lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-5881/107

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 11.05.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-5881/107
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
11.05.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2087
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 173 lg 1, 2, 3, 6PankrS § 175 lg 1, 2, 4, 51, 8VÕS § 104 lg 2Vastutus süü puhulPankrS § 172 lg 4

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht 11.mai 2026, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number

2-19-5881

Tsiviilasi

Q.H kohustustest vabastamise menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlgnik Q.H (isikukood XXX; elukoht: XXX XXX ; e-post:

, 71306

Usaldusisik Ain Kala (isikukood 35909176012; e-post Võlausaldajad

1.Viljandi Linnavalitsus (rg-kood 75005222; e-post
2.PG Inkasso OÜ (rg-kood 11100041; e-post
3.Aktiva Finance Group OÜ (rk 10746479; e-post
4.Kohtutäitur Ivi Kalmet (e-post:
5.Era Liisingu Inkassoteenused 10625474; e-post

Menetlustoiming Kohtuistungi aeg

OÜ

(rg-kood

6.Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu (rk 70000349; e-post võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 14.08.20262-24-4208/24Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 12.08.20262-26-16861/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-23-1915/20Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 11.08.20262-26-16862/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-26-9325/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.08.20262-26-7940/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
1.Vabastada Q.H (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded Q.H vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
2.Lõpetada Q.H kohustustest vabastamise menetlus.
3.Vabastada Ain Kala usaldusisiku kohustustest Q.H kohustustest vabastamise menetluses.
4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada pankrotiseaduse §175 lg 7 alusel teade Q.H kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohus kuulutas 10.06.2019 määrusega välja Q.H pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalausi. 19.02.2020 määrusega (jõustus 06.03.2020) lõpetas kohus Q.H pankrotimenetluse ning algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Q.H kohustustest vabastamise menetluses määrati usaldusisikuks Ain Kala ning kohustati võlgnikku ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtumääruse kohaselt kohustusid usaldusisik ja võlgnik esitama kord aastas kohtule aruandeid, mis pidi sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada hiljemalt 1. märtsil 2021, järgnev 1. märtsil 2022 jne. Kord aastas tuli teha ka väljamakseid võlausaldajatele, enne iga aasta 20. veebruari. Pankrotimenetluses jäi rahuldamata nõudeid kogusummas 4972,18 eurot (II järgu nõuded).
2.Võlgnik on esitanud aruandeid järgnevatel kuupäevadel: 01.03.2021, 02.03.2022, 10.04.2023, 26.04.2024, 10.03.2025 ja lõpparuanne 08.03.2026.
3.Võlgnik oli menetluse alguses töötu ja otsis tööd. Alates 01.09.2021 töötas tugisikuna SA Perekodu ning alates 12.09.2022 õpetaja abina Viljandi maakonna lasteasutuses. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötutoetus, töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis, peretoetus, II pensionisamba väljamakse, tulumaksutagastused, lapse sotsiaaltoetus ja elatis. Võlgnik on teinud menetluse kestel regulaarseid väljamakseid kogusummas 1245,83 eurot.
4.05.04.2026 esitas võlgnik Q.H kohtusse avalduse, milles palus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja vabastada teda pankrotimenetluse käigus täitmata jäänud kohustustest. Taotluse kohaselt on võlgnik säilitanud viimased 4 aastat oma töökohta ning püüdnud menetluse jooksul teha väljamakseid võlausaldajatele. Võlgnik selgitab, et kasvatab kolme last ja tema sissetulekud lähevad laste kasvatamise peale. Võlgnik on esitanud kohtule kõik aruanded ja andmed oma vara ning kohustuste täitmise kohta. Võlgniku usaldusisikuks oli määratud tema isa, kes terviseprobleemide tõttu on töövõimetu, mistõttu täitis usaldusisiku kohustusi võlgnik ise. Võlausaldajatele on väljamakseid tehtud regulaarselt igal aastal. Viimased ülekanded võlausaldajatele tehti 08.03.2026. Pärimise teel saadud vara võlgnikul ei ole. Võlgnikule kuulub sõiduk.
5.Kohus küsis 13.04.2026 võlausaldajate seisukohta Q.H kohustustest vabastamise taotluse osas.
5.1.Era Liisingu Inkassoteenused OÜ esitas oma seisukoha 14.04.2026. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnikku ei tohiks kohustustest vabastada ja võlgniku kohustustest vabastamise menetlust tuleks pikendada või võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ja võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata. Võlgniku kohustusest vabastamise menetluse eesmärk on eelkõige võlausaldaja nõuete rahuldamine, milles seisneb ka võlausaldaja huvi võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Q.H on tasunud võlausaldajale kohustustest vabastamise menetluses 85 eurot ja võlgnevuse jääk on 283,95 eurot. Võlgnikul oleks soovi korral hea tahte eesmärgil olnud võimalik teha makseid suuremas ulatuses, et tasuda võlausaldajale tagasi võlgnevust suuremas ulatuses. Võlausaldaja õigustatud huve arvestades tuleks võlgniku kohustustest vabastamise menetlust pikendada, et võlgnik saaks enda kohustusi vähendada võimalikult suures ulatuses. Kui kohus leiab, et pikendamine ei ole põhjendatud, siis tuleb võlgnik täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata.
5.2.Aktiva Finance Group OÜ esitas oma seisukoha 15.04.2026. Võlausaldaja tunnustatud nõue on 3818,60 eurot. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma kohustusi ja tuleb jätta kohustustest vabastamata. Võlgniku põhikohustuseks on tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik ei ole kordagi välja toonud, kas ta on tulutoovamat tööd otsinud või mitte. Võlausaldaja nõude katteks on laekunud 877,32 eurot. Võlausaldaja leiab, et isegi kui võlgnik on nõuetekohaselt aruandeid esitanud ning väljamakseid mingis ulatuses ka teinud, siis antud juhul ei ole põhjendatud vabastada võlgnik kohustustest.
5.3.PG Inkasso OÜ esitas oma seisukoha 20.04.2026. Võlausaldaja kinnitatud nõue pankrotimenetluses on 171,76 eurot. Võlgnik on teostanud 4 ülekannet kokku summas 39,55 eurot. Seega tasumata võla jääk on 132,21 eurot. Võlausaldaja jätab kohtu otsustada võlgniku kohustustest vabastamise üle.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine

1.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
2.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
3.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
4.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
5.Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust, võlgniku poolt avaldatust ja võlausaldajate seisukohtadest.
6.Kohus on Q.H taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
7.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Q.H-d ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
8.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik oli menetluse alguses töötu ja otsis tööd. Alates 01.09.2021 töötas tugisikuna SA Perekodu ning alates 12.09.2022 õpetaja abina Viljandi maakonna lasteasutuses. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustust.
8.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid korralikult. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.
8.3.PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötutoetus, töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis, peretoetus, II pensionisamba väljamakse, tulumaksutagastused, lapse sotsiaaltoetus ja elatis. Võlgnikul on kolm ülalpeetavat. Võlgnik on valdavalt saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnikul on raha eraldamise kohustus eelkõige seoses II pensionisamba laekumisega, millest tuli võlausaldajatele eraldada 1378,10 eurot. Võlgnik on teinud menetluse kestel regulaarseid väljamakseid kogusummas 1245,83 eurot. Kohus märgib, et Tartu Ringkonnakohus on 04.07.2025.a määruses kohtuasjas 2-1713018 toonud välja, et pankrotiseadus eristab usaldusisiku kohustusi ja võlgniku kohustusi, samuti nende kohustuste rikkumise tagajärgi. Kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks ei saa olla need võlgniku rikkumised, mille ta paneb toime iseenda usaldusisiku ülesandeid täites. Võlausaldajatele väljamaksete tegemine ei ole võlgniku kohustus PankrS § 173 järgi, mille süüline rikkumine annaks PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi alust lõpetada kohustustest vabastamise menetlus. Ringkonnakohus toob antud määruses välja, et võlgnikku ei saa jätta ilma võimalusest vabaneda oma kohustustest seetõttu, et võlgnik ei ole võimeline täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on teinud väljamakseid võlausaldajatele väiksemas mahus kui pidi, rikkudes seeläbi usaldusisiku kohustusi, mitte võlgniku kohustuste rikkumisega PankrS § 173 tähenduses. Lähtudes ringkonnakohtu juhisest, tuleb asuda seisukohale, et eelviidatud rikkumine ei ole aluseks võlgniku kohustustest vabastamata jätmisel. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.
8.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
8.5.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.
9.Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
10.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1–2 ja lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasja nr 3-2-146-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Kohus kuulas võlgniku ära 15.04.2025 seoses menetluse kestel võlausaldajatele ettenähtud sissetuleku osa eraldamata jätmisega. Võlgnik ei ole oma sissetulekuid varjanud. Võlgnik selgitas, et terviseprobleemide tõttu on olnud väga keerulised ajad ning ta on pidanud hakkamasaamiseks võtma eraisikutelt laenu. Kohus selgitas, et selline käitumine on käesolevas menetluses keelatud ja võlgnik peab saama hakkama oma olemasolevate sissetulekutega. Kohtu hinnangul on võlgnikul ebapiisavad oskused enda rahaasjade planeerimiseks nii, et olemasolevate sissetulekutega ära elada. Võlgnik avaldas soovi menetluse pikendamiseks, et tasuda nii palju kui võimalik seni eraldamata jäänud osast. Kohus pikendas menetlust ja pärast seda ei ole võlgniku kontole laekumisi kolmandatelt isikutelt, mis näitab võlgniku muutunud finantskäitumist. Võlgnik on oma kohustusi kuue aasta jooksul täitnud, omades töökohta ja regulaarset sissetulekut, millest on teinud ka vähesel määral väljamakseid võlausaldajatele ning seda ei saa käsitada kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses sellisel määral ega pahatahtlikult, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise.
11.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus on 21.04.2025 kohtumäärusega võlgniku menetlust aasta võrra pikendanud, et võlgnik saaks teha täiendavaid väljamakseid võlausaldajatele. Võlgnik on seda teinud. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse edasist pikendamist.
12.Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused,

mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et Q.H tuleb PankrS § 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

13.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Q.H pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Q.H pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
14.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Q.H kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Ain Kala vabastada usaldusisiku kohustustest Q.H kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maimu Laumets

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.08.20262-26-12873/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.08.20262-19-16695/89Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval