XXX avaldus XXX kasutuskorra kindlaksmääramiseks ja märke kandmiseks kinnistusraamatusse
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: XXX(isikukood XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Vesse Võhma ja Maria Tammesalu Puudutatud isikud: XXX(isikukood XXX), XXX(isikukood XXX), XXX(isikukood XXX), XXX(isikukood XXX), lepinguline esindaja Maarika XXX, Andres XXX (isikukood XXX) ja Tallinna linn (Tallinna linnavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja Angela XXX
Asja läbivaatamine
Ärakuulamisel 14. aprillil 2015, kus osalesid avaldaja lepingulised esindajad vandeadvokaat Vesse Võhma ja Maria Tammesalu ning puudutatud isikud XXX, XXXja tema lepinguline esindaja Maarika XXX, Andres XXX ja Tallinna linna lepinguline esindaja Angela XXX
RESOLUTSIOON
Rahuldada avaldus. Määrata elamu asukohaga Tallinnas XXX(ehitisregistri kood XXX) ruumide, mis ole ühegi korteriomandi reaaloda, kasutuskord järgmiselt:
2.1.korteriomandi, mille reaalosa on korter 1 (registriosa nr XXX), igakordse omaniku kasutusse jäävad keldriruumid 12, 16 ja 17 suurusega 36,4 m2 vastavalt lisas 1 toodud keldrikorruse plaanile ja pööninguruum suurusega 13,2 m2 vastavalt lisas 2 toodud pööningukorruse plaanile;
2.2.korteriomandi, mille reaalosa on korter 1 (registriosa nr XXX), igakordne omanik tagab kaasomanikele juurdepääsu keldriruumis 15 asuvasse katlamajja läbi keldriruumi 12 vastavalt lisas 1 toodud keldrikorruse plaanile;
2.3.korteriomandi, mille reaalosa on korter 1A (registriosa nr XXX), igakordse omaniku kasutusse jääb keldriruum 14 suurusega 24,2 m2 vastavalt lisas 1 toodud keldrikorruse plaanile;
2-14-50823 korteriomandi, mille reaalosa on korter 1A (registriosa nr XXX), igakordse omaniku kasutusse jääb esimese korruse ruum suurusega 1,1 m2 vastavalt lisas 3 toodud esimese korruse plaanile;
2.5.korteriomandi, mille reaalosa on korter 3 (registriosa nr XXX), igakordse omaniku kasutusse jäävad keldriruumid 8 ja 9 suurusega 34,5 m2 vastavalt lisas 1 toodud keldrikorruse plaanile;
2.6.korteriomandite, mille reaalosad on korterid M1 (registriosa nr XXX), M2 (registriosa nr XXX) ja M3 (registriosa nr XXX), igakordse omaniku kasutusse jäävad keldriruumid 18 ja 19 suurusega 52,4 m2 vastavalt lisas 1 toodud keldrikorruse plaanile;
2.7.korteriomandi, mille reaalosa on korter 5 (registriosa nr XXX), igakordse omaniku kasutusse jääb keldriruum 10 suurusega 16,5 m2 vastavalt lisas 1 toodud keldrikorruse plaanile ja pööninguruum suurusega 78,8 m2 vastavalt lisas 2 toodud pööningukorruse plaanile;
2.8.korteriomandi, mille reaalosa on korter 5 (registriosa nr XXX), igakordse omaniku kasutusse jääb kolmanda korruse ruum suurusega 4,1 m2 vastavalt lisas 4 toodud kolmanda korruse plaanile.
