2.Harju Maakohtu 29.01.2025 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta ja täiendada määruse õiguslikke põhjendusi.
3.O.U ja S.N määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud solidaarselt O.U ja S.N kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse resolutsiooni punktide 2-4 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni punkt 1 ei ole vaidlustatav. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2
2-24-9578 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.O.U ja S.N (avaldajad) esitasid 20.06.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palusid kohustada korteriomanikke O.P, B.Q, X.X, N.M, J.G, F.V, Y.C, B.N Y.C, F.M, Z.Y, R.U, U.O, Z.H, E.I, M.C, G.P, K.Y , J.H, O.R, S.D, V.O, F.S, Z.C, O.X, G.I, K.X, C.A, R.X, Q.U, V.K, Q.N, R.X, Selamre OÜ ja D.N (puudutatud isikud 1-27) andma tahteavaldus avaldajatele ehitustööde teostamiseks vastavalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 27.09.2023 ehitusteatisele nr 2311201/21452 ja korteri küttesüsteemi projektile nr TK23189/02.02.2024v02 XXX korterisse nr 28 kamina paigaldamiseks ning kamina kasutamiseks korstna ehitamiseks sh: metallist moodulkorstna Vilpra DW25 D130/180 mm paigaldamiseks; malmkamina Nordflam Verdo Patyne 7kW paigaldamiseks; moodulkorstna koos turvatrossidega katusele paigaldamiseks, selleks vajaliku ava tegemise ja katuseläbiviigu teostamisega XXX eluhoone kandvas konstruktsioonis (raudbetoonpaneelis) ning asendada puudutatud isikute nõusolekud kohtumäärusega.
2.Avaldusest nähtuvalt on avaldajad aadressil XXX -28 asuva korteri ühisomanikud. XXX asuvas korterelamus on praegu elektriküte ja ahjuküte. Ehitisregistri andmete kohaselt on korterelamus kombineeritud küttelahendus, soojusvarustuse liigiks on kohtküte ja kaugküte. Korterelamut majandatakse läbi XXX korteriühistu (XXXXXXXX).
3.17.07.2022 üldkoosolekul otsustati võimaldada korteriomanikele kaminate ja õhksoojuspumpade seadustamine. Tulenevalt eeltoodust ning võttes arvesse, et XXX korterites nr 22, 32, 34 ja 35 on juba paigaldatud kaminad ning korterites nr 32, 34 ja 42 õhksoojuspumbad, tellisid avaldajad küttesüsteemi projekti pädevalt isikult. Koostatud projekti alusel esitasid avaldajad 27.09.2023 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ehitusteatise. Tallinna Linnaplaneerimise Amet kaasas 28.09.2023 ehitusteatise menetlusse arvamuse avaldamiseks XXX korteriühistu ning XXX korteriomanikud.
4.25.10.2023 toimus korteriühistu üldkoosolek, millel otsustati, et kõik, kes soovivad paigaldada kaminaid või õhksoojuspumpa, peavad saama kõikide korteriühistu liikmete nõusoleku. Samuti, kellel on paigaldatud kaminad ja õhksoojuspumbad peavad need seadustama. 22.02.2024 väljastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet ehitusteatise nr 2311201/21452 XXX korterisse 28 kamina paigaldamiseks ning kamina kasutamiseks korstna ehitamiseks. Seega avaldajate poolt projekteeritud täiendava küttesüsteemi lahendus on haldusõiguslikus mõttes ettenähtud ulatuses seadustatud.
5.Avaldajad tellisid 18.03.2024 projekti teostamiseks tööd ja kutsusid kohale töövõtja. Tellitud töid avaldajatel teha ei õnnestunud, sest väljapääsu katusele blokeeris avaldajate naaber. 23.03.2024 koosolekul otsustati vaidlustada Linnaplaneerimise Ameti haldusakt ja ehitusteatis, kuid 25.03.2023 korteriühistu vaie jäeti 21.05.2024 korraldusega (vaideotsusega) nr 508 Tallinna Linnavalitsuse poolt rahuldamata. 10.04.2024 avaldajate palvele anda nõusolek vastasid eitavalt enamik puudutatud isikutest.
3
2-24-9578
6.Kamina ja korstna paigaldamise puhul on tegemist tehnosüsteemi muutmisega ja seega tegevusega, mis vajab korteriomanike kokkulepet. Sisuliselt 17.07.2022 ja 21.11.2023 üldkoosolekute otsustega on aktsepteeritud korteritele kaminate ja õhksoojuspumpade paigaldamise õigust, mh korterile nr 28 kamina ja korstna ehitamise õigust tingimusel, et see seadustatakse haldusõiguslikul tasandil Tallinna Linnaplaneerimise Ametis. 22.02.2024 Tallinna Linnaplaneerimise Amet andis välja haldusakti (lubav), millega anti korterile nr 28 kamina ja korstna ehitamiseks luba vastavalt ehitusteatisele nr 2412996/00763 (12996/00763).
7.Avaldajate eesmärk on parandada elamistingimusi, mh tagada korteri kütmise võimalus võimalike elektrikatkestuste või eriolukordade korral. Sellist soovi saab pidada legitiimseks, kuna sisuliselt avaldajad kasutavad oma omandit ulatuses ja viisil, mis ei avalda suurt mõju teistele kaasomanikele ega piira nende õigust oma korteriomandeid käsutada, kasutada ja vallata. Hea usu põhimõttest tulenevalt korteriomanikud on kohustatud andma korterisse 28 kamina ja korstna paigaldamiseks nõusoleku. Vastupidisel juhul tekib vastuoluoluline olukord, mil varasemalt toiminud üldkoosolekute otsustega on tunnustatud kaminate paigaldamise õigust, kuid faktiliselt kamina paigaldamist ei lubata. Kaasomanikelt ei võeta õigust kasutada küttesüsteemi või muid kommunikatsioone, kaasomandi osasid ei võõrandata ega eraldata jne. Korsten ei läbi mitte ühtegi korteriomandit. Kamina ja korstna ehitus on kooskõlastatud ka teiste ametiasutustega (Päästeamet). Puudutatud isiku 2 seisukoht
8.Puudutatud isik 2 vastas, et kuna tema ei orienteeru ahju ega korstna paigaldamise ja kasutamise tehnoloogias, siis ei oska avaldada arvamust, kas see on õige. Puudutatud isiku 6 seisukoht
9.Puudutatud isik 6 vastas, et olukorras, kus XXX korteriomanditest vähemalt ühte on paigaldatud kamin, annab ta oma nõusoleku. Samas tuleks arvesse võtta hoone katuse arhitektuurilist eripära (vahelduv kõrgus) ja asjaolu, et maja ehitamisel ei rajatud põlevmaterjalide kasutamise võimekust. Seetõttu ei oska keegi prognoosida, millist tegelikku mõju korter 28 kamina kasutamine majaelanikele avaldama hakkab (korteri lagi ja rajatav korsten on maja madalamas osas). Kui kamin kahjustab teiste korteriomanike huve ülemääraselt, tuleb sellise kamina kasutamisest loobuda. Puudutatud isiku 7 seisukoht
10.Puudutatud isik 7 vastas, et annab nõusoleku kamina ja korstna paigaldamiseks. Puudutatud isiku 14 seisukoht
11.Puudutatud isik 14 leidis, et avaldajate taotlust ei tule rahuldada. Põhjendused on esitatud XXX korteriomanike ühises vastuses avaldajate hagihoiatusele ja need on kokkuvõttes järgmised: õhu puhtus; katuse veepidamatuse risk; vastuolu maja renoveerimisega; tulekahju oht; küttekeha mittekohase käitamise oht, nt plasti põletamine; avaldajate senine käitumine annab alust pidada oluliseks riskiks, et küttekeha võidakse käitada mittekohasel (ohtlikul ja majaelanikke häirival viisil); kindlustusmaksete summade suurenemine ja kindlustustingimuste halvenemine; alumiste korruste ebavõrdne kohtlemine; küttekeha kasutamist toetavate tegevuste, nt küttematerjali ladustamine, ettevalmistamine, transport tekkivad ohud, korteriomanike häirimine ja kaasomandi kasutusvõimaluste vähenemine; 4
2-24-9578 katuse läbistus, isolatsioon ja korsten tulevad KÜ halduse alla. Korteriühistul tekib kohustus ja vastutus neid hooldada ja remontida. Kortermaja ei ole mõeldud sellisena, et üks korter läheb üle ahjuküttele. Ühtne küttesüsteem saab tagama eluks normaalse temperatuuri kõigis korterites. Puudutatud isiku 17 seisukoht
12.Puudutatud isik 17 märkis, et ahjukütte kasutamine suurendab tulekahjude riski, kuid kui
28.korter on saanud kõik seadusega nõutavad load ja ohutusnõuded on täidetud, siis annab ta oma nõusoleku. Puudutatud isiku 19 seisukoht
13.Puudutatud isik 19 vastas, et ei saa anda nõusolekut, kuid ei saa anda ka lõplikku keelduvat seisukohta, kuna asjas puudub oluline teave. Ei ole teada, kas kamina paigaldamisega kahjustatakse puudutatud isiku 19 huve ja kas see mõjutab teisi korteriomanikke. Pole ka teada, kas kamin ja sellega kaasnevalt ehitatav korsten (koos trossidega!) võib saada takistuseks korterelamu renoveerimisel. 25.10.2022 üldkoosoleku protokolli punkti 4 kohaselt võeti vastu otsus maja renoveerimise kohta ja päevakorra punktides on viide toetuse taotlemisele Kredexist. Korteriühistul ei ole hetkel teada täpset selgust renoveerimistööde ulatusest, sh kas renoveerimistööde käigus tekitatakse kõigile korteriomanikele kamina paigaldamise võimalus, mis võib olla oluline teave kohtuasja lahendamisel (selline võimalus on olnud teadaolevalt ka arutlusel). Kui korteriühistu liikmed peaksid otsustama renoveerimisprojekti kohaselt kõigile korteritele kaminate paigaldamise võimaluse, ei ole kohtuasja arutamine enam vajalik. Puudutatud isikute 1, 3-5, 8-16, 21-25, 27 seisukoht
14.Puudutatud isikud 1, 3-5, 8-16, 21-25 ja 27 palusid jätta avalduse rahuldamata. XXX korterelamu on 1980. aastal ehitatud paneel- ja telliskivimaja, kuhu ei ole ahikütet kavandatud. Nõukogude ajal oli ehitusjärelevalve oli nõrk. Seetõttu on omavoliliselt ja seadusliku aluseta paigaldatud kaminaid (4 tk). 17.07.2022 üldkoosolekul anti juhatusele volitused korraldada kaminate ja õhksoojuspumpade seadustamine, mida ei saa lugeda korteriomanike kokkuleppeks KrtS § 38 lg 1 mõttes. XXX hoones ei ole ühtegi kaminat seadustatud. Olemasolevate kaminate osas tuleks pigem käituda selliselt, et kui endise olukorra taastamine (kaminate eemaldamine) ei ole võimalik, tuleks kaminate kahjulik mõju (suits, tuleoht) neutraliseerida, s.t kaminaid mitte kasutada.
