Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas 09.06.2014 Pärnu Maakohtule hagiavalduse Pärnu lasteaed „Xxxxxxx“ vastu töövaidlusasjas. 04.08.2014 kohtumäärusega kohus jättis hagi käiguta ja määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 13.08.2014 hageja kõrvaldas puudused tähtaegselt ja esitas parandatud hagiavalduse terviktekstina. 14.08.2014 määrusega kohus võttis hagiavalduse menetlusse 13.08.2014 redaktsioonis ja toimetas kostjale kätte. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 362 lg 1 alusel loetakse hagi esitatuks 09.06.2014.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt hageja töötas Lasteaias Xxxxxxx (edaspidi: Lasteaed) alates 21.07.2003 õpetaja ametikohal venekeelses lasteaiarühmas (alates 2010 sõimerühmas). Hagiavalduse koostamise päeva seisuga moodustas hageja tööstaaž Lasteaias ligikaudu 11 aastat. Hageja eelmine töökoht oli xxxx xxxxxx Lasteaias, kus hageja töötas õpetajana venekeelses lasteaiarühmas aastatel 1987 kuni 2002 (15 aastat). Seega summaarselt on hageja töötanud Pärnu linna lasteaedades 26 aastat. 23.09.2013 esitas kostja hagejale kirjaliku teate (hoiatuse), milles viitas õigusaktides pedagoogidele kehtestatud keeleoskustaseme nõuetele, milleks on eesti keele oskus B2-tasemel. Nimetatud dokumendis kostja palus hagejal esitada eesti keele tasemetunnistus hiljemalt 27.02.2014 ning hoiatas hagejat, et juhul, kui ta tunnistust selleks kuupäevaks ei esita, kaalub kostja töölepingu ülesütlemist töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 1 p 2 alusel (töövõime vähenemine). 12.05.2014 esitas kostja hagejale avalduse töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 2 alusel, s.o töölepingu ülesütlemine töötaja töövõime vähenemise tõttu. Töölepingu ülesütlemise põhjuseks ülesütlemisavalduse järgi on B2-tasemel keeleoskust tõendava tunnistuse mitteesitamine hoiatuses märgitud kuupäevaks. Ülesütlemisavalduse kohaselt lõpeb tööleping 31.08.2014. Hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 12.05.2014, seega on hagi 09.06.2014 esitatud tähtaegselt. Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemine on tühine või, alternatiivselt, vastuolus hea usu põhimõttega järgmistel põhjendustel. 1) Hageja oli teadlik sellest, et tulenevalt keeleseadusest ja Vabariigi Valitsuse 20.06.2011 määrusest nr 84 nõutakse pedagoogilt B2-tasemele vastavat eesti keele oskust. Lasteaeda tööle asumisel oli hagejal 1993. aastal väljastatud C-kategooria tunnistus, mis tõendas hageja eesti keele oskust algtasemel tol ajal kehtinud keeletaseme süsteemi järgi ning mis ei vastanud ka siis õigusaktiga pedagoogidele kehtestatud tasemele. Hageja 2003 aastal tööle asumise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 16.08.1999 määruse nr 249 „Kohustusliku eesti keele oskuse tasemete, eesti keele tasemeeksami eelsete konsultatsioonide ulatuse ja korra ning eesti keele oskuse tunnistuse vormi kinnitamine“ kohaselt pidi pedagoogidel olema eesti keele oskus vähemalt kesktasemel (III jagu, punkt 6, alapunkt 3). Seega hagejaga töölepingu sõlmimisel ei pidanud kostja ebapiisavat eesti keele oskust (keele mõttes puudulikku töövõimet) Lasteaias töötamist takistavaks asjaoluks. Kostja võttis hagejat tööle madalama keeleoskusega kui oli nõutud t töölepingu sõlmimise ajal kehtinud õigusaktides, kuid pole täitnud oma TLS § 28 lg 2 punktis 5 sätestatud tööandja kohustust tagada töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuv koolitus, kandes koolituse kulusid ning säilitades koolituse ajaks keskmist töötasu. Kuna hageja on eesti keelt õppinud, on tema keeleoskus/töövõime, võrreldes sellega, milline see oli töölepingu sõlmimisel, paranenud, mida on tuvastanud ka Keeleinspektsioon 15.05.2014 kontrollaktis nr J08419. Alates aastast 2008 toimus Eestis üleminek Euroopa keeleõppe raamdokumendi keeleoskuse tasemetele. Selle järgi on madalam tase A1 ning tasemed tõusevad järgmiselt: A2, B1, B2, C1 ja

