JR hagi Pärnu linna (Lasteaed „K“ kaudu) vastu töövaidlusasjas
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 02.04.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
JR apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
24 459,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: JR (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Jelizaveta Rastorgujeva Kostja: Pärnu linn (Lasteaed „K“ kaudu), lepinguline esindaja Kristi Matiisen
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Pärnu Maakohtu 02.04.2015 otsuse resolutsiooni ja jätta JR nõuded Pärnu linna (Lasteaed „K“ kaudu) vastu saamata jäänud töötasu hüvitise ja moraalse kahju hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 02.04.2015 otsus muutmata.
3.Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta JR kanda.
5.Määrata hagi hinnaks maakohtus ja ringkonnakohtus 24 459,20 eurot.
6.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 6.1 Jätta rahuldamata JR hagi Pärnu linna (Lasteaed „K“ kaudu) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt töölepingu ülesütlemise tühistamiseks hea usu põhimõttega vastuolu tõttu, töölepingu lõpetamiseks, saamata jäänud töötasu hüvitise ja moraalse kahju hüvitise väljamõistmiseks. 6.2 Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta JR kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.09.06.2014 esitas JR (hageja) Pärnu Maakohtule hagi Pärnu linna (Lasteaed „K“ kaudu) (kostja) vastu. 13.08.2014 esitas hageja täiendatud hagiavalduse tervikteksti, mille kohaselt palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisuse või alternatiivselt tühistada töölepingu ülesütlemine vastuolu tõttu hea usu põhimõttega ning lõpetada tööleping töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg-te 1 ja 2 alusel. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja seitsme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise summas 4075,40 eurot. 16.12.2014 täpsustas hageja hüvitise nõuet ning palus kohtul TLS § 109 lg 1 alusel mõista hageja kasuks välja tulu (töötasu), mis jäi saamata ajavahemikul alates töölepingu ebaseaduslikust ülesütlemisest kuni töölepingu lõpetamise otsuse jõustumiseni. Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja ebaseadusliku töölepingu ülesütlemisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitise, mille õiglase suuruse palus hageja määrata kohtul kohtu otsustusõiguse alusel.
2.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja alates 21.07.2003 kostja juures venekeelses lasteaiarühmas õpetaja ametikohal. Hageja eelmine töökoht oli Pärnu XXXXXX XXXXXXX, kus hageja töötas õpetajana venekeelses lasteaiarühmas aastatel 1987-2002. 23.09.2013 esitas kostja hagejale kirjaliku teate, milles viitas õigusaktides pedagoogidele kehtestatud keeleoskustaseme nõuetele, milleks on eesti keele oskus B2-tasemel. Kostja palus hagejal esitada eesti keele tasemetunnistuse hiljemalt 27.02.2014 ning hoiatas hagejat, et juhul, kui ta tunnistust selleks kuupäevaks ei esita, kaalub kostja töölepingu ülesütlemist TLS § 88 lg 1 p 2 alusel. 12.05.2014 esitas kostja hagejale avalduse töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 2 alusel. Töölepingu ülesütlemise põhjuseks on B2-tasemel keeleoskust tõendava tunnistuse mitteesitamine hoiatuses märgitud kuupäevaks. Ülesütlemisavalduse kohaselt lõppes tööleping 31.08.2014.
3.Materiaalõiguslikud eeldused töölepingu TLS § 88 lg 1 p 2 alusel lõpetamiseks ei ole täidetud. Kostja juurde tööle asumisel oli hagejal 1993. aastal väljastatud C-kategooria tunnistus, mis tõendas hageja eesti keele oskust algtasemel. Kostja võttis hageja tööle madalama keeleoskusega, kui oli nõutud töölepingu sõlmimise ajal kehtinud õigusaktides, kuid pole täitnud oma TLS § 28 lg 2 p-s 5 sätestatud kohustust tagada hagejale piisavat ja tasuta keeleõpet. Hageja oli teadlik nõutavast keeleoskusest ning käis B2-taseme eksami sooritamiseks aastate jooksul erinevatel eesti keele kursustel ja õppis keelt iseseisvalt
kodus. Hageja kutseoskustega oli kostja rahul. Lasteaed K on venekeelne lasteaed, kus põhikirja kohaselt toimub õppe- ja kasvatustöö vene keeles. B2-tasemel eesti keele oskus ei takistanud hagejal tööülesannete täitmist ega vähendanud tema ametialast pädevust. Vaatamata B2-eksami mittesooritamisele on töölepingu ülesütlemine ebaproportsionaalne ja TLS § 104 lg 1 alusel tühine.