2.9.korteriomandi, mille reaalosa on korter 6 (registriosa nr XXX), igakordse omaniku kasutusse jääb keldriruum 13 suurusega 29,2 m2 vastavalt lisas 1 toodud keldrikorruse plaanile ja pööninguruum suurususega 69,6 m2 vastavalt lisas 2 toodud pööningukorruse plaanile;
2.10.korteriomanike ühiskasutusse jäävad keldriruumid suurusega 17,2 m2 vastavalt lisas 1 toodud keldrikorruse plaanile;
2.11.korteriomanike ühiskasutusse jäävad pööninguruumid suurusega 42,2 m2 vastavalt lisas 2 toodud pööningukorruse plaanile. Kohustada puudutatud isikuid andma järgmised nõusolekud kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 kirjeldatud kasutuskorra kohta kinnistusraamatu vastava registriosa III jakku märkuse kandmiseks ja asendada nõusolekud käesoleva kohtumäärusega:
3.1.XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.2.XXX(isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX ja XXX;
3.3.XXX(isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.4.XXX (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;
3.5.Tallinna linn nõusolek märkuse kandmiseks registriosadesse nr XXX, XXX ja XXX. Kohtumääruse lahutamatuks lisadeks on esimese ja kolmanda korruse ning keldri-ja pööningukorruse plaanid kokku neljal lehel. Võtta asja materjalide juurde kinnistusraamatu väljavõtte XXX kohta ja väljavõtte kinnistul asuvate elamute kohta. Jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku XXX kanda, välja arvatud avaldaja kohtuvälised kulud, mis on tekkinud enne 11. detsembrit 2014, mis jäävad avaldaja enda kanda. Rahuldada avaldaja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõista puudutatult isikult XXX(isikukood XXX) avaldaja
2 (10)
2-14-50823
XXX(isikukood XXX) kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 695,56 eurot (lepingulise esindaja kulu 670,56 eurot ja riigilõiv 25 eurot). Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse.
MENETLUSE KÄIK
1.XXX(avaldaja) esitas 3. aprillil 2014 avalduse Tallinnas aadressil XXX asuva elamu kasutuskorra kindlaksmääramiseks ja märke kandmiseks kinnistusraamatusse. Kohus võttis avalduse menetlusse 7. aprilli 2014. aasta määrusega, kaasas menetlusse puudutatud isikud ning küsis avalduse kohta nende seisukohad.
2.Oma seisukohad avaldusele esitasid 22. aprillil 2014 Tallinna linn (puudutatud isik VI),
24.aprillil 2014 XXX(puudutatud isik IV) ning 7. mail 2014 XXX(puudutatud isik I) ja XXX(puudutatud isik II). Avaldaja esitas vastuseks neile arvamuse 11. juulil 2014. Täiendavad seisukohad esitasid 1. septembril 2014 puudutatud isik VI ning 4. septembril 2014 puudutatud isikud I, II ja IV, samuti avaldaja. Vastused eeltoodule esitasid 15. septembril 2014 puudutatud isik IV ja avaldaja ning 16. septembril 2014 puudutatud isik V.
3.Avaldaja esitas 18. detsembril 2014 kompromissiettepaneku, millele puudutatud isik IV esitas vastuväited 23. detsembril 2014. Avaldaja esitas 9. jaanuaril 2015 täpsustatud kompromissiettepaneku, millele andsid oma nõusoleku 13. jaanuaril 2015 puudutatud isikud V ja VI, 15. jaanuaril 2015 puudutatud isik I ja 16. jaanuaril 2015 puudutatud isik II. Puudutatud isik IV esitas 22. jaanuaril 2015 oma vastuväited avaldaja täiendatud kompromissiettepanekule ning 27. märtsil 2015 oma kompromissiettepaneku. Menetluskulude nimekirjad esitasid
16.aprillil 2015 puudutatud isik IV ja 17. aprillil 2015 avaldaja.
4.Kohus kuulas menetlusosalised ära 11. detsembril 2014 ja 14. aprillil 2015.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Avaldajale kuulub korteriomand asukohaga XXX(registriosa nr XXX). Avaldaja taotleb määrata kindlaks Tartu Maakohtu kinnistusosakond registriosadesse nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX kantud korteriomandite, mis kõik asuvad XXX, Tallinn, kaasomandi kasutuskord koos vastavate märgete tegemisega kinnistusraamatusse järgnevalt: 1) korter 1 igakordse omaniku kasutusse jäävad keldriruumid 12, 16 ja 17 suurusega 36,4 m2 vastavalt lisas 1 toodud keldrikorruse plaanile ja pööninguruum suurusega 13,2 m2 vastavalt lisas 2 toodud pööningukorruse plaanile; 2) korter 1 igakordne omanik tagab kaasomanikele juurdepääsu keldriruumis 15 asuvasse katlamajja läbi keldriruumi 12 vastavalt lisas 1 toodud keldrikorruse plaanile; 3) korter 1A igakordse omaniku kasutusse jääb keldriruum 14 suurusega 24,2 m2 vastavalt lisas 1 toodud keldrikorruse plaanile;
3 (10)
2-14-50823 4) korter 1A igakordse omaniku kasutusse jääb esimese korruse ruum suurusega 1,1 m2 vastavalt lisas 3 toodud esimese korruse plaanile; 5) korter 3 igakordse omaniku kasutusse jäävad keldriruumid 8 ja 9 suurusega 34,5 m2 vastavalt lisas 1 toodud keldrikorruse plaanile; 6) korterite M1,M2,M3 igakordse omaniku kasutusse jäävad keldriruumid 18 ja 19 suurusega 52,4 m2 vastavalt lisas 1 toodud keldrikorruse plaanile; 7) korter 5 igakordse omaniku kasutusse jääb keldriruum 10 suurusega 16,5 m2 vastavalt lisas 1 toodud keldrikorruse plaanile ja pööninguruum suurusega 78,8 m2 vastavalt lisas 2 toodud pööningukorruse plaanile; 8) korter 5 igakordse omaniku kasutusse jääb kolmanda korruse ruum suurusega 4,1 m2 vastavalt lisas 4 toodud kolmanda korruse plaanile. 9) korter 6 igakordse omaniku kasutusse jääb keldriruum 13 suurusega 29,2 m2 vastavalt lisas 1 toodud keldrikorruse plaanile ja pööninguruum suurususega 69,6 m2 vastavalt lisas 2 toodud pööningukorruse plaanile; 10) kaasomanike ühiskasutusse jäävad keldriruumid suurusega 17,2 m2 vastavalt lisas 1 toodud keldrikorruse plaanile; 11) kaasomanike ühiskasutusse jäävad pööninguruumid suurusega 42,2 m2 vastavalt lisas 2 toodud pööningukorruse plaanile.
6.Avaldaja leiab, et kasutuskorra kindlaksmääramine on esitatud kõigi kaasomanike huvides. Avaldaja palub jätta avaldaja kantud menetluskulud pärast 11. detsembrit 2014 puudutatud isiku IV kanda. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on avaldaja kandnud õigusabikulusid kokku summas 2 533 eurot, sh lepingulise esindaja kulu 2 508 eurot (19 h eest tunnihinnaga 132 eurot) ja riigilõiv 25 eurot – kokku 2 533 eurot. Avaldaja kinnitab, et 11. detsembri 2014 ärakuulamisel kokkulepitud kompromissi koostamise kulud summas 528 eurot jagatakse korteriomanike vahel võrdselt. Avaldaja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ja avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane. Avaldaja arvates põhjendatud jätta kõik puudutatud isiku IV õigusabikulud tema enda kanda.
7.Puudutatud isikule I ja II kuulub korteriomand XXX(registriosa nr XXX). Puudutatud isikud I ja II on nõus avaldaja kasutuskorra ettepanekuga.
8.Puudutatud isikule III kuuluvad korteriomandid XXXja XXX(registriosad nr XXX XXX). Puudutatud isik III on põhimõtteliselt nõus avaldaja kasutuskorra ettepanekuga. Samas on ta seisukohal, et kasutuskorra määramisel ja pööningu jagamisel, tuleks arvestada ka korteriga nr 7, mis asub samal kinnisasjal aga kõrvalmajas).
9.Puudutatud isikule IV kuulub korteriomand XXX(registriosa nr XXX). Puudutatud isik IV vaidleb avaldaja kasutuskorra ettepanekule vastu. Puudutatud isik IV toob esile, et pööningu kasutuskorra määramisel peaks lähtuma tema huvist vältida korteri peal liikumist. Ta leiab, et elamu kasutuskord tuleb sõlmida järgmiselt: Ruumide jaotuse põhimõte 3.1 I korruse korteriomanikud saavad võimalikult palju keldriruume kasutusse ja vastavalt III korruse korteriomanikud saavad õiguse pööningul olevate ruumide kasutusõiguse. 3.2 Korteriomanikel on õigus muuta ruumide kasutusotstarvet nii pööningul kui ka keldris vastavalt EV ehituseadusele. Ruumide kasutusõigus keldris vastavalt lisa nr.1 joonisele
4 (10)
2-14-50823 4.1 Korter 1 igakordsel omanikul on õigus kasutada ruume nr. 12, 16, 17 – kokku 36,4 m2 lubades teenindava juurdepääsu mõõdikutele ja soojussõlme.
