Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.04.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-63269
Tsiviilasi
PP hagi Kursana Eesti OÜ vastu töötasu saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.02.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
PP apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/hageja PP (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Kunnar Korsten Vastustaja/kostja Kursana Eesti OÜ (registrikood 10463646), esindajad v/adv-d Senny Pello ja Kaija Koik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 19.02.2015 otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jaotada uuesti maakohtus kantud menetluskulud.
2.Kohtuotsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Muuta käesoleva tsiviilasja hinda ning lugeda selleks 2713.48 eurot. 2) Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. 3) Välja mõista kostjalt KURSANA EESTI OSAÜHINGULT hageja PP kasuks 2713.48 eurot, millest 2710.16 eurot moodustab saamata jäänud töötasu ületunnitöö eest ning 12.32 eurot saamata jäänud töötasu öötöö eest. 4) Maakohtus kantud menetluskulud jätta kostja kanda.
4.Apellatsioonimenetluse kulud jätta vastustaja kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.30.12.2014 esitas hageja maakohtule hagi kostjalt saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks. Peale 12.01.2015 täpsustust palus hageja kostjalt välja mõista 2713.48 eurot, millest 2710.16 eurot moodustab saamata jäänud töötasu ületunnitöö eest ning 12.32 eurot saamata jäänud töötasu öötöö eest.
2.21.01.2015 esitas kostja hagi õigeksvõtu avalduse, milles palub rahuldada hagi õigeksvõtu alusel ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Avalduses märgib kostja, et ta tegi 14.01.2015 hagejale ettepaneku asja lahendamiseks kompromissiga. Hageja vastas, et on nõus kompromissi sõlmima juhul, kui kostja maksab hagejale haginõudest suurema hüvitise 3500 eurot. Menetlusökonoomika põhimõtetest juhindudes ei pidanud kostja mõistlikuks asjas täiendavate menetluskulude tekitamist, mistõttu võttis kostja hagi summas 2713.48 eurot õigeks. Kostja palus jätta hageja menetluskulud TsMS § 168 lg 6 ja § 162 lg 4 alusel tema enda kanda. Kostja ei ole andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Hageja menetluskulude väljanõudmine kostjalt on ka äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik olukorras, kus hageja on töölepingu lõppemisel kinnitanud, et tal puuduvad kostja suhtes pretensioonid, samuti seetõttu, et hageja keeldus kompromissiga asja lahendamisest, nõudes suuremat summat kui haginõue.
3.Hageja ei nõustunud kostja käsitlusega menetluskulude jaotamise viisist. Hageja on enne hagi esitamist pöördunud kostja poole ületundide tasustamise osas. Hageja on seda kinnitanud ka 17.12.2014 e-kirjas kostja raamatupidajale RP-le, märkides mh: „Lepingu lõpetamise ajal oli meil juttu E-ga ületundide välja maksmisest eelneva 2 a eest, E ütles, et on vaja juriidilist paberit selleks, et niisama välja maksta ei saa, nüüd siis ajangi asju juristiga, kes tahab puuduolevaid palgalehti.“. Seega on kostja esindaja selgesõnaliselt väitnud, et tal ei ole võimalik töötatud ületunde ilma juriidilise dokumendita välja maksta. Seetõttu pöördus hageja juristi poole saamaks juriidiline dokument, mille alusel on tööandjal võimalik maksta hagejale välja ületöötunnid. Lisaks on töötaja töötundide ja töötasu osas arvestuse pidamine tööandja, mitte töötaja kohustus. Tööandja on antud juhul töötajat petnud ning maksnud töötasu ettenähtust vähem. Kostja poolt kompromissina pakutud summa oli väiksem kui hageja väljateenitud töötasu, mistõttu ei
saanud hageja nõustuda kostja pakutud summaga. Seega tuleb menetluskulud seoses hagi õigeksvõtuga jätta kostja kanda. Maakohtu otsus
4.Harju Maakohus rahuldas 19.02.2015 õigeksvõtul põhineva otsusega hagi ja mõistis kostjalt hagejale välja 2713.48 eurot, millest 2710.16 eurot moodustab saamata jäänud töötasu ületunnitöö eest ja 12.32 eurot saamata jäänud töötasu öötöö eest. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
5.Menetluskulude jaotuse osas lähtus kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lõikest 6, millest tuleneb, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud juhul on kostja hagi kohe õigeks võtnud. Kostja märgib vastuses hagiavaldusele, et 27.08.2014 lõpetati hageja tööleping korraliselt hageja algatusel ja hageja kinnitas, et ei oma kostja vastu pretensioone (t lk 54). Hageja ei pöördunud enne hagi kohtusse esitamist kostja poole hagis esitatud nõude osas ning lisaks keeldus asja kokkuleppel lahendamisest. Kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, rääkimata sellest, et hageja oleks tõendanud enne hagi esitamist kostja poole nõudega pöördumist või kostjaga nõude osas enne hagi esitamist läbirääkimiste pidamist ja kostja keeldumist.
