Muud › CMR

1(12)

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 14.04.2014 esitas XXXOÜ Harju Maakohtusse hagi XXXOÜ vastu ja palus kostjalt hagejale välja mõista kahju hüvitamiseks 3990 eurot. 10.02.2015 kohtuistungil loobus hageja nõudest 2,98 euro ulatuses. Nõudesummaks jäi 3987,02 eurot. Hagi kohaselt tellis hageja kostjalt 03.01.2014 kaubaaluse veo Saksamaale Kölni messikeskusesse. Kaubaalus sisaldas endas mööblit, mis oli hageja jaoks vajalik 13.01.2014 algaval messil eksponeerimiseks. Hageja täpsustas tellimuses konkreetselt, et kauba võtab aadressil XXX vastu XXX. Samal päeval täpsustasid pooled e-kirjade teel messi nime, stendi ja boksi numbrid. Mahalaadimine pidi toimuma vahemikus 07.–08.01.2014. Tellimus kinnitati hageja poolt 04.01.2014 ning täpsustati, et kauba väärtus on 3800 eurot. Veoleping sõlmiti poolte vahel e-kirjavahetuse teel. Kaup ei jõudnud kokkulepitud ajal adressaadini. 11.01.2014 (laupäev) oli hagejale selge, et kaup ei jõua kohale ka messi alguseks 13.01.2014 (esmaspäev). Kuna kaupa õigeaegselt kohale ei toimetatud, oli hageja sunnitud koheselt organiseerima uue kauba transpordi selleks, et tal oleks võimalik kaup messi ajaks õigeaegselt välja panna. 13.01.2014 teatas kostja, et kaup laaditi maha 08.01.2014 Ms XXX juhiste järgi ning kauba vastuvõtjaks oli keegi Hr XXX. Hilisema selgituse kohaselt jõudis kaup Kölni 07.01.2014, kuid kulleril ei õnnestunud kaubasaajat kätte saada ning kaupa üle anda. 08.01.2014 kasutas kuller ekslikult vale kaubasaaja kontakttelefoni ning kaup laaditi maha XXXasukohas Kölni messikeskusest mõned kilomeetrid eemal. Eksitus avastati 13.01.2014 ning kaup toimetati seejärel Kölni messikeskusesse, kuhu see jõudis alles 14.01.2014 ca kell 14:00. Selleks hetkeks kestis mess juba teist päeva. Lisaks selgus algse saadetise kohale toimetamisel, et kaupa on vigastatud ning transpordi käigus on lõhutud üks riiuliraam väärtusega 170 eurot. 28.03.2014 saatis kostja kirja, milles aktsepteeris osaliselt vastutust kauba kahjustumise eest summas 104,97 eurot. 28.01.2014 saatis tellija kostjale reklamatsiooni, milles palus hüvitada kauba uuele saatmisele tehtud kulud. Kauba uueks viimasel hetkel saatmiseks pidi tellija leidma kaks inimest, kes olid nõus kohe sõitma hakkama, paigaldama autole lamellrehvid, kuna Saksamaal ei ole sõitmine naelrehvidega lubatud, ning maksma reisil kulunud kütuse, teemaksude ja parkimistasude eest. Hageja esitas koos pretensiooniga kostjale koopiad uute vedajatega sõlmitud töövõtulepingutest, arve lamellrehvide ostmise kohta ning kviitungid kütuse, teemaksude ja parkimistasude eest. Hageja tellis uue kauba veo XXXning XXX, kellega sõlmiti 11.01.2014 töövõtulepingud kauba veoks Kölni.

2(12)

Kulutused kauba veole olid järgmised:

3(12)

