OÜ Palu Steel Constructions hagi OÜ SCM Assets vastu üürilepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 5 368,58 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 11. juuli 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Palu Steel Constructions apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
3. märts 2015
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OÜ Palu Steel Constructions (registrikood 11970055), esindaja Robert Sprengk
esindajad
RESOLUTSIOON
Vastustaja (kostja): OÜ SCM Assets (registrikood 12193613), esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister
1.Muuta osaliselt Viru Maakohtu 11. juuli 2014 otsuse põhjendusi. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta OÜ Palu Steel Constructions kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Palu Steel Constructions (hageja) esitas 18. märtsil 2013 Viru Maakohtule hagi OÜ SCM Assets (kostja) vastu üürilepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 02.08.2010 hageja üürnikuna ja OÜ Palu Steel üürileandjana tähtajalise üürilepingu. OÜ Palu Steel andis hagejale üürile osa kinnistust koos selle oluliste osade ja päraldistega (Ehitaja tee 12B Kohtla-Järve). Nimetatud kinnistu on omandanud kostja ning vastavalt VÕS § 291 lg-le 1 on talle üle läinud üürileandja õigused ja kohustused. Kostja esitas 19.02.2013 hagejale avalduse üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Hageja leidis, et üürilepingu ülesütlemine on tühine, sest ei ole täidetud ülesütlemise formaalsed ning materiaalsed eeldused. Hageja hinnangul on kostja ekslikult leidnud, et sildkraana on telfer. Need on erinevad seadmed. Kostja pole sildkraanade omandamist tõendanud. Hageja teadis, et sildkraanad on tema omandis ning viis need ära. Poolte vahel oli 26.11.2012 sõlmitud kokkulepe üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks. Kostja pole tõendanud, et hageja oleks keeldunud seda täitmast. Kostja tegevus oli suunatud sellele, et ruumide valdust mitte vastu võtta. Kostja pidi järgima 3-kuulist etteteatamistähtaega.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt ostis kostja kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega OÜ Palu Steel (pankrotis) pankrotimenetluse käigus. Kinnistu päraldisteks (TsÜS § 57 lg 1) olid ka telfrid ehk sildkraanad koos nende mehhanismidega, mis on vajalikud kinnistul asuva tootmishoone sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Kostja ostis kinnistu just sildkraanade pärast. Kinnistu koos sildkraanadega on kogu aeg olnud hageja otseses valduses ja kasutuses, otsest valdust ei ole kostjale üle antud. Üüritud vara (sh sildkraanad) kuulus üürileandjale (üürilepingu p 6.1). 23.01.2013 selgus, et sildkraanad on omastatud/varastatud ja üüripind on tühi. Hageja ei tasunud üüri alates 2012. aasta detsembrist. Kostjal oli õiguslik alus üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks üürilepingu p-de 7.2.1, 7.2.4 ning VÕS § 196 lg-de 1 ja 2, § 313 lg 1 alusel. Faktilisi asjaolusid arvestades ei pidanud üürilepingu p-s 7.2 ettenähtud 3-kuulist ebamõistlikku etteteatamistähtaega järgima.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 11. juuli 2014 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud OÜ Palu Steel Constructions kanda. Maakohus leidis, et esitatud tõendite alusel võib olla tegemist nii telfrite kui ka sildkraanadega. Kuivõrd asjas puudub vastava erialaspetsialisti arvamus, samuti ei oma esindajad ega kohus eriteadmisi tõsteseadmete osas, nimetas maakohus vaidlusalust vara üldnimetusega tõsteseadmed. Ainuüksi asjaolu, et kostja on ülesütlemisavalduses võrdsustanud telfreid sildkraanadega ja nimetanud neid üldmõistena sildkraanad, ei anna alust ülesütlemisavalduse kehtetuks tunnistamiseks. Telfrite kuulumist kostjale on hageja 15.04.2014 esitatud seisukohas õigeks võtnud. Maakohus leidis, et kinnistu päraldiseks (TsÜS § 57 lg 1) olid ka püsivalt ühendatud ja selle tootmiskoone jaoks valmistatud ning paigaldatud tõsteseadmed koos nende mehhanismidega, kuivõrd need olid vajalikud kinnistul asuva tootmishoone sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Mõistlik ja usutav on kostja väide, et ta ostis kinnistu just tõsteseadmete tõttu. Vara, mis ei kuulunud üürileandjale, on aktis eraldi välja toodud. OÜ Palu Steel (pankrotis) pankrotihaldur tõi 01.03.2012 vallasvara arestimise aktis välja üüripinnal olevate kolmandatele isikutele kuuluva vara. Akti on allkirjastanud ka hageja ning hageja ei ole välja toonud, et tõsteseadmed oleksid tema varana üüripinnal. Ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja viis üürilepingu lõppemisel ära tema poolt asjale tehtud parenduse või muudatuse. Asjakohane ei ole hageja väide, et tõsteseadmed olid nõuetekohaselt registreerimata ega saanud ainuüksi seetõttu peaasja teenida. Maakohus leidis, et kuna tõsteseadmed ei olnud hageja omandis ja hagejal ei olnud õigust neid üüritud pinnalt ära viia, oli kostjal tõsteseadmete teisaldamise tõttu õigus üürileping üles öelda. Maakohtu hinnangul oli 18.03.2013 seisuga poolte vahel kehtiv üürileping ning hagejal sellest tulenevalt üüri maksmise kohustus. Hageja ei olnud tasunud kostjale üüri alates detsembrist 2012, jättes üürilepingust tulenevad kohustused täitmata. Juhul, kui kostja oleks üürilepingu erakorraliselt üles öelnud ainuüksi põhjendusel, et hageja on jätnud üüri kolmel järjestikusel kuul tasumata, oleks tal tulnud järgida lepingus kokku lepitud 3-kuulist etteteatamistähtaega. Antud juhul on kostja lepingu erakorraliselt üles öelnud ka põhjusel, et hageja on ära viinud kostjale kuuluvad tõsteseadmed. Tegemist on olulise üürilepingu rikkumisega. Faktilisi asjaolusid arvestades ei pidanud kostja üürilepingu p-s 7.2 ettenähtud 3-kuulist ebamõistlikku etteteatamistähtaega järgima (TsÜS § 138, VÕS § 6, § 196 lg-d 1 ja 2, § 313 lg 3). TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Palu Steel Constructions esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 11. juuli 2014 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt taotleb apellant asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Apellant palub jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on hageja kogu menetluse ajal olnud seisukohal, et varaks oli sildkraanad, mis kuulusid hagejale. Kostja pole vastupidist tõendanud. Hageja poolt esitatud tõenditest tuleneb üheselt ja ilma erialateadmisi omamata, et telfrid on tõsteseadmed, mis on kinnitatud teiste tõsteseadmete külge. Kuna vaidlusalune vara on ühte tüüpi tõsteseade, siis vaidluse korral saab loogiliselt
järeldada, et tegemist on sildkraanadega. Põhjendamatu on maakohus järeldus, et vaidlusalust vara saab nimetada üldnimetusega tõsteseadmed; 2) on üllatuslik maakohus seisukoht, et hageja pidi oma väiteid tõendama erialaspetsialisti arvamusega. Maakohus ei ole täitnud TsMS § 329 lg-st 3, §-st 351 ja §-st 392 tulenevaid kohustusi ning on jätnud tõendamiskoormise pooltele selgitamata; 3) on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 57 lg-t 1 ja jõudnud ekslikule järeldusele, et sildkraanad oli kinnistu päraldisteks ning kostja omandas need koos kinnistuga. TsÜS § 57 lg 1 kohaldamiseks tuleb tuvastada peaasi, päraldis, nende ühine majanduslik eesmärk ja vastav ruumiline seos. Kuna kinnistul asuv hoone oli ehitusjärgus, ei saa vaidlusalusel varal olla sellega ühist majanduslikku eesmärki; 4) ei saanud vaidlusalune vara olla kinnistu päraldiseks, kuna sildkraanad ei olnud nõuetekohaselt registreeritud ja esines õiguslik takistus nende kasutamiseks. Sildkraanad ei saanud peaasja teenida ning ei olnud peaasjaga ühise majandusliku eesmärgiga seotud; 5) on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et vaidlusalune vara oli kinnistul asuva hoone jaoks valmistatud. Üllatav on maakohtu seisukoht, et vaidlusalune vara oli hoonega püsivalt ühendatud; 6) ei ole vaidlusalune vara olnud OÜ Palu Steel (pankrotis) pankrotivara. 01.03.2012 vallasvara arestimise akt ei ole koostatud OÜ Palu Steel (pankrotis) pankrotihalduri poolt. Nimetatud aktiga ei saa määrata OÜ Palu Steel (pankrotis) pankrotivara koosseisu ega sellest tulenevalt ka kinnistu päraldisteks olevat vallasvara koosseisu.