4.2.Korter 1 A igakordsel omanikul on õigus kasutada ruumi nr. 14 – kokku 24,2 m2 lubades juurdepääsu mõõdikutele.
4.3.Korter 3 igakordsel omanikul on õigus kasutada ruume nr. 8 ja 9 ja kokku 34,5 m2.
4.4.Korter 5 igakordsel omanikul on õigus kasutada ruumi nr. 10 suurusega 16,5 m2.
4.5.Korter 6 igakordsel omanikul on õigus kasutada ruumi nr. 13 – suurusega 29,2 m2. 4.6 Mitteeluruumide M2 ja M3 igakordsel omanikul on õigus kasutada ruume M1, 18, 19 kokku 52,4 m2.
5.Ruumide kasutusõigus I ja III korruse koridorides vastavalt lisadele nr. 2 ja 3. 5.1 Korter 1 A igakordsel omanikul on õigus kasutada koridori ühispinda 1,1 m2, mis on varajasemalt kokku ehitatud korteriga. Joonisel lisa nr. 2 I korruse pindade jaotus ja ruum nr.1A3.
5.2.Korter 5 igakordsel omanikul on õigus kasutada koridori ühispinda 4,1 m2, mis on varajasemalt kokku ehitatud korteriga. Joonisel lisa nr. 3 kolmanda korruse pindade jaotus ja ruum nr. 303.
6.Pööningu pinna jagamine vastavalt lisale nr 4: 6.1 Korter 5 igakordsel omanikul on õigus kasutada kogu oma korteripealset pinda (ala nr.1) lubades juurdepääsu valgusšahti ja katuseluugi teenindusele. 6.2 Korter 6 igakordsel omanikul on õigus kasutada kogu oma korteripealset pinda (ala nr.4) lubades juurdepääsu valgusšahti teenindusele. 6.3 Korteri nr.5 pealne pööningupind ala nr.5 jääb korterite 5 ning 6 ühiskasutusse. 6.4 Pööningul asuv valgusšahti ümbruse ala nr.2 jääb korter 5 kasutusse ja ala nr.3 jääb korter 6 kasutusse.
6.5.Korter 5 ja 6 igakordsel omanikul on õigus muuta pööningul ruumide kasutusotstarvet vastavalt EV ehitusseadusele vastutades ainuisiklikult kasutusotstarbe muutmise kulude eest.
10.Puudutatud isik IV leiab, et iga menetlusosalise menetluskulud peaks jääma tema enda kanda. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on puudutatud isik IV kandnud õigusabikulu summas 1 320 eurot (lepingulise esindaja osutatud õigusabi 16,5 h eest tunnihinnaga 80 eurot). Puudutatud isik IV on seisukohal, et avaldaja poolt esitatud kulud peaksid jääma tema enda kanda. Puudutatud isik IV märgib, et kuigi ärakuulamisel lepiti kokku, et kompromissi koostamise kulud kannab korteriühistu ning selleks jagatakse kulud omakorda korteriomanike vahel võrdselt, siis kuna reaalselt kompromissi ei allkirjastatud, ei ole ka õige neid kulusid korteriomanikelt nõuda.
11.Puudutatud isikule V kuulub korteriomand Pikk tänav 64–6 (registriosa nr XXX). Puudutatud isik V on nõus avaldaja kasutuskorra ettepanekuga.
12.Puudutatud isikule VI kuuluvad korteriomandid, mille reaalosadeks on XXX korterid M1 (registriosa nr XXX), M2 (registriosa nr XXX) ja M3 (registriosa nr XXX). Puudutatud isik VI on üldjoontes nõus avaldaja kasutuskorra ettepanekuga. Avaldaja ei ole kasutuskorra ettepanekus arvestanud ruumiga M1. Puudutatud isik VI leiab, et nimetatud ruum tuleb kasutuskorra määramisel arvesse võtta (ruum M1 asub samal kinnisasjal kõrvalmajas).