4.Kostja on rikkunud TLS § 88 lg-s 2 sätestatud kohustust pakkuda hagejale teist tööd. Alates 02.01.2014 oli lasteaias vabanemas õpetaja abi ametikoht, mille täitmiseks avaldati 2013.a detsembris töökuulutus, kus nõuti kandidaatidelt eesti keelt emakeelena. Hagejale vabanenud õpetaja abi ametikohta ei pakutud, kuigi hageja töövõime oli kostja hinnangul vähenenud. Alates 01.03.2014 oli lasteaias vabanemas teine õpetaja abi ametikoht. Kuna hageja kahtles, et jõuab parandada oma keeleoskust B2 tasemeni hoiatuses märgitud ajaks, palus hageja 2014.a veebruari keskpaigas kostjal viia ennast üle õpetaja abi ametikohale, kus piisab eesti keele oskusest A2 tasemel. Kostja keeldus hagejat üle viimast, põhjendades oma otsust sellega, et sellele ametikohale on juba kandidaadiks valitud 2013.a konkursil osalenud, kuid siis valituks mitteosutunud eestlanna. Isegi, kui lugeda töölepingu ülesütlemine kehtivaks, on see vastuolus hea usu põhimõttega ning tühine TLS § 106 alusel, kuna kostja on rikkunud oma kohustusi ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. TLS § 88 lg 1 p-s 2 sätestatud töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused olid täidetud. Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles põhjusel, et hageja keeleoskuse tase ei võimaldanud tal jätkata tööd õpetajana. Keeleinspektsioon teostas esmakordselt lasteaias kontrolli 22.05.2012 ning tegi hagejale ettekirjutuse sooritada B2-taseme eesti keele eksam hiljemalt 01.05.2013. Hageja registreeris ennast 05.05.2013 toimuvale B1-taseme eesti keele eksamile, mida tal ei õnnestunud sooritada. Keeleinspektsiooni järelkontrollis 14.05.2013 tuvastati, et hagejale tehtud varasem ettekirjutus on täitmata ja tehti uus ettekirjutus sooritada B2-taseme eksam hiljemalt 01.03.2014. 14.05.2013 tegi Keeleinspektsioon ettekirjutuse ka kostjale tagada lasteaias keeleseaduse nõuete täitmine hiljemalt 01.03.2014. 23.09.2013 edastas direktor hagejale teate, kus juhtis töötaja tähelepanu pedagoogile õigusaktides kehtestatud keeleoskusnõuetele ning kohustas sooritama B2-taseme eksami ja esitama vastava tunnistuse hiljemalt 27.02.2014. Hageja esitas oma B2-taseme eksami tulemused 03.04.2014, mille kohaselt oli hageja saanud 24% võimalikust punktisummast ning eksam loeti mittesooritatuks. Kuigi lasteaias on õppekeeleks vene keel, on asjaajamiskeeleks vastavalt keeleseadusele eesti keel. Eesti keele heal tasemel oskus oli hageja tööülesannete täitmiseks vajalik ning puuduliku eesti keele oskuse tõttu ei suutnud hageja täita oma töökohustusi nõuetekohaselt. Hageja võeti kostja juurde õpetajana tööle heas usus, et ta oma eesti keele oskust parandab ning teda teavitati juba tööle asudes, et ta peab omama ja valdama piisaval tasemel eesti keelt. Kostja on igakülgselt toetanud kõigi oma töötajate, sh hageja, eesti keele õpet.
6.Kostja ei ole rikkunud kohustust pakkuda hagejale teist tööd. Ülesütlemisavalduse esitamise ajal ei olnud lasteaias ühtegi vaba töökohta, mida oleks saanud hagejale pakkuda. Hagis viidatud töökuulutustes otsiti õpetaja abi osalise keelekümbluse rühma ning need töökohad olid täidetud 20.01.2014 ja 01.03.2014. Selles ajavahemikus ei olnud ka hageja pöördunud kostja poole sooviga lahkuda õpetaja ametikohalt ning direktor teadis, et hageja valmistub B2 keeletaseme eksamiks. Kostja töölepingu ülesütlemise ajal ühtegi vaba või vabanevat töökohta ei olnud.12.06.2014 vabanenud 0,5 koristaja kohta pakuti hagejale, ent hageja ei soovinud seda vastu võtta.
Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
7.Pärnu Maakohus jättis 02.04.2015 otsusega hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt töölepingu ülesütlemise tühistamiseks hea usu põhimõttega vastuolu tõttu, töölepingu lõpetamiseks ning hageja 7 kuu keskmise palga ulatuses hüvisise väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
8.Kohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus järgmiste faktiliste asjaolude üle: - Hageja töötas alates 01.07.2003 Pärnu Lasteaias K õpetaja ametikohal venekeelses rühmas. Enne seda, aastatel 1987 – 2002, töötas hageja õpetajana venekeelses rühmas Pärnu XXXXXX lasteaias. Tööle asumisel vastas hageja eesti keele oskus algtasemele (tolleaegse keeletaseme süsteemi järgi kategooria C, eksam sooritatud 29.12.1993); - 22.05.2012 tegi Keeleinspektsioon hagejale ettekirjutuse sooritada B2 - taseme eesti keele eksam 05.05.2013; - hageja osales 05.05.2013 eesti keele B1-taseme eksamil, mille tulemus 34% ei olnud eksami sooritamiseks piisav; - 14.05.2013 Keeleinspektsiooni järelkontrollaktiga nr 06862 tehti hagejale teine ettekirjutus sooritada B2 – taseme eksam 01.03.2014; - 14.05.2013 tegi Keeleinspektsioon kontrollaktiga nr 06767 ka Pärnu Lasteaed K direktorile MM-le ettekirjutuse tagada keeleseaduse nõuete täitmine tähtajaga 01.03.2014; - 23.09.2013 esitas kostja hagejale kirjalikult kohustuse esitada eesti keele tasemetunnistus hiljemalt 27.02.2014 ning hoiatas tunnistuse esitamata jätmise korral töölepingu lõpetamise eest; - 01.03.2014 osales hageja B2-taseme eksamil, mille tulemus 24% ei olnud eksami sooritamiseks piisav; - 12.05.2014 esitas kostja hagejale kirjaliku ülesütlemisteate töölepingu lõpetamise kohta TLS § 88 lg 1 p 2 alusel alates 31.08.2014, kuna hageja eesti keele tase ei vasta pedagoogidele kehtestatud nõuetele ning lisaks teatas kostja, et teist tööd hagejale pakkuda ei ole; - 15.05.2014 Keeleinspektsiooni järelkontrolliaktiga nr J08419 pikendati hagejale B2taseme keeleeksami sooritamiseks tehtud ettekirjutuse täitmise tähtaega kuni 15.01.2015 koos ettekirjutus-hoiatusega sunniraha 200 eurot määramise kohta.
9.TLS § 88 lg 1 p 2 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine). 01.07.2011 jõustunud keeleseaduse (KeeleS) § 23 lg 1 sätestab, et ametnik, riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse töötaja, samuti avalik-õigusliku juriidilise isiku ja selle asutuse töötaja, avalik-õigusliku juriidilise isiku liige, notar, kohtutäitur, vandetõlk ja nende büroo töötaja peavad oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks. Vabariigi Valitsuse 20.06.2011 määruse nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ (edaspidi Määrus) § 8 p 6 kohaselt nõutakse pedagoogidelt vähemalt B2-tasemel eesti keele oskust.
10.Maakohus leidis, et on tõendatud, et lasteaias tuli tööks vajalikke dokumente koostada eesti keeles ning tööülesannete täitmiseks oli vajalik B2-tasemel eesti keele oskus olenemata
sellest, et tegemist on venekeelse lasteaiaga. Kohus asus seisukohale, et sõltumata õpetaja erialaste kutseoskuste tasemest saab õpetajal nõutaval tasemel keeleoskuse puudumisest järeldada tööga toimetulematust töökohale sobimatuse tõttu TLS § 88 lg 1 p 2 tähenduses. Arvestades, et hageja oli kohustuslikust keelenõudest teadlik juba keeleseaduse 01.07.2011 jõustumisest alates, võib keeleoskuse puudumise tõttu tööga toimetulematust lugeda pikaajaliseks. Määruse rakendussätetest järelduvalt on määrusega nõutaval tasemel keeleoskuse puudumine TLS § 88 lg-s 1 nimetatud põhjusel töölepingu ülesütlemise aluseks.