6.Hageja väidab 03.02.2015 menetlusdokumendis, et on enne hagi esitamist pöördunud kostja poole ületundide tasustamise osas. Hageja viitas enda 17.12.2014 elektronkirjale, milles palus kostjal esitada ületundide tasustamise jaoks puuduolevaid palgalehti (t lk 60). Kohus nõustus kostja 05.02.2015 elektronkirjas esitatud seisukohaga ning leidis, et ilmselgelt ei saa kõnesolevat pöördumist raamatupidajalt andmete saamiseks lugeda kostjale kohtuvälise nõude esitamiseks. Veelgi enam – kõnesolevast 17.12.2014 elektronkirjast nähtub, et kostja on hageja palve täitnud ning edastanud talle puuduolevad palgalehed. Tõendatud asjaolust võib järeldada, et kostja on omalt poolt pigem aidanud kaasa probleemi kohtuvälisele lahendamisele. 17.12.2014 elektronkirjast ei saa kohtu hinnangul välja lugeda, et kostja oleks oma käitumisega andnud põhjuse hagiavalduse esitamiseks.
7.Lähtudes eeltoodust lasuks menetluskulude kandmise kohustus TsMS § 168 lg 6 alusel hagejal. Samas on kostja hagiavalduse vastuses palunud poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Arvestades poolte käitumist enne kohtusse pöördumist asus kohus seisukohale, et menetluskulude poolte endi kanda jätmine on põhjendatud. Vastuseks hageja seisukohale märkis kohus, et kostjapoolne kompromissisummana 2000 euro pakkumine ning hageja endapoolne 3500 euro tasumise ettepanek on tavapärased osad poolte vahel toimuvatest läbirääkimistest, mida kohus menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel asjakohaseks etteheiteks ei pea. Apellatsioonkaebus
8.17.03.2015 esitatud apellatsioonkaebuses vaidlustab hageja maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ning palub teha selles osas uus otsus, millega jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
9.Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et kostja ei ole oma käitumisega andnud hagejale põhjust hagi esitamiseks, kuna hageja on töölepingu lõpetamisel avaldanud, et tal ei ole kostja vastu pretensioone ning väidetavalt ei ole hageja enne kohtusse pöördumist
üritanud lahendada asja kohtuväliselt. Kohus on rikkunud TsMS § 422 lõikes 8 sätestatut. Kohus on jätnud tähelepanuta töölepingu seaduse (TLS) § 2. Töötajalt ei saa võtta kokkulepetega õigust pöörduda tulevikus tööandja poole pretensiooniga, mis tuleneb lõpetatud töösuhte pinnalt. Sellised kokkulepped on töösuhetes lubamatud. Asjaolu, et kostja on hagejale maksnud töötatud ületundide eest töötasu vähem kui ette nähtud, avastas hageja juba töösuhte lõpetamisel. Peale nimetatud asjaolu avastamist pöördus hageja suuliselt kostja direktori EK poole sooviga, et talle makstaks välja ka maksmata jäänud tasu ületundide eest. Direktori sõnul ei olevat võimalik maksmata jäänud ületundide eest saadaolevat tasu maksta ilma juriidilise dokumendita. Seega on kohus ekslikult asunud seisukohale nagu ei oleks hageja üritanud saavutada kostjaga kohtuväliselt kokkulepet tasustamata ületundide väljamaksmiseks.
