Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. mai 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-13-58164
Tsiviilasi
Taimo Kanguri hagi Meelis Lillemetsa vastu testamendi tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
30 000 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. novembri 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Taimo Kanguri apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
21. aprill 2015
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Taimo Kangur (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Piret Pallo Vastustaja (kostja): Meelis Lillemets (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Rene Varul
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 28. novembri 2014 otsus muutmata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Taimo Kanguri kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Taimo Kangur esitas 11.12.2013 maakohtule Meelis Lillemetsa vastu hagiavalduse, milles palus tuvastada Vambola Särje (Särg) poolt 10.08.2013 koostatud koduse testamendi tühisus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 alusel vorminõuete rikkumise tõttu ja alternatiivselt tulenevalt dokumendi võltsitusest. Hagiavalduse kohaselt tegi V. Särg 07.07.2008 notariaalse testamendi, millega pärandas kogu oma vara hagejale (oma õepojale). V. Särg suri 01.10.2013. Pärandiasjade ajamisel selgus, et V. Särg on teinud 10.08.2013 tunnistajate juuresolekul koduse testamendi, millega pärandas kostjale Sillaotsa kinnistu, traktorid jne. 10.08.2013 oli laupäev ning hageja vanemad ja teised pereliikmed viibisid kinnistul. Ühiste jõududega laoti küttepuid kuuri, tööd tehti terve päev. Kuivõrd perekond oli kogu päeva koos, on arusaamatu, kuidas sai V. Särg 10.08.2013 teha koduse testamendi kahe tunnistaja juuresolekul, kuna V. Särg ise kodust ära ei käinud ning ühtegi võõrast isikut külas ei käinud. 20.10.2013 tuli V. Särje pärandusest juttu S. Lillemetsaga, kes väitis, et Vambola ei jätnud talle midagi, kuigi oli temaga koos elanud 32 aastat. V. Särg ei ole kunagi maininud, et ta oleks teinud uue testamendi või et tal oleks selle tegemine plaanis või et ta kahetseb testamendi tegemist hageja kasuks. Kahtlusi tekitab testamendi tekst. Testamendi ülemine osa on kirjutatud oleviku vormis, tunnistajate tekstiosa minevikus. Jääb arusaamatuks, miks tunnistajad, kes viibisid 10.08.2013 üheaegselt testamendi tegemise ajal testaatori juures, märkisid, et testaator oli otsuse- ja teovõimeline, aga mitte seda, et testaator on oma viimast tahet avaldades allkirja andes otsuse ja- teovõimeline. Testamendi tekst annab tunnistust sellest, et tunnistajatelt võeti allkirjad hiljem. Lisaks ei ole tunnistajad testamendile märkinud kinnitust, et testaator on testamendile ise (isiklikult) alla kirjutanud nagu nõuab pärimisseaduse (PärS) § 23 lg 3. Ekspertiisiaktiga ei ole üheselt tuvastatud, et allkirja kirjutas V. Särg. Eksperdi märkuse kohaselt on allkiri lühike ja suhteliselt väheinformatiivne, mistõttu ei ole tugevama arvamuse andmine võimalik. Järelikult tuleb selle väljaselgitamiseks, kas testamendi allkirjastas V. Särg, tugineda muudele, kaudsetele tõenditele. V. Särg ja kostja ema S. Lillemets olid elukaaslased ja suhtlesid ka testamendi koostamise ajal. V. Särje suhted kostjaga ei olnud head. Seega tekib küsimus, miks V. Särg muutis oma 07.07.2008 notariaalse testamendiga väljendatud tahet. Hageja leidis, et testament on tühine, kuna ei vasta seaduses ettenähtud vorminõuetele – testaator ei ole isiklikult kirjutanud testamendile kuupäeva ja aastat ning testaator ja tunnistajad