5.OÜ SCM Assets vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) esineb alus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel. Apellatsioonkaebust ei saaks rahuldada isegi apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades. Üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks oli kaks alust. Apellatsioonkaebusega ei ole vaidlustatud üürivõlgnevuse olemasolu ja sellel alusel üürilepingu lõpetamist, mistõttu on nimetatud alusel üürilepingu erakorraline ülesütlemine igal juhul jõus; 2) jääb vastustaja 24.05.2013 ja 09.05.2014 menetlusdokumentides esitatud seisukohtade ja vastuväidete juurde. Sildkraanad/telfrid koos seinadele kinnitatud taladega/reelingutega, millel sildkraanad/telfrid jooksid, on terviklik lahendus üüripinna jaoks ja koostöötamiseks. Need olid ja on vastustaja omandis; 3) ei olnud vaidlusalune hoone ehitusjärgus, vaid see oli valmis ja seda kasutas hageja oma majandustegevuseks. Jääb arusaamatuks, milleks hageja üüripinda üldse vajas, kui sellel tema arvates majanduslik eesmärk puudus; 4) annavad sildkraanad/telfrid kinnistul olevale ehitisele majandusliku otstarbe ja võimekuse tõsta ruumide erinevates osades väga raskeid esemeid ning seeläbi neid remontida, paigaldada, neid ehitada jne; 5) on apellatsioonkaebuse nõue ebaselge. Apellant pole selgitanud, millise otsuse peaks ringkonnakohus tegema ja millise hagis toodud nõude rahuldama.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 11. juuli 2014 otsus muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
7.Ringkonnakohus leiab, et OÜ SCM Assets vastuses apellatsioonkaebusele esitatud taotlus kaebuse läbivaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata.
TsMS § 643 lg 1 kohaselt jätab kohus apellatsioonkaebuse määrusega läbi vaatamata, kui ilmneb, et apellatsioonkaebus oli võetud ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti, samuti muul seaduses sätestatud juhul. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt on ringkonnakohtul õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada, s.o kaebus on õiguslikult perspektiivitu. Riigikohus on 24. aprilli 2013 otsuse nr 3-2-1-35-13 p-s 12 selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. Avaldusest (I kd, tl 12-16) nähtuvalt oli üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks kaks alust – üüri tasumise ning üüritud vara säilimise kohustuse rikkumine üürniku poolt. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud üürivõlgnevuse olemasolu, kuid ebaõige on vastustaja väide, et nimetatud alusel üürilepingu erakorraline ülesütlemine on igal juhul jõus. Apellatsioonkaebuses on viidatud menetlusnormide rikkumisele maakohtu poolt ning juhul, kui asjas on tuvastatav menetlusnormi rikkumine, võib see kaasa tuua maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise. Seetõttu ringkonnakohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu ning järelikult puudub alus selle läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on viidatud menetlusnormide rikkumisele ning vaidlustatud üürilepingu erakorralise ülesütlemise materiaalse eeldusena märgitud üüritud vara säilimise kohustuse rikkumist üürniku poolt. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsust vaid vaidlustatud osas.
8.Asja materjalidest nähtuvalt: 1) 02.08.2010 sõlmisid OÜ Palu Steel Constructions üürnikuna ja OÜ Palu Steel (pankrotis) üürileandjana tähtajalise üürilepingu, mille esemeks oli kinnistu, asukohaga Ehitaja tee 126B Kohtla-Järve, koos selle oluliste osade ja päraldistega; 2) 03.07.2012 ostis OÜ SCM Assets kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega OÜ Palu Steel (pankrotis) pankrotimenetluse käigus; 3) 26.11.2012 sõlmisid pooled üürilepingu lõpetamise kokkuleppe; 4) 18.02.2013 edastas OÜ SCM Assets OÜ-le Palu Steel Constructions kokkuleppest taganemisavalduse ning avalduse üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks; 5) OÜ Palu Steel Contructions ei ole kokkuleppest taganemist vaidlustanud; 6) OÜ Palu Steel Constructions ei ole alates 2012. aasta detsembrikuust üüri maksnud. Poolte vahel on vaidlus selles, kas lepingu erakorralisel ülesütlemisel on täidetud materiaalsed eeldused lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
9.Nähtuvalt lepingu erakorralisest ülesütlemisavaldusest (I kd tl 15-16) ütles kostja lepingu üles seetõttu, et hageja ei tasunud õigeaegselt lepingus kokkulepitud makseid (üürilepingu p 4.1.4.) ning ei täitnud kohustust kasutada ja hoida üüritud vara vastavalt sihtotstarbele ja heaperemehelikult (üürilepingu p 4.1.1.) ning tagada üüritud vara säilimine (üürilepingu p 4.1.2.). Hageja ei ole vastu vaielnud maksete võlgnevusele, kuid vastuväite kohaselt ei ole ta rikkunud üürilepingu p-des 4.1.1. ja 4.1.2. sätestatut, sest ta viis üüripinnalt ära endale kuuluvad sildkraanad, s.o ta ei ole rikkunud kohustust tagada üüritud vara säilimise. Siinkohal ringkonnakohus märgib, et asja sisulisel lahendamisel ei oma tähtsust see, kuidas nimetada hageja poolt üüritud pinnalt ära viidud tõstemehhanisme, s.o kas tegemist on sildkraanadega või telfritega või mõlemaga (nii sildkraanade kui telfritega). Iseenesest ei ole
hageja vastu vaielnud sellele, et ta viis üüripinnalt ära sildkraanad. Kostja vastuväite kohaselt on hageja poolt üüripinnalt ära viidud sildkraanad/telfrid tema poolt ostetud kinnistu päraldisteks ning seetõttu on hageja nende äraviimisega rikkunud tema omandiõigust ning ei ole taganud üüritud vara säilimise.
