Otsuse avalikult teatavaks- 31. märts 2015, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-14-55558
Tsiviilasi
A.T. hagi OÜ R.A. vastu 30.07.2014 osanike koosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende hageja A.T. (ik XXXX; elukoht XXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Naur ja advokaat Annika esindajad Tõlgo, e-post [email protected] ja [email protected]; kostja OÜ R.A. (rk XXXX; asukoht XXXX), seaduslik esindaja juhatuse liige V.F. (ik XXXX; elukoht XXXX) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata A.T. hagi OÜ R.A. vastu 30.07.2014 osanike koosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudes.
2.Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Tartu Maakohtu 14.08.2014 määrusega rakendatud hagi tagamine, millega keelati OÜ R.A. praegusel juhatuse liikmel V.F. OÜ R.A. omandis olevate kinnisasjade (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna jaoskonna registriosa nr XXXX, nr XXXX ja nr XXXX) käsutamine selliselt, et eelnimetatud kinnisasjade käsutamine on lubatud ainult OÜ R.A. osanike konsensusliku otsuse alusel. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta poolte menetluskulud A.T. kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue 07.08.2014 esitas A.T. (hageja) Tartu Maakohtule hagiavalduse OÜ R.A. (kostja) vastu 30.07.2014 osanike koosolekul vastu võetud otsuse, millega valiti kostja juhatuse liikmeks V.F.,
tühisuse tuvastamiseks ning endise olukorra, mille kohaselt on kostja juhatuse liikmeks ainult hageja, taastamiseks. Hageja hinnangul ei järgitud OÜ R.A. 30.07.2014 osanike koosoleku kokkukutsumisel seaduses ettenähtud korda (osanike koosoleku kokkukutsumise pädevus on juhatusel mitte osanikul) ning otsuse vastuvõtmisel kalduti kõrvale koosoleku kutses märgitud päevakorrast (valida kostja juhatuse liikmeteks järgmiseks kolme aastaseks perioodiks nii hageja kui V.F.), mistõttu on koosolekul vastu võetud otsus juhatuse liikme V.F. valimise kohta tühine. Lisaks ei järgitud 30.07.2014 kostja osanike koosolekul otsuse vastuvõtmisel ka häid kombeid, sest V.F. ei küsinud hagejalt nõusolekut juhatuse liikmeks valimise kohta, mis võimaldas hageja osaühingu juhatusest välja jätta. Hageja märgib, et ei nõustu mitte ühegi kostja poolt 11.09.2014 vastuses välja toodud faktilise või õigusliku asjaoluga. Hageja palub hagi rahuldada, jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1550 eurot (riigilõiv kokku 350 eurot ja õigusabikulud 1200 eurot koos käibemaksuga) ühes kohustusega tasuda menetluskuludelt viivist. Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad V.F. 10.06.2014 nõudest osanike koosoleku kokkukutsumiseks, V.F. 11.07.2014 elektronkirjast ja hageja 17.07.2014 vastusest sellele, 11.07.2014 kostja osanike koosoleku kutsest, V.F. 22.07.2014 elektronkirjast ja hageja 22.07.2014 vastusest sellele, 22.07.2014 kostja osanike koosoleku kutsest (korduv), hageja vastusest 22.07.2014 kutsele, kostja 30.07.2014 osanike üldkoosoleku otsusest ja avaldusest Tartu Maakohtu registriosakonnale (tl 11-19). Kostja vastus Kostja ei tunnista hagis tema vastu esitatud nõudeid. Kostja vastuse kohaselt ei ole 30.07.2014 toimunud osanike koosoleku kokkukutsumisel rikutud seaduse ega põhikirja nõudeid. Osanike koosoleku otsuse tühisuse tuvastamise aluseks ei ole ka väidetav hea usu põhimõtte rikkumine. Kostja selgitab, et 28.08.2008 kutsuti kostja juhatusest tagasi V.F. seoses tema ametisse asumisega avalikus sektoris ja sellest tuleneva tegevuspiiranguga eraettevõtluses. Samas otsustati pikendada hageja volitusi järgmiseks kolme aastaseks perioodiks. Kuna hageja volitused juhatuse liikmena lõppesid 29.08.2011, oli tarvis valida uus juhatus. Kui kohus leiab, et esineb alus osanike 30.07.2014 koosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks, ei saa kohus kuidagi taastada hageja volitusi juhatuse liikmena, sest juhatuse liikmeks valimise tähtaja möödumine 29.08.2011 tõi kaasa hageja ametiaja lõppemise. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning poolte menetluskulud hageja kanda. Hageja menetluskulude osas leiab kostja, et põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks on 710 eurot (ekslikult märgitud 650 eurot), so riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulud kolme töötunni eest koos käibemaksuga 360 eurot. Kostja lisas vastusele koopia 30.07.2014 osanike üldkoosoleku otsusest (tl 61-63). Kohtu põhjendused
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel lahendab kohus antud tsiviilasja kirjalikus menetluses (tl 71-72).