C2. Nõutava B2 taseme eksami sooritamiseks käis hageja aastate jooksul erinevatel eesti keele kursustel ja õppis keelt iseseisvalt kodus. Ka töölepingu ülesütlemise ajal õppis hageja eesti keelt xxxx xxxxx xxxxxxxxx, koolituskulud kandis hageja ise. 15.05.2014 koostas Keeleinspektsioon kontrollakti nr J08419 ja tegi hagejale ettekirjutuse. Kontrollakti kohaselt käis hageja B1-taseme eksamil (tulemus 34 punkti) ja 01.03.2014 B2taseme eksamil (24 punkti), õppis xxxx xxxxx xxxxxxxxx (50 tundi) ja sihtasutuses Pärnu Vabahariduskeskus SA. Akti kohaselt ei vasta hageja keeleoskus keeleseaduse nõuetele, kuid samas on fikseeritud asjaolu, et keeleoskus on parem. Hagejale on tehtud ettekirjutus eesti keele B2-taseme eksami sooritamiseks 15. jaanuariks 2015 (antud ligikaudu 8 kuud) ning on tehtud hoiatus sunniraha määramise kohta. 2) Hageja kutseoskustega oli kostja rahul. 1983 aastal lõpetas hageja Tallinna Pedagoogilise Kooli. Hageja arendas ja täiendas ametialast kvalifikatsiooni, mida tõendavad hagejale väljastatud tunnistused. Hageja ei ole kunagi saanud kostjalt hoiatusi töökohustuste rikkumise või mittekohase täitmise kohta (välja arvatud hoiatus seoses B2 keeleoskustaseme puudumisega). Kostja on tööandjana hageja kutseoskusi erinevate tänukirjadega tunnustanud. 3) B2-tasemel eesti keele oskus ei takistanud hagejal tööülesannete täitmist ega vähendanud tema ametialast pädevust Lasteaed „Xxxxxxx“ on venekeelne lasteaed, kus põhikirja kohaselt toimub õppe- ja kasvatustöö vene keeles. Sellest tulenevalt koostas hageja oma lasteaiarühma õppe- ja kasvatustegevust puudutava dokumentatsiooni (õpetaja iga-aastane eneseanalüüs, rühma tegevus- ja päevakava, iga-aastane õppekasvatustegevuse analüüs, lapse arengu diagnostika, lapse vabategevuse jälgimine, rühma tegevuseplaan, konspektid õpingute läbiviimise kohta jms) vene keeles. Lisaks sellele on Lasteaia õppeprogramm peale eesti keele olemas vene keeles. Kostja ei nõudnud nimetatud dokumentide koostamist eesti keeles. Suhtlemine lastega ja lastevanematega toimus hageja rühmas vene keeles. Töökoosolekud (sealhulgas pedagoogilise nõukogu ja hoolekogu koosolekud) viidi läbi samuti vene keeles. Vene keel on Lasteaias üheks töökeeleks ka põhjusel, et valdav osa personalist on vene keelt kõnelevad isikud. 4) Kostja ei pakkunud hagejale teist töökohta. Alates 2.01.2014 oli lasteaias vabanemas õpetaja abi (J.D.) ametikoht rühmas „xxxxxxx“. Selle ametikoha täitmiseks avaldati 2013.a detsembris töökuulutus, kus nõuti kandidaatidelt eesti keelt emakeelena. Hagejale vabanenud õpetaja abi ametikohta ei pakutud, kuigi hageja töövõime oli kostja hinnangul vähenenud. Kostja võttis sellele ametikohale eesti keelt emakeelena kõneleva K.Š. Alates 01.03.2014 oli lasteaias vabanemas õpetaja abi (V.G.) ametikoht. Kuna hageja kahtles, et jõuab parandada oma keeleoskust B2 tasemeni kostja hoiatuses märgitud ajaks, palus hageja 2014.a veebruari keskpaigas kostjal viia ennast üle õpetaja abi ametikohale, kus piisab eesti keele oskusest A2 tasemel. Kostja keeldus hagejat üle viimast, põhjendades oma otsust sellega, et sellele ametikohale on juba kandidaadiks valitud 2013.a konkursil osalenud, kuid siis valituks mitteosutunud eestlanna Rita Tasane. Hagejale teadaolevalt on õpetaja abi ametikohtadele võetud isikute ametialane kvalifikatsioon hageja omast madalam. Kostja on omavahelistes suulistes vestlustes korduvalt maininud, et edaspidi võetakse lasteaeda tööle ainult eesti keelt emakeelena kõnelevaid isikuid, andes mõista, et hageja ei kvalifitseeru enam isegi õpetajaid abistava töötaja kohale. 