Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): F F (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Hillar Villers Usaldusisik: Svetlana Pilden
RESOLUTSIOON
Rahuldada võlgniku F F maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja F F pankrot 23. aprillil 2026 kell 10.00 ning algatada F F kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada F F pankrotihalduriks Svetlana Pilden (Business Law Firm OÜ). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 11. mai 2026 kell 16.00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel, videokonverentsi ruumi ID ja PIN number edastatakse eraldi kirjaga.
Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
7.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja
2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
8.Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta pärast pankrotimenetluse lõppemist.
11.Anda F F menetlusabi usaldusisiku tasu 858 eurot ja sellele lisanduva käibemaksu 205,92 eurot hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel ilma hüvitamiskohustuseta.
12.Määruse resolutsiooni p-s 11 märgitud usaldusisiku tasu kanda OÜ-le (arvelduskonto nr XXX AS-is SEB Pank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
B
13.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
15.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning saata resolutsiooni p 12 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11). Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 191 lg 1).
ASJAOLUD
1.F F (avaldaja, võlgnik) esitas 12.02.2026 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on võlgnik lahutatud alates 20.05.2003. Endisel abikaasal on samuti makseraskused, kuid abielu on lahutatud ja seetõttu ei esitatud ühist maksejõuetusavaldust. Võlgnik töötab bussijuhina R OÜ-s ja tema töötasu on vahemikus 1100–1200 eurot kuus. Lisaks saab võlgnik pensioni XXX eurot kuus. Võlgnikule vara ei kuulu. Võlgnik on sõiduki MERCEDESBENZ CITAN (XXX) vastustav kasutaja, omanik on P OÜ. Võlgniku igakuised väljaminekud on 2
ligikaudu 1325 eurot. Tema kohustuste kogusumma ületab 100 000 eurot. Võlgniku suhtes on algatatud viis täitemenetlust. Võlgnik on selgitanud, et ta on sattunud püsivatesse makseraskustesse ega ole objektiivselt võimeline oma rahalisi kohustusi täitma. Tema igakuine sissetulek ei kata elamiskulusid ega laenukohustusi. Võlgnikul on suur hulk erinevaid krediidikohustusi ning tema vastu on algatatud mitmed täitemenetlused.
2.Usaldusisik leidis, et pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine on põhjendatud. Võlgniku avaldatu kohaselt on ta perekonnaseisult lahutatud ning tal puuduvad ülalpeetavad. Elukoha aadressiks on endisele abikaasale kuuluv maja. Võlgniku sissetulekuna on märgitud töötasu ja pension kogusummas ligikaud 1931–2031 eurot kuus. Igakuised väljaminekud moodustavad ligikaudu 1325 eurot, sh 183 eurot eluasemekuludeks. Võlgnik ei ole võimeline täitma laenulepingutest tulenevaid kohustusi. Võlgnikule ei kuulu kinnisasju ja tema nimele ei ole registreeritud kehtiva kandega sõidukeid, väikelaevu ega relvi. 2014. a kinkisid võlgnik ja tema abikaasa abielu kestel omandatud korteriomandi. Praegu elab võlgnik elamus, mis on soetatud pärast abielu lõppemist ning kuulub endisele abikaasale. Võlgnikule on varem kuulunud erinevad sõidukid ja sõudepaat, kuid need on tänaseks kas lammutatud või võõrandatud. Võlgniku pensionikonto saldo on 0 eurot, kuna 2021. aastal konto realiseeriti summas 24 530,66 eurot. Maksuandmete ja pangakonto väljavõtte põhjal nähtub, et võlgniku sissetulek on olnud järjepidevas kasvus. Võlgnikul on kohustusi 100 252,20 eurot, mis on muutunud sissenõutavaks, laenulepingud on üles öeldud, ning lisanduvad viivised ja täitemenetluse kulud. Võlgnik avaldas, et võttis laene mitme aasta jooksul, kuid eriti aktiivselt viimase kahe aasta vältel. Selle põhjuseks oli asjaolu, et igakuised kohustused suurenesid pidevalt ning tema sissetulekud (töötasu ja