11.Kohus ei nõustunud hageja käsitlusega, et töölepingu ülesütlemine on muu hulgas hea usu põhimõttega vastuolus seetõttu, et kostja rikkus TLS § 28 lg 1 p-s 5 sätestatud kohustust sellega, et ei korraldanud piisavalt keeleõpet. TLS § 28 lg 1 p 5 järgi on tööandja kohustatud tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. Kohus leidis, et selle all peetakse eelkõige silmas ameti- ja erialast koolitust, mitte keeleseaduse nõuete täitmiseks töötajale vajalikku keelekoolitust, kuid kostja on sellegipoolest taganud hagejale piisavalt võimalusi keeleõppeks. Kohus ei nõustunud hagejaga ka selles, et tööandja poolt 2013.a augusti lõpus määratud 6-kuuline tähtaeg keeletunnistuse esitamiseks oli ebamõistlik. Tööandja lähtus tähtaja määramisel Keeleinspektsiooni korduvas ettekirjutuses hagejale määratud B2-taseme eksami sooritamise tähtajast. Sisuliselt oli hagejal tööandja hoiatuse ajaks olnud aega keelt omandada ja eksamiks valmistuda rohkem kui aasta. Põhjendatud ei ole ka hageja etteheide selle kohta, et kostja ei andnud talle täiendavat tähtaega eksami tegemiseks, kuigi inspektsioon pikendas eksami tegemise aega 15.jaanuarini 2015. Kostja tegi töölepingu ülesütlemise teate enne, kui inspektsioon pikendas ettekirjutuse täitmise tähtaega.
12.Kohus asus seisukohale, et kostja ei ole rikkunud kohustust pakkuda hagejale teist töökohta ning töölepingu ülesütlemine ei ole seetõttu vastuolus hea usu põhimõttega. 2014.a veebruaris hageja poolt õpetaja abi koha küsimine ei ole leidnud asjas tõsikindlat tõendamist. Seda, et direktor M, hagejaga peetud vestlusest, õpetaja abi kohale asumise soovi välja ei lugenud, tõendab lisaks MM vande all antud ütlustele ka MM 2014.a juunikuine vastus hageja 21.05.2014 e-kirjale. Tunnistaja LP 23.02.2015 kohtuistungil antud ütlused hageja ja kostja esindaja 2014.a veebruarikuise vestluse sisu kohta ei veena kohut, et hageja konkreetselt avaldas kostjale soovi asuda õpetaja abi ametikohale ning et kostja keeldus sellest. Hinnates kogumis kõiki tõendeid ja asjaolusid (2014.a veebruaris hageja töötas õpetaja ametikohal, valmistus õpetajalt nõutava B2-taseme keeleeksamiks ning 01.03.2014 osales sellel eksamil), on eluliselt usutavam kostja esindaja selgitus, mille kohaselt hageja 2014.a veebruaris ei palunud ennast õpetaja abi ametikohale üle viia, vaid põgusa vestluse käigus küsis infot vaba õpetaja abi ametikoha täitmise kohta.
13.2013.a detsembris välja kuulutatud õpetaja abi konkursi tingimustes esitatud eesti keele emakeele nõue ei puutu käesolevasse vaidlusesse. Selline nõue ei saanud hagejat diskrimineerida, kuna hageja ei osalenud sellel konkursil. Hageja töötas sellel ajal õpetajana, valmistus B2-taseme keeleeksamile minema ning kostja ei kaalunud ega pidanud kaaluma 2014.a veebruaris hagejat võimaliku kandidaadina õpetaja abi kohale. Hageja töölepingut ei lõpetatud seetõttu, et tema emakeel ei ole eesti keel. Samuti ei ole kostja keeldunud hagejat õpetaja abi kohale üle viimast tema emakeele tõttu, vaid hageja töölepingu 2014.a mais ülesütlemise ajal ei olnud kostjal vaba õpetaja abi kohta, mida hagejale pakkuda. Asjas ei ole vaidlust, et kostja pakkus hagejale 2014.a juunis vabanenud
0,5 koristaja kohta, kuid hageja ei olnud nõus seda vastu võtma. Koristaja koha pakkumist kajastab ka kostja 20.06.2014 e-kiri hagejale.