10.Asja materjalide kohaselt (ning sellele ei ole vastu vaielnud ka hageja) paiknesid sildkraanad ajal, mil kostja omandas kinnistu pankrotimenetluse käigus koos selle oluliste osadega ja päraldistega, nimetatud kinnistul paiknevas ehitises, millist üürilepingu alusel kasutas hageja. Üürilepingu p 2.1. kohaselt annab üürileandja (OÜ Palu Steel (pankrotis)) üürnikule (OÜ Palu Steel Contructions) üürile osa kinnistust, asukohaga Ehitajate tee 126b Kohtla-Järve, koos selle oluliste osade ja päraldistega, vastavaks osaks on värvimistsehh. Ringkonnakohus leiab, et lähtudes I kd tl 76-85 asuvatest üürile antud värvitsehhist tehtud fotokoopiatest, olid vaidlusalused sildkraanad kinnistul paikneva ehitise olulised osad. TsÜS § 55 lg 1 kohaselt on ehitise olulised osad asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. TsÜS § 55 lg 1 mõttes saab käsitleda ehitise olulise osana ka asja, mis on ehitisega püsivalt ühendatud ja mis aitab täita ehitise funktsiooni. Antud juhul olid sildkraanad paigaldatud tootmishoonesse selleks, et tagada tootmishoone sihipärane kasutamine, s.o sildkraanad aitasid kasutada tootmishoonet ettenähtud otstarbel. Arvestades sildkraanade endi kaalu ja seda, et sildkraanade töötamiseks oli vajalik paigaldada üüripinna seintele rööpad (need olid püsivalt ühendatud), siis saab asuda seisukohale, et sildkraanad olid tootmishoone olulised osad. TsÜS § 53 lg 2 järgi ei saa olla asi ja selle olulised osad eri isikute omandis. Kuna ehitise omanik, milles asusid sildkraanad, on kostja, siis on ta ka sildkraanade omanik ning tulenevalt TsÜS § 53 lg-st 2 ei saa hageja olla sildkraanade omanik.
11.Juhul, kui sildkraanad ei oleks ehitise olulise osad, oleks nad päraldised ja ka sel juhul ei ole hageja tõendanud, et ta oleks sildkraanade kui päraldiste omanik. TsÜS § 57 lg 1 kohaselt on päraldis vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumise seose kaudu. Sildkraanad olid tootmishoone päraldised, nad olid seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Asjakohane ei ole siinkohal apellandi väide, et tootmishoonel puudus majanduslik eesmärk, kuna kinnistul asuv hoone oli ehitusjärgus. Üürileping sõlmiti hageja poolt 02.08.2010 ning asjas puuduvad tõendid selle kohta, et ta ei oleks saanud üürilepingu eset kasutada. Lisaks tõendab hoone kasutamist majanduslikul eesmärgil sellesse paigaldatud sildkraanad. Asjakohatu on ka hageja seisukoht, et kuna sildkraanad ei olnud nõuetekohaselt registreeritud, siis esines õiguslik takistus nende kasutamiseks. Asjaolust, kas sildkraanad olid registreeritud või mitte, ei olene nende kasutamine päraldistena. Iseenesest võivad peaasi ja päraldis olla erinevate isikute omandis, kuid antud juhul ei ole hageja tõendanud oma omandiõigust sildkraanadele. Hageja on küll vastu vaielnud sellele, et kostja omandas vaidlusalused sildkraanad pankrotimenetluse käigus, kuid tema vastuväited on jäänud paljasõnaliseks. Hageja ei ole suutnud selgitada, millal, kellelt ja mis alusel ta vaidlusalused sildkraanad omandas. See, et ta üürilepingu sõlmimisel sai koos tootmisehoone valdusega ka selles paiknevate sildkraanade valduse, ei tekitanud talle omandit. Vastavalt AÕS § 92 lg-le 1 tekib vallasomand asja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Antud juhul on küll hageja saanud üürilepingu sõlmimisega sildkraanade valduse, kuid ta ei ole saanud omandit.
12.Seega kostja, viies üüritud pinnalt ära sildkraanad, mis kuulusid kostjale, rikkus üürilepingu p-i 4.1.1. ja p-i 4.1.2., mille kohaselt üürnik kohustub kasutama ja hoidma üüritud vara vastavalt
sihtotstarbele ja heaperemehelikult ning tagama üüritud vara säilimise ja tagastama selle üürileandjale lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lepingu lõpetamisel üüritud vara vähemalt samas seisundis, kui üürnik selle sai. Üürilepingu p-i 7.2. järgi on üürileandjal õigus nõuda lepingu ennetähtaegset lõpetamist kolme kuulise kirjaliku etteteatamise tähtajaga, kui üürnik ei täida lepingus sätestatud kohustusi. Kuna hageja ei täitnud lepingus sätestatud kohustusi (rikkus lepingu p 4.1.1. ja 4.1.2.), siis ole kostja õigus nõuda lepingu ennetähtaegset lõpetamist. Lisaks lepingulisele alusele oli kostjal õigus üürileping ennetähtaegselt üles öelda ka vastavalt VÕS § 315 lg 1 p-le 2, mille kohaselt üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui üürnik rikub käesoleva seaduse § 276 lõikes 2 või 3 sätestatud kohustust. Viies üüripinnalt ära kostjale kuuluvad sildkraanad, muutis hageja tootmishoone sihtotstarbelise kasutamise võimatuks ja seetõttu rikkus VÕS § 276 lg-s 2 nimetatud kohustust olulisel määral.
13.Kuigi apellatsioonkaebuses ei ole enam vaidlustatud seda, et kostja ei järginud üürilepingu ülesütlemise formaalset korda, märgib ringkonnakohus, et üürilepingu erakorralise ülesütlemise avaldus vastab VÕS § 325 lg-tes 1 ja 2 sätestatule. Pooled olid üürilepingu p-s 7.2. kokku leppinud kolmekuulises etteteatamise tähtajas ning tulenevalt VÕS §-st 275 ei ole selline kokkulepe tühine. Nähtuvalt ülesütlemisavaldusest ei ole kostja järginud kolmekuulist etteteatamise tähtaega, kuid see asjaolu ei muuda üürilepingu erakorralist ülesütlemist tühiseks. Avaldusest nähtuvalt luges vastustaja üürilepingu lõppemise kuupäevaks 18.02.2013. Kuivõrd vastustaja pidi ülesütlemisest kolm kuud ette teatama, saab lugeda üürilepingu lõppenuks 18.05.2013.
14.Alusetu on apellandi väide maakohtu poolt TsMS § 329 lg 3, § 351 ja § 392 rikkumise kohta. Nimetatud väite esitamisel on apellant tuginenud asjaolule, et maakohus vaidlustatud otsuses asus seisukohale, et hageja pidi oma väiteid ja esitatud asjaolusid tõendama erialaspetsialisti arvamusega ning selline kohtu seisukoht oli üllatuslik ja kohus on rikkunud menetlusnormi. Ringkonnakohus apellandi väitega ei nõustu, sest nähtuvalt vaidlustatud kohtuotsusest ei ole maakohus asunud seisukohale, et hageja pidi oma väiteid ja esitatud asjaolusid tõendama erialaspetsialisti arvamusega. Maakohus on otsuses märkinud, et „Esitatud tõendite alusel võib olla tegemist nii telfrite kui ka sildkraanadega. Kuna asjas puudub vastava erialaspetsialisti arvamus, samuti ei oma kuumagi poole esindajad ega ka kohus ilmselgelt eriteadmisi tõsteseadmete osas, leiab kohus antud juhul põhjendatud oleva nimetada vaidlusalust vara üldnimetusega tõsteseadmed.“ Seega on maakohus üksnes selgitanud, miks ta on nimetatud vaidlusalust vara tõsteseadmeteks, kuid selgitusest ei tulene seisukohta, et hageja pidi oma väiteid ja esitatud asjaolusid tõendama erialaspetsialisti arvamusega.
15.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel OÜ Palu Steel Constructions kanda. Alates 1. jaanuarist 2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on
11.veebruari 2015 otsuse nr 3-2-1-147-14 p-s 22 märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
Kuna antud juhul on maakohtu lahend tehtud enne 1. jaanuari 2015, siis tuleb menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu eelmärgitud lahendis antud juhistest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.