21.05.2014 hageja pöördus kostja poole e-kirja teel küsimusega, kas on võimalik säilitada töösuhteid, viies teda üle õpetaja abi ametikohale, kuid ei ole mingit vastust saanud. Hageja leiab, et töölepingu TLS § 88 lg 1 p 2 alusel erakorraliselt ülesütlemiseks ei piisa töötaja mittevastavusest töökohale kehtestatud formaalsetele kriteeriumitele, vaid lisaks peab eksisteerima olukord, kus ebapiisava tööoskuse (antud juhul keeleoskus) tõttu ei tule töötaja oma tööga toime pikaajaliselt. Ülesütlemisavalduses ei osutanud kostja ühelegi konkreetsele juhtumile, kus hageja ei saanud B2-tasemel eesti keele oskuse puudumise tõttu oma töökohustustega hakkama või on töökohustusi rikkunud. Ülesütlemisavalduse kohaselt on peamiseks töölepingu lõpetamise põhjuseks B2 taseme eksami mittesooritamine kostja poolt tehtud hoiatuses märgitud tähtajaks. Kuna kostja ei ole täitnud TLS § 28 lg 2 punktist 5 tulenevat

kohustust korraldada hagejale piisavat ja tasuta keeleõpet, ei ole kostjal õigust hagejaga töölepingu ülesütlemiseks ebapiisava tööoskuse või töökohale sobimatuse alusel. Hageja saab aru, et tema ametikoha suhtes kehtivad keelenõuded ja et kostja B2-taseme keeleoskuse nõue on põhjendatud, kuna rajaneb kehtivatele õigusaktidele. Kuid B2 eksamitunnistuse mitteesitamine hoiatuses märgitud kuupäevaks ei olnud töösuhte jätkamist välistavaks asjaoluks, sest hageja sai tööülesannetega hakkama ning tegeles eesti keele õppimisega. Töölepingu ülesütlemise aja seisuga olid hagejal läbitud järgmised eesti keele kursused: - 2013 aastal: Sütevaka Koolituskeskus, 50-tunnine „Eesti keel A2“ kursus; - 2012 aastal: Sütevaka Koolituskeskus, 32-tunnine „Eesti keel B1“ kursus; - 2011 aastal: Sütevaka Koolituskeskus, 32-tunnine kursus „Eesti keele nõrgem kesktase“. Kursus käsitles Euroopa Nõukogu keeleoskustaset A2; - 2011 aastal: Nooruse Maja Mittetulundusühing, 50-tunnine eesti keele kursus, mis vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemele A1; - 2010 aastal: RVK Koolituskeskus, 106-tunnine eesti keele kursus A2-tasemele; - 2007 aastal: Pärnu Ingerisoomlaste Kultuuriseltsi Täiskasvanute Keeltekool, 60-tunnine eesti keele algkursus ja arvestuse sooritamine; - 2003 aastal: Erakool MTÜ HarKo Koolituskeskus, 100-tunnine eesti keele kursus ja keeletesti sooritamine. Ainukeseks kostja poolt pakutud keeleõppeks kogu hageja Lasteaias töötamise aja jooksul oli: 1) Euroopa Sotsiaalfondi programmi raames rahastatavad kursused tasemele A2 (kursuse läbimise kohta on väljastatud tunnistus) ja 2) tasulised eesti keele tunnid, mida viis läbi Lasteaias lastele eesti keelt õpetav töötaja (4t aastal 2014 ja umbes 10t aastal 2013). Kõik ülejäänud eesti keele õppimise võimalused otsis hageja iseseisvalt ja käis õppimas omal kulul. Hageja on seisukohal, et keelenõudeid kui ka mistahes muid kutsealadel kehtivaid nõudeid ei saa kasutada vastuolus hea usu põhimõttega. Keelenõuete eesmärk ei seisne selles, et tööandja saaks vähemusrahvusesse kuuluvate isikutega lihtsamalt ja kiiremini lõpetada töösuhteid, vaid et need inimesed omandaksid eesti keelt ja jätkaksid tööd oma ametikohtadel. Hageja leiab, et rangemaks muutuvate keelenõuetega (sealhulgas eksami sisu) kohanemiseks tööandja poolt antav aeg peab olema mõistlik. Seejuures ei saa kehtestada kõikide töötajate jaoks ühiseid reegleid, sest õppevõime on kõikidel inimestel erinev. Mõiste „mõistlik aeg“ tuleb sisustada juhtumipõhiselt, kusjuures arvestada tuleb töötaja isikuga seostud asjaolusid nagu vanust ja jõupingutusi nõutava keeleoskustaseme saavutamiseks ning keeleõppe kättesaadavust. Keeleinspektsiooni viimases ettekirjutuses on hagejat hoiatatud sunniraha määramise eest juhul, kui ta ei soorita B2-taseme eksamit 15. jaanuariks 2015, kuid ka see asjaolu ei ole mõjuvaks põhjuseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks (arvestades muu hulgas kostja poolse koolituskohutuse täitmata jätmist). Asendustäitmise ja sunniraha seadus § 7 lg 4 kohaselt on sunniraha kohaldamise eesmärgiks mõjutada adressaati sooritama vajalikku tegu, antud juhul – täiendavalt motiveerida hagejat ettekirjutuse täitmiseks. Seega vaatamata B2-eksami mittesooritamisele on