14.Kohus märkis, et töölepingu ülesütlemise tühisuse või tühistamise nõude rahuldamata jätmise tõttu puudub alus rahuldada hageja nõuet TLS § 109 lg-s 1 nimetatud hüvitise väljamõistmiseks. Seetõttu maakohus hageja hüvitise nõuet ega hüvitise suurusega seotud poolte seisukohti ei analüüsinud. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
15.27.04.2015 esitas hageja Pärnu Maakohtu 02.04.2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
16.Hageja ei nõustu maakohtu otsusega osas, milles maakohus leidis, et kostja ei pidanud vastavalt TLS § 88 lg-le 2 pakkuma hagejale teist tööd, s.o viima teda üle õpetaja abi ametikohale. Hageja leiab, et maakohus on ebaõigesti ja vastuolus asjas kogutud tõenditega leidnud, et töölepingu ülesütlemine ei ole seetõttu tühine ega vastuolus hea usu põhimõttega.
17.Hageja vande all antud selgitustega ja tunnistaja LP ütlustega on tõendatud, et veebruaris 2014 palus hageja lasteaia direktorilt suulises vormis viia teda üle õpetaja abi ametikohale, kuna ta kahtles, et jõuab sooritada B2-taseme eksamit hoiatuses määratud tähtajaks. Nimetatud vestlus hageja ja direktori vahel toimus enne seda, kui kaks vaba õpetaja abi kohta said täidetud konkursi kaudu leitud isikutega. Teiseks on hageja seisukohal, et TLS § 88 lg 2 tulenevalt oli kostjal õpetaja abi töö pakkumise kohustus olenemata hageja poolt esitatud sooviavaldusest. TLS § 88 lg-st 2 ei tulene, et tööandja ei ole kohustatud pakkuma töötajale teist tööd, kui töötaja ei ole selleks omapoolset soovi avaldanud ning et teised töökohad peavad olema vakantsed ilmtingimata töötajale ülesütlemise avalduse esitamise seisuga. Lisaks ei ole veenev kostja väide, et ta ei pidanud 2013.a lõpus – 2014.a alguses eeldama, et hageja B2 eksamit ei soorita. Kostja oli teadlik sellest, et B2-taseme eksami sooritamine hoiatuses märgitud kuupäevaks ei olnud hageja puhul võimalik.
18.Maakohus jättis arvestamata asjaolu, et hageja oli sobilik töötamiseks õpetaja abi ametikohal. Hageja selgitas, et ta ei läinud A2-taseme keeleeksamile töölepingu kehtivuse ajal, kuna kostja ei ole A2-taseme tunnistust nõudnud. Hageja sooritas A2-taseme eksami novembris 2014, et tõendada käesolevas asjas esitatud väiteid selle kohta, et õpetaja abi tööks oli tal lisaks ametialasele kompetentsile ka nõuetele vastav keeleoskus.
19.Maakohus on hinnanud ebaõigesti hageja ja direktor MM vande all antud selgitusi ning tunnistaja LP antud ütlusi. Maakohus on alusetult pidanud direktori MM selgitusi poolte vahel 2014.a veebruaris toimunud vestluse sisu osas veenvamaks kui selgitused, mida andis hageja. Veebruaris 2014 pöördus hageja direktori poole konkreetse palvega viia teda üle vaba õpetaja abi kohale, kuna hageja ei pidanud võimalikuks sooritada positiivselt keeleeksamit tasemele B2 hoiatuses määratud tähtajaks. Eluliselt ei ole usutav maakohtu seisukoht, et hageja tuli küsima kostjalt mingit ”üldist infot” vaba õpetaja abi ametikoha kohta.
20.Vale on maakohtu seisukoht, et asjasse ei puutu see, et õpetaja abi konkursil oli nõutud eesti keele emakeelena oskus. Olukorras, kus töötaja omab õpetaja abi ametikoha suhtes
õigusaktidega kehtestatud keeleoskust, ei ole eesti keele emakeelena valdamise nõude seadmine põhjendatud ning see on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega.
21.Ebaõige on maakohtu järeldus, et asjas ei ole vaidlust selle üle, et kostja pakkus hagejale 2014 juunis vabanenud 0,5 koristaja kohta, kuid hageja ei olnud nõus seda vastu võtma. Kohus ei võtnud arvesse hageja selgitusi, et koristaja ametikohta hagejale ei pakutud, vaid pakuti võimalust kandideerida sellele kohale. Maakohus luges ilma mistahes tõendeid esitamata tõele vastavaks asjaolu, et kostja pakkus hagejale koristaja tööd. Kohus oleks pidanud selgitama, et koristaja kohta puudutavad asjaolud vajavad tõendamist ning pidi selgitama asjaolude tõendamise koormust.