ei ole testamendile üheaegselt alla kirjutanud. Alternatiivse nõude puhul oli hageja seisukohal, et V. Särg ei ole testamendile ise alla kirjutanud.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on kahtlused testamendi võltsitusest ümber lükatud ekspertiisiaktiga. Testament on tehtud kahe tunnistaja juuresolekul, kes on kinnitanud oma allkirjadega testamendi koostamise kuupäeva (10.08.2013) ning pärandaja teoja otsustusvõimelisust ning on selgitanud testamendi koostamise ja allkirjastamise asjaolusid ka tunnistajatena kohtuistungil.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 28. novembri 2014 otsusega T. Kanguri hagi M. Lillemetsa vastu testamendi tühisuse tuvastamiseks rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on 10.08.2013 koostatud testament, millega V. Särg pärandas oma vara kostjale, tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud kodune testament. Tunnistajate U.Fi ja I.Ou kohtuistungil antud ütlustega on tuvastamist leidnud, et testaator teavitas tunnistajaid, et nad on kutsutud tunnistajaks testamendi tegemise juurde ja et testaator avaldab selles oma viimset tahet ning et nad viibisid üheaegselt V. Särje koduse testamendi allkirjastamise juures. U.Fi ütluste kohaselt tuli V. Särg koos S. Lillemetsaga talle laupäeva hommikul kella poole üheksa ajal järgi ning koos sõideti I.Ou poole, kes elab XXX. Seal kirjutas V. Särg testamendile alla, mille järel allkirjastasid dokumendi ka tunnistajad. Tunnistaja I.O avaldas, et enne V. Särje haiglasse minekut käisid V. Särg, S. Lillemets ja U.F tema juures. Vambola Särjel oli paber valmis kirjutatud. Esmalt allkirjastas selle V. Särg, siis U.F ja seejärel I.O. Tunnistaja küsis enne alla kirjutamist, kas V. Särg ikka soovib seda, ning kui viimane oma soovi kinnitas, allkirjastas tunnistaja testamendi. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et teadsid, millele nad alla kirjutavad. V. Särg oli neid informeerinud, et soovib testamenti teha. Mõlemad tunnistajad on kohtuistungil kinnitanud, et V. Särg otsustus- ja teovõimelisena sai aru, et ta kirjutab alla oma testamendile. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate ütluste usaldusväärsuses. Tunnistajate U.Fi ja I.Ou ütlused on leidnud kinnitust ka 23.05.2014 ekspertiisiaktiga nr 14E-DK0059, mille kohaselt kodusele testamendile, mis on koostatud 10.08.2013, on tõenäoliselt alla kirjutanud V. Särg. Kohus nõustus hagejaga, et tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud testamendi vorminõuete hulka kuulub PärS § 23 lg-st 1 tulenevalt kohustus märkida testamendile allkirjastamise kuupäev. Samas ei too sellise vorminõude järgimata jätmine kaasa testamendi tühisust PärS § 88 lg 7 ja TsÜS § 83 lg 1 alusel, kuna tunnistajate ütlustega on tuvastatud, et testament allkirjastati testaatori ja tunnistajate poolt üheaegselt. Lisaks on PärS § 20 lg 3 kohaselt tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud testamendi puhul testaatoril kohustuslik omakäeliselt kirjutada vaid allkiri. Hageja väide, mille kohaselt V. Särg ei saanud 10.08.2013 kodust eemal testamenti tegemas käia, ei leidnud tõendamist. Hageja on soovinud nimetatud asjaolu tõendada tunnistajate J.Ki, T. K ja A.Ki ütlustega. Kohus leidis, et puuduvad tõsikindlad tõendid selle kohta, et V. Särg ei saanud 10.08.2013 hommikul tunnistajate juuresolekul tehtavat kodust testamenti allkirjastada. Tunnistajate J.Ki ja T.K ütlustest nähtub, et pereliikmed jõudsid Vambola juurde umbes kella 9 ja 10 vahel. Seega on ajaliselt võimalik, et V. Särg allkirjastas oma testamendi tunnistajate juuresolekul varahommikul, st poole üheksa-üheksa vahel, nagu on väitud ka testamendile alla kirjutanud tunnistaja U.F. Seega ei ole tuvastamist leidnud PärS § 23 lg-te 1 ja 2 rikkumine, mistõttu ei ole testament tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud alusel, ning hageja nõue testamendi tühisuse tuvastamiseks tulenevalt PärS §-st 23 ja TsÜS § 83 lg-st 1 tuleb jätta rahuldamata.