pension) ei olnud enam piisavad nende katmiseks. Hetkeseisuga on ebaselge võlgniku kohustus P OÜ ees, mis tuleneb 25.11.2024 sõlmitud 7000 euro suurusest laenulepingust, mille tagatiseks võõrandati laenuandjale sõiduk Mercedes-Benz Citan. Sõiduki hinnanguline väärtus on ligikaudu 5000–8000 eurot. Juba 2021. a veebruaris moodustasid võlgniku finantskohustused valdava osa tema sissetulekust. Võlgniku sissetulek oli ligikaudu 1372,73 eurot (töötasu ja pension), samas kui finantskohustuste täitmiseks tehtud väljamaksed ulatusid kokku 1535,25 euroni, ületades seega sissetulekut. Kui jätta kõrvale liisingule tehtud erakorraline suuremahuline makse ning arvestada üksnes regulaarseid kohustusi, moodustasid muude laenulepingute maksed 943,63 eurot ning tavapärane liisingumakse 214,35 eurot, kokku 1157,98 eurot. See vastas ligikaudu 84%-le võlgniku sissetulekust. Arvelduskonto väljavõtete analüüsist ilmneb ühtne ja süsteemne tegevusmuster: võlgniku poolt laenuna saadud või sissetulekuna laekunud rahalised vahendid kanti valdavas osas edasi kolmandatele isikutele, eelkõige endisele abikaasale, tütrele ja väimehele. Samuti nähtub, et rahalised vahendid liikusid korduvalt võlgniku ja tema lähedaste vahel mõlemas suunas, kusjuures ringluses olid peamiselt võlgniku teenitud või laenuna saadud vahendid. Lisaks kasutati märkimisväärses ulatuses vahendeid ka otseselt kolmandate isikute kohustuste täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgniku maksejõuetuse kujunemine käsitatav üksnes objektiivsete asjaolude tagajärjena. Võlgnik on võtnud (või tema nimel on võetud) süstemaatiliselt uusi kohustusi olukorras, kus olemasolevad kohustused juba ületasid tema maksevõimet, ning suunanud saadud vahendeid olulises osas kolmandate isikute huvides, samal ajal kui kohustused jäid võlgniku kanda. Selline käitumine viitab vähemalt raskelt hooletule, kui mitte tahtlikule finantskäitumisele ning on käsitatav FIMS § 45 lg 3 p 4 tähenduses. Tähelepanuväärne on, et S AS-i ja L AS-i konto väljavõtteid võrreldes ilmneb selge funktsionaalne eristus: S AS-i kontot kasutati peamiselt finantskohustuste täitmiseks, samas kui L AS-i kontole laekusid võlgniku sissetulekud. L kontolt tehti omakorda ulatuslikke väljamakseid L Liisingule (kuni 16.05.2021) ning L AS-i laenulepingu teenindamiseks igakuiselt summas 173,92 eurot. Lisaks 3
tehti sealt märkimisväärses ulatuses ülekandeid võlgniku pereliikmetele ning vastassuunalisi ülekandeid, sealhulgas S kontolt neile edastatud vahendite tagasikandeid. Kirjeldatud rahavoogude suunamise skeemi kaudu loodi näiline maksevõime. Seda järeldust toetab ka vähemalt kahe võlausaldaja esitatud alusdokumentide kogum, millest nähtub, et krediidiotsuse tegemisel on tuginetud just L AS-i konto väljavõttele. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, kuna tal puudub realiseeritav vara ning tema sissetulek ei võimalda rahuldada sissenõutavaks muutunud kohustusi ka pikema aja jooksul. Maksejõuetus võis kujuneda juba 2021. aastal. Arvestades võlgniku varasemat stabiilset sissetulekut, elustiili ning varalise seisundi muutust, on alust järeldada, et laene võeti olulises osas kolmandate isikute huvides, samas kui kohustused jäid võlgniku kanda. Tagasivõitmise võimalus võib esineda eelkõige endise abikaasa ja tütre kasuks tehtud tehingute osas. Samas on selliste nõuete võimalik tulemus ebakindel, arvestades võlgniku selgitusi, mille kohaselt on endine abikaasa pensionär ning tal esinevad makseraskused (täitmisel on vähemalt üks nõue), ning tütar töötab kaupluses. Samuti ei viita nendele isikutele kuuluva vara väärtus võimalusele katta võlgniku kohustusi. Puudub alus eeldada, et nad oleksid valmis oma vara vabatahtlikult võlgniku kohustuste täitmiseks võõrandama. Võlgniku sissetulek on viimase viie aasta jooksul olnud stabiilne. Samas tuleb arvestada võlgniku vanust (XXX) ning asjaolu, et ta jõuab käesoleval aastal pensioniikka, mis võib omakorda mõjutada tema edasist maksevõimet.
Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku ära 14. aprillil 2026.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.
5.FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
6.FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
7.Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub kohustuste (100 252,20 eurot) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnik on ka ise palunud pankrotimenetluse algatamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Seetõttu kuulutab kohus pankroti välja koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega (FIMS § 45 lg 2). Kohus veendus 14.04.2026 istungil, et võlgnik on motiveeritud kohustustest vabastamise menetlusega kaasnevaid kohustusi täitma. Võlgnik on väljendanud arusaamist, et tal tuleb töötada ja oma kohustusi täita. Võlgniku esindaja selgitas, et tekkinud olukord on seotud võlgniku usaldusliku suhtumisega oma endisesse abikaasasse ja tütresse, kes seda usaldust kuritarvitasid ja võtsid 4
võlgniku nimel laene. Usaldusisik leidis, et laenude võtmise asjaoludes esineb küsitavusi, kuid pidas siiski põhjendatuks kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole FIMS § 45 lg 3 alusel välistatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Kohus selgitas istungil võlgnikule tema kohustusi. Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse põhjenduste p 12), võib kohus omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8). Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu (üle jõu käivate laenude võtmine) PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.
8.Kohus nimetab pankrotihalduriks Svetlana Pildeni, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. FIMS § 46 lg-te 1 ja 3 kohaselt, kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus võib nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
9.Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 11. mai 2026 kell 16.00 (PankrS § 78 lg 1).
10.Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).
11.Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 2095,60 eurot (käibemaksuga). Kuna usaldusisiku tasu ei saa katta võlgniku vara arvel, palub usaldusisik hüvitada tasu menetlusabi korras riigi vahenditest 1063,92 eurot (sh käibemaks).
11.1.FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lg 2 teise lause kohaselt, kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
11.2.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
11.3.Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. 5
TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Justiitsministri 1. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (edaspidi kord) § 2 lg 1 järgi kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Riigi arvelt hüvitamisele kuuluva ajutise halduri tunnitasu ei saa seega ületada 66 eurot. Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab ajutisele haldurile riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm 08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest ajutisele haldurile tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui haldurile, sest halduril on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa. Kuna praegusel juhul võlgnikul vara puudub, leiab kohus, et usaldusisiku töötundide tasu hüvitamiseks osas, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (XXX eurot, millele lisandub käibemaks), tuleb võlgnikule anda menetlusabi.
11.4.Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 13 tundi. Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (vara ja võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning usaldusisiku hinnanguga), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku näidatud ajakulu on tervikuna vajalik ja põhjendatud. Kuivõrd põhjendatud töötunde on 13 ning esitatud on menetlusabi taotlus, siis tuleb usaldusisikule riigi arvelt hüvitada tasu kohaldades tunnitasu määra 66 eurot. Arvestuslik usaldusisiku tasu suurus, mis katab ka kõik kulud, on eeltoodud tööajast ja tunnitasust tulenevalt 858 eurot (13*66), mis ei ületa PankrS § 23 lg-s 4 nimetatud piirmäära. Järelikult kuulub kogu põhjendatud tasu hüvitamisele riigi arvelt.
11.5.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja OÜ-le B (registrikood XXX), mille kaudu ta tegutseb. Äriühing on käibemaksukohustuslane (XXX).
12.Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg-d 1–3).
6
Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.