22.Maakohus jättis alusetult arvestamata hageja poolt esitatud hüvitise nõude ümbersõnastuse. 16.12.2014 muutis hageja oma kahju hüvitise nõuet. Kohtuotsuse resolutsioonis on maakohus viidanud esialgses hagiavalduses sõnastatud nõudele. Jääb arusaamatuks, millisel alusel jättis maakohus hageja nõude ümbersõnastuse arvesse võtmata. Tegemist ei ole hagi muutmisega, mistõttu sai hageja teha seda ühepoolselt ning kohus pidi otsuse tegemisel nõude uue sõnastusega arvestama. Vastus apellatsioonkaebusele
23.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis õigesti hagi rahuldamata, kuid kuna maakohus ei märkinud kõiki nõudeid resolutsioonis, siis tuleb otsuse resolutsiooni täiendada. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
25.Apellatsioonkaebuses ei nõustu hageja maakohtu seisukohaga, et kostja ei rikkunud TLS § 88 lg 2 sätestatud kohustust pakkuda teist tööd. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu järelduse muutmiseks. TLS § 88 lg 2 sätestab, et enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada.
26.Kostja esitas hagejale 12.05.2014 avalduse, millega ütles töölepingu TLS § 88 lg 1 p 2 alusel üles alates 31.08.2014. Eelnevalt (01.03.2014) oli hageja osalenud eesti keele B2 taseme eksamil, mida hageja ei sooritanud ning mille tulemus sai teatavaks 03.04.2014. Kostja selgituste kohaselt sõlmiti töölepingud kahe vaba õpetaja abi koha täitmiseks 20.01.2014 ja 01.03.2014. Seega ei olnud töölepingu ülesütlemise ajal kostjal vaba õpetaja abi kohta. Kolleegiumi hinnangul puudus kostjal 2013.a lõpus - 2014.a alguses kohustus pakkuda hagejale õpetaja abi kohta. Teise töö pakkumise kohustus on tööandjal siis, kui esineb töölepingu ülesütlemise alus ning tööandja kavatseb seda võimalust kasutada. Kuna töölepingu ülesütlemise olukorda sel ajal ei olnud, siis ei pidanud kostja ka pakkuma teist tööd. 01.03.2014 sooritas hageja eksami, mille tulemus sai teatavaks 03.04.2014. Seega ilmnes alus töölepingu lõpetamiseks alates 03.04.2014. Selleks ajaks aga olid vabad õpetajate abi kohad juba täidetud. Sellest tulenevalt ei rikkunud kostja kohustust pakkuda hagejale õpetaja abi kohta.
27.Kolleegiumi hinnangul ei ole veenvalt tõendatud hageja väide, et ta palus ennast 2014.a veebruaris viia üle õpetaja abi kohale. Kuna poolte vahel on selle üle vaidlus, siis ei piisa nimetatud asjaolu tõendamiseks hageja vande all antud seletusest, et ta vastavat soovi kostjale avaldas. Hageja väidet ei tõenda piisavalt ka tunnistaja LP ütlused, kuna ütlustest nähtuvalt teab ta hageja sellekohasest palvest hageja enda jutu kaudu.
28.Hageja on kostjale heitnud ette, et 2013.a detsembris toimunud õpetaja abi konkursil oli üheks nõudeks eesti keele oskamine emakeelena. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva asja lahendamisel ei oma see tähendust, kuna hageja ei osalenud sellel konkursil.
29.Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud kostja ka kohustust pakkuda koristaja kohta. Kostja selgitustest nähtuvalt vabanes 0,5 koristaja töökohta 2014.a juunis, s.o pärast hagejale ülesütlemisavalduse esitamist. TLS § 88 lg 2 sätestab kohustuse pakkuda töökohta enne töölepingu ülesütlemist. Lisaks ei ole hageja väitnud, et ta oleks selle töökoha vastu võtnud. 20.06.2014 e-kirjas teatas kostja hagejale, et ta pakkus temale koristaja tööd poole kohaga, kuid hageja keeldus sellest (II kd lk 51). Kui hageja oli tegelikult tööst huvitatud, olnuks tal võimalus e-kirjas märgitule vastu vaielda ja teavitada tööandjat, et ta soovib seda tööd. Hageja ei ole seda teinud. Seda, et hageja ei olnud koristaja tööst huvitatud, kinnitab ka hageja esindaja maakohtu 04.12.2014 istungil antud selgitus, et hageja ei saa töövõime osalise kaotuse tõttu koristajana töötada (II kd lk 107).
30.Eeltoodule tuginedes on ringkonnakohus seisukohal, et kostja ei rikkunud TLS § 88 lg 2 sätestatud kohustust.
31.Hageja leiab, et maakohus jättis tema hüvitisenõude ümbersõnastamise põhjendamatult arvestamata. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt nõudis hageja esialgselt TLS § 109 lg 1 alusel seitsme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise väljamõistmist summas 4075,40 eurot. 16.12.2014 täiendas hageja oma nõuet. Hageja palus kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel välja mõista tulu (töötasu), mis jäi saamata ajavahemikul alates töölepingu ebaseaduslikust ülesütlemisest kuni TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamise otsuse jõustumiseni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista töölepingu ebaseadusliku ülesütlemisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitise, mille õiglase rahalise suuruse palus määrata kohtul. Hageja märkis, et Riigikohus on asjas nr 3-2-1-79-13 selgitanud, et TLS § 109 lg 1 ettenähtud hüvitise koosseisus on võimalik mõlemaid eelmärgitud nõudeid esitada.
32.Ringkonnakohus märgib, et kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt on maakohus jätnud hageja kõik hüvitise nõuded rahuldamata, kuid on resolutsioonis kajastanud üksnes seitsme keskmise palga suuruse hüvitise nõude rahuldamata jätmise. Muus osas ei ole maakohus hüvitiste nõuete rahuldamata jätmist resolutsioonis kajastanud. Kolleegium leiab, et maakohus jättis hüvitiste nõuded õigesti rahuldamata, kuna hageja töölepingu ülesütlemine ei olnud tühine ning heade kommetega vastuolus. Maakohtu otsuse resolutsiooni puudus on aga võimalik kõrvaldada. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse resolutsiooni ning jätab hageja nõuded saamata jäänud töötasu hüvitise ja moraalse kahju hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata.
33.Kolleegium leiab, et TsMS § 136 lg 4 ja § 137 lg 11 alusel tuleb muuta hagi hinda nii maakohtus kui ringkonnakohtus. Maakohus määras hagi hinnaks 4075,40 eurot. Sama hagihind on märgitud ka ringkonnakohtu apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määruses. Märgitud hinna määramisel on lähtutud seitsme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise nõudest. Menetluse kestel on hageja aga nõuet täiendanud. Hageja palus välja
mõista saamata jäänud töötasu alates töölepingu ebaseaduslikust ülesütlemisest kuni töölepingu lõpetamise otsuse jõustumiseni. Sellise hagi hinda ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustikus ette nähtud. Kolleegium leiab, et kõige lähedasem norm sellise hagi hinna määramiseks on TsMS § 129 lg 1, mis sätestab et korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude üle toimuvas vaidluses on hagihind kohustuste koguväärtus, kuid mitte suurem kui kohustuste aastase koguväärtuse kolmekordne summa. Ringkonnakohus lähtub analoogia korras TsMS § 129 lg-st 1 ning arvestades, et hageja keskmine kuupalk oli 582,20 eurot, on nimetatud nõude hinnaks 20 959,20 eurot (582,20 x 12 x 3). Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja mittevaralise kahju õiglase hüvitise kohtu äranägemisel. Selle nõude hinnaks on 3500 eurot (TsMS § 132 lg 1 ja lg 3). Kuna tuvastusnõuded on esitatud koos varaliste nõuetega, siis tuvastusnõudeid hagi hinna määramisel ei arvestata (TsMS § 134 lg 3). Liites varalised nõuded kokku, tuleb hagi hinnaks määrata nii maakohtus kui ringkonnakohtus 24 459,20 eurot (TsMS § 134 lg 1). Menetluskulude jaotus
34.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis puudub alus muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ka ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja teatas, et temal apellatsioonimenetluse kulud puuduvad. Seega puudub vajadus ringkonnakohtu menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.