Kohus jättis rahuldamata ka hageja alternatiivse nõude tuvastada testamendi tühisus tulenevalt dokumendi võltsitusest. Tsiviilasjas on läbi viidud käekirjaekspertiis. Eksperdiarvamuse järgi on 10.08.2013 koostatud V. Särje kodusele testamendile tõenäoliselt alla kirjutanud V. Särg. Eksperdiarvamusele lisatud arvamuse skaala järgi tähendab „tõenäoliselt jaatav“ mh seda, et tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine, on väike. Samuti tuvastas kohus eespool, et V. Särje poolt testamendi allakirjutamine toimus tunnistajate juuresolekul ja tunnistajate ütluste kahtluse alla seadmiseks puudub alus. Seega ei ole tuvastamist leidnud asjaolu, et 10.08.2013 testament oleks allkirjastatud kellegi teise kui V. Särje poolt.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.T. Kangur esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 28. novembri 2014 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kohaldas kohus vääralt PärS § 23 lg-t 1 ja jättis ebaõigesti kohaldamata TsÜS § 83 lg 1. PärS § 23 lg 1 nõue, et testaator märgib koduses testamendis ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta, on vaadeldav testamendi tegemisel olulise vorminõudena, mille järgimata jätmine toob kaasa testamendi tühisuse. Seega ei saa sellise vorminõude rikkumist kõrvaldada tunnistajate ütlustega. Vastasel juhul saaks kõik koduse testamendi vorminõuete rikkumised kõrvaldada tunnistajate ütlustega, mis aga võivad olla väga ebausaldusväärsed, nagu ka praegusel juhul. Vastav vorminõue on sätestatud seetõttu, et hiljem ei saaks olla vaidlustatav testamendile testaatori poolt allkirja kirjutamise aeg ja testamendi allkirjastamine testaatori poolt, ning välistatud peab olema võimalus kasutada testaatori poolt tühjale paberile varasemalt antud allkirja hilisemaks pärimiseks esitatavaks testamendiks; 2) kohaldas kohus vääralt PärS § 23 lg-t 3. Hageja tugines muu hulgas sellele, et tunnistajad ei ole testamendile üheaegselt alla kirjutanud. Kohus ei analüüsinud, kas tunnistajatel oli võimalus jõuda XXX ja XXX tagasi selle aja jooksul, mil teised tunnistajad ja ülejäänud pereliikmed ei olnud veel Laeva talgutele jõudnud. Samuti jättis kohus tähelepanuta asjaolu, et tunnistajad U.F ja I.O on kinnitanud, et V. Särg oli teo- ja otsustusvõimeline testamendi tegemise ajal. Jääb arusaamatuks, mis põhjusel peaksid tunnistajad kinnitama väidetavalt samal hetkel testaatoriga ühes ruumis viibides, et testaator oli teo- ja otsustusvõimeline, mitte aga seda, et testaator on oma viimast tahet avaldades allkirja andes otsuse ja -teovõimeline. Juba ainuüksi see asjaolu viitab üheselt, et testament on koostatud pärast testaatori surma ning tunnistajatelt võeti allkirjad testamendile hiljem. Sellist vorminõude rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada sedavõrd ebausaldusväärsete tunnistajate ütlustega, kes väitsid kohtuistungil, et „Kirjutasin sõna OLI lihtsalt niisama, ei mõelnud, et peaks ON kirjutama“ (U.F) ning et „OLI – kirjutasin eelmise mehe pealt maha“ (I.O); 3) rikkus kohus TsMS § 232 lg-t 1, kuna ei ole tõendeid hinnanud täielikult ja objektiivselt. Tunnistajate