10.Kohus on tõlgendanud valesti hageja pöördumist kostja raamatupidaja poole ning asunud seisukohale, et hagejale palgateatiste väljastamisega aitas kostja kaasa asja kohtuvälisele lahendamisele. Hageja viitab TLS § 28 lg 1 punktile 2. Seega täitis kostja palgateatiste väljastamisega endal seadusest tulenevat kohustust ning hagejale jääb arusaamatuks, kuidas on kujunenud kohtu seisukoht nagu oleks kostja palgateatiste väljastamisega aidanud kaasa asja kohtuvälisele lahendamisele. Kostja raamatupidaja poole pöördumise hetkeks oli hagejale üheselt selge, et kohtuväliselt ei ole võimalik küsimust lahendada. Juhul, kui hageja oleks saavutanud kostjaga kohtuvälise kokkuleppe tasustamata ületundide eest tasu saamiseks, puudunuks hagejal üldse vajadus puuduvate palgateatiste küsimiseks.
11.Kohus on märkinud, et hageja pöördumist raamatupidaja poole ei saa käsitleda nõude esitamisena kostjale. Hageja ei ole e-kirja kostja raamatupidajale kunagi käsitlenudki ületundide tasustamise nõudena. Hageja oli nõude tasustamata jäänud ületundide väljamaksmiseks esitanud juba varem ja viitas sellele ka raamatupidajale saadetud kirjas. Raamatupidajale saadetud kiri palgateatiste saamiseks oli suunatud kostja poolt nõutava juriidilise dokumendi saamiseks. Hageja hinnangul sai selliseks juriidiliseks dokumendiks olla ainult kohtu või töövaidluskomisjoni otsus, seda enam, et kostja ei täpsustanud, millise juriidilise dokumendi alusel on tal võimalik tasustamata ületunnid välja maksta. See kinnitab ka asjaolu, miks kostja hagi maakohtus koheselt õigeks võttis.
12.Hageja viitab TLS § 28 lg 1 punktidele 2 ja 4. Kui kostja sai aru, et on hagejale maksnud töötasu vähem kui seadusest tulenev, siis oleks kostja pidanud sellest koheselt hagejat teavitama ja võtma ette kõik meetmed rikkumise lõpetamiseks. Kostja seda teinud ei ole. Hoolimata nõude õigeksvõtust on kostja poolt tänaseni maksmata saamata jäänud töötasu ületundide eest, mis üheselt väljendab kostja pahatahtlikku suhtumist ning hoolimatust hageja suhtes.
13.Kohus on jõudnud väärale seisukohale, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagejal ei olnud mingit kavatsust pöörduda kohtusse, ta oli valmis küsimuse lahendamiseks kohtuväliselt. Kostja oli see, kes andis üheselt hagejale mõista, et ilma juriidilise dokumendita ei ole tal võimalik väljamakset teha. Vastupidiselt nn juriidilise dokumendi nõudmisele oli kostjal tegelikult kohustus koheselt töötasu välja maksta. Selline kostjapoolne dokumendinõue ei ole seaduslik ja viitab pahatahtlikkusele ning viivitamisele töötasu maksmisel. Seega on põhjendatud, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
Vastustaja seisukoht
14.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
15.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus on menetluskulude jaotamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning otsus tuleb selles osas tühistada. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus. TsMS § 651 lõike 1 alusel kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant vaidlustab maakohtu otsust ainult menetluskulude jaotuse osas.
16.Maakohus on rikkunud otsuse tegemisel TsMS § 442 lõiget 8, jättes menetluskulud poolte endi kanda ilma igasuguse viiteta vastavale normile. Kohus on viidanud üksnes TsMS § 168 lõikele 6, mis võimaldab jätta menetluskulud hageja kanda, mitte poolte kanda. Ringkonnakohus leiab, et maakohtul puudus alus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude poolte endi kanda jätmist reguleerivad TsMS § 163 lõige 1 hagi osalise rahuldamise korral, millega antud juhul tegemist ei olnud, ja TsMS § 162 lõige 4, mille kohaldamise aluseks olevat äärmist ebaõiglust või ebamõistlikkust ei ole maakohus otsuses käsitlenud ega tuvastanud.
17.Maakohus rahuldas hagi täies ulatuses õigeksvõtul põhineva otsusega. Sellises olukorras reguleerib menetluskulude jaotust erinormina TsMS § 168 lõige 6, mille kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Viidanud normi kohaldamise eelduseks on seega asjaolu, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kolleegiumi hinnangul see eeldus antud juhul täidetud ei ole.
18.Hageja pöördus kohtusse kostjalt kui endiselt tööandjalt saamata jäänud töötasu saamiseks. TLS §-st 1 tulenevalt on tööandja töölepingust tulenevaks põhikohustuseks maksta töötajale töö eest tasu. TLS § 28 lõike 2 punkti 2 järgi on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 84 lõike 1 järgi muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Arvestades töösuhte olemust, sh asjaolu, et töötaja on töösuhtes nö nõrgem pool, ja seda, et kokkuvõttes kostja hagi õigeksvõtuga ja kompromissi pakkumisega tunnistas, et oli jätnud hagejale töötasu maksmata, andis kostja käesolevas asjas põhjuse kohtusse pöördumiseks, kui jättis õigeaegselt täitmata oma töölepingust tuleneva põhikohustuse. Lisaks nähtub asja materjalidest, et hageja on 17.12.2014 saadetud e-kirjas pöördunud endise tööandja poole, viidates saamata jäänud töötasule. Seega ei saa väita, et kostja ei olnud hageja nõudest enne kohtusse pöördumist teadlik. Kostjal oli TLS § 84 lõike 1 järgi kohustus maksta hagejale töösuhte lõppemisel välja kogu tasumata töötasu. Selle kohustuse jättis kostja täitmata, mistõttu oli hageja õigustatud pöörduma hagiga kohtusse.
19.Kuna praegusel juhul ei ole täidetud TsMS § 168 lõike 6 kohaldamise eeldused, rakendub menetluskulude jaotamisel hagi rahuldamise korral üldnormina TsMS § 162 lg 1, mis sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte kohaldamise erand on omakorda sätestatud lõikes 4, mille järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
TsMS § 162 lõike 4 kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid praegusel juhul ei esine, sh ei ole selliseks asjaoluks hageja poolt kostja kompromissiettepanekuga mittenõustumine. Kostja 14.01.2015 e-kirjast nähtuvalt pakkus kostja kompromissina hagejale 2000 euro tasumist. Töötajalt ei saa oodata sellise kompromissiga (so ligi 800 eurot väiksema summaga, kui hageja soovis) nõustumist. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-142-10 selgitanud, et TsMS § 162 lõike 4 rakendamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte kohaldamiseks peavad tõendamist leidma erandlikud asjaolud, milliste tõttu oleks menetluskulude jätmine ainult kaotanud poole kanda tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või äärmiselt ebamõistlik. Selliseid asjaolusid praeguses asjas ei esine. Seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lõike 1 alusel kostja kanda.
20.Apellatsioonkaebuse rahuldamise korral jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 162 lõike 1 alusel vastustaja kanda.
21.Kuna maakohus ei määranud vaidlustatud otsuses kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suurust, määrab need kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist vastavalt TsMS § 177 lõikele 2, andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lõike 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.