töölepingu ülesütlemine ebaproportsionaalne ja TLS § 104 lg 1 alusel tühine. Lisaks eelpool toodule on töölepingu ülesütlemine hagejaga tühine TLS § 106 alusel. Töölepingu seaduse eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et ülesütlemise vastuolu hea usu põhimõttega saab vaidlustada juhul, kui ülesütlemine on kehtiv, s.t. töösuhte ülesütlemiseks olid olemas ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused, kuid ülesütlemine viib ebaõiglase tulemini. Hea usu põhimõtte rakendamise eesmärgiks on töötajale ülesütlemisega kaasneva ebaõiglase tagajärje ärahoidmine. Isegi kui lugeda hageja töölepingu ülesütlemist kehtivaks (millega hageja mingil juhul ei nõustu), on see hea usu põhimõtte vastane, kuna kostja on tööandjana rikkunud oma kohustusi (koolituse tagamise kohustust, teise töökoha pakkumise kohustust, tööandja lojaalsuskohustust) ja võrdse kohtlemise põhimõtet ning on põhjendamatult jätnud arvestamata hageja käitumist ja õigusi. Kostja on töölepingu ülesütlemisega kuritarvitanud oma positsiooni ja

rikkunud hageja põhiõigusi: võrdsuspõhiõigust (PS § 12), õigust vabalt valida tegevusala ja elukutset (PS § 29) ja õigust vabale eneseteostusele (PS § 19). Lõpetades hagejaga töösuhted kirjeldatud asjaoludel, riivas kostja hageja õigust tööle kutsealal, milleks hageja on õppinud ja pühendanud terve elu. Kuna hagejaga öeldi tööleping üles vastuolus töölepingu seadusega, nõuab hageja TLS § 109 lg 1 ettenähtud hüvitist. Kolme kuu keskmine töötasu ei ole hagejale piisav hüvitis selle eest, et kostja on töölepingu üles öelnud ebaseaduslikult. Hageja taotleb hüvitise suurendamist kuni hageja seitsme kuu keskmise töötasu suuruse summani, s.o 4075,4 eurot (bruto). Kuna hageja on kõik 26 aastat töötanud lasteaia õpetajana, siis on see ainuke eriala ja töö, mida ta oskab. Samaväärse töökoha leidmine Pärnus on väga raske, kuna lasteaedades on kohtade arv piiratud ning kui tekib vaba koht, tuleb soovitud koha saamiseks konkureerida suure hulga kandidaatidega. Sellest tulenevalt on vähetõenäoline (kui üldse), et hageja saab samaväärset tööd lähema aasta jooksul. Teises valdkonnas töökoha saamiseks aga tuleb hagejal ümber õppida, mis võtab aega ja toob kaasa kulud. Hageja ei jõua omandada uut kutset/eriala nii kiiresti, et juba alates töölepingu 31.08.2014 lõppemisel alustada tööd teisel alal (hageja töötab Lasteaias täiskohaga ja hetkel puuduvad tal ka vabad rahalised vahendid, et minna õppima uut eriala). Seega kompenseerib hüvitis hagejale sissetuleku kaotust, mis tekkib tal ümberõppe ja tööotsimise ajal. Hagejal on võimalus minna madalamat kvalifikatsiooni või kvalifikatsiooni mittenõudvale töökohale (näiteks koristajaks), kuid sellega kaasneb sissetuleku langus. Seega kompenseeriks hüvitis ka hageja sissetuleku languse seoses töötamisega madalama kvalifikatsiooniga töökohal. Nõutav hüvitis on osaliselt ka hagejale tekkinud mittevaralise kahju kompensatsiooniks. Mittevaraline kahju seisneb hingelises valus ja üleelamistes, mis tekkisid hagejal seoses ebaseadusliku töölepingu lõpetamisega. Arvestades hageja pikaajalist tööstaaži Lasteaias ja asjaolu, et hageja armastas oma töökohta ja lapsi, oli töökoha kaotamine hageja jaoks väga valus uudis. Samuti oli tal äärmiselt ebamugav lastevanemate eest, kui lastevanemate koosolekul ütles kostja, et hagejaga on tööleping lõpetatud. See tekitas hagejas, kellel oli vanemate usaldus ja keda on peetud professionaaliks, kurnatuse ja häbitunnet. Hageja palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, või alternatiivselt tühistada töölepingu ülesütlemine vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, lõpetada tööleping TLS § 107 lg-te 1 ja 2 alusel ja mõista kostjalt välja hüvitis. 23.02.2015 kohtuistungil hageja täpsustas hüvitise nõuet ja palus hüvitise välja mõista summas, mis kataks hageja töötasu kaotuse kuni töölepingu kohtuotsusega lõpetamiseni.

KOSTJA VASTUS

05.09.2014 kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu täies ulatuses. Hageja töötas Pärnu Lasteaias Xxxxxxx õpetajana alates 21.07.2003. Tööleping hageja ja kostja Vahel oli sõlmitud 04.07.2003. 12. mail 2014 esitas kostja hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse, mille kohaselt otsustas tööandja hageja töölepingu üles öelda põhjusel, et hageja keeleoskuse tase ei võimalda tal jätkata lööd õpetajana. Tööleping lõppes ülesütlemisavalduse kohaselt 31. augustil 2014. Kostja ei nõustu hagejaga, et ei ole täidetud TLS § 88 lg 1 p 2 sätestatud töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused. Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 2 sätestatud alusel põhjusel, et hageja keeleoskuse tase ei võimalda tal jätkata tööd õpetajana. TLS § 88 lg 1 p 2 alusel võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkumist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu. mis ei võimalda töösuhet jätkata. Kostja on seisukohal, et TLS § 88 lg 1 p 2 toodud põhjendus hõlmab töökohale seatud keeleoskuse puudumist pikema aja vältel.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 20.06.2011 määruse nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest

isikust ettevõtja eesti keeleoskuse ja kasutamise nõuded" § 8 punktist 6 nõutakse pedagoogidelt (v.a eesti keele ja eesti keeles õpetatavate ainete õpetajad) vähemalt B2-tasemel eesti keele oskust. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja suhtes kehtis eesti keele oskuse nõue ning et hageja eesti keele oskus ei vastanud pedagoogile esitatud nõuetele. Pedagoogidele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud keeleoskusnõuet ei saa pidada pelgalt formaalseks nõudeks. Tulenevalt keeleseaduse §-st 23 lähtutakse töötaja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuete kehtestamisel töö iseloomust ja töö- või ametikoha keelekasutusolukorrast. Seega on Vabariigi Valitsuse poolt enne keeleoskusnõuete kehtestamist hinnatud nii pedagoogi töö iseloomu kui keelekasutusolukorda ning peetud vajalikuks ja põhjendatuks. et pedagoog peab oskama eesti keelt vähemalt B2-tasemel. Keeleinspektsioon teostas esmakordselt lasteaias kontrolli 22.05.2012 ning hagejale tehti siis ettekirjutus sooritada B2-taseme eesti keele eksam hiljemalt 01.05.2013. Direktor tuletas hagejale korduvalt meelde, et tuleb minna eksamit sooritama ja ennast õigeaegselt registreerida. Hageja registreeris ennast 05.05.2013 toimuvale B1-taseme eesti keele eksamile. Direktor aktsepteeris töötaja otsust minna sooritama madalama taseme eksamit ja soovi valmistuda pikemalt eksamiks. Seda eksamit hagejal sooritada ei õnnestunud, tema tulemuseks oli 34% võimalikust punktisummast. Keeleinspektsiooni järelkontrollis 14.05.2013 tuvastati. et hagejale tehtud varasem ettekirjutus on täitmata ja tehti uus ettekirjutus sooritada B2-taseme eksam hiljemalt 01.03.2014. Direktor viibis järelkontrolli juures ega näinud. et töötaja eesti keele oskus oleks paranenud oluliselt võrreldes eelmise aastaga. Vabariigi Valitsuse 20.06.2011 määruse nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded" § 2 lõige 3 paneb tööandjale kohustuse tagada, et töötajad, kellelt ametialaste kohustuste ja tööülesannete täitmiseks nõutakse eesti keele oskust, valdavad eesti keelt nõutaval tasemel. 14.05.2013 on Keeleinspektsioon teinud lasteaia direktorile M. M.le ettekirjutuse tagada lasteaias Xxxxxxx keeleseaduse nõuete täitmine. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks müürati 01.03.2014. Seega ei saanud tööandja jätta tähelepanuta asjaolu, et hageja eesti keele oskus ei vasta nõuetele. 23.09.2013 edastas direktor hagejale teate, kus juhtis töötaja tähelepanu pedagoogile õigusaktides kehtestatud keeleoskusnõuetele ning kohustas sooritama B2-taseme eksami ja esitama vastav tunnistus hiljemalt 27.02.2014. Teate sisu tõlgiti hageja soovil talle vene keelde. Hageja andis teada. et ta ei saa minna eksamile enne, kui on möödunud 6 kuud eelmisest eksamist, kuna tema eksamitulemus oli madal ja sellise tulemusega enne poolt aastat uuesti eksamile ei lubata. Esimene võimalus eksamit sooritama minna oli hagejal 01.03.2014. Direktor, olles teadlik sellest, ei nõudnud enne tulemuse teada saamist tunnistust eesti keele tasemeeksami sooritamise kohta. Hageja esitas oma B2-taseme eksami tulemused 03.04.2014. Hageja oli saanud 24% võimalikust punktisummast, mis on madal tulemus ning eksam loeti mittesooritatuks. Direktor, võttes aega otsustamiseks ja kaaludes hageja töö ja eesti keele oskusega seotud asjaolusid, otsustas lõpetada hagejaga töösuhte 31.08.2014. Hagejale esitati 12.05.2014 ülesütlemisavaldus, mis tõlgiti töötaja soovil vene keelde. Kostja oli hageja ebapiisava eesti keele oskuse tõttu sunnitud muutma lasteaia töökorraldust. Lasteaias oli väljakujunenud süsteem, kus õpetajad töötasid lastega sõimest kuni kooli minekuni. See süsteem toimis kuni 2010/2011 õppeaastani. Alates 01.09.2010 on hageja töötanud üksnes sõimerühmas, kuna hagejat ei saanud rakendada aiarühmas. Sõimerühma õppekasvatustegevuse töö planeerimine on lihtsam, eelkõige on seal tähelepanu laste kohanemisel lasteaiaga, sotsiaalsete oskuste arendamisel ja eneseteenindamise oskuste kujundamisel. Seoses vene emakeelega laste arvu vähenemisega võtab lasteaed vastu ka eesti emakeelega lapsi. Õpetaja peab olema suuteline nende laste ja lastevanematega suhtlema eesti keeles. 2013/2014 õ.-a. tuli sõimerühma üks eesti emakeelega laps. Lapse ema vene keelt ei kõnele ega saa ka aru vene keelest. Kuna suhtlemine emaga oli takistatud nii hageja kui ka sama rühma teise õpetaja L.P. eesti keele halva oskuse tõttu. ei suhelnud rühmaõpetajad lapsevanemaga. Selle perega ei tehtud samaväärset tööd kui vene keelt

kõnelevate lastevanemate puhul, lapsele ei ole koostatud individuaalset arengukava. mis on kohustuslik keelelise erivajadusega laste puhul. Takistuseks on olnud hageja vähene eesti keele oskus. Lapsevanemaga suhtles direktor, kes pidevalt vahendas lapsevanemat õpetajatele. See ei ole direktori kohustus, vaid rühmaõpetajate otsene tööülesanne. Hagejat ei ole olnud võimalik saata kõikidele pakutavatele erialastele ja organisatsiooni eesmärkide täitmisega seotud koolitustele. kuna enamus neid koolitusi olid eestikeelsed. Hageja on osalenud ainult venekeelsetel koolitustel ja nende tundide maht on oluliselt väiksem võrreldes lasteaia pedagoogide keskmise koolitustundide arvuga. Hagejaga läbiviidud arenguvestlused tõid esile, et hageja ei kasuta enese täiendamiseks Eesti alushariduse materjale ega veebisaite. vaid ainult Venemaa pedagoogide metoodikaid ja veebisaite. See on takistuseks eesti hariduses toimuva mõistmisel, mida on õpetajal vaja igapäevases töös sõltumata sellest, kas ta töötab eestikeelses või venekeelses rühmas. Lisaks olid hagejal probleemiks ka arvutialased oskused, pakutavad arvutialased koolitused olid aga eestikeelsed. Hagejal puudus huvi arendada oma arvutialaseid oskusi iseseisvalt. Samas tuli nii tööplaanid kui kogu dokumentatsioon koostada arvutil. See tõi kaasa selle. et hageja kaastöötajad pidi kohati ära tegema hageja kohustuseks oleva töö. Pärnu Lasteaias Xxxxxxx on eesti keelt emakeelena kõnelevaid töötajaid olnud läbi aastate. Lasteaia direktor on eesti keelt emakeelena kõnelev isik, kuid hagejaga ei ole tal olnud võimalik kasutada eesti keelt, vaid ta on olnud sunnitud kogu aeg rääkima vene keeles. Kõik töökorraldused on tulnud hagejale anda vene keeles. Samuti on teised eesti keelt kõnelevad kolleegid olnud sunnitud hagejaga rääkima vene keeles. Asutusesisestel tööalastel koosolekutel (pedagoogiline nõukogu, infotunnid jms) on paralleelselt kasutatud nii eesti kui vene keelt. Asutusesisesed dokumendid on koostatud eesti keeles, dokumentide tutvustamisel on direktor olnud sunnitud tõlkima nende sisu vene keelde, et see oleks arusaadav hagejale ja veel kahele kolleegile. Pärnu linnas toimub aktiivne lasteaedade vaheline koostöö, millest võtab osa ka Pärnu Lasteaed Xxxxxxx: jagatakse oma kogemusi, korraldatakse õppepäevi jms. Iga kuu toimub Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhtimisel planeeritud lasteaedade vaheline koostöö. Koostöö töökeeleks on eesti keel. Hagejat ei ole olnud võimalik puuduliku keeleoskuse tõttu saata erinevatele koostöö üritustele. Samuti ei ole hagejal olnud võimalik madala eesti keele oskuse tõttu osaleda mitte ühegi Pärnu linna aineühenduse töös, mille töökeeleks on jällegi eesti keel. Kuigi lasteaias on õppekeeleks vene keel, on asjaajamiskeeleks vastavalt keeleseadusele eesti keel. Õpetaja töö on seotud dokumentatsiooniga, mille vormistamisel on oluline teada ning tunda erinevaid nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse õigusakte ning lasteaia sisedokumente. Oluliseks eelduseks nende õigusaktide, dokumentide sisu ja terviku mõistmisel on jällegi eesti keele oskus, sest nii õigusaktid kui ka muud dokumendid on eestikeelsed. Eelnevat arvestades on kostja veendunud, et eesti keele heal tasemel oskus oli hageja tööülesannete täitmiseks vajalik ning puuduliku eesti keele oskuse tõttu ei suutnud ta täita oma töökohustusi nõuetekohaselt. ’Kostjale teadaolevalt oli hageja enne lasteaeda Xxxxxxx tööle asumist koondatud xxxxx xxxxxxxLasteaiast vene õppekeelega rühma sulgemise tõttu. 2003. aastal lõpetati xxxxx xxxxxxx Lasteaias venekeelne õpe ning hageja eesti keele oskus ei võimaldanud tal jätkata tööd eesti õppekeelega lasteaias. Hageja võeti tööle lasteaeda Xxxxxxx õpetajana heas usus, et ta oma eesti keele oskust parandab. Hagejat teavitati juba tööle asudes, et ta peab omama ja valdama piisaval tasemel eesti keelt. Vajadusele sooritada B2-tasemel keele eksam juhiti hageja tähelepanu korduvalt. Alates 2010/2011. õppeaastast on eesti keele arengu ja kasutusvõimalustega seotud küsimused hagejaga läbi arutatud arenguvestlustel.

Kostja on igakülgselt toetanud kõigi oma töötajate sh hageja, eesti keele õpet. Lasteaias on 2002. aastast alustatud personali eesti keele õppe toetamist ja personal oli teadlik eesti keele oskuse tõstmise kohustusest. Lasteaed on järjepidevalt otsinud pedagoogidele võimalusi eesti keele oskuse arendamiseks ka kohapeal. 2003/2004. ja 2006/2007. aastal viis keeleõpet pedagoogidele läbi lasteaia direktor M. M.. See õpe oli pedagoogidele kohustuslik ja tasuta. 2003/2004. aastal hagejat juhendati ja õpetati õpiku “E nagu Eesti"' järgi, mis on mõeldud algtasemele. 2006/2007. aastal oli programm, mis sisaldas E. Niidu „Triinu ja Taavi lood" tekstidest arusaamist ning rääkimisoskust. Lisaks tutvustati Eesti rahvakalendrit. 2007-2008. aastal õpetas soovijatele eesti keelt eesti keele õpetaja R.S.. 2010. aastal organiseeris lasteaed pedagoogidele tasuta 106-tunnise eesti keele A2 taseme kursuse, kus osales ka hageja. Kursuse viis läbi RVK Koolituskeskus.

2011. aastal pakkusid tasuta eesti keele koolitust Sütevaka Koolituskeskus, kuhu lasteaia direktor hageja registreeris, ning Nooruse Maja Pärnu Rahvaülikool. 2012. ja 2013. aastal käis hageja eesti keele koolitustel Sütevaka Koolituskeskuses. Nendel koolitustel osalesid ka teised lasteaia pedagoogid. Kuna koolitused algasid ajal, mis kattus osaliselt lasteaia tööajaga, leidis kostja võimaluse lasta töötajad, sealhulgas ka hageja, neile koolitustele tööajast. Selle aja eest maksti töötasu ja tagasi neid tunde tegema ei pidanud. 2012-2014. aastal organiseeriti eesti keele õpe lasteaias, mida viis läbi lasteaia eesti keele õpetaja M.K., kes on pädev ette valmistama õpetajaid eesti keele B2 tasemele. Töötajatel oli võimalik saada eesti keele õpet nii palju, kui nad ise soovisid, samuti said nad ise valida õpitava sisu. 2012/2013. aastal kasutas hageja seda võimalust mõnel korral. Kostja lõi hagejale pikaajaliselt võimalused nõutav keeleoskus omandada ning on pööranud korduvalt ja järjepidevalt hageja tähelepanu vajadusele saavutada eesti keele B2-tase. Kostja ei nõustu hagejaga, et täälepingu ülesütlemine on ebaproportsionaalne ning et eesti keele B2-taseme eksami mittesooritamine ei ole mõjuvaks põhjuseks töölepingu ülesütlemiseks. Kostja ei ole rikkunud TLS § 88 lg 2 sätestatud kohustust pakkuda teist tööd. Tööandja esitas hagejale ülesütlemisavalduse 12. mail 2014. Ülesütlemisavalduse esitamise ajal ei olnud lasteaias ühtegi vaba töökohta, mida oleks saanud hagejale pakkuda. Hageja poolt hagis viidatud õpetaja abi töökohad olid täidetud 20.01.2014 ja 01.03.2014. Kostja selgitab, et hagile lisatud töökuulutuses otsiti õpetaja abi osalise keelekümbluse rühma. Osaline keelekümblusrühm oli lasteaias moodustatud 01.09.2013 lastevanemate soovil. See oli ka põhjus. miks õpetaja abile oli kehtestatud nõue osata eesti keelt emakeelena. Samal ajal oli tead,. et 28.02.2014 vabaneb veel üks õpetaja abi töökoht rühmas. kuhu lastevanemate soovil oli uuest õppeaastast planeeritud osaline keelekümblus. Otsustati, et kui on sobivaid kandidaate, siis valitakse õpetaja abi ära ka teisele vabanevale kohale. Selles ajavahemikus ei olnud hageja kordagi pöördunud direktori poole sooviga lahkuda õpetaja ametikohalt. Direktor teadis, et hageja valmistub sooritama eesti keele B2-taseme eksamit. Kostja töölepingu ülesütlemise ajal ühtegi vaba või vabanevat töökohta ei olnud. Hiljem vabanenud kohta on hagejale pakutud, ent hageja ei soovinud seda vastu võtta. Kostja ei nõustu hagejaga, et töölepingu ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja on käitunud hagejaga heauskselt ega ole rikkunud oma kohustusi. Heas usus on kostja andnud hagejale piisavalt pikalt aega, et oma eesti keele oskus nõuetega vastavusse viia. Hageja, teades oma ametikohale kehtestatud keeleoskuse nõudest ning soovides lasteaias õpetajana töötamist jätkata, oleks pidanud ise näitama üles soovi ja tahet oma oskusi arendada. Hageja teadis pikalt, et keeleoskuse tõttu võib ta kaotada töökoha. Vaatamata keelekursustel osalemistele ei märganud tööandja hageja eesti keele oskuses arengut. Hageja on ise kinnitanud. et tema jaoks ei ole reaalne sooritada B2-taseme eksamit ka tulevikus. Sellises olukorras ei saa hageja eeldada. et temaga töösuhet jätkatakse. Kostja ei ole mingil viisil kuritarvitanud oma positsiooni ega rikkunud hageja põhiõigusi. Kostja on seisukohal, et puudub igasugune alus hüvitise suurendamiseks. Hageja on aastaid olnud teadlik, et oma ametikohal töötamiseks peab ta oskama eesti keelt vähemalt B2-tasemel. Kostja on omalt poolt teinud kõik temast sõltuv,. et hageja eesti keele õpet toetada, samal ajal kui hageja ei ole ise näidanud üles piisavat soovi ja motivatsiooni oma eesti keele oskust arendada. Seega ei saanud töölepingu ülesütlemine tulla hagejale ootamatult. Kostja juhib ka tähelepanu, et töölepingu ülesütlemisest teatati hagejale ette u 3,5 kuud, mis on rohkem kui TLS nõutud. Seega näitab kostja heatahtlikku suhtumist hagejasse. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

01.07.2011 jõustunud keeleseaduse (KeeleS) § 23 lg 1 sätestab, et ametnik, riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse töötaja, samuti avalik-õigusliku juriidilise isiku ja selle asutuse töötaja, avalik-õigusliku juriidilise isiku liige, notar, kohtutäitur, vandetõlk ja nende büroo töötaja peavad oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks. KeeleS § 23 lg 4 kohaselt ametniku, töötaja ja füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Määruses reguleeritakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute eesti keele oskuse ja kasutamise nõudeid, lähtudes töö iseloomust ja töö- või ametikoha keelekasutusolukorrast. Vabariigi Valitsuse 20.06.2011 määruse nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ (edaspidi Määrus) § 8 p 6 kohaselt nõutakse pedagoogidelt vähemalt B2-tasemel eesti keele oskust.

hageja ka kohtuistungitel elementaarsetest eesti keeles esitatud küsimustest arusaamist, samuti on töölepingu ülesütlemiseteatel märge selle hagejale vene keelde tõlkimise kohta.

Töölepingu ülesütlemise tühisuse või tühistamise nõude rahuldamata jätmise tõttu puudub alus rahuldada hageja nõue TLS § 109 lg-s 1 nimetatud hüvitise väljamõistmiseks, mistõttu kohus hageja hüvitise nõuet ega hüvitise suurusega seotud poolte seisukohti ei analüüsi.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2015 kohtuotsuse resolutiivosa tsiviilasjas 2-14-21681:

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.