V.Ki, R.S ja E.Ki üle kuulamata jätmine põhjendusel, et nad saavad anda ütluseid teistelt isikutelt kuuldu kohta, oli ebaõige ning apellant palub nimetatud isikud tunnistajatena üle kuulata. V.K saab kinnitada, et pärast V. Särje surma ei rääkinud S. Lillemets kordagi sellest, et V. Särg oleks olnud teinud koduse testamendi, vaid kinnitust oleks saanud hageja tunnistaja T.K väide, et „Sirje, kes oli vihase olekuga ja väitis, et teda ja tema pere on kõigest ilma jäetud“. V.K saab ütlusi anda ka selle kohta, millised olid testaatori ja kostja suhted. R.S, kes viibis testaatoriga ühel ajal haiglas, saab anda ütlusi selle kohta, mida testaator oma vara pärimise teemadel rääkis. E.K saab anda ütlusi 10.08.2013 ja selle kohta, mida S. Lillemets talle pärast V. Särje surma ütles ning kõikide osapoolte suhtluse kohta;
4) ei ole kohus põhjendanud, miks ta pidas tunnistajate U.Fi ja I.Ou ütlusi usaldusväärsemaks kui J.Ki, T.K ja A.Ki tunnistusi. Tunnistaja U.Fi ütlused ei ole usaldusväärsed. U.F väitis, et V. Särg oli tunnistajale juba ammu rääkinud, et ta peaks igaks juhuks testamendi tegema, kuigi tegelikkuses oli V. Särg 2008. a teinud notariaalse testamendi. Samuti võeti tunnistaja tema ütluste kohaselt Tartust Aardla tänavalt peale umbes pool 9 hommikul, seejärel sõideti XXX, mis võtab aega umbes 40 minutit, seejärel aeti 10 minutit juttu ning sõideti tagasi. Alates tunnistaja pealevõtmisest kuni tagasi Tartusse toomiseni pidi seega aega kuluma 1,5 tundi ehk tunnistaja oleks pidanud kodus olema kella 10 ajal. Tunnistaja väidab aga, et jõudis koju kell veerand 12. Ajaliselt ei klapi see kuidagi tunnistaja väidetega. Tunnistaja I.Ou ütlused on samuti ebausaldusväärsed; 5) asus kohus seisukohale, et tunnistajate U.Fi ja I.Ou ütlused on leidnud kinnitust ka ekspertiisiaktiga nr 14E-DK0059, mille järgi kodusele testamendile on tõenäoliselt alla kirjutanud V. Särg. Tegemist ei ole tõsikindla väitega, vaid üksnes tõenäosusega. Eksperdi märkuse kohaselt on allkiri lühike ja suhteliselt väheinformatiivne, mistõttu ei ole tugevama arvamuse andmine võimalik. Seega ei ole ekspertiisaktiga üheselt tuvastatud, et allkirja kirjutas V. Särg, ning selle väljaselgitamiseks, kas testamendi allkirjastas V. Särg või keegi teine, pidi tuginema muudele, kaudsetele tõenditele; 6) on hageja väide, et V. Särg ei saanud 10.08.2013 kodust eemal testamenti tegemas käia, tõendanud tunnistajate J.Ki, T.K ja A.Ki ütlustega. Kohus on nentinud, et tunnistajate J.Ki ja T.K ütlustest nähtub, et pereliikmed jõudsid Vambola juurde umbes kella 9 ja 10 vahel, kuid on jõudnud ebaõigele järeldusele, et ajaliselt on võimalik, et V. Särg allkirjastas oma testamendi tunnistajate juuresolekul varahommikul, st poole üheksa-üheksa vahel, nagu on väitnud ka testamendile alla kirjutanud tunnistaja U.F. V. Särg ja S. Lillemets võisid pärast U.Fi tagasitoomist Tartusse jõuda Laeva tagasi alles umbes kella 10.30–11 vahel. Samuti nähtub J.Ki ütlustest, et pärast testaatori matuseid ei maininud S. Lillemets kodust testamenti, vaid oli hoopis vihane, et V. Särg teda ja tema poega kõigest ilma jättis. Arusaamatuks jääb, kuidas on