatud kompromissi p-s 1.3. so elektriarved alates 2025. aasta oktoobrist kuni kinnistu võõrandamiseni) võrdeliselt oma ühisomandi osadega;
1.2.10.pooled kohustuvad tegema kõik vajalikud toimingud nii enampakkumise läbiviimiseks, kinnisvaramaakleri vahendusel müügiks kui notariaalse müügilepingu sõlmimiseks. Pooled kohustuvad osutama täielikku koostööd enampakkumise läbiviimiseks, sealhulgas võimaldama kinnistuga tutvumist, andma vajalikud dokumendid ja informatsiooni, allkirjastama vajalikud avaldused ja dokumendid, võimaldama hindaja, maakleri või kohtutäituri ligipääsu kinnistule. Eeltoodu kehtib ka juhul kui kinnistu müük toimub kinnisvaramaakleri vahendusel, millisel juhul kooskõlastatakse omavahel ka müügikuulutuse ja notariaalse müügilepingu tingimused.
1.3.Kompromissi osana tasub B.L X.B-le viimase poolt ainuisikuliselt kantud kinnisasja hooldamisega seotud kulud pooles ulatuses st summas 400,24 eurot kandes nimetatud summa 4 tööpäeva jooksul Tartu Maakohtu poolt kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest üle X.B arvelduskontole nr XXX Swedbank AS pangas selgitusega „Kulude hüvitamine tsiviilasjas nr 2-25-22777“.
1.4.Poolte kõik kohtuvälised kulud ja menetluskulud tsiviilasja 2-25-22777 menetlemisel jäävad nende endi kanda.
4.Tagastada B.L le pool menetluses tasutud riigilõivust summas 210 eurot. Tagastatav summa kanda Turu Õigusbüroo OÜ pangakontole nr EE771010220017424012.
5.Tagastada X.B-le pool menetluses tasutud riigilõivust summas 385 eurot. Tagastatav summa kanda X.B pangakontole nr XXX .
6.Toimetada käesolev kohtumäärus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppel ei saa määruse peale esitada määruskaebust. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisega.
2
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B.L (hageja) esitas 29.12.2025. a Tartu Maakohtule hagiavalduse X.B (kostja) vastu kinnistu ühisomandi lõpetamise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt asjaolude on poolte ühisomandis XXX asuv hoonestatud kinnistu, registriosa numbriga XXX , nimetusega XXX . Hageja soovib ühisomandis lõpetamist, mis ei ole aga õnnestunud, sest pooled ei ole saavutanud kokkulepet kinnistu jagamise viisi osas. Hageja taotles hagiavalduses, et kohus lõpetaks poolte ühisomandi kinnistule selle jätmisega kostja ainuomandisse, kohustusega maksta hagejale tema osa eest rahaline hüvitis summas 59 000 eurot, või alternatiivselt müüa kinnistu avalikul enampakkumisel, jagades müügist saadava raha poolte vahel võrdsetes osades.
2.Kohus võttis 03.02.2026. a määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
3.Kostja, X.B esitas 20.02.2026. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et ta hagi ei tunnista ja vaidleb hagile vastu. Kostja põhjendas, et ta ei nõustu hageja taotletud ühisomandi lõpetamisega selliselt, et kinnistu jääb kostja ainuomandisse ja kostja peab maksma hagejale omandi kaotuse eest 59 000 eurot. Koos kirjaliku vastusega esitas kostja kohtule ka vastuhagiavalduse, milles taotles kinnistu, registriosa numbriga XXX , ühisomandi lõpetamist selliselt, et kinnistu jääb hageja ainuomandisse ja hageja maksab kostjale omandi kaotamise eest rahalise hüvitise summas 59 000 eurot või alternatiivselt müüa kinnistu avalikul enampakkumisel, jagades müügist saadav raha poolte vahel võrdsetes osades. Lisaks taotles kostja vastuhagiavalduses, et kohus mõistaks hagejalt kostja kasuks välja kulude hüvitisena kokku 2185,84 eurot, sh pool kostja poolt ühisomandis oleva kinnistu säilitamiseks tehtud kuludest summas 400,24 eurot ning kostja kohtueelselt kantud õigusabikulud summas 1785,60 eurot.
4.Kohus võttis 25.02.2026. a määrusega kostja vastuhagi menetlusse ja kohustas hagejat vastuhagile kirjalikult vastama.
5.Hageja esitas 09.03.2026. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et kostja vastuhagi nõudeid ei tunnista ja vaidleb neile vastu.
6.12.05.2026. a pidas kohus asjas eelistungi, kus selgitas poolte nõudeid ja seisukohti ning asja kompromissiga lahendamise võimalusi. Pooled pidasid istungil läbirääkimisi ja avaldasid, et peavad võimalikuks vaidluse lõpetamist kompromissiga, aga soovivad aega, et täpsustada kompromissi tingimusi. Kohus lükkas eelistungil asja arutamise edasi ja andis pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks.
7.26.05.2026. a esitas kostja kohtule poolte vahel samal päeval sõlmitud kompromissi (allkirjastatud hageja lepingulise esindaja poolt 25.05.2026. a ja kostja ning tema lepingulise esindaja pool vastavalt 26.05.2026. a), milles pooled taotlevad kohtult kompromissi kinnitamist ja tsiviilasja menetluse lõpetamist.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus sel alusel lõpetada ilma kohtuistungit pidamata.
3
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, mis annaks alust jätta poolte kompromiss kinnitamata. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja sama paragrahvi lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Tulenevalt TsMS § 660 lg-st 1 ja § 661 lg-dest 1 ja 2 võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule asja lahendanud maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. TsMS § 661 lg 4 alusel vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Menetluskulude jaotus
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et nende menetluskulud jäävad nende endi kanda. Seega määrab kohus menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele ja jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.
10.Pooled on esitanud kohtule taotluse tagastada neile pool menetluses tasutud riigilõivust. Kohus leiab, et poolte taotlused riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu 420 eurot ja kostja on tasunud vastuhagilt riigilõivu 770 eurot. Kuna antud juhul on pooled sõlminud kompromissi, siis on TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel on põhjendatud pooltele pool menetluses tasutud riigilõivust tagastada, vastavalt hagejale 210 eurot ja kostjale 385 eurot. Hageja taotlusel tagastab kohus temale tagastatava riigilõivu Turu Õigusbüroo OÜ pangakontole ja kostja taotlusel temale tagastatava riigilõivu tema pangakontole.
4
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.