15.25.10.2023 üldkoosolekul otsustati, et kõik, kes soovivad paigaldada kamina või õhksoojuspumba, peavad saama kõikide korteriühistu liikmete nõusoleku. Seega ei vasta tõele avaldajate väide nagu oleks üldkoosolekute otsustega aktsepteeritud korteritele kaminate ja õhksoojuspumpade paigaldamise õigus, mh korterile nr 28 kamina ja korstnaehitamise õigus tingimusel, et seda seadustatakse haldusõiguslikul tasandil Tallinna Linnaplaneerimise Ametis.
16.Olemasolev olukord, kus avaldajad ei ole kaminat ja korstnat paigaldanud, ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. 25.10.2023 üldkoosoleku protokolli punkti 4 kohaselt võeti vastu otsus korterelamu renoveerimise kohta, punkti 5 kohaselt võeti vastu otsus XXX majale energiaauditi tellimise kohta ja punkti 6 kohaselt otsustati tehnilise konsultandi palkamine seoses XXX maja renoveerimisega. Üldkoosoleku päevakorra punktides 5 ja 6 on viide toetuse taotlemisele Kredexist. Arvestades, et korterelamu ümberehitamise üheks osaks on 5
2-24-9578 küttesüsteemi rekonstrueerimise otsustamine, tuleb see (sh küttesüsteemi võimalik muutmine) otsustada komplekselt, mitte ühe korteri kaupa kaminate kavandamisega. Puudutatud isikutel on õigus nõuda avaldajatelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Olukord, kus hoone ühte korterisse soovitakse kavandada alternatiivne küttesüsteem, ei ole kooskõlas kaasomanike enamuse huvidega rekonstrueerida hoone komplektselt.
17.Avalduse rahuldamine ja kamina paigaldamine korterisse 28 ning korstna paigaldamine katusele, on vastuolus puudutatud isikute järgmiste huvidega:
17.1.Õhusaaste - Nõmmet on eriliselt esile toodud ahiküttest tulenevate ülemäärasete heitgaaside tõttu, mispärast ei ole põhjendatud hoonesse, kuhu algse ehitusprojektiga pole ette nähtud ahi- ega kaminkütteseadmeid, neid täiendavalt kavandada. XXX elamusse ei sobi elava tulega küttekolle – tegemist on ilma ventilatsioonisüsteemita ehitisega, mistõttu õhutamine toimub akende kaudu. Elamu asub nn augus, mille ühele küljele jääb kõrgemal tasapinnal asuv eramute rida ja teisele mets. Juba praegu on madalrõhkkonna aegu tajutav, kui mõni kõrgema tasandi eramu oma küttekollet kasutab. XXX kortermaja katus ei ole ühtlase kõrgusega. Kõrvuti asuvad kolme ja neljakorruselised hoonemahud. Korter 28 asub kahe neljakorruselise osa vahel ja selle katus on ligi 2 m madalamal, kui maja neljakordsetel osadel. Seega on sõltuvalt tuule suunast tehniliselt võimatu saavutada kahe kõrgema osa vahel oleva korstna suitsu nõutavat liikumist ülespoole. See tekitab suuri probleeme puudutatud isikutele (lõhn ja tahmane suits lodžadele). Mitmed puudutatud isikud on siia elama asunud eelkõige tervislikel põhjustel – majatagune männimets hoiab ümbritseva keskkonna astmahaigetele ja muude hingamisprobleemidega inimestele eluliselt vajalikuna. Korterite enamik aknaid on männimetsa poole, kuhu ei ulatu autode heitgaasid ega teisel pool korterelamut üle tee asuva nelja eramu (50 m kaugusel) ahikütte heited. Piirkonna iseärasuseks on, et vahetus ümbruses on viis suurt kortermaja, kuni 400 m kaugusel veel hulk kortermaju, mis kõik on elektri- või gaasiküttel. Elamust kuni 100 m kaugusel on 10 eramut, mitu neist on mitte ahiküttel uusehitised. Puudutatud isikute jaoks ei ole korterelamus ahiküte vastuvõetav, sest kahjuks ei saa keegi määrata ega kontrollida, mis materjaliga kaminat köetakse, millised ained õhku lenduvad ja mis täpselt reostab tänast puhast keskkonda. Piirkonna korterelamutele ja eramutele, k.a XXX-le on Utilitas AS teinud ettepaneku ühineda tsentraalkütte süsteemiga (kaugküttega), kuna peatselt valmiv trass on planeeritud katma kogu mikrorajooni. Nimetatud pakkumine on korterelamu täisrenoveerimisega seonduvalt kaalumisel ning veel ei ole otsustatud, milline uus küttesüsteem rajada ja milline seadmestik tulenevalt küttesüsteemist katusele paigaldatakse. Seetõttu ei ole kuluefektiivne koormata katust uute lisarajatistega, kuna need segavad rekonstrueerimist ja paisutavad tööde hinda.
17.2.Tulekahju oht - XXX kortermajas puudub küttepuude hoiustamise võimalus kooskõlas tuleohutuse eeskirjadega. Puudutatud isikud ei ole huvitatud teostama pidevat tuleohutusnõuete täitmise järelevalvet. Kui majas peaks tekkima tulekahju ja korterikindlustuse tegemisel on unustatud esitada teavet tulekolde olemasolu kohta, ei hüvita kindlustus kahju. Küttekolde deklareerimine tõstab aga kindlustuse makset nii igale puudutatud isikule kui ka kogu ühistule, mille puudutatud isikud peavad kinni maksma. Tegemist on muudatusega, millega kahjustatakse ülemääraselt puudutatud isikute õigustatud huve (KrtS § 9 lg 2 p 2). Avaldajad hoiavad ühisrõdul pesu ja puitmööblit, evakuatsioonitrepikodades ehitusmaterjali, jalanõusid jne, eirates juba täna Päästeameti ettekirjutust. Puudub usaldus, et avaldajad järgiksid tuleohutusnõudeid.
17.3.Katusekatte rikkumine – selleks, et kamina jaoks korsten paigaldada, tuleb korterelamu raudbetoon laepaneeli ning katusekattesse ca 0,5-1 m2 auk lõigata. Lisaks näeb ehitusprojekt 6
2-24-9578 ette katusele korstna toestamiseks nelja trossi paigaldamise, mis kinnituvad katuse konstruktsioonidesse. Katusega on olnud korterelamus aastate jooksul palju probleeme, mh korduvad läbijooksud avaldajate korteri osas. Arvestades, et korsten kui tehnosüsteemi osa muutub KrtS § 4 lg 3 kohaselt kaasomandi osa esemeks, on nii katusekatte materjali, korstna kui ka kinnitustrosside hooldus sisuliselt ühistu kohustuseks, kuigi tegemist on vaid ühe korteriomanike huviga. Arvestades, et tehnosüsteemide hooldusega kaasneb kulu, mida kannavad muuhulgas puudutatud isikud, kahjustatakse sellise muudatusega ülemääraselt puudutatud isikute õigustatud huve (KrtS § 9 lg 2 p 2).
17.4.Vastuolu maja renoveerimisega - ühistu on 25.10.2023 üldkoosolekul otsustatud korterelamu renoveerimine, energiaauditi tellimine (sh kütte-, torustiku-, ventilatsiooni- ja elektrivarustuse hindamine) ning protsessi läbiviimiseks tehnilise konsultandi palkamine. Hoone tuleb rekonstrueerida komplektselt (sh küttesüsteem), mis tähendab, et üksikute korterite kaupa kaminate ja korstnate paigaldamine ei ole põhjendatud. Tegemist on paneel- ja telliskivimajaga, mille küttelahenduseks peaks olema eelkõige kaugküte.
17.5.Puudutatud isikute ebavõrdne kohtlemine - Riigikohus on 20.06.2022 tsiviilasjas nr 219-43 selgitanud, et hea usu põhimõttega võib olla vastuolus või teiste korteriomanike huve ülemäära kahjustav aga näiteks see, kui erikasutusõigust taotlev korteriomanik ei kohustuks sellega teistele korteriomanikele midagi vastu andma olukorras, kus teistel korteriomanikel puudub võimalus neile kuuluvale kaasomandi mõttelisele osale vastavat erikasutusõigust saada. Kolleegium jääb varasema seisukoha juurde, et selliseks n-ö vastutasuks võibki olla erikasutusõigust taotleva korteriomaniku teistele korteriomanikele nõusoleku andmine kokkuleppe sõlmimiseks, millega saaksid kõik korteriomanikud endale erikasutusõigused. Antud juhul ei oleks mõeldav, et alumiste korruste korteriomanikud asuksid samuti enda korterisse kaminaid paigaldama ja korstnaid läbi lagede katusele vedama. Arvestades, et puudutatud isikutel selline võimalus puudub ning asjaolu, et kamina kasutamisega kaasnevad puudutatud isikutele käesolevas arvamuses välja toodud mõjutused, on avaldajate taotluste rahuldamine vastuolus hea usu põhimõttega ning on puudutatud isikute huve ülemäära kahjustav. Kuna üksi olemasolevast kaminast ei ole seadustatud, ei ole need argumendiks uute juurde paigaldamiseks.
17.6.Muud küsimused - puudutatud isikud tunnevad muret ka kamina kui küttekeha kasutamist toetavate tegevuste – küttematerjali transpordi, ladustamise, korterisse vedamise jms käigus tekkivate ohtude pärast, sh puudutatud isikute häirimine ja kaasomandi kasutusvõimaluste vähenemine. Vaatamata kirjalikele selgitustele toimingute seaduslikust järjestusest otsustasid avaldajad esmalt soetada malmkamina ja korstna, tellida paigaldustööd, koostada projekti ja esitada see linnale ehitusteatise saamiseks. Katuse läbistamine kujunes omamoodi vägivallaaktiks, mille käigus kasutasid avaldajad ähvardusi ning filmisid puudutatud isikuid, kes kahjustamist keelasid.
18.Avaldajate korterisse kamina ehitamine ja läbi katusepaneelide ning katuse kattematerjali ava tegemine moodulkorstna paigaldamiseks mõjutab ja kahjustab hoone terviklikkust, kuna katusepaneelide ning katuse kattematerjali lõhkumisega kahjustatakse katusepaneelide, katuse kattematerjali terviklikkust ja ehitustehnilist seisukorda, mis omakorda kahjustab hoone konstruktsiooni terviklikkust ja muudab hoone välisilmet. Esitatud korstna paigaldusjuhend näeb ette moodulkorstna paigaldamise seinale, samas kui küttesüsteemi projektis on välja toodud, et moodulkorsten paigaldatakse katusele ja tuleb turvata trossidega. Tegemist on eelprojektiga, kuid ehitamise aluseks saab olla tööprojekt.
7
2-24-9578
19.Nõustuda ei saa avaldajate seisukohaga nagu ei mõjutaks kamina ja moodulkorstna paigaldamine korterelamu rekonstrueerimist tulevikus. Avaldajate korterisse kamina ehitamine ja läbi katusepaneelide ning katuse kattematerjali ava tegemine moodulkorstna paigaldamiseks on ilmselgelt takistuseks korterelamu rekonstrueerimisel, kuivõrd need on täiendavaks takistuseks (lisakuluks) katuse soojustamisel ja uue kattematerjali paigaldamisel. Lisaks seab korsten täiendavad nõudmised ventilatsioonisüsteemi väljaehitamisel, mis samuti tõstab hoone rekonstrueerimise maksumust. Ekslik on avaldajate seisukoht, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt heaks kiidetud ehitusteatis võimaldab neil hoones ehitustöid teostada ilma kaasomanike nõusolekuta. Haldusakt ei asenda korteriomandi kaasomandi osa muutmiseks vajalikku kaasomanike nõusolekut. Maakohtu määrus ja põhjendused
20.Harju Maakohus jättis 29.01.2025 määrusega avalduse rahuldamata ning menetluskulud võrdselt avaldajate kanda.
21.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt oli kohus seisukohal, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus tugines TsMS § 613 lg 1 p-le 1, lg-le 2, § 477 lg-le 1 ja § 172 lg-le 1, KrtS § 4 lg-le 4, § 9 lg-tele 2 ja 3, § 12 lg-tele 1 ja 2, § 13 lg-tele 1 ja 2, § 30 lg 1 p-dele 1-2, § 31 lg 1 p-le 1, § 34 lg-le 2, § 35 lg-le 1, § 37 lg-le 1, § 38 lg-le 1, §-le 39.
22.Menetlusosalised on XXX korterelamu korteriomanikud. Avaldajad palusid kohustada puudutatud isikuid andma tahteavaldus avaldajatele ehitustööde teostamiseks vastavalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 27.09.2023 ehitusteatisele nr 2311201/21452 ja korteri küttesüsteemi projektile nr TK-23189/02.02.2024v02 XXX korterisse nr 28 kamina paigaldamiseks ning kamina kasutamiseks korstna ehitamiseks sh: metallist moodulkorstna Vilpra DW25 D130/180 mm paigaldamiseks; malmkamina Nordflam Verdo Patyne 7kW paigaldamiseks; moodulkorstna koos turvatrossidega katusele paigaldamiseks, selleks vajaliku ava tegemise ja katuseläbiviigu teostamisega XXX eluhoone kandvas konstruktsioonis (raudbetoonpaneelis); asendada puudutatud isikute eelviidatud nõusolekud kohtumäärusega. Puudutatud isikud (valdavas osas) vaidlevad avaldusele vastu.
23.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 4 lg 4 sätestab, et maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis, on korteriomandi kaasomandi osa esemeks. Sõltumata sellest, kas kaasomanikud majandavad kinnisasja kaasomanikena asjaõigusseaduse alusel, korteriomanikena korteriomandiseaduse alusel või korteriühistu liikmetena korteriühistuseaduse ja korteriomandiseaduse alusel, kuulub maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka, neile tervikuna mõttelistes osades (vt RKTKm, 12.10.2011, 3-2-1-77-11, p-d 13 ja 14). Tulenevalt eeltoodust kuulub korterelamu katus kõigi korteriomanike kaasomandisse.
24.KrtS § 30 lg 1 p-d 1-2 sätestavad, et korteriomanikul on õigus kasutada eriomandi eset oma äranägemise järgi niivõrd, kui see ei ole vastuolus seadusega või kolmanda isiku õigustatud huviga; kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KrtS § 12 lg 2 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.
8
2-24-9578
25.KrtS § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanikud võivad kokkuleppel korraldada korteriomandist ja korteriühistust tulenevaid õigussuhteid käesolevas seaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. KrtS § 13 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe sõlmimiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks vajalike tahteavalduste nõudmisele ning muudatuste kinnistusraamatusse kandmisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 9 sätestatut. KrtS § 9 lg 2 sätestab, et iga korteriomanik võib teiselt korteriomanikult nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muudatuse tegemiseks vajalike tahteavalduste andmist, kui: 1) olemasoleva olukorra säilitamine oleks kõiki asjaolusid arvestades vastuolus hea usu põhimõttega; 2) muudatusega ei kahjustata ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. KrtS § 9 lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud olukorra esinemist eeldatakse, kui vastavasisulise korteriomanike üldkoosoleku otsuse poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest.
26.Üldreegli kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu (KrtS § 12 lg 1) ning korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu (KrtS § 34 lg 2). Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid (KrtS § 35 lg 1). Tavapärase valitsemise tüüpjuhtumid on sätestatud KrtS § 35 lg-s 2. Teatud juhtumitel võib korteriomanik teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta (KrtS § 37 lg 1). Kaasomandi eseme ajakohastamiseks, sealhulgas energiatõhususe suurendamiseks, selliste vajalike muudatuste tegemise, millega ei muudeta eriomandi eseme otstarvet ega kahjustata muul viisil ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve, võib otsustada käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 sätestatud häälteenamusega (KrtS § 39). Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet (KrtS § 38 lg 1).
27.Projekti kohaselt on tegemist osaliselt 4-korruselise korterelamuga, mille kandvad konstruktsioonid on paneelidest. Avaldajate korter paikneb elamu kolmandal korrusel (vt dtl 47, fotod; kortermaja madalam osa), kusjuures korteri lagi on katus-lagi. Maja vahelaed on raudbetoonpaneelidest (dtl 45). Projektis lisatakse (dtl 49), et korstna ülaserva kaugus vähemalt 1000 mm üle katuse parapetti serva. Projekteeritav korsten saab alguse 3.korruselt malmkamina tagant. Korterisse paigaldatakse isoleeritud metallist moodulkorsten. Korsten kulgeb vertikaalselt läbi R/B katuslae, korstna kõrgus ca 5 meetrit. Korsten peab ulatuma 1 meeter üle 3 meetri raadiusesse jäävates ehitise osadest. Katusel tuleb korsten turvata trossidega, et korsten oleks stabiilne ja ilmastiku tingimustega ei murduks /deformeeruks. Arvestades korstna diameetrit (130/180 mm) ja soovitatavat ohutuskuja katuslaega (vähemalt 100 mm), tuleb korstna paigaldamiseks teha katusesse 230-280mm diameetriga auk.
28.Kohus leidis, et eelnimetatud tööde puhul ei ole tegemist sellistega, mis oleks kvalifitseeritavad kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemisena, kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toimingutena või kaasomandi eseme ajakohastamisena, mistõttu ei ole võimalik nende tegemist otsustada häälteenamusega. Sellist otsust pole käesolevas asjas ka tehtud. Ükski avaldajate poolt esitatud korteriühistu üldkoosoleku protokoll ei kajasta otsustust, millega oleks avaldajatele antud sõnaselge nõusolek vaidlusaluse küttelahenduse paigaldamiseks. Kuivõrd korterelamu katus on kõigi korteriomanike kaasomandis ning vaidlusalune paigaldis eeldab arvestatavas mahus katuslae läbistamist ja hoone välisilmele vähemalt 3m pikkuse trossidega kinnitatud korstna lisamist, on selleks vaja kõigi 9
2-24-9578 korteriomanike kokkulepet. Ka menetlusosalised ise ei vaidle, et viidatud tööd sellist nõusolekut vajavad. Puudub vaidlus, et avaldajatele ei ole sellist nõusolekut mistahes vormis antud.
29.Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt heaks kiidetud ehitusteatis ei võimalda elamus avaldajate soovitud töid teostada ilma korteriomanike kokkuleppeta. Tegemist on kohaliku omavalitsuse avalik-õigusliku nõusolekuga. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-155-14 p-s 13 märkinud: „põhjendatud ei ole kostjate väide, et hagi tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et neil on olemas ukseava tegemiseks ja ukse ehitamiseks ehitusluba. Ehitusluba annab loa ukseava tegemiseks ja ukse ehitamiseks avaliku õiguse järgi, kuid see ei asenda kaasomanike nõusolekut AÕS § 74 mõttes”.
30.Korteriomanikud on kohustatud avaldajatele nõusoleku andma eeldusel, et: olemasoleva olukorra säilitamine oleks kõiki asjaolusid arvestades vastuolus hea usu põhimõttega; muudatusega ei kahjustata ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve.
31.Avaldajate korterit kütab korterelamu keskküttesüsteem. Taotletava nõusoleku esemeks olev küttelahendus oleks täiendav süsteem ja seda puhuks, kui keskküte mingil põhjusel ei toimi. Avaldajad ei ole esile toonud, mistõttu esineb vajadus alternatiivseks või täiendavaks lahenduseks. Ei ole esile toodud, et olemasolev süsteem ei võimalda tagada korteris elamisväärseid tingimusi või et see oleks taotletava süsteemiga võrreldes ebamõistlikult kallis või esineks mõni muu mõjuv põhjus. Kütte tagamine kriisiolukordades ei ole nõusolekute asendamiseks piisav, kuna võimalike kriisiolukordade esinemine on spekulatiivne, liiati ei ole avaldajad esile toonud, et selliseid olukordi oleks esinenud ega ole ka põhistatud, et selliseid olukordi tulevikus esineb. Kohus leidis, et olemasolev küttelahendus avaldajate korteri ainsa küttelahendusena ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Seega on täitmata nõude esmane eeldus.
32.Täiendavalt leidis kohus, et täitmata on ka nõude teine eeldus. Avaldaja taotletav küttesüsteem kahjustab teiste korteriomanike huve. Kohus nõustus puudutatud isikute asjakohaste põhjendustega, et tahkel küttel toimiv süsteem eritab üldteadaolevalt iseloomulikke heitgaase, mis sõltuvalt ilmastikuoludest (ja asjaolust, et korsten kõrguks vaid ca 1m üle 4. korrusel asuvate korterite katuslaest) võivad sattuda teistesse korteritesse. Korsten paigaldataks elamu keskele, mistõttu võimalikust heitgaasist saaksid eelduslikult mõjutatud kõik korteriomanikud. Lisaks nähtub, et elamu katusel paiknevad ventilatsioonikorstnad (dtl 282 – protokoll), mistõttu võib korstnast erituv heitgaas siseneda ka elamu ventilatsioonisüsteemi, häirides sellega korteriomanike elukvaliteeti. Olukorras, kus elamul, sh avaldajate korteril, on olemas keskküte, on teistel korteriomanikel põhjendatud ootus, et vaidlusalusest elamust endast ei tuleneks neile heitgaasidel põhinevat häiringut.
33.Samuti on kohtule põhistatud, et täiendava küttekolde lisamine: tõstab tuleohuriski korterelamus, mis omakorda tõstab kogu korteriühistu kindlustusmakset; tähendab korteriühistule täiendavat kulu katusekatte materjali, korstna kui ka kinnitustrosside hoolduse näol, kuigi tegemist on vaid ühe korteriomanike huviga; kohtleb korteriomanikke ebavõrdselt, kuna alumiste korruste korteriomanikel puudub mõistlik võimalus enda korterisse kaminaid ja korstnaid paigaldada. Liiati on esile toodud, et elamu katus on niigi probleemne, mistõttu selle terviklikkuse täiendav kompromiteerimine ei ole põhjendatud ega korteriomanike huvidega kooskõlas.
34.Eeltoodust tulenevalt jätis kohus avalduse rahuldamata. Kõik kohtulahendis käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid avalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei 10
2-24-9578 omanud ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Arvestades antud asja menetlust ja tulemit, on õiglane jätta TsMS § 172 lg-st 1 tulenevalt menetluskulud võrdselt avaldajate kanda. Määruskaebus
35.Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada ning menetluskulud jätta puudutatud isikute kanda.
36.1.Maakohus ei uurinud kõiki asjaolusid piisavas ulatuses ja jättis põhjendamatult tähelepanuta kaebajate olulised seisukohad. Asjaolude puudulik uurimine viis kohtu eksliku järelduseni, et avaldajate korterit kütab korterelamu keskküttesüsteem. Kaebajad on selgitanud avalduses, et faktiliselt korterelamus on praegu elektriküte ja ahjuküte. Eeltoodud asjaolu kinnitab fakti, et majas on valdavalt elektriküte, mis on seotud teatud riskidega elektrikatkestuste juhul. Samuti on ekslik järeldus, et avaldajad ei ole esile toonud, mistõttu esineb vajadus alternatiivseks või täiendavaks lahenduseks. Kaebajad on need asjaolud esile toonud ning ükski menetlusosalistest ei ole neid kahtluse alla seadnud. Maakohus ei analüüsinud neid ning jõudis ekslikule järeldusele, et avaldajatel on niigi keskkütte võimalus.
36.2.Maakohus on lahendi tegemisel rikkunud uurimisprintsiipi, tõendite kogumise ja hindamise kohustust. Kohus pidi vajadusel koguma tõendeid, mh ära kuulama menetlusosalisi ja puudutatud isikuid. Kohus ei küsinud menetlusosalistelt täiendavaid selgitusi ühegi faktilise või õigusliku aspekti kohta ega andnud menetlusosalistele asjakohaseid selgitusi tõendamist vajavate asjaolude kohta. Kohus oleks pidanud korraldama kohtuistungi. Menetluse olemusest tulenevalt oli kohtul mõistlik korraldada ka nt vaatlus.
36.3.Kohus tegi järeldusi asjaolude kohta, mis vajavad eriteadmisi. Menetlusse polnud kaasatud riiklikult tunnustatud eksperti ega muid eriteadmisi omavaid isikuid. Kohtul ei olnud pädevust hinnata, kas ja millises ulatuses tahkel küttel toimiv süsteem eritab heitgaase, millest need sõltuvad ja millisel kõrgusel peab korsten asuma ja kas see hakkab sattuma teistesse korteritesse või mõjutama kõiki korteriomanikke. Kohtul vastava (tehnilist laadi) pädevuse puudumine tõi kaasa ka ebaõige järelduse, et lisaks nähtub, et elamu katusel paiknevad ventilatsioonikorstnad, mistõttu võib korstnast erituv heitgaas siseneda ka elamu ventilatsioonisüsteemi, häirides sellega korteriomanike elukvaliteeti. Sama rikkumine tõi kaasa ka ekslikud järeldused, et on kohtule põhistatud, et täiendava küttekolde lisamine tõstab tuleohuriski korterelamus, mis omakorda tõstab kogu korteriühistu kindlustusmakset; tähendab korteriühistule täiendavat kulu katusekatte materjali, korstna kui ka kinnitustrosside hoolduse näol, kuigi tegemist on vaid ühe korteriomanike huviga; kohtleb korteriomanikke ebavõrdselt, kuna alumiste korruste korteriomanikel puudub mõistlik võimalus enda korterisse kaminaid ja korstnaid paigaldada.
36.4.Maakohus on rikkunud ka lahendi põhjendamiskohustust. Kohtu sisuline analüüs (st kohtu põhjendused) moodustab vaid 1,25 lehekülge. Kohtulahendist ei nähtu, millistele tõenditele kohus oma eeltoodud järeldustes tugines.
37.Maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme.
11
2-24-9578
37.1.Kaebajate hinnangul ei oma määravat tähtsust see, et teised korteriomanikud valdavalt ei poolda avaldajate nõuet. Seadus kaitseb ka vähemuse huvisid. Kaebajad tuginevad Riigikohtu lahendile asjas nr 2-19-43 (p 11), mille kohaselt tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestada mh kõigi kaasomanike ühiste huvide, kaasomandi mõtteliste osade suuruse, senise kasutuskorra, pooltevaheliste suhete jm oluliste asjaoludega ning vajaduse korral tuleb eelistada ka vähemuse huvisid.
37.2.Maakohus pidi hindama, kas nõusoleku andmise nõudele vastuvaidlemine on heauskne. Vastustajate motiveerimata vastuvaidlemine avaldajate nõudele ei pruugi olla heauskne, sest neil endil on võimalik kasutada sarnast alternatiivset kütte võimalust ja saada selle paigaldamiseks nõusolek. Lisaks on vastustajad nähtuvalt tsiviilasjas väljatoodud asjaoludest käitunud vastuoluliselt (koosolekute otsused ja senine passiivne käitumine olemasolevate ahjude ja õhksoojuspumpade olemasolu suhtes), mis samuti annab alust järeldada, et taoline käitumine ei ole heauskne.
37.3.Kaebajad ei nõustu maakohtu järeldusega, et KrtS § 9 lg 2 p-des 1–2 sätestatud eeldused ei ole täidetud. Avaldajad on pöördunud kohtusse, et asendada teiste korteriomanike tahteavaldused korteriomanike kokkuleppe sõlmimise kohta. Avaldajate hinnangul ei jäta asja materjalid kahtlust selles, et 2022.a. aastast XXX korteriomanike vahel esinevad ületamatud erimeelsused ahjude ja kaminate seaduslikkuse ning paigaldamise üle. Kuivõrd erimeelsuste tõttu ei ole korteriomanikel (menetlusosalistel) õnnestunud sõlmida korteriomanike kokkulepet kaasomandisse kuuluva asja kasutamise osas, siis olemasoleva olukorra säilitamine on ilmselgelt vastuolus hea usu põhimõttega.
38.TsMS § 662 lg 3 alusel on avaldajate täiendavad argumendid, miks esineb vajadus alternatiivseks või täiendavaks küttelahenduseks, järgmised: 1) elektrikatkestused on üldteada olev asjaolu, millega oleks maakohus võinud arvestada. Eestis on viimaste aastate jooksul esinenud korduvalt ulatuslikke elektrikatkestusi, mis on põhjustanud tõsiseid probleeme, sh soojavarustuse katkemise kütteperioodil. Ajaleheartiklites, millele kaebajad tuginevad, on leitud, et elektrikatkestusi näeme tulevikus pigem rohkem kui vähem ja kõiki elektrikatkestusi ei ole võimalik ennetada, elektrikatkestused on kaasa toonud ka küttesüsteemide rikkeid, kuna paljud küttevõimalused, sh kaugküte ja elektrilised küttekehad, sõltuvad elektrivarustusest. Katkestused on oluliselt mõjutanud turvalisust ja elukvaliteeti. Kaebajate arvates on hädavajalik võimaldada kõikidel kodanikel, sh ka avaldajatel, kasutada täiendavaid küttelahendusi, mis tagaksid soojuse saamist ka kriisiolukordades. Loetletud elektrivarustuse probleemid on eriti tõsised, kuna Tallinnas, XXX asuva korterelamu küttesüsteem sõltub otseselt elektrienergia kättesaadavusest; 2) Eesti riik ja kriisivalmidusega seotud asutused, nagu Päästeamet ja "Ole Valmis" projekt, soovitavad kodumajapidamistel omada vähemalt ühte elektrist sõltumatut kütteseadet, mida saab ohutult kasutada siseruumides, näiteks tavavõi gaasikamin, puuküttega ahi või pliit. Veebileht "Ole Valmis!" rõhutab, et elektrikatkestuse korral võiks inimestel olla alternatiivne kütteseade. Seega on abistava küttelahenduse olemasolu oluline mitte ainult mugavuse, vaid ka turvalisuse tagamiseks. Menetlusosaliste seisukohad
39.Puudutatud isikud 1, 3-5, 8-16, 21-25 ja 27 palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldajate kanda. Vaatamata kohtu eksimusele avaldajate korteri kütteliigi osas, on põhjendatud kõik seisukohad ja lõppjäreldus, et KrtS § 9 lg-s 2 sätestatud eeldused on täitmata. Uued asjaolud ja tõendid elektrikatkestuste ning alternatiivsete kütteallikate kohta on asjakohatud. XXX korterelamu elektrivarustus on tagatud maa-aluse kaabliga, mida ilmastikuolud ei mõjuta. Avaldajad ei ole välja toonud, et hoones oleks elektrikatkestusi 12
2-24-9578 toimunud. Kütte tagamine spekulatiivseteks kriisiolukordadeks ei ole nõusolekute asendamiseks piisav. Avaldajad ei ole esile toonud, et selliseid olukordi oleks esinenud ega põhistanud, et neid tulevikus esineb. EL institutsioonides on edendamisel seaduseelnõu puukütte keelustamisest ja puuküttega pliitide, ahjude ja kaminate müügi keelamisest EL territooriumil aastaks 2027. Seda eelkõige põhjusel, et lisaks happelisele suitsule ja tahmale eraldub puidu põletamisel peenosakesi, mille koostises olev levoglükosaan püsib tuulistelgi oludel atmosfääris kümmekond päeva. Kavas on hoone kompleksne rekonstrueerimine (sh küttesüsteem) ning küttelahenduseks peaks olema eelkõige kaugküte.
40.Puudutatud isik 14 leidis, et maakohtu määrus on seaduslik. Teadaolevalt neljast olemasolevast kaminast on aktiivselt kasutatud üht. Renoveerimisel tuleb olemasolevate kaminate küsimus lahendada. Ehk oleks kohasem omandada eramaja. Puudutatud isik 20 leidis, et miks ei või siis olla kamin või ahi. Ülejäänud puudutatud isikud määruskaebusele ei vastanud. Menetluse edasine käik
41.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
42.Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada määruskaebuse läbivaatamise ulatust. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitasid avaldajad 08.02.2025 määruskaebusele täienduse 13.06.2025. Ringkonnakohus ei menetle TsMS § 331 lg-st 1 juhindudes avaldajate 13.06.2025 menetlusdokumenti, kuna see on esitatud hilinenult, st peale määruskaebuse esitamiseks määratud tähtaja möödumist. TsMS § 661 lg-st 1 tulenevalt on määruskaebuse esitamise tähtaeg nii hagimenetluses kui hagita menetluse tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul ükski õigusakt teisiti ei sätesta. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt said avaldajad vaidlustatud määruse kätte 29.01.2025. Järelikult möödus seaduses sätestatud 15-päevane kaebetähtaeg avaldajate jaoks TsÜS 135 lg-st 1 ja TsMS § 661 lg-st 1 tulenevalt 13.02.2025. Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, ei toimu nende tagastamist esitajale (RKTKm, 24.09.2014, 3-2-1-68-14, p 19).
43.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on selle lõppjäreldustes seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna kohtumääruse tühistamiseks alust. TsMS § 667, § 659, § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb muuta ja täiendada kohtumääruse õiguslikke põhjendusi vastavalt käesolevale määrusele. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega osas, milles neid ei muuda ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-test 5 ja 6 käesolevas lahendis neid ei korda. Määruskaebus jääb rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
44.Määruskaebemenetluses vaieldakse edasi selle üle, kas maakohus on õigesti jätnud avaldajate esitatud avalduse rahuldamata, leides, et selleks vajalikud KrtS § 9 lg-s 2 sätestatud eeldused ei ole täidetud. Avaldajate hinnangul oleks maakohus pidanud avalduse eelduste olemasolu tõttu rahuldama. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu, põhjendades oma seisukohti alljärgnevalt.
13
2-24-9578
45.Iseenesest on maakohus õigesti asjas esitatud tõendite alusel järeldanud, et tööd, mida tuleks avaldajate soovitud kamina paigaldamiseks teostada, ei ole sellised, mida saaks otsustada korteriomanike häälteenamusega ning kuna korterelamu katus on kõigi korteriomanike kaasomandis, tuleb avaldajatel projektis kirjeldatud tööde teostamiseks saada kõigi korteriomanike nõusolek. Õige on ka see maakohtu osundus, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti luba korteriomanike nõusolekut ei asenda. Selles osas järgib ringkonnakohus kõiki maakohtu seisukohti ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-test 5 ja 6 tulenevalt neid ei korda. Lõppjäreldusena on õige seegi maakohtu seisukoht, et KrtS § 9 lg-s 2 sätestatud esmane eeldus on täitmata. Kuna maakohus on aga tuvastanud valesti, et avaldajate korterit kütab keskküttesüsteem ja avaldajad on jätnud esile toomata, milles seisneb vajadus täiendavaks küttelahenduseks ning rikkunud ka põhjendamiskohustust, muudab ja täiendab ringkonnakohus vaidlustatud määruse õiguslikke põhjendusi alljärgnevalt:
45.1.KrtS § 9 lg 2 p-s 1 sätestatut arvestades on puudutatud isikud korteriomanikena kohustatud avaldajatele andma nõusoleku eeldusel, et olemasoleva olukorra säilitamine oleks kõiki asjaolusid arvestades vastuolus hea usu põhimõttega. Nagu kohus eelnevalt märkis, tuleb käesolev vaidlus lahendada hagita menetluse põhimõtete järgi. Hagita menetluses TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg-te 5 ja 7 järgi kohalduva uurimispõhimõte esmane tähtsus ei seisne aktiivses informatsiooni kogumises ning tõendite otsimises. Uurimispõhimõtte eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Seega on kohtul asjaolude väljaselgitamiseks kõrgendatud selgitamiskohustus ning samas õigus nõuda omal algatusel isikutelt teabe esitamist ja tõendite kättesaadavaks tegemist. Kohtul ei ole kohustus igaks juhuks kontrollida mingite asjaolude esinemist või puudumist, kui menetlusosaliste esitatud teave ei anna selleks alust. Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ega või oma õigusi kuritarvitada (TsMS § 200 lg-d 1 ja 2). Menetlusosalise heausksus hagita menetluse kontekstis tähendab mh seda, et menetlusosaline teeb oma parima, et esile tuua ja ka tõendada asjaolud, mis on tema õiguste tagamise seisukohalt asja lahendamiseks tähtsad (RKTKm, 03.10.2018, 2-16-3663, p 23). Eeltoodust tulenevalt tuli eelkõige avaldajatel endil esile tuua ja tõendada kõik asja lahendamiseks vajalikud asjaolud.
45.2.Avaldusest nähtuvalt on aadressil XXX asuvas korterelamus praegu faktiliselt elektriküte ja ahjuküte (dtl 5), kuigi ehitisregistri andmete kohaselt on selle korterelamu soojusvarustuse liigiks kohtküte ja kaugküte, soojusallika liigiks soojuspump, elektriotseküte, katel, kaugküte ja energiaallika liigiks elekter, õhusoojus + elekter (dtl 15) ning ehitiseosa nr 28 soojusvarustuse liigiks kaugküte ja soojusallika liigiks katel (dtl 23). Avaldajate eesmärgiks on parandada elamistingimusi, mh tagada korteri kütmise võimalust võimalike elektrikatkestuste või eriolukordade korral (dtl 8). Menetlusosalised avalduses esitatud väite õigsuse üle, seonduvalt olemasolevate küttelahendustega, ei vaidle.
45.3.Kohus saab avaldusest ja avaldajate 05.12.2024 seisukohast aru nõnda, et avaldajate eesmärgi kohaselt oleks nende poolt taotletava nõusoleku esemeks olev küttelahendus täiendav küttesüsteem eelkõige juhuks, kui elektriküte ei toimi või esineb eriolukord ja sellega seotud riskide maandamiseks seonduvalt energia allikata jäämisega. Samas sellele, et olemasolev elektriküttesüsteem faktiliselt ei toimi või toimib ebapiisavalt (esinevad nt pidevad ja ebamõistlikult pikad elektrikatkestused) avaldajad tuginenud ei ole. Samuti ei ole tuginetud sellele, et olemasolev elektriküttesüsteem korteris elamisväärseid elutingimusi ei võimalda või see on taotletava täiendava küttesüsteemiga võrreldes ebamõistlikult kallis või esineb mõni muu mõjuv põhjus täiendava küttesüsteemi rajamiseks. Ka ei ole esile toodud, et faktiliselt oleks esinenud eriolukordasid või et nende esinemine on lähitulevikus kindel või 14
2-24-9578 väga tõenäoline. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et avaldajate soovitud täiendava küttelahenduse tagamine üksnes elamistingimuste parandamiseks seoses võimalike hüpoteetiliste elektrikatkestuste või kriisiolukordade puhuks ei ole nõusolekute asendamiseks piisav. Kuna olemasolev küttelahendus (elektriküte) avaldajate korteri ainsa küttelahendusena ei ole iseenesest vastuolus hea usu põhimõttega, ei ole KrtS § 9 lg 2 p-s 1 sätestatud eeldus avaldajate väidetud eesmärki arvestades täidetud.
45.4.Avaldajad on tuginenud ka väitele, et avalduse rahuldamist toetab praeguselt tekkinud pingeline olukord geopoliitikas: riikidevahelised konfliktid, torustike ja kaabelduse vigastamised, energia tootmiseks vajalike maavarade ja/või tuumaenergeetika puudumine Eestis. Sealjuures ei ole esile toodud, milliste riikide vaheline konflikt või millise torustiku ja kaabelduse vigastus otseselt avaldajaid mõjutab. Kohus ei suuda väidetud pingelist olukorda geopoliitikas avaldajate õiguskaitse vajadusega siduda. Seega ei ole KrtS § 9 lg 2 p-s 1 sätestatud eelduse olemasolu ka eeltoodud väite alusel tõendatud.
45.5.Edasi on avaldajad tuginenud ka sellele, et puudutatud isikud on kohustatud andma neile nõusoleku hea usu põhimõttest tulenevalt, kuna sisuliselt on üldkoosolekute otsustega aktsepteeritud korteritele kaminate ja õhksoojuspumpade paigaldamise õigust (mh korterile nr 28 kamina ja korstna ehitamiseks) tingimusel, et seda seadustatakse haldusõiguslikul tasandil Tallinna Linnaplaneerimise Ametis ning 22.02.2024 on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti haldusaktiga (lubav) antud korterile nr 28 kamina ja korstna ehitamiseks luba ning majas on aktsepteeritud 4 kamina ja 4 õhksoojuspumba eksisteerimine (dtl 8). Puudutatud isikud 1, 3-5, 8-16, 21-25 ja 27 vaidlevad sellele avaldajatele seisukohale vastu ning leiavad, et avaldajate väide kamina paigaldamise õiguse aktsepteerimisest ei vasta tõele (dtl 445). Kohus nõustub selle vastuväitega:
45.5.1.Kohtule nähtub avaldusele lisatud 17.07.2022 üldkoosoleku protokollist (dtl 35-42), et otsusena nr 10 võeti vastu see, et juhatus korraldab kaminate ja õhksoojuspumpade seadustamise ning edastab info elanikele (dtl 41). 25.10.2023 üldkoosoleku protokollist (dtl 149-152) nähtub otsusena nr 7, et kõik, kes soovivad paigaldada kaminaid või õhksoojuspumba, peavad saama kõikide korteriühistu liikmete nõusoleku. Samuti kellel on paigaldatud kaminad ja õhksoojuspumbad, peavad need seadustama (dtl 152).
45.5.2.Eeltoodut arvestades ei ole võimalik avaldajate tõlgendusega üldkoosoleku otsustele nõustuda. Kuna 17.07.2022 otsus enamat ei sisalda, sai see kohtu hinnangul selle sõnastust arvestades puudutada vaid olemasolevaid kaminaid ja õhksoojuspumpasid, kuid avalduses toodud asjaoludest järelduvalt soovivad avaldajad kamina paigaldamist oma korterisse esmakordselt. Otsusest ei saa ka tuletada puudutatud isikute nõusolekut avaldajate korterisse kamina paigaldamiseks, kuna seadustamise otsustamine ja juhatuse volitamine selleks ei asenda puudutatud isikute nõusolekut. Avaldajatel on nii nagu kohus eespool viitas, seadusest tulenevalt vajalik kõigi korteriomanike (mitte ainult korteriühistu liikmete) nõusolek.
45.5.3.Kuigi 25.10.2023 otsusest nähtub (erinevalt 17.07.2022 otsusest), et eristatud on nii olemasolevaid kui paigaldada soovitavaid kaminaid ja õhksoojuspumpasid, on otsus tehtud tingimusel, et kaminad ja õhksoojuspumbad seadustatakse ning nende paigaldamiseks peab saama ülejäänud korteriühistu liikmete nõusoleku. Teisisõnu on kamina (esmakordselt) paigaldamine kohtu hinnangul 25.10.2023 üldkoosoleku otsuse kohaselt võimalik vaid juhul, kui selleks saadakse teiste korteriühistu liikmete nõusolek. Otsuse sõnastust arvestades seda nõusolekut etteulatuvalt antud ei ole. Sealjuures ei saa otsusest ka välja lugeda avaldajate väidetut, et puudutatud isikud on aktsepteerinud korterile nr 28 kamina ja korstna ehitamise õigust, tingimusel, et seda seadustatakse haldusõiguslikul tasandil. Otsusest ei tulene ega saa 15
2-24-9578 ka tuletada puudutatud isikute kohustust avaldajate poolt nõutud nõusoleku andmiseks ja seda isegi lubava haldusakti olemasolu arvestades, kuivõrd otsusega ei ole vastavat kohustust nõusoleku andmiseks mõne eeltingimuse täitmisel (nt ehitusloa saamisel) kehtestatud. Lisaks ei ole otsusega aktsepteeritud majas 4 kamina ja 4 õhksoojuspumba eksisteerimist, kuivõrd sellest nähtub selge kohustus need seadustada. Kohtu eeltoodud seisukohti arvestades ei ole KrtS § 9 lg 2 p-s 1 märgitud eeldus täidetud ka avaldajate eeltoodud põhjendustel. Olemasoleva olukorra säilitamine ei ole hea usu põhimõttega vastuolus, kui avaldajatel tuligi 25.20.2023 üldkoosoleku otsuse järgi saada kamina paigaldamiseks (vähemalt) kõigi korteriühistu liikmete nõusolek.
45.6.Lisaks eeltoodule osundab kohus, et kohtupraktikas on asutud ka seisukohale, et KrtS § 9 lg 2 p-s 1 sätestatud eeldust - olemasoleva olukorra säilitamine oleks vastuolus hea usu põhimõttega - tuleb hinnata avaldusele esitatud vastuväitest lähtudes ning kohus peab hindama, kas vastuvaidlemine on heauskne. Sellise olukorraga, kus korteriomaniku vastuvaidlemine erikasutusõiguse määramisele ei pruugi olla heauskne, võib olla tegemist nt siis, kui vastuväite esitanud korteriomanikul on ka endal võimalik avaldusega sarnast erikasutusõigust taotleda ja avaldaja on sellega nõus. Hea usu põhimõttega võib olla vastuolus või teiste korteriomanike huve ülemäära kahjustav aga näiteks see, kui erikasutusõigust taotlev korteriomanik ei kohustuks sellega teistele korteriomanikele midagi vastu andma olukorras, kus teistel korteriomanikel puudub võimalus neile kuuluvale kaasomandi mõttelisele osale vastavat erikasutusõigust saada. Selliseks n-ö vastutasuks võibki olla erikasutusõigust taotleva korteriomaniku teistele korteriomanikele nõusoleku andmine kokkuleppe sõlmimiseks, millega saaksid kõik korteriomanikud endale erikasutusõigused (RKTKm, 20.06.2022, 2-19-43, p 13).
45.6.1.Kuigi siinsel juhul ei taotle avaldajad erikasutusõigust, on kõrgema kohtu eespooltoodud tõlgendused kohtu hinnangul kohaldatavad ka praeguses vaidluses. Puudutatud isikud 1, 3-5, 8-16, 21-25 ja 27 on avaldanud seisukohta, et puudutatud isikuid koheldaks avalduse rahuldamisega ebavõrdselt, kuna antud juhul ei ole mõeldav, et alumiste korruste korteriomanikud asuksid samuti enda korterisse kaminaid paigaldama ja korstnaid läbi lagede katusele vedama ning kuna neil selline võimalus puudub, oleks avaldajate taotluse rahuldamine vastuolus hea usu põhimõttega (dtl 451). Avaldajad on neid argumente pidanud küll otsituks ja põhjendamatuteks (dtl 480), kuid ei ole samas ka väitnud, et alumiste korruste korteriomanikel see võimalus siiski eksisteerib (sh selleks vajalike haldusmenetluslike lubade näol). Avaldajad ei ole väitnud isegi seda, et nad oleksid nõus kõigile soovijatele kaminate ja korstnate paigaldamiseks omapoolse nõusoleku andma. Eeltoodut arvestades on puudutatud isikute 1, 3-5, 8-16, 21-25 ja 27 vastuvaidlemine avalduse rahuldamisele kohtu hinnangul heauskne ning KrtS § 9 g 2 p-s 1 eeldus täitmata ka kõrgema kohtu eespooltoodud materiaalõiguse kohaldamisele antud tõlgendusi arvestades.
46.Kuna avaldajad ei ole suutnud tõendada, et esineb erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks KrtS § 9 lg 2 p-s 1 sätestatud eelduse olemasolu jaatada, ei ole materiaalõiguse väär kohaldamine maakohtule ette heidetav. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see tõendamine avaldajatel õnnestunud ka määruskaebemenetluses, kuigi määruskaebusega on esmakordselt esitatud ka uusi väiteid ja tõendeid, mis on iseenesest lubatav (TsMS § 662 lg 3). Nendega seoses märgib ringkonnakohus järgnevat:
46.1.Määruskaebuse esitajate seisukoht, nagu oleks KrtS § 9 lg 2 p-s 1 sätestatud hea usu põhimõttega vastuolu eelduse olemasolu tuvastatav ainuüksi asjaoluga, et menetlusosalised omavahel vaidlevad, on väär. Kuigi TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus, ei saa oma õiguste ja kohustuste üle vaidlemist pidada 16
2-24-9578 iseenesest hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Vastasel korral tuleks kõiki õigusvaidlusi (sh kohtuvaidlusi) pidada selle põhimõtte vastaseks. Seda, kas vastuvaidlemise on kooskõlas hea usu põhimõttega, tuli maakohtul siinses asjas hinnata konkreetsete vastuväidete pinnalt, mida avaldusele vastu vaielnud puudutatud isikud esitasid.
46.2.Määruskaebuse esitajate väited seonduvalt aset leidnud elektrikatkestustega Eesti erinevates piirkondades jäävad samuti tagajärjetuks. Ringkonnakohus saab kahtlemata aru, et faktilist olukorda arvestades sõltub Tallinn, XXX korterelamu küttesüsteem otseselt elektrienergia kättesaadavusest. Samas ei ole ainuüksi see asjaolu kaebuse rahuldamiseks piisav. Kaebuse edukuse tagamiseks tulnuks tõendada seda, et selles korterelamus olemasolev elektriküttesüsteem ei toimi kas üldse või toimib äärmiselt halvasti, mis on toonud avaldajatele kaasa väljakannatamatud või raskesti talutavad elamistingimused, mistõttu on omakorda põhjendatud taotletava täiendava küttelahenduse lubamine avaldajatele. Üksnes hüpoteetilistele või mujal Eesti piirkondades aset leidnud elektrikatkestustele tuginemine ei ole avalduse rahuldamise aluseks. Sel põhjusel ei ole maakohtule etteheidetav ka elektrikatkestustega, kui üldiselt teadaoleva asjaoludega, arvestamata jätmine. Tagajärjetuks jäävad ka kaebuse väited ja esitatud uus tõend seonduvalt riigi poolt antud alternatiivsete kütteallikate soovitustega, kuna avalduse rahuldamist ei saa tingida hüpoteetilistelt aset leidvatele eriolukordadele ja riigi poolt sellega seotud soovitustele tuginemine.
46.3.Kuigi avaldajad on määruskaebuses Riigikohtu lahendis nr 2-19-43 avaldatud seisukohtadest tulenevalt esitanud uue väitena ka selle, et vastustajatel on võimalik kasutada sarnast alternatiivset kütte võimalust ja saada selle paigaldamiseks nõusolek, ei ole avaldajad seda põhistanud. Ringkonnakohus juhib avaldajate tähelepanu, et nende endi poolt esitatud tõendist nähtuvalt on 25.10.2023 üldkoosolekul otsustena nr 4-6 vastu võetud otsused kiita heaks XXX, Tallinn maja renoveerimise otsus, majale energiaauditi tellimine ja tehnilise konsultandi palkamine seoses renoveerimisega (dtl 151). Nagu puudutatud isikute 19, 1, 3-5, 8-16, 21-25 ja 27 vastustest selgub, tuleb renoveerimisel otsustada ka küttesüsteemi puudutavad põhimõttelised küsimused, sh selle rekonstrueerimine ning selle võimalik muutmine. Seega tulnuks määruskaebuse esitajatel vähemalt väitena esile tuua, kuidas neid asjaolusid arvestades on üldse mõeldav, et puudutatud isikutel on sarnase alternatiivse küttelahenduse paigaldamise võimalus (veel) olemas. Avaldajad seda teinud ei ole. Samuti ei ole määruskaebuse esitajad avaldanud, et on nõus puudutatud isikutele, kes seda soovivad, vajaliku nõusoleku kamina paigaldamiseks andma. Eeltoodud seisukohti arvestades ei ole ringkonnakohtul võimalik KrtS § 9 lg 2 p-s 1 sätestatud eelduse olemasolu tuvastada ka määruskaebusega esitatud uusi väiteid ja tõendit arvestades.
47.Eeltoodut arvestades on ringkonnakohus ka seisukohal, et kuna KrtS § 9 lg 2 p-s 1 sätestatud eeldus ei ole avaldajate esitatut arvestades täidetud, puudus maakohtul ja puudub ka ringkonnakohtul iseenesest vajadus teise, so KrtS § 9 lg 2 p-s 2 sätestatud, eelduse esinemise kontrollimiseks. Kuna iga korteriomanik võib teiselt korteriomanikult tahteavalduse andmist nõuda üksnes KrtS § 9 lg 2 punktides 1 ja 2 sätestatud eelduste üheaegsel esinemisel, piisas avalduse rahuldamata jätmiseks ainuüksi sellest, et esimese eelduse olemasolu on tõendamata.
48.Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus seda siiski teinud ja määruskaebuse esitajatel on sellega seonduvalt maakohtule mitmeid etteheiteid. Sellega seonduvalt vastab ringkonnakohus järgnevat:
48.1.Kuna maakohus tuvastas tõepoolest valesti keskkütte olemasolu ja XXX, Tallinn korterelamus on faktiliselt elektriküte, tuleb vaidlustatud määruse õiguslikes põhjendustes sõna keskküte asendada sõnaga elektriküte. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus 17
2-24-9578 maakohtu esitatud põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-test 5 ja 6 käesolevas lahendis neid ei korda.
48.2.Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et kohus ei võinud ilma asjatundja, riikliku eksperdi või muid eriteadmisi omava isiku arvamuseta nõustuda puudutatud isikutega selles, et üldteadaolevalt eritab tahkel küttel toimiv süsteem iseloomulikke heitgaase. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt on ei ole vaja tõendada asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks ning üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälisest allikatest. Ringkonnakohus leiab, et igaüks, kes on puidu põletamisega kokku puutunud, on pidanud ilmselgelt tajuma, et puidu lagunemise tulemusena tekib (lenduvaid) gaase. Maakohtu järeldus ei ole vale ka asjas esitatud tõendeid arvestades. Nimelt nähtub avaldajate endi esitatud Tallinna Linnavalitsuse 21.05.2024 korraldusest nr 508 (Vaideotsus, XXX) mööndus, et korstnast tuleva suitsu kulgemist võivad mõjutada tuulesuund ning õhurõhk, ning ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel pole välistatud suitsu kandumine siseruumidesse (dtl 170). Suits on millegi põlemisel või kuumenemisel tekkiv gaaside, õhu ja tahkete osakeste hõljuv segu (EKI ühendsõnastik 2026). Seega on ka haldusorgan pidanud (ilma ekspertarvamuseta) võimalikuks avaldajate taotletud küttelahendusest tingitud heitgaaside teket ja nagu tõend selgelt näitab, on amet lisanud haldusaktile ka nõude, mille kohaselt on XXX korteri nr 28 kamina kasutamine lubatud vaid tingimusel, kui see ei ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega (dtl 170).
48.3.Ringkonnakohus ei nõustu ka väitega, et asjatundja arvamuse võtmata jätmine tõi kaasa maakohtu vale järelduse selle kohta, et täiendava küttekolde lisamine tõstab tuleohutuse riski korterelamus, mis omakorda tõstab kogu korteriühistu kindlustusmakset. Puudutatud isikute 1, 3-5, 8-16, 21-25, 27 ja 14 vastustest nähtuvalt pidasid nad tulekahju ohu suurenemist seoses avaldajate taotletud küttelahendusega võimalikuks põhjusel, et kortermajas puudub küttepuude hoiustamise võimalus, mis oleks kooskõlas tuleohutuse eeskirjadega. Kindlustusmakse suurenemist nii korteriühistule kui seeläbi igale puudutatud isikule peeti võimalikuks ainuüksi põhjusel, kui deklareerida kindlustusandjale küttekolde olemasolu. Avaldajad on 05.12.2024 vastanud ainult seda, et need väited on tõendamata (dtl 480). Sealjuures ei ole pidanud avaldajad vajalikuks ka selgitada, kuidas küttepuude hoiustamine kavandatud on või miks nad arvavad, et täiendav küttelahendus kindlustusmakseid ei suurendaks. Kuna avaldajate endi esitatud küttesüsteemi projektist nähtub, et sellega ei lahendata kütuse hoiuruume (dtl 45), soovitav on tuua kuivad puud tuppa paar päeva enne põletamist, sest kütteseadmega samas ruumis ei ole lubatud hoida üle kolme päeva kütusematerjali (dtl 51), ei ole iseenesest vale, et maakohus nendel asjaoludel ülalmärgitud puudutatud isikute vastuväidet põhistatuks pidas. Täiendavalt eeltoodule on tuleohutuse riski suurenemine tõendatud ka avaldusele lisatud kamina dokumentatsiooniga, millest nähtub, et kamina kasutamisel tuleb avaldajatel tulekahjuohu tõttu rakendada konkreetseid ettevaatusabinõusid (dtl 59) ja küttesüsteemi projektis märgituga, et seadme liigne kütmine on ohtlik (dtl 52). Kuna tulekahjuohu suurenemine on tõendatud ainuüksi faktiga, et täiendavaks küttesüsteemi lahenduseks soovivad avaldajad kaminat ja eelmärgitud tõenditega, oli maakohtul ilma asjatundja arvamuse küsimisetagi piisavalt tõendeid tuleohutuse riski suurenemise kohta.
48.4.Ringkonnakohus ei nõustu ka selle väitega, et maakohtu järeldus korteriühistu kulude suurenemisest seoses täiendava küttekolde lisamisega on väär. KrtS § 4 lg 3 kohaselt ei ole eriomandi esemeks hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires. KrtS § 4 lg 4 kohaselt maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis, on korteriomandi 18
2-24-9578 kaasomandi osa esemeks. Eeltoodust tulenevalt on õige puudutatud isikute 1, 3-5, 8-16, 2125, 27 seisukoht, et korsten kui tehnosüsteemi osa muutub kaasomandi osa esemeks. Sellest järelduvalt on omakorda õige nende seisukoht selles, et kuna nii katusekatte materjali, korstna kui ka kinnitustrosside hooldus on ühistu kohustuseks, tähendab see korteriühistule täiendavat kulu hoolduse näol.
48.5.Kuna menetlusosaliste poolt esitatut arvestades oli asja lahendamiseks tähtsaid asjaolusid piisavalt välja selgitatud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuses väidetud ülejäänud menetlusõiguslikud rikkumised (tõendamiskoormuse selgitamata jätmine, uurimisprintsiibi rikkumine, omal algatusel tõendite kogumata, istungi ja vaatluse läbiviimata ning asjatundja, eksperdi või eriteadmisi omava isiku arvamuse küsimata jätmine) maakohtule etteheidetavad.
48.6.Ringkonnakohus juhib ka avaldajate tähelepanu, et praeguse asja tehiolud ei ole sarnased Riigikohtu lahendis nr 2-19-43 kirjeldatutega, milles kõrgem kohus leidis, et vaatlus võib olla kohtule kohane meede, kui vaidluse all on erikasutusõigus seoses keldriboksidega (RKTKm, 20.06.2022, 2-19-43, p 12). Siinses asjas on avaldajate esitatud tõenditest, eelkõige küttesüsteemi eelprojektilt (dtl 47-49) ja hooneosa lõikelt (dtl 69) üheselt arusaadavalt näha, kuskohas ja kuidas taotletud küttelahendus paiknema oleks hakanud. Vaatluse korraldamine ei oleks maakohtule midagi juurde andnud, kuivõrd KrtS § 9 lg 2 p-s 1 sätestatud eelduse kontrollimisega seonduva vajaliku objektiivse olukorra väljaselgitamine oli võimalik asjas esitatud väidete, vastuväidete ja tõendite alusel.
48.7.Lisaks märgib ringkonnakohus, et TsMS § 477 lg-te 2 ja 4 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus ja menetlusosaline tuleb tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Praegusel juhul ühestki õigusaktist kohtuistungi korraldamise kohustust maakohtule ei tulenenud, ka ei ole selle läbiviimist või enda ärakuulamist taotlenud ükski menetlusosaline. Avaldusest nähtuvalt on avaldajad olnud nõus kirjaliku menetlusega (dtl 12). Seega ei ole ka kohtuistungi korraldamata jätmise etteheide maakohtule põhjendatud.
49.Kuna määruskaebus jääb eeltoodud põhjendusi arvestades rahuldamata, ei vasta ringkonnakohus menetlusökonoomilistel põhjustel muudele kaebuse väidetele. Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus
50.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, on õiglane jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel solidaarselt avaldajate kanda. Arvestades, et maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. TsMS § 177 lg 1 p-st 2 tulenevalt määrab menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
51.Käesolev määrus on edasikaevatav resolutsiooni punktide 2- 4 osas tulenevalt TsMS § 617 lg-st 2 ja § 178 lg-st 1. Määruse resolutsiooni punkt 1 ei ole vaidlustatav.