võimalik midagi sellist öelda, arvestades, et S. Lillemets ise väidetavalt koduse testamendi kirjutas. Ka T.K ütlustest nähtub, et oktoobri lõpus pärast V. Särje surma väitis S. Lillemets, et teda on kõigest ilma jäetud. Seega juhul, kui kohus ei rahuldanud hageja nõuet testamendi tühisuse tuvastamiseks vorminõuete rikkumise tõttu, oleks kohus pidanud rahuldama alternatiivse nõude, milles hageja palus tuvastada testamendi tühisus tulenevalt dokumendi võltsitusest. Eelkõige just tunnistajate ütluste pinnalt on tuvastamist leidnud asjaolu, et 10.08.2013 koostatud testamenti ei allkirjastanud ega saanud allkirjastada V. Särg. Testamendi võltsitusele viitab ka asjaolu, et koduse testamendiga pärandas V. Särg kostjale ainult teatud osa oma varast, mis on notariaalses testamendis üles loetletud; 7) rikkus kohus TsMS § 230 lg-t 2, § 436 lg-t 1; § 438 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8. Kohus on rikkunud põhjendamiskohustust, märkides, et hageja nõue ei ole tõendatud, kuid ei ole seda põhjendanud ega viidanud tõenditele, mille alusel kohus sellisele seisukohale jõudis. Samuti ei selgitanud kohus pooltele tõendamiskoormuse jaotust.
5.M. Lillemets vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei vasta seadusele hageja seisukoht, et allkirja kõrval pidi testamendi tegemise kuupäeva ja aasta testamenti märkima testaator isiklikult. PärS § 23, tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testamendi puhul ei pea pärandaja testamendi sisu ise valmis kirjutama (nagu see on omakäelise testamendi puhul, PärS § 24) ega ka kuupäeva isiklikult märkima. Oluline on see, et testament sisaldaks kuupäeva, st et oleks võimalik tuvastada, millal on testament allkirjastatud, ja testaatori allkirja. Seega ei muudaks testamenti tühiseks ka see, kui tõlgendada seadust nii, et pärandaja peab omakäeliselt lisama testamendile ka kuupäeva. Praegusel juhul on testamendi
allkirjastamise juures olnud tunnistajad märkinud oma allkirjade juurde sama kuupäeva, mis tähistab testamendi koostamist (10.08.2013); 2) teeb tunnistaja oma PärS § 23 lg 2 kohase märke peale testaatori poolt allkirja andmist, mistõttu on tunnistaja poolt märke tegemine juba (hetk tagasi) toimunud sündmuse kinnitus ja sõna „oli“ kasutamine on õigustatud; 3) palub vastustaja jätta apellandi taotlus tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata. Kohus rahuldas hageja viie tunnistaja ülekuulamise taotluse. Taotluse R.S ja V.Ki ülekuulamiseks jättis kohus rahuldamata, kuivõrd need isikud saanuks anda vaid ütlusi, mida nad olevat kolmandatelt isikutelt kuulnud ja/või mis ei oleks seotud testamendi tühisuse teemaga. Hageja ei ole esitanud kohtu tegevusele tunnistajate mitteülekuulamise osas TsMS § 333 kohaselt vastuväidet, mistõttu ei saa ta sama sätte lõike 3 järgi tugineda veale kohtu tegevuses ka kohtulahendi peale edasi kaevates. Teiseks ei ole taotlus sisuliselt põhjendatud. Apellatsioonis ei selgitata, kuidas saaksid need tunnistajad tõendada hagi asjaolusid. Asjas ei pea kuulama üle isikuid, kes teavad rääkida vaid midagi inimestevahelistest suhetest. Tunnistaja E.Ki ülekuulamise taotlust ei