Hagiavalduses nõuab hageja kostjalt viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist summas 3990 eurot, mis moodustub järgnevast: a. kulutused kahele inimesele, kes olid nõus kohe asenduskaupa Saksamaale messile viima; b. lamellrehvide ostmiseks sõidukile; c. kulutused kütusele, teemaksudele ja parkimistasudele. Kahju suuruse õigsust ei ole võimalik kontrollida. Sama kehtib ka hagi lisas 6 esitatud kviitungite ärakirjade kohta. Kostjal ei ole võimalik kontrollida, kui suures osas tegid hageja töövõtjad kulutusi kütusele, teemaksudele ja parkimistasudele. Hageja kohustuseks on tõendada hagis nimetatud kulutuste suurust. Kostja palub kohtul nõuda hagejalt detailset kalkulatsiooni kulutuste kandmise kohta. On tõendamata, et 11.01.2014 on hageja sõlminud asendusveose Saksamaale messile toimetamiseks kaks töövõtulepingut. Samuti ei nähtu, kas ja kui palju on hageja tasu maksusid maksnud ega kas seda, kas nimetatud töövõtjad (töötajad) üldse lepingut täitsid. Ka on töövõtulepingus märgitud tasu ebaproportsionaalselt suur 1000 eurot brutotasu, millele lisandub 31,96 eurot päevaraha. Kostja arvates oleks hagejal olnud mõistlik rentida kaubik hinnaga ca 40 eurot päevas (käibemaksuta), mis oleks teinud rendikuluks kokku 200 eurot. Hagejal oleks mõistlik olnud kasutada oma töötajat või äärmisel juhul kahte töötajat, makstes neile päevaraha 32 eurot päevas. Ühe töötaja Saksamaale lähetamise korral oleks hageja kulu olnud viie päeva eest 160 eurot ja kahe töötaja korral 320 eurot. Isegi juhul, kui hageja oleks pidanud palkama lühiajaliselt ühe lisatöötaja, ei oleks 1000 euro suuruse nädalapalga maksmine olnud mõistlik. See teeb üle 4000 euro brutotasu kuus. Kostjale jääb arusaamatuks, miks oli vaja sõlmida töövõtuleping kahe füüsilise isikuga. Hageja kahjunõue rehvide ostule tehtud kulutuste eest käibemaksuta summas 252,13 eurot ei ole põhjendatud. On väheusutav ja hageja ei ole tõendanud, et nende ostmine oli möödapääsmatult vajalik. CMR art 23 lg 5 kohaselt on vedaja kohustatud kauba kohaletoimetamisega viivitamise korral hüvitama kahju summas, mis ei või ületada veomakse. Pooled leppisid veolepingus kokku 198 euro suuruses veotasus (käibemaksuta summas) ja 26.02.2014 kostja poolt hagejale väljastatud 198 euro suuruse kreeditarvega (käibemaksuta summas), on kostja hageja kahju CMR art 23 lg 5 kohaselt hüvitanud. Hageja tugineb 3990 euro suuruse kahjunõude esitamisel hagiavalduse punkti 2.1 alapunktides CMR art 29 lg 1 sättele, mille kohaselt ei ole vedajal õigust viidata CMR art 23 lg 5 sättele, kui kahju on tekitatud tahtlikult tema õigusvastase tegevuse ja kohustuste mittenõuetekohase täitmise tõttu, mis vastavalt asja läbivaatava kohtu või tribunali poolt kohaldatavale seadusele võrdsustatakse tahtliku õigusvastase tegevusega. Eestikeelne mitteametlik tõlge ei ole art 29 sisu ja eesmärgi väljaselgitamiseks õnnestunum, lähtuda tuleb inglise ja prantsuse keelsest tekstist ja erialakirjandusest. Ingliskeelses tekstis kasutatakse mõistet “wilful misconduct”, mida Riigi Teataja II ́s osas on tõlgitud kui “tahtlik õigusvastane tegevus”. Tallinna Ringkonnakohus on 31.10.2013 otsuses tsiviilasjas nr 2-1221081 leidnud, et vastavat sõnakasutust tuleks mõista kui raske hooletuse ja tahtluse vahelist süü määra. Eesti õiguses selline süü määr puudub. Seetõttu on hageja asunud ekslikult

4(12)