5 (10)
2-14-50823
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kohus kuulas ära menetlusosalised, tutvus nende väidete ja asjas kogutud tõenditega ning leiab, et elamu kasutuskorda tuleb määrata vastavalt avaldaja ettepanekule. Menetluskulud jäävad osaliselt puudutatud isiku IV kanda vastavalt avaldaja taotluses märgitud ulatusele.
14.Avaldaja taotleb kaasomandis oleva Tallinnas aadressil XXX asuva elamu (ehitusregistri kood XXX, edaspidi „elamu”) kasutuskorra määramist. Sellise avalduse lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 2 järgi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vaidlust ei ole selles, et menetlusosalised on korteriomanditeks jagatud kinnisasja (katastritunnus XXX) korteriomanikud (I kd tl 18). Avaldus puudutab elamus asuvate selliste ruumide kasutamist, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks.
15.Kaasomandis oleva asja kasutamist reguleerib asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1, mis sätestab, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. AÕS § 72 lg 5 esimese lause kohaselt on igal kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Sama sätte teine lause näeb ette, et kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kui mõni kinnisasja kaasomanik keeldub kaasomandi kasutuskorra kokkulepet sõlmimast või muutmast, siis võib iga kaasomanik nõuda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtumenetluses ning kohtuotsus kasutuskorra kindlaksmääramise kohta asendab tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 järgi kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduse (vt Riigikohtu 26. septembri 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p 15 neljas lõik ja selles viidatud 18. jaanuari 2011. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-10, p 11;
17.aprilli 2008. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-08, p 13, ning 8. veebruari 2006. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-05, p 23). Kohtul on kasutuskorra määramisel lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades kõigi oluliste asjaoludega (vt ka Riigikohtu 23. veebruari 2011. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-172-10, p 12; 17. aprilli 2008. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-08, p 13; 8. veebruari 2006. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-05, p 42, ja 16. aprilli 2003. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3103, p 14). Kohus saab võtta arvesse ka puudutatud isikute ettepanekuid kasutuskorra osas (Riigikohtu 8. mai 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-13, p 12 teine lõik). Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel siiski seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (Riigikohtu 8. mai 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-13, p 14), st kohus ei ole ka seotud avaldaja või teiste menetlusosaliste taotletud kasutusviisidega (Riigikohtu
23.veebruari 2011. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-172-10, p 12 kolmas lõik). Kaasomandi kasutuskord peab olema kooskõlas seadustega ning heade kommetega (Riigikohtu
16.veebruari 2011. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-10, p 15 teine lõik).
16.Avalduse kohaselt on varasemad korteriomanikud sõlminud 2008. aastal kasutuskorra kokkuleppe (I kd tl 9-11), mis ei ole notariaalselt vormistatud ja mida täideti kuni 2012. aastani. Korteriomanikud ei ole kasutuskorra osas hilisemalt omavahel kokkuleppele jõudnud. Oma ettepanekud koos plaanidega kasutuskorra osas on kohtule esitanud avaldaja (vt plaanid II kd tl 9–12) ja puudutatud isik IV (plaanid II kd tl 92–95). Kohus lähtub plaanidest, mis on esitatud kohtule kõige hilisemalt. Teised korteriomanikud on teatanud, et on nõus avaldaja kasutuskorra ettepanekuga, v.a puudutatud isik IV. Avaldaja ja puudutatud isiku IV kasutuskorra
6 (10)
2-14-50823 ettepanekud erinevad vaid pööningukorruse osas. Keldrikorruse, esimese ja kolmanda korruse kasutuskorra ettepanekud ühtivad ning nende osas menetlusosalistel vaidlus puudud. Tulenevalt sellest määrab kohus keldrikorruse, esimese ja kolmanda korruse kasutuskorrad vastavalt menetlusosaliste ühistele seisukohtadele. Kohtu hinnangul vastab taotletud kasutuskord kõnealuses osas kõigi kaasomanike ühistele huvidele, on kooskõlas seaduse ja heade kommetega.