2.Kohus leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
3.Hageja on esitanud kostja vastu juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamise nõude. Hageja võib TsMS § 368 lg 1 järgi esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks (tuvastushagi), kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võivad juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist hageda vähemalt samad isikud, kes võivad nõuda seaduse kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist (vt 3-21-65-08 p 16). Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 esimese lause kohaselt kohtus nõuda huvitatud isik. Osaühingu osanike otsuse kehtetuks tunnistamist saab äriseadustiku (ÄS) § 178 lg 3 järgi nõuda mh osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Kehtivas kohtupraktikas on veel leitud, et juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamisel on tuvastushuvi vähemalt üldjuhul tuletatav juriidilise isiku liikme 2(5)
(osaniku, aktsionäri) liikmesussuhtest juriidilise isikuga, kusjuures oluline on üksnes see, et hageja oleks kostja osanik hagi esitamise ajal (vt 3-2-1-76-14 p-d 18, 22). Antud juhul ei ole vaidlust selles, et hageja on kostja osanik – kostja osakapital on 2556 eurot, millest hageja osa on nimiväärtusega 1278 eurot (tl 29-30). Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et hageja ei osalenud kostja 30.07.2014 osanike koosolekul. Kohtu arvates on ilmne, et 30.07.2014 kostja osanike koosolekul vastuvõetud otsus riivab hageja huve ja sellest tulenevalt on hageja isik, kellel on TsMS § 368 lg 1 mõttes tuvastushuvi, st ta võib hageda kostja osanike vaidlusaluse koosoleku otsuse tühisuse tuvastamist.
4.Osaühingu osanike pädevusse kuulub ÄS § 168 lg 1 p 4 järgi juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine. Osanikud võivad ÄS § 168 lg 2 kohaselt võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Seega võisid kostja osanikud põhimõtteliselt vaidlusaluse otsuse (juhatuse liikme valimine) vastu võtta.
5.Üldjuhul kutsub osanike koosoleku ÄS § 171 lg 1 järgi kokku juhatus, kes ÄS § 1711 lg 1 esimese lause kohaselt määrab ka koosoleku päevakorra. ÄS § 171 lg 2 p 3 kohaselt kutsub juhatus kokku osanike koosoleku, kui see on osaühingu huvides vajalik, samuti kui seda nõuavad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist. ÄS § 171 lg 3 sätestab, et kui juhatus ei kutsu osanike koosolekut kokku ühe kuu jooksul osanike nõude saamisest, on osanikel õigus koosolek ise kokku kutsuda, sel juhul määravad nemad ka koosoleku päevakorra (ÄS § 1711 lg 1 teine lause). Hageja on oma nõuet esitades leidnud, et kutsus tolleaegse juhatuse liikmena korduvalt kokku kostja osanike koosolekuid ning tegi selleks omapoolseid pakkumisi, kuid kostja osanik V.F. ei reageerinud juhatuse pakkumistele ning järelikult on osaniku poolt 30.07.2014 kokku kutsutud koosolek ebaseaduslik ÄS § 1721 mõttes. Kostja on seevastu leidnud, et hageja ei olnud enam osanike poolt valitud juhatuse liige, mistõttu oli osanikel õiguslikus mõttes endil õigus koosolek kokku kutsuda. Pealegi ei ole hageja ÄS § 172 lg-s 2 sätestatud nõuetele vastavat koosoleku kutset kordagi osanik V.F. saatnud.
6.Äriregistrist (äritoimiku dokumendid) nähtuvalt kutsuti 28.08.2008 kostja osanike otsusega alates 01.09.2008 juhatuse liikme kohalt tagasi V.F. (otsuse p 2). Äriregistrile 05.09.2008 esitatud kandeavalduse kohaselt otsustati osanike 28.08.2008 koosolekul pikendada juhatuse liikme A.T. volitusi järgmiseks kolme aastaseks perioodiks. 28.08.2008 kehtis ÄS § 184 lg 2 redaktsioonis, mille kohaselt valiti juhatuse liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Põhikirjaga ei võinud ette näha, et juhatuse liikme ametiaeg on pikem kui viis aastat. Kui registripidajale äriühingu kohta esitatud dokumentidest nähtub juhatuse liikme valimise aeg, tuleneb seadusest või registripidajale esitatud põhikirjast ka juhatuse liikme ametiaja lõpp (vt 3-2-1-39-05 p 18). Antud juhul on volituse kestvuse andmed märgitud ka registrikaardile, mille kohaselt on A.T. kostja juhatuse liige kuni 28.08.2011 (tl 30). Alates 01.01.2011 kehtib ÄS § 184 lg 2 redaktsioonis, mille kohaselt valitakse juhatuse liige tähtajatult, kui põhikirjas ei ole tähtaega ette nähtud. ÄS § 506 lg 51 sätestab, et enne 01.01.2011 valitud juhatuse liikme ametiajale kohaldatakse ÄS § 184 lg 2 sätteid juhatuse liikme valimise ajal kehtinud redaktsioonis. Juhatuse liikme valimise ajal kehtinud ÄS § 184 lg 2 redaktsioon nägi ette juhatuse liikmete tähtajalisuse nõude, välistades liikmete määramise tähtajatult, mis tähendas, et alates valimisest hiljemalt kolme aasta möödudes isiku kohustused juhatuse liikmena lõppesid, kui juhatuse ametiaega juhatuse liikme nõusolekul osanike otsusega ei pikendatud või teda enne tähtaega tagasi ei kutsutud (vt 3-2-1-39-05 p-d 14, 16). Riigikohus on selgitanud, et juhatuse liikme ametiaega ei saa lugeda pikenenuks ainuüksi seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena. Sellest võib järeldada üldjuhul üksnes juhatuse liikme tahet jätkata juhatuse liikmena. Vaikimist või tegevusetust ei loeta TsÜS § 68 lg 4 kohaselt üldjuhul tahteavalduseks. Kuid juhatuse liikme ametiaja võib lugeda pikenenuks ka mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates TsÜS § 68 lg 3 alusel kaudsete tahteavaldustega. Selleks on lisaks (endise) juhatuse liikme poolsele jätkamisele viitavale käitumisele vajalik osaühingu osanike otsus, millega 3(5)
selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, st pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt. Erandlikult tuleb kõne alla ka mõne muu osanike otsuse lugemine juhatuse ametiaja pikendamise otsuseks, kui sellega on sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse liikmena, kui see otsus vastab formaalselt juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele (mh seaduses ja põhikirjas ettenähtud kvooruminõuete osas). Üheks selliseks otsuseks võib olla osaühingu juhatuse koostatud ja osanikele esitatud majandusaasta aruande kinnitamine. Kiites otsusega heaks majandusaasta aruande, tunnustavad osanikud eeldatavasti ka selle juhatuse liikmena koostanud ja osanikele kinnitamiseks esitanud isikute ametiseisundit (vt 3-2-1-65-08 p-d 33, 34). Kuigi hageja on peale 28.08.2011 jätkanud kostja juhatuse liikmena (kohtule ei ole teada, et A.T. ametiaega juhatuse liikmena oleks tema nõusolekul osanike otsusega pikendatud), koostades ja esitades kostja majandusaasta aruandeid, ei ole kohtule esitatud osanike otsust, millest võiks järeldada hageja ametiaja pikendamist tagasiulatuvalt. Samuti ei ole tuvastatav kostja majandusaasta aruannete kinnitamine teise osaniku V.F. poolt (tl 35-40). Eeltoodust tuleneb kohtu hinnangul, et OÜ R.A. oli alates 29.08.2011 sisuliselt juhatuseta seoses juhatuse liikme A.T. ametiaja lõppemisega ettenähtud tähtaja möödumise tõttu. Seega ei saanud kostja osanike koosolekut ÄS § 171 lg 1 järgi kokku kutsuda juhatus, mistõttu jätab kohus tähelepanuta osanik V.F. 10.06.2014 kostja juhatusele adresseeritud nõude osanike koosoleku kokkukutsumiseks (tl 11), mida hageja väidetavalt ei ole kätte saanud.
7.Mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud sellega, et juhatuse puudumisel on osanikel õigus ja pädevus kokku kutsuda koosolek juhatuse valimiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on osanike koosoleku kutsunud kokku V.F., saates 11.07.2014 teise osaniku A.T. elektronposti aadressile kostja osanike koosoleku kutse (tl 12). ÄS § 172 lg-d 1-2 näevad ette minimaalsed nõuded osanike koosoleku kokku-kutsumiseks. Kohtu hinnangul vastab V.F. koostatud kutse (tl 13) sellele ette nähtud vorminõuetele, sisaldades koosoleku toimumise aega, kohta, päevakorda ja otsuse eelnõu teksti, aga ka põhjendusi koosoleku kokkukutsumiseks. Hageja oli 19.07.2014 koosolekust teadlik, vastates 17.07.2014 V.F. (tl 12), et ei saa koosolekul osaleda. Muu hulgas on hageja märkinud, et ei näe vajadust teha muudatust juhatuse liikmete hulgas. Ühtlasi on hageja pakkunud kohtumise soovi korral välja omapoolse aja kokkusaamiseks 22.07.2014 Tallinnas aadressil XXXX. Eeltoodust tuleneb, et 19.07.2014 osanike koosolek ei olnud otsustusvõimeline ja seetõttu oli V.F. osanikuna õigustatud kutsuma kokku uue (korduv)koosoleku. Kohus nõustub kostjaga, et hageja 17.07.2014 elektronkirja ei saa äriseadustiku tähenduses pidada osaühingu juhatuse liikme valimiseks kokku kutsutava osanike koosoleku kutseks, kuna see ei vasta seaduses sätestatud vorminõuetele.
