Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.03.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-40415
Tsiviilasi
OÜ B hagi TB vastu alusetu rikastumisega saadu väljamõistmiseks ja TB vastuhagi alusetu rikastumisega saadu väljamõistmiseks 30 311 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.08.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ B apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ B (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXXXXX XX XXXXXXX), seaduslik esindaja VB Kostja TB (IK XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXX
XXX
XX-XX
XXXXXXX),
lepinguline esindaja Riho Viik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta OÜ B taotlus apellatsioonimenetluses uute tõendite lisamiseks rahuldamata ja tagastada hagejale järgmised tõendid: 29.08.2014 dokumendi järelpärimine kriminaalasjas; 19.08.2010 kaebuse rahuldamata jätmise määrus; 02.09.2009 Põhja Politseiprefektuuri kiri; 02.02.2015 järelepärimine kriminaalasjas,
06.02.2015 vastus, koopia kriminaalasjas esitatud hagiavaldusest, hageja 2007 majandusaasta aruanne ja Harju Maakohtu 16.10.2009 määrus tsiviilasjas 2-0935378.
2.Jätta Harju Maakohtu 25.08.2014 otsus lõppjärelduses muutmata, kuid muuta otsuse motiive. Jätta hagi rahuldamata ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel.
3.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta OÜ B kanda Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja nõue
1.JK oli hageja asutaja ja ainus juhatuse liige kuni oma surma päevani 28.03.2007. JK abikaasa oli kuni aastani 2001 NK ja alates 2001 aastast TB, kes võttis ajavahemikul 21.03.2007 kuni 27.03.2007 volikirja alusel Krediidipangast välja hageja rahalised vahendid.
2.Alates 02.07.2009 määrati NK soovil hageja juhatuse liikmeks VB.
3.OÜ B esitas Harju Maakohtule 30.08.2013 hagi TB vastu alusetu rikastumisega saadu väljamõistmiseks. TB rikastus hageja arvelt alusetult summas 318 300 krooni, s.o 20 343 euro võrra, sest kostja poolt hageja arveldusarvelt välja võetud rahalised vahendid kuuluvad hagejale. Hageja palus välja mõista ka viivised.
4.Hageja leidis, et ei ole lasknud mööda kolmeaastast aegumistähtaega, sest ajavahemikul 02.07.2009 - 15.09.2010 toimus kriminaalmenetlus seoses vaidlusaluste rahaliste vahendite omastamisega kostja poolt, kus uurija nõudel oli juba esitatud varaline hagi, mis vaadatakse läbi praeguses tsiviilasjas. Seega aegumistähtaeg oleks lõppenud 14.09.2013. Kostja vastuväited ja vastuhagi
5.Kostja hagi ei tunnistanud ja esitas aegumise vastuväite. Hagejale oli alates 02.07.2009 kohtu poolt määratud juhatus, kes teadis olukorda, hageja nõue aegus 02.07.2012.
6.Kostja esitas vastuhagi, milles palus mõista hagejalt välja 438,67 eurot, mis koosneb kostja pärandiosast, mis on hageja käes ilma õigusliku aluseta.
Esimese astme kohtu otsus
7.Harju Maakohus jättis 25.08.2014 otsusega hagi ja vastuhagi seoses nõuete aegumisega rahuldamata. Kohus jättis kostja menetluskulud seoses põhihagiga hageja kanda ja OÜ B menetluskulud seoses vastuhagiga kostja kanda.
8.TsÜS § 151 lg 1 sätestab, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja nõude aegumine algas 02.07.2009 hagejale uue (praeguse) juhatuse määramisega, kuivõrd sel hetkel pidi hageja teada saama, et kostja on võtnud oma kätte hageja kontodel olevat raha. Vaidlust ei saanud olla asjaolus, et hageja sai oma nõudeõigusest kostja vastu teada hiljemalt 03.07.2009, kuivõrd hageja ise kinnitas seda menetluses ja esitas seda kinnitava tõendi.
9.Kohus leidis, et aegumine küll peatus kriminaalmenetluse algatamisega seoses hageja raha omastamisega, kuid jätkus pärast kriminaalmenetluse nr XXXXXXXXXXX lõpliku lõpetamist 25.06.2010. Kriminaalosakonna majanduskuritegude talitus jättis 15.07.2009 kriminaalmenetluse alustamata aluse puudumise tõttu, Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis 30.07.2009 OÜ B kaebuse rahuldamata, Riigiprokuratuur rahuldas 02.09.2009 OÜ B juhatuse liikme VB kaebuse kriminaalasja mittealustamise osas ning saatis materjalid Põhja Politseiprefektuuri kriminaalmenetluse läbiviimiseks, Põhja Politseiprefektuur lõpetas Prokuratuuri loal 25.06.2010 kriminaalmenetluse. Seejuures esinevad vastuolud hageja seisukohtades kriminaalmenetluse lõpetamise aja suhtes. Hagiavalduses väitis hageja, et kriminaalmenetlus lõppes 25.06.2010, kuid vastuväites aegumisele väidab, et kriminaalmenetlus lõppes 15.09.2010. Kohus tuvastas hageja enda poolt lisatud tõendite alusel, et kriminaalmenetlus lõppes siiski 25.06.2010. Ebaselge on ajavahemik 03.07.2009 kuni kuriteokaebuse esitamiseni, mille jooksul nõude aegumistähtaeg samuti kulges, kuid kuivõrd kriminaalmenetlus lõppes 25.06.2010, oli hagi esitamise ajaks 30.08.2013 igal juhul möödunud kolmeaastane aegumistähtaeg. Hageja oleks pidanud hagi esitama kohtule hiljemalt 25.06.2013.
10.Hageja seisukoht, justkui kriminaalmenetluse uurija oleks nõudnud, et hagi esitataks tsiviilkohtusse, on ekslik. Uurija ei ole hagejale mingeid nõudmisi esitanud, vaid üksnes märkinud selgituseks kriminaalmenetluse lõpetamise määruses, et kuivõrd toime ei ole pandud kuritegu, ei otsustata vaidlusaluse raha kuuluvust kriminaalmenetluses ning seega tuleks hageda tsiviilkohtus. Kas hagi esitada tsiviilkohtusse või mitte, oli hageja enda otsustada ning hageja otsustas seda teha alles 30.08.2013, s.o rohkem kui kolm aastat hiljem kriminaalmenetluse lõpetamisest. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata.
11.Kohus leidis, tuginedes TsÜS § 151 lg-le 1, et ka kostja vastuhagi on aegunud. Apellatsioonkaebus
12.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja saata tsiviilasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta vastustaja kanda.
13.Eelmenetluse käigus kohus uuris aegumise küsimusi, 17.01.2014 kohus palus kostjal avaldada oma seisukoht kirjalikult. Hageja hagi aegumise kohaldamise osas 27.01.2014 kostja palus vaheotsuse tegemist, millest kohus keeldus ja määras kohtuistungi 01.04.2014. Kohus ei selgitanud istungil välja aegumise küsimust, seetõttu hagejal ei tekkinud vajadusest täiendavalt tõendada kriminaalmenetluse
lõpetamist pärast 25.06.2010. 20.12.2013 oma täpsustustes hageja märkis, et oli vaidlustanud 25.06.2010 kriminaalasja lõpetamise määruse Riigiprokuratuuris ja Riigiprokuratuuri määrus jõustus 16.09.2010.
14.Kuna kohtul ei olnud täiendavaid küsimusi hagejale aegumise suhtes, siis hageja ei esitanud kohtule 19.08.2010 prokuratuuri määrust, millega tõendab, et kriminaalmenetlus ei lõppenud 25.06.2010. Kohus ei teinud piisavalt kindlaks kriminaalmenetluse lõpetamise asjaolu. Faktiliselt kriminaalmenetlus lõppes hiljemalt 17.09.2010, sest hageja vaidlustas 25.06.2010 prokuratuuri määruse Riigiprokuratuuris, kes 19.08.2010 tegi uue määruse, mida oli võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul. Hageja Riigiprokuratuuri määrust ei vaidlustanud ja sai selle kätte alles 29.08.2014. Kooskõlas TsÜS § 151 lg-ga 1 hageja nõudes saabus aegumine hiljemalt 17.09.2013. Hageja esitas hagi kohtusse 30.08.2013, s.t kolmeaastast aegumise tähtaega mööda lasknud ei ole. Vastustaja seisukoht
15.Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
16.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 alusel maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on hagi rahuldamata jätmise osas. Vastuhagi rahuldamata jätmise peale ei ole kaebust esitatud.
17.Hageja esitas apellatsioonkaebuses taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks. Hageja soovib lisada asja materjali juurde 29.08.2014 järelpärimise kriminaalasja kohta; 19.08.2010 kaebuse rahuldamata jätmise määruse ja 02.09.2009 Põhja Politseiprefektuuri kirja. Hageja ei ole kaebuses põhjendanud, miks ei olnud tal võimalik esitada sellist järelpärimist ja saada dokumente maakohtu menetluses. Hageja märgib, et ta ei pidanud nende dokumentide esitamist vajalikuks, kuna arvas, et kohtule on niigi aegumise küsimus selge. 27.02.2015 on hageja esitanud ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse täpsustuse ja täiendavad dokumendid: 02.02.2015 järelepärimise kriminaalasjas, 06.02.2015 vastuse sellele, koopia kriminaalasjas esitatud hagiavaldusest, hageja 2007 majandusaasta aruande ja Harju Maakohtu 16.10.2009 määruse tsiviilasjas 2-09-35378. Hageja leiab, et neil tõenditel on õiguslik tähendus asjas ja varem vajaduse puudumisel neid ei esitanud.
18.Ringkonnakohus jätab uued tõendid TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta ja tagastab need, kuna tõendid on esitatud hilinemisega ja hageja ei ole põhjendanud nende esitamise lubatavust esmakordselt apellatsioonimenetluses.
19.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid otsust tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muuta motiivide osas.
20.Maakohus asus seisukohale, et aegumine peatus kriminaalmenetluse algatamisega seoses kostja poolt hageja raha omastamisega ja jätkus pärast kriminaalmenetluse lõpetamist 25.06.2010. Maakohus ei ole tuginenud seejuures ühelegi seaduse sättele. Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et kriminaalmenetlus lõppes 17.09.2010, sest hageja vaidlustas 25.06.2010 prokuratuuri määruse Riigiprokuratuuris, kes 19.08.2010 tegi uue määruse kaebuse rahuldamata jätmise kohta, mida oli võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul.
21.Seadus ei näe ette, et kriminaalmenetluse läbiviimine samade asjaolude alusel peataks tsiviilhagi aegumise, nagu maakohtu põhjendustest võib järeldada. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Maakohtu menetluses ega ka apellatsioonkaebuse
esitamisel ei ole hageja tuginenud asjaolule, et ta esitas kriminaalmenetluses tsiviilhagi. Kuigi kannatanu võib kriminaalasjas esitada tsiviilhagi juba kohtueelses menetluses, peatab ringkonnakohtu arvates hagi aegumise analoogselt tsiviilkohtumenetlusega üksnes sellise hagi esitamine, mida kohus ka menetleb. Lähtudes TsMS § 362 lg-test 1 ja 3, loetakse hagi esitatuks alates selle kohtusse jõudmisest, kuid üksnes eeldusel, et hagi on ka hiljem kostjale kätte toimetatud. Seega loetakse esitatuks üksnes nõuetele vastav hagi, mis on TsMS § 372 järgi menetlusse võetud ja § 393 järgi kostjale kätte toimetatud. Aegumine peatub ajani, kui hagi lahendav kohtulahend jõustub, sealhulgas kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Käesolevas asjas pole vaidlust selles, et hageja poolt viidatud kriminaalasi pole kohtumenetluses kunagi olnud. Seega pole kohus ka väidetavat tsiviilhagi menetlusse võtnud ega seda kostjale kätte toimetanud.
22.Eeltoodu alusel ei mõjuta hageja poolt viidatud kriminaalasja algatamine ja lõpetamine hagi aegumist. TsÜS § 151 lg 1 kohaselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Maakohus tuvastas, et hageja nõude aegumine algas 02.07.2009 hagejale uue juhatuse määramisega, kuivõrd sel hetkel pidi hageja teada saama, et kostja on võtnud oma kätte hageja kontodel olevat raha. Seda asjaolu pole apellatsioonimenetluses vaidlustatud. Seega oleks hageja pidanud hagi esitama kohtule hiljemalt 02.07.2012. Kuna hageja esitas hagi kohtusse 30.08.2013 ja kostja tugines muuhulgas nõude aegumisele, jättis maakohus õigesti hagi aegumise tõttu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja selgitus
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda.
24.Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
25.Seega tuleb menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu eelmärgitud lahendis antud juhistest.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.