17.Vaidlus on menetlusosalistel – eelkõige puudutatud isikul IV teiste korteriomanikega – pööningul asuvate ruumide kasutusõiguse üle. Puudutatud isiku IV kasutuskorra ettepaneku kohaselt on pööningu kasutamise õigus jagatud korteri nr 5 (praegune omanik puudutatud isik IV) ja korteri nr 6 (praegune omanik puudutatud isik VI) igakordse omaniku vahel. Mõlemad viidatud korterid asuvad kolmandal korrusel, st vahetult pööningu all. Puudutatud isik IV toob välja, et tema huvi pööningu jagamiseks taotleval viisil seisneb selles, et tema korteri peal keegi ei käiks, kuna lagi võib hakata pragunema. Vastavalt avaldaja esitatud kasutuskorra ettepanekule on pööningu üks osa jäetud kõigi kaasomanike ühiskasutusse katuseluugi ja valgusšahti teenindamiseks ning ruum trepikoja peal korteri nr 1 (avaldaja) igakordse omaniku ainukasutusse. Ülejäänud osas on pööningu kasutamise õigus jagatud korterite nr 5 ja 6 omanike vahel. Kohus nõustub esmalt avaldaja ettepanekuga jätta katuseluugi ja valgusšahti teenindamiseks vajalik pööningu ala kaasomanike ühiskasutusse. Puudutatud isiku IV toodud seisukoht oma huvide kohta ei kaalu üles teise korteriomaniku või korteriühistu õigust vajadusel pääseda katusele. Kohus ei saa kasutuskorra määramisel kohustada korteriomanikke muutma katuseluugi asukohta (I kd tl 202–203 katuseluugi võimalikud asukohad). Sarnaselt on vajalik juurdepääs elamu trepikoja kohal asuva valgusšahti teenindamiseks. Kohus arvestab ka sellega, et teised korteriomanikud ei ole nõustunud puudutatud isiku IV kasutuskorraettepanekuga, aga toetavad samas avaldaja taotlust. Kuigi vähemuse huvi tuleb kasutuskorra määramisel arvestada, siis ei kaalu puudutatud isiku IV esile toodud huvi üles teiste korteriomanike huve ega vastaks piisaval määral praegu ühiskasutuses olevate ruumide kasutusõiguse jaotusele mõistlikus suhtes lähtudes korteriomanike kaasomandiosa suurustest (vt selle kohta pikemalt järgmine punkt). Puudutatud isiku IV esile toodud probleemid teatavas vanuses maja kandekonstruktsioonide ja vahelagede vastupidavuse osas on võimalik lahendada muul viisil, eelkõige neid konstruktsioone vajadusel parandades või tugevdades. Kohtu hinnangul tuleks seda teha sõltumata sellest, kelle kasutuses on vastavad ruumid kasutuskorra alusel, sest igal kaasomanikul on õigus nõuda kaasomandi eseme hoidmist kohases ja kasutamist võimaldavas seisukorras.
18.Viimasel ärakuulamisel avaldasid puudutatud isikud III ja VI, et kasutuskorra määramisel tuleb lisaks arvestada nendele kuuluvate ruumidega (vastavalt korterid nr 7 ja M1), kuivõrd avaldaja kasutuskorra ettepanek ei arvesta nende ruumidega (avaldaja arvutused II kd tl 4). Tulenevalt AÕS § 71 lg-test 2 ja 3 teostatakse üldjuhul asja kasutamist vastavalt mõttelise osa suurusele kaasomandist. Kaasomandis oleva asja kasutuskord ei pea siiski alati vastama täpselt omandi kuuluvuse suhtarvule, kuid peab lähtuma võimalikult õiglasest lahendusest ja jääma sellistesse piiridesse, mis on kaasomandi osade suurusi ning asja optimaalset kasutusviisi (nt ruumide juba olemasolevaid vaheseinu ja paigutust) arvesse võttes mõistlik. Elamu korteriomanike mõtteliste osade järgi arvutatud osakaalud ja pindalad on avaldaja ettepaneku ning kohtu arvutuste järgi erinevad järgmiselt:
avaldaja kohtu korter (praegune andmed andmed (m2) (m2) omanik)