8.V.F. kostja osanikuna on uut koosolekut kokku kutsudes järginud ÄS § 171 lg-s 6 sätestatut, mille kohaselt kui osanike koosolekul ei ole esindatud ÄS § 170 lg-s 2 nimetatud hääled ning koosolek ei ole seetõttu otsustusvõimeline, kutsub juhatus päevakorda muutmata kokku uue koosoleku, mis on pädev otsuseid vastu võtma koosolekul esindatud häältest sõltumata. See kehtib üksnes juhul, kui uue koosoleku kokkukutsumise teade on saadetud osanikele mitte varem kui kaks päeva pärast esimest koosolekut ja mitte hiljem kui kümnendal päeval pärast esimest koosolekut. ÄS § 170 lg 2 kohaselt on osanike koosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Kostja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet (vt p 3.2 – tl 34). Asja materjalidest nähtuvalt saatis V.F. A.T. 22.07.2014 seaduse nõuetele vastava kostja osanike koosoleku kutse (korduv) (tl 14, 15), mille hageja on samal päeval kätte saanud (tl 14) ja vastanud, et temale väljapakutud aeg 30.07.2014 ei sobi ning pakkunud alternatiivse võimalusena kohtumiseks aja 30.07.2014 Tallinnas, paludes osalemisest eelnevalt teavitada hiljemalt 27.07.2014 (tl 16). Kohus märgib, et viidatud vastust koosoleku kutsele ei saa samuti pidada A.T. poolseks osanike koosoleku kokkukutsumiseks äriseadustiku mõttes. 4(5)
9.Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise otsuse vastuvõtmiseks, on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §-d 168-177). Kohtu hinnangul on kostja osanik V.F. antud juhul seaduses sätestatud korda järginud. ÄS § 177 lg 1 ei keela osanikul hääletada enda valimisel juhatuse liikmeks (vt 3-2-1-65-08 p 31). Kohus märgib, et otsuse tühisuse toovad kaasa raskemad sisu- ja protseduurivead, sh sellised vead, mis rikuvad juriidilise isiku liikme (sh osaniku või aktsionäri) õigust saada teada koosoleku toimumisest või mis takistavad oluliselt osalemisõiguse teostamist ning rikuvad õigust olla koosolekul kohal ja hääletada. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole rikutud hageja õigust saada teada ja olla kohal 19.07.2014 kostja osanike koosolekul ega 30.07.2014 korduvkoosolekul, samuti ei ole rikutud hageja hääletamisõigust ega häid kombeid. Koosoleku teadetes oli näidatud sellel otsustamisele tulev küsimus (juhatuse liikme valimine) koos otsuse eelnõu tekstiga (valida järgmiseks kolme aastaseks perioodiks juhatuse liikmeteks mõlemad osanikud), seega saab eeldada, et hageja kostja osanikuna oskas tehtava otsusega seetõttu arvestada. Hagejale oli endise kostja juhatuse liikmena teada, et juhatuse liikmeks valimiseks on ÄS § 184 lg-te 1 ja 2 kohaselt vajalik osaühingu osanike otsus liikmeks valimise kohta ja juhatuse liikme nõusolek. Samas ei teinud hageja ise midagi selleks, mis võimaldanuks teda otsuse eelnõu teksti kohaselt valida kostja uude juhatusse.
10.Eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
11.Kohus rahuldas 14.08.2014 määrusega (tl 41-42) hageja hagi tagamise avalduse. Kuivõrd kohus jättis käesoleva kohtuotsusega hageja hagiavalduse rahuldamata, tühistab kohus TsMS § 386 lg 4 alusel 14.08.2014 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu, millega keelati kostja praegusel juhatuse liikmel V.F. kostja omandis olevate kinnisasjade (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna jaoskonna registriosa nr XXXX, nr XXXX ja nr XXXX) käsutamine selliselt, et eelnimetatud kinnisasjade käsutamine on lubatud ainult kostja osanike konsensusliku otsuse alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hageja hagiavalduse rahuldamata, tuleb menetlusosaliste kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
13.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kostja ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirja esitanud. Kuivõrd kostja osales kohtumenetluses seadusliku esindaja kaudu – kõik menetlustoimingud on tehtud elektrooniliselt OÜ R.A. juhatuse liikme V.F. poolt isiklikult – ei ole kostjal eelduslikult menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.