ole varem esitatud, puudub põhjendus, miks ei taotletud tema ülekuulamist maakohtus, samuti ei oma tähendust, mida väidetavalt rääkis talle protsessiga mitte puutumuses olev isik (S. Lillemets); 4) kahtleb apellant testamendi tegemise juures olnud tunnistajate ütluste usaldusväärsuses, kuid midagi konkreetset esile ei too. Kohus on põhjalikult käsitlenud nende tunnistajate ütluseid ja leidnud, et kohtul puudub alus kahelda tunnistajate ütluste usaldusväärsuses. Tunnistajate J.Ki, T.K ja A.Ki näol on tegemist hageja lähisugulaste ja hõimlasega, seega vaidluse lahendist huvitatud isikutega. Nende ütlused on ilmselt peresiseselt kooskõlastatud. Kui tunnistajate I.Ou ja U.Fi ütlustest tuleneb, et testament allkirjastati 10.08.2013 hommikul, siis püüdsid tunnistajad K väita, et nad kogunesid maale tööd tegema juba 10.08.2013 varahommikul. Isegi kui K olid 10.08.2013 koos testaatoriga (mis ei ole tõendatud), siis ilmselt mitte varahommikust, vaid peale testamendi tegemist. Kuna ka ekspertiis kinnitas, et V. Särg on allkirjastanud ise 10.08.2013 testamendi, siis ei saanud tekkida olukord, kus testaator oleks ise võltsinud testamendi allkirjastamise kuupäeva, sellel puudunuks mõte.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
28.novembri 2014 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud hagi testamendi tühisuse tuvastamiseks rahuldamata.
7.1.Põhjendamatu on apellandi seisukoht, et maakohus kohaldas ebaõigesti PärS § 23 lg-t 1 ja lg-t 3. PärS § 23 lg-st 1 tuleneb, et pärast testamendile allakirjutamist märgib testaator ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Käesoleval juhul on testamendi tegemise kuupäevaks märgitud 10.08.2013 (t.l 8) ning U.F ja I.O, kes viibisid testamendi tegemise juures, on samuti märkinud testamendi tegemise kuupäevaks 10.08.2013. Lisaks on U.F ja I.O tunnistajatena ülekuulamisel kinnitanud, et nad kirjutasid testamendile all vahetult pärast V. Särje poolt testamendile allkirja andmist.
PärS § 25 lg 2 sätestab, et kui koduses testamendis ei ole märgitud selle tegemise kuupäeva ega aastat ning ka muul viisil ei ole võimalik tuvastada testamendi tegemise aega, on testament tühine. Kuna testamendi tegemise aeg on tuvastatav tunnistajate U.Fi ja I.Oi ütluste ja nende poolt testamendi tegemise aja märkimisega testamendile, siis ainuüksi see, et testaator ei märkinud ise testamendile selle tegemise kuupäeva, ei too kaasa testamendi tühisust. PärS § 23 lg-st 3 tuleneb nõue, et pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Testamendist (t.l 8) nähtuvalt on sellele pärast V. Särje poolt allakirjutamist kirjutanud alla tunnistajad U.F ja I.O ning seda asjaolu kinnitasid U.F ja I.O ka maakohtu istungil. Üksnes sellest, et tunnistajad on märkinud testamendile „Vambola Särg oli teo- ja otsustusvõimeline testamendi tegemise ajal“ ning mitte seda, et „Vambola Särg on teo- ja otsustusvõimeline testamendi tegemise ajal“ ei saa järeldada, et testament on tehtud pärast testaatori surma. Apellandi sellekohane väide on paljasõnaline. Pealegi on tunnistajad U.F ja I.O testamendile allakirjutamise asjaolusid usutavalt maakohtus selgitanud.