seisukohale justkui tuleks vedaja ““wilful misconduct” käitumisega kahju tekitamist võrdustada “raske hooletusega” kahju tekitamist. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga ja kontekstist väljatõmmatud erialakirjanduses avaldatuga. CMR art 29 “wilful misconduct” mõiste sisustamine ei ole nii ühene nagu seda esitab hageja. Mõistet “wilful misconduct” ́i tuleb tõlgendada kitsalt, mille kohaselt säilib vedajal CMR artiklitele tuginemise õigus, millega piiratakse tema vastutust. Isegi juhul, kui CMR art-t 29 tõlgendada laialt, ei ole kostja ja tema alltöövõtjate või isikute, kelle eest ta vastavalt CMR art-le 3 vastutab, poolt kauba hilinemisega kohaletoimetamine põhjustatud raskest hooletusest. Kostja tegi kõik endast võimaliku, et messikorraldaja ebaõigete juhiste tõttu valesti toimetatud hageja veos anda üle hagejale. Veose valele adressaadile üleandmine ei toimunud kostja alltöövõtja raske hooletuse tõttu. Tegemist oli tavapärase transpordis asetleidva probleemiga ning veose transportimisega kaasneva tavapärase riskiga. Kulleril ei olnud võimalust telefoni teel kätte saada vastuvõtjana nimetatud Kalmetit, mistõttu ta püüdis võimalikult kiiresti ja otstarbekalt võtta vastu otsuseid veose messile toimetamiseks. Selleks kontakteerus ta messi korraldajaga, mis ei ole kindlasti käsitletav raske hooletusega kahju tekitamine. Pooled ei olnud sõlminud CMR art 26 erikokkulepet suurema hüvitise nõudmiseks. Kokkuleppe kehtivuse eeltingimusteks on selge erikokkuleppe olemasolu, vastutuse limiit ja vedajale eritasu maksmine kõrgendatud vastutuse eest. Sellist kokkulepet ei ole sõlmitud. Kauba üleandmine hagejale osutus võimatuks hageja tegevusetuse tõttu. Kolmanda isiku lepingupartner DHL XXXtoimetas kauba messikorraldaja aadressile, kust oleks saanud kolme päeva (08-10.01.2014 – kolmapäev kuni reede) jooksul need toimetada messikeskusesse, kui hageja oleks tundnud huvi, miks kaup ei ole kohal. Kui kohus leiab, et kostja peab maksma hagejale hüvitist, siis palub kostja VÕS § 139 alusel vähendada hagejale makstavat hüvitist nullini. Hagejale ei ole kahju tekkinud, kui hageja oleks hoolitsenud selle eest, et kauba vastuvõtja oleks olnud kättesaadav. Hagejale ei oleks kahju tekkinud ka siis, kui hageja oleks kolme päeva jooksul kolmapäevast reede õhtuni tundnud kordagi huvi kus kaup on, mida peab hakkama esmaspäeva hommikul messil esitlema. Kolmanda isiku lepingupartner DHL XXX oleks saanud kauba messikorraldajalt kiiresti messihoonesse toimetada, sest kaup asus messihoone vahetus läheduses. Kostja arvates on VÕS § 139 sätestatud kahju vähendamise eeldused täidetud. Hageja on teinud ebamõistlikke kulutusi, et saata asenduskaup messile. Hageja maksimaalseks võimalikuks kahjuks oleks olnud 275 eurot, kui hageja oleks käitunud nii nagu võiks mõistlikult messikauba saajalt oodata ja kui messikorraldaja juures asuvat hageja kaupa ei oleks saanud messihoonesse toimetada, mis on vähetõenäoline. CMR art 17 lg 2 alusel vabaneb vedaja vastutusest, kui kauba kaotsiminek, vigastamine või kohaletoimetamisega viivitamine toimus nõude esitaja ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu. Saabuva kauba vastu huvi mitte tundmine ja kauba mitte vastuvõtmine lepingus kokkulepitud ajal 07.-08.11.2014 on ilmne ebaõige tegevus ja hooletus CMR art 17 lg 2 tähenduses. Kostja ei ole kohustatud maksma hagejale kahjuhüvitist viivitamise eest. Kolmanda isiku seisukoht Harju Maakohus kaasas 18.08.2014 määrusega tsiviilasja nr 2-14-51124 menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel XXXAS.

5(12)

Kolmas isik leiab, et hageja nõue on õigusvastane ja tuleb jätta rahuldamata. Kolmas isik on seisukohal, et tema allvedaja DHL XXXei ole rikkunud hoolsuskohustust kauba kättetoimetamisel. Hageja on ise õigesti avaldanud, et kaup jõudis sihtkohta juba 07.01.2014 (teisipäeval), kuid kulleril ei õnnestunud kauba saajat kätte saada ja kaupa üle anda. Sama kordus 08.01.2014, kuid lähtuvalt tavapraktikast, kui saajat pole korduvalt võimalik kätte saada, võttis kuller ühendust DHL XXXbürooga, kes kontakteerus saaja kontaktiga, kuid kui see ebaõnnestus, siis kontakteeruti juba saaja asukoha aadressil oleva messikeskusega, kellele kirjeldati probleemi ja paluti teavitada kontaktid, kellele kaup üle anda. Messikeskusest edastati DHL XXXbüroole XXXkontakt, kes töötab XXX. See äriühing tegeleb näitustel ja messidel ekspositsioonide väljapaneku korraldamisega ning asub Kölni messikeskuse strateegilises läheduses. Seega edastas messikeskuse kontakt DHL XXXbüroole nende enda koostööpartneri nime, kes oli messikeskusega tihedalt seotud. Märgitust tulenevalt puudus ka DHL XXXbürool igasugune kahtlus, et tegemist võiks olla ebaõige isikuga. Samuti ei käitunud XXXXXXt kuidagi viisil, nagu oleks kulleri kõne talle kuidagi üllatuslik või et kaup lõppkokkuvõttes ei peaks XXX jõudma. XXX võeti kaup vastu samuti ilma igasuguste viideteta, et see ei ole seal oodatud (hr XXX poolt). Kauba üleandmise järgselt märgiti see DHL-i süsteemis üleantuks ning sellest tulenevalt teadis ka XXXAS, et kaup on probleemideta kohale jõudnud. Märgitust tulenevalt käitus DHL XXX mõistlikult ja hoolsalt. DHL XXXei olnud sõltuv see, et saaja kontakt ei olnud kahel järjestikusel päeval kättesaadav. Seega teisel päeval oleks olnud põhjendamatu, kui kuller oleks taaskord kauba tagasi viinud – selle asemel käitus DHL XXX mõistlikult ja tegi kõik endast sõltuva, et probleem lahendada. Ei ole eluliselt usutav ega kooskõlas faktiliste asjaoludega, et DHL XXX oleks ise omaalgatuslikult välja mõelnud, et kaup tuleks toimetada XXX . Järelikult puudub igasugune alus väitmaks, et DHL XXX on olnud hooletu või kuidagi muul viisil oma kohustusi rikkunud. Ilmselgelt oli saaja antud juhul kättesaamatu ja seega vastuvõtuviivituse, mille eest DHL XXX ega sellest tulenevalt ka kolmas isik ega kostja ei vastuta. DHL XXX büroo püüdis XXX , kes oli volitatud hageja poolt saadetist vastu võtma, saada telefonitsi kontakti, kuid ebaõnnestunult. Järelikult oli saaja (esindaja) vastuvõtuviivituses

