Tsiviilasi nr 2-21-17742
Kohtuasja number Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Kohtunik Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetluse liik Asja läbivaatamise viis Menetlusosalised ja nende esindajad
2-21-17742 15. mai 2026, Narva Tamara Šabarova V K hagiavaldus A K ja A A vastu hüpoteegi kande kustutamise nõudes 3500 eurot Hagimenetlus Kohtuistungil 14. mail 2026. a Hageja V K (isikukood XXX) Kostja I A K (isikukood XXX) Kostja I seaduslik esindaja A G (isikukood XXX) Kostja I esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Andrei Matvejev Kostja II A A (isikukood XXX)
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1(5)
Tsiviilasi nr 2-21-17742
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2(5)
Tsiviilasi nr 2-21-17742
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud pooled ära, ning hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle alljärgnevate asjaolude üle: - tsiviilasjas nr 2-20-18982 oli sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kohustuvad I K ja V K tasuma 5000 eurot A K ja A A kümne kuu jooksul ja rahasummade tasumine tagatakse V K nimele registreeritud aadressil XXX korteriomandile (registriosa number XXX) seatud hüpoteegiga summas 6000 eurot. A K, A A ja V K on kokku leppinud hüpoteegi seadmises korteriomandile registriosa nr XXX. A K, A A ja V K avaldavad soovi kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonda korteriomandi Ida-Viru maakond, XXX registriosa number XXX IV jao esimesele vabale järjekohale hüpoteek summas 6000 eurot A K ja A A kasuks. Hagiavalduse kohaselt on I K ja V K täitnud hüpoteegiga tagatud nõude ära. Kõik osapooled pöördusid elektrooniliste avaldustega Tartu Maakohtu kinnistusosakonda. Selgus, et on vajalik kohtu nõusolek alaealise A K nimel hüpoteegi kustutamise avalduse esitamiseks. Alaealise lapse seaduslik esindaja pöördus kohtu poole avaldusega nõusoleku andmiseks, kuid muutis oma arvamuse ning võttis avalduse tagasi. Seega seati hageja ainuomandis kuuluvale korteriomandile hüpoteek summas 6000 eurot, mis tagas 5000-eurose võlgnevuse tasumise. Võlgnevus on täies mahus ära tasutud ning hageja ja tema poeg I K on tsiviilasjas nr 2-20-18982 kompromissiga kokkulepitud rahalised kohustused täitnud. Vaatamata sellele, et kokkuleppega kinnitatud kohustus on täidetud, ei anna kostja I ega kostja II nõusolekut hüpoteegi kustutamiseks. Hageja on seisukohal, et kuna kokkulepitud rahasumma on kostjatele tasutud, puudub alus hüpoteegiga tagada mitteeksisteerivat kohustust ning hüpoteek tuleb ära kustutada. Kui poolte vahel puudub laenusuhe, puudub vajadus ka selle tagamiseks hüpoteegiga. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-104-08 mvälja toonud, et kuna hüpoteegi realiseerimine on keelatud tagatava nõudeta, võimaldab AÕS § 349 lg 1 koormatud kinnisasja igakordsel omanikul nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud. Kui hüpoteegipidaja on selle sätte järgi kohustatud andma nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks, saab tema nõusoleku asendada kohtuotsusega.
3(5)
Tsiviilasi nr 2-21-17742
Asjaõigusseaduse § 349 lg 1 kohaselt kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et hagejale kuulub kinnistu, reg nr XXX, mis on koormatud hüpoteegiga summas 6000 eurot ühiselt A A ja A K kasuks. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kompromissi täitmiseks on tehtud alljärgnevad maksed: 1) V K 18.05.2021 summas 2250 eurot A G pangakontole; 2) I K 22.04.2021 summas 250 eurot A G pangakontole; 3) V K18.05.2021 summas 2525 eurot A A pangakontole; 4) I K 22.04.2021 summas 250 eurot A A pangakontole. Seega leiab tõendamist, et kompromissiga määratud kohustus on täidetud ning hüpoteegiga tagatud nõue täies mahus rahuldatud. Kinnistusraamatu seaduse (KRS) § 34 1 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnistusraamatusse on kantud hüpoteek kostja I ja kostja II kasuks. Seega puudutab hüpoteegi kande kustutamine kostjate õigust. Kostjad ei andnud nõusolekut hüpoteegikande kustutamiseks. KRS § 341 lg 8 järgi võib puudutatud isiku nõusoleku asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 järgi kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kuna hüpoteek tagas pooltevahelist kompromissi ja kohus on tuvastanud, et kõne all olevast kompromissist tulenev nõue on täidetud, siis tuleb hüpoteek ära kustutada AÕS § 349 lg 1 alusel. Kohus teeb kindlaks, et kostjad on kohustatud andma selle hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku (TsÜS § 68 lg 54 ja KRS § 341 lg 8 järgi). Kohus rahuldab hagi täies ulatuses.
Menetluskulud Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus rahuldas hagi. Seega tuleks jätta menetluskulud kostjate kanda.
Tsiviilasi nr 2-21-17742
osamakse 59 eurot tuleb tasuda hiljemalt 28. märtsil 2022, neljas osamakse 59 eurot tuleb tasuda hiljemalt 28. aprillil 2022 ning viies osamakse 59 eurot tuleb tasuda hiljemalt 28. mail 2022. Hageja palus vabastada hagiavalduse esitamisel ülejäänud riigilõivu 300 euro tasumisest. Kostja I palus jätta menetluskulud poolte endi kanda, muud menetluskulud jätta riigi kanda. TsMS § 190 lg 3 esimene lause näeb ette, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kuna hagi rahuldati, tuleks TsMS § 190 lg 3 esimese lause alusel jätta hagi esitamisel tasumata jäänud riigilõivu 300 eurot kostjate kanda. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades kõne all oleva tsiviilmenetluse kestust, osapoolte poolt kompromissi sõlmimiseks ettevõetud samme, kostja I alaealisust, leiab kohus, et hagi esitamisel tasumata jäänud riigilõivu kostjatelt väljamõistmine oleks ebaõiglane. Kohus leiab õiglaseks vabastada kostjaid 300 euro suuruse riigilõivu tasumisest riigi tuludesse ning jätab hagi esitamisel tasumata jäänud riigilõivu 300 eurot riigi kanda. Muud osapoolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.