7.2.Õige on maakohtu järeldus, et tunnistajate U.Fi ja I.Ou ütlused on kooskõlas eksperdi arvamusega (t.l 61-63), mille kohaselt 10.08.2013 koostatud V. Särje kodusele testamendile on tõenäoliselt alla kirjutanud V. Särg. Ekspertiisiakti põhjendavast osast nähtuvalt on nii vaidlustatud allkiri kui ka V. Särje võrdlusallkirjad lühikesed ja suhteliselt väheinformatiivsed. Samas on eksperdid leidnud, et vaidlustatud materjal võimaldab ekspertiisi teostada. Vaidlustatud allkirja ja võrdlusallkirjade tunnused moodustavad ühtse käekirjatunnuste kogumi, mis on aluseks arvamusele. Lisaks nähtub arvamusele lisatud arvamuste skaalalt (t.l 65), et „tõenäoline jaatav“ tähendab muu hulgas seda, et tõenäosus, et allkirja kirjutajaks on keegi teine isik, on väike. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud apellandi seisukoht, et vaidlustatud allkirja suhteline väheinformatiivsus seab arvamuse usaldusväärsuse kahtluse alla.
7.3.Põhjendatud ei ole apellandi väide, et maakohus on tõendite hindamisel eiranud TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise nõuet ning ei ole oma järeldusi TsMS § 442 lg 8 kohaselt põhjendanud. Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt on peamine etteheide maakohtule selles, et maakohus on põhjendamatult eelistanud tunnistajate U.Fi ja I.Ou ütlusi ning jätnud tunnistajate J.Ki, T.K ja A.Ki ütlused kui ebausaldusväärsed kõrvale. Ringkonnakohus apellandi selle seisukohaga ei nõustu. Maakohus on õigesti leidnud, et tunnistajate U.Fi ja I.Ou ütlused testamendi tegemise asjaolude kohta 10.08.2013 on omavahel kooskõlas ning ühtivad eksperdi arvamusega (maakohtu otsuse p 15). Maakohtu menetluses ega apellatsioonkaebuses ei ole apellant esile toonud mingeid asjaolusid, millest saaks järeldada, et tunnistajad võisid anda tõele mittevastavaid ütlusi. Üksnes sellest, et tunnistaja U.Fi ütlused pärast testamendi allkirjastamist koju jõudmise kellaaja osas ei ole apellandi arvates õiged, ei tähenda seda, et tunnistaja ütlused testamendi allkirjastamise asjaolude kohta (PärS § 23) oleksid ebaõiged. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et tunnistaja U.Fi ütlustest ei nähtu, kas ta läks pärast Tartusse jõudmist kohe koju või mitte. Põhjuseid tunnistaja I.Ou ütluste ebausaldusväärsuse kohta ei ole apellatsioonkaebuses märgitud. Apellandi väide ringkonnakohtu istungil, mille kohaselt võis S. Lillemets mõjutada tunnistajaid U.Fi ja I.Out apellandi menetluslikku positsiooni välistavaid ütlusi andma, on paljasõnaline. Samuti on õige maakohtu seisukoht, et tunnistajate J.Ki, T.K ja A.Ki ütlused ei välista seda, et enne nende jõudmist 10.08.2013 V. Särje elukohta oli V. Särg jõudnud testamendi U.Fi ja I.Ou
juuresolekul allkirjastada. Arvestada tuleb ka seda, et tunnistajad J.K, T.K ja A.K andsid ütlusi enam kui aasta pärast testamendi tegemist 10.08.2013 ning nad ei tarvitsenud 10.08.2013 sündmusi kellaajaliselt täpselt mäletada. Tunnistajate J.Ki ja T.K ütlusi, mille kohaselt olevat S. Lillemets väitnud pärast testaatori surma, et tema ja ta pere on kõigest ilma jäetud, ei kinnita teised tõendid ega lükka ümber eksperdi arvamust ning tunnistajate U.Fi ja I.Ou ütlusi testamendi allkirjastamise kohta 10.08.2013.
7.4.Põhjendatud ei ole apellandi väide, et maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata tema taotluse V.Ki ja R.S tunnistajatena ülekuulamiseks. TsMS § 238 lg-st 1 tulenevalt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise, millel on asjas tähtsust. Nähtuvalt asja materjalidest ei ole apellant küllaldaselt põhjendanud (TsMS § 236 lg 3), millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib V.Ki ja R.St tunnistajatena üle kuulata ning seetõttu jättis maakohus apellandi nimetatud taotluse õigesti rahuldamata.
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.