osakaal kohtu andmetel (%)
kasutusse suhtarv kasutusse saadava (korterite pinna ja kasutusse saadav pinna saadava pinna pind osakaal osakaalude (m2) (%) jagatis)
7 (10)
2-14-50823 1 (avaldaja) 1A (PI 1 ja 2) 3 ja 7 (PI 3)
5 (PI 4)
6 (PI 5)
M1,M2,M3 (PI 6)
68,4 30,4 48,6 115,9 99,8 259,9
68,4 30,4 62,3 115,9 99,8 270,3 647,1
10,570 4,698 9,628 17,911 15,423 41,771
49,6 25,3 34,5 99,4 98,9 52,4 360,1
13,774 7,026 9,581 27,603 27,465 14,552
0,7251 0,8322 0,5538 0,8576 0,9910 0,1939
19.Kohus järeldab toodud arvutustest, et korterite nr 7 ja M1 ruumide pindaladega arvestamisel kasutuskorra määramisel ei teki olulisi muudatusi pindade kasutamise õiguse suhtarvudes võrreldes avaldaja esitatud kasutuskorra ettepanekuga. Samas kohus ei pea mõistlikuks pööningukorruse üleliigset tükeldamist väikesteks osadeks kaasomanike vahel, kuivõrd see võib takistada pööningukorruse optimaalset kasutamist. Keldris juba olemasolevad vaheseinad ja väljakujunenud kasutuskord ei võimalda mõistlikult ka keldriruumide arvel kirjeldatud ebakõla vähendada. Avaldaja kasutuskorra ettepanek on seetõttu kohtu hinnangul mõistlik ja õiglane ka nende arvutuste tulemusel, mis võtavad lisaks arvesse kortereid nr 7 ja M1. Puudutatud isiku IV ettepanek seevastu kalduks eelkõige tema enda kasuks oluliselt kõrvale kasutuskorra alusel korteriomaniku kasutusse antava ja tema kaasomandiosale vastava pinna vastavusest. Kohus selgitas menetlusosalistele, et kui ühe kaasomaniku ainukasutusse jääb suurem osa kaasomandi esemest kui tema kaasomandi mõtteline osa, siis saavad teised kaasomanikud nõuda temalt kaasomandi mõttelisest osast suurema pinna kasutamise tõttu saadud kasutuseelise hüvitamist, v.a juhul, kui see oleks vastuolus hea usu põhimõttega AÕS § 71 lg 2 alusel (vt Riigikohtu 20. detsembri 2010. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-10, p 14;
16.veebruari 2011. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-10, p 13, ja 23. veebruari 2011. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-172-10, p 13). Kohus ei lahenda käesolevas menetluses vastavat hüvitise nõuet, sest sellekohast avaldust ei ole esitatud. Eelneva põhjal määrab kohus elamu kasutuskorra vastavalt avaldaja poolt esitatule (II kd tl 9–12).
20.Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 15 lg 1 p 2 näeb ette, et kinnistusregistriosa kolmandasse jakku kantakse muu hulgas ka muud märkmed omandi kohta. Kasutuskorra siduvaks muutumine kinnistute igakordsetele omanikele saab toimuda KRS § 341 lg 1 ja lg 8 ning AÕS § 63 lg 1 p 4, § 631 lg 7 ja § 79 lg 12 ja alusel kinnistusraamatusse märkuse kandmisega. TsÜS § 68 lg 5 näeb ette, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Eelneva põhjal tuvastab kohus elamu korteriomanike kohustuse anda nõusolekud kohtu määratud kasutuskorra kohta kinnistusraamatusse kannete tegemiseks. Kinnisasja kaasomanike vahelised kaasomandi valdamist, kasutamist ja lõpetamist puudutavad kokkulepped kehtivad AÕS § 79 lg 2 järgi kaasomanike õigusjärglaste suhtes, kui need on kantud märkusena kinnistusraamatusse (Riigikohtu 13. veebruari 2007. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-07, p 15). Eelneva põhjal tuvastab kohus kõigi menetlusosaliste kohustused anda nõusolekud kohtu määratud kasutuskorra kohta kinnistusraamatusse kande tegemiseks.
21.Kohus selgitab, et kaasomandi kasutuskorra järgimist saab kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja § 108 alusel, samuti on võimalik nõuda kasutuskorra rikkumise lõpetamist AÕS § 79 lg 2 alusel. Kaasomandi kasutuskorra rikkumisega tekitatud kahju tuleb hüvitada VÕS § 115 ning § 127 jj alusel (Riigikohtu
16.veebruari 2011. aasta määrus tsiviilasjas 3-2-1-149-10, p 15 kolmas lõik).
22.TsMS § 478 lg 4 näeb ette, et hagita menetluses tehtav määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, 8 (10)
2-14-50823 kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Tehingu tegemiseks nõusoleku või heakskiidu andnud või isiku tahteavalduse asendanud määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.
23.Kohus lisab kohtumäärusele esimese ja kolmanda korruse ning keldri-ja pööningukorruse plaanid, mis on kohtumääruse lahutamatud lisad (II kd tl 9-12). Kohus võtab asja materjalide juurde kinnistusraamatu väljavõtte XXX kohta (I kd tl 18), väljavõtte kinnistul asuvate elamute kohta (II kd tl 150). Kuivõrd kohus lähtub kõige hilisemalt menetlusosaliste poolt esitatud plaanidest, siis jäävad varasemalt esitatud kasutuskorra ettepanekutega esitatud plaanid ja arvutuskäigud (I kd tl 12-16, 56-58, 120-121, 191-194 ja II kd tl 63–64) ning muud plaanid (I kd tl 121a-136) TsMS § 238 lg 1 p 2 ja lg 5 alusel arvestamata.
24.Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg 1 alusel 3 500 eurot.
25.Vastavalt avaldaja taotlusele jätab kohus puudutatud isiku IV kanda menetluskulud, mis on tekkinud pärast 11. detsembrit 2014. Kohus nõustub avaldajaga, et puudutatud isik IV ei kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt kui ta esmalt avaldas nõustumuse ärakuulamisel saavutatud kokkuleppega, aga hiljem sellest taganes. TsMS § 477 lg 5 ja TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus kompromissi koostamise kulud puudutatud isiku IV kanda. Lisaks jäävad tema kanda samadel kaalutlustel kohtukulud, st avalduse esitamisel tasutud riigilõiv.
26.Kohus määrab hüvitatavad menetluskulud kindlaks rahaliselt. Avaldaja esindaja tasumäär 132 eurot (110 eurot+ 20% käibemaks) on kohtu hinnangul põhjendatud. Avaldaja on kinnitanud, et kulud on seotud käesoleva kohtuasjaga ja avaldaja ei saa tagasi kuludes sisalduvat käibemaksu. Kohtu hinnang avaldaja esindaja vajalikule ja põhjendatud ajakulule menetlustoimingute kaupa on järgmine: Nr Kuupäev Toiming ja ajakulu taotluses
11.12.14 kompromissi projekti 16.12.14 koostamine 18.12.14
1:30 1:30 1:00
07.01.15 avaldaja seisukohtade ja täiendatud kompromissi koostamine 23.01.15 puudutatud isiku IV 23.01.15 avalduse ja selle lisade analüüs
0:30
02.03.15 e-kirjavahetus kliendiga seoses kohtu 27.02.15 kirjaga
0:10
06.03.15 seisukoha koostamine ja esitamine puudutatud isiku IV avalduse osas
0:15
0:15
Nr Kuupäev Toiming ja ajakulu taotluses
14.04.15 osalemine kohtuistungil maakohtus
Kokku (tund: minut)
2:30
7:40
Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta kompromissi koostamine 1 h 1:30 30 min ulatuses arvestades kompromissiettepaneku sisu ja mahtu) põhjendatud toiming ja 0:30 ajakulu põhjendatud toimingud ja 0:40 ajakulu
Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta 14.04.15 kohtuistung kestis 2:25 kl 11:00-13:25, seega on põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 h 25 min Kokku (tund: minut) 5:05
9 (10)
2-14-50823 (tundides)
7,67
(tundides)
5,08
27.Eelneva põhjal tuleb puudutatud isikul IV avaldajale hüvitada 695,56 eurot, st lepingulise esindaja tasu 670,56 eurot ( ≈ 5,08 × 132) ja riigilõiv 25 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.