(VÕS § 119).

Kahju hagis väidetud ulatuses tõi kaasa hageja passiivsus 09.–10.01.2014. Jääb arusaamatuks, miks kostja ei informeerinud hagejat või kolmandat isikut 09. või 10.01.2104, et kaup ei ole kohale jõudnud. Isegi juhul, kui kolmanda isikuni oleks jõudnud info võimaliku probleemi kohta 10.01.2014, so reede lõunaks, oleks tal olnud võimalik organiseerida oluliselt odavamalt omapoolne transport Kölni nii, et kaup oleks 13.01.2014, so esmaspäeva hommikul kohal olnud. Hageja käitumine oli äärmiselt kummaline – teada oli, et kauba mahalaadimine pidi toimuma ajavahemikus 07.–08.01.2014. Jättes kõrvale selle, et hageja ei taganud oma esindaja viibimist märgitud kuupäevadel vedajale edastatud boksi juures ning samuti ei olnud viimane telefonitsi kättesaadav, siis eriti hämmastav on see, et kui kokku lepitult hiljemalt kolmapäeva õhtuks kaupa ei saabunud, siis jäädi täiesti passiivseks ka 09. ja 10.01.2014, kui mõistlik saaja oleks igal juhul pidanud huvi tundma, kus tema saadetis on. Selle asemel hageja midagi ei teinud ja avastas alles 11.01.2014, et „nüüd on lõplikult selge“, et kaup ei jõua kohale. Kostjaga võeti ühendust alles laupäeval, kes omakorda võttis ühendust kolmanda isikuga. Kolmas isik ei tööta laupäeval ja pühapäeval ja seega ei saanud kolmas isik midagi ette võtta. Esmaspäeval (so 13.01.2014) asus kolmas isik aktiivselt tegutsema ja järgmiseks päevaks oli kaup messikeskuses. Kui hageja oleks informeerinud kostjat ja kolmandat isikut varem, siis on eluliselt usutav, et kaup oleks jõudnud messi alguseks kohale. Isegi juhul, kui hageja oleks

6(12)

informeerinud kauba mittesaamisest kostjat ja kolmandat isikut reedel, so 10.01.2014 lõuna ajal, olnuks ikkagi olnud äärmisel juhul võimalik saata Eestist asenduskaup teele ning see olnuks messi alguseks kohal. Seega on hageja ise süüdi selles, et oli kahel järjestikusel tööpäeval passiivne, kui mõistlik isik oleks ometi pidanud huvi tundma, kus tema saadetis jääb. Märgitu järgselt olnuks hetkega võimalik tuvastada, kus kaup on (kusjuures, kui see olnuks veel XXX, siis olnuks selle edastamine olnud veel lihtsam). Käesoleval juhul võinuks kogu hageja väidetav kahju olla olemata, kui hageja oleks mõistlikul ajal informeerinud kostjat ja seeläbi kolmandat isikut, et oodatud kaup ei ole kokkulepitud ajal laekunud. Ülaltoodut arvestades on kolmas isik seisukohal, et isegi kui kõik muud vastuväited jätta tähelepanuta, tuleks kostja väljamõistetavat kahjuhüvitist alandada VÕS § 139 alusel nullini. Isegi kui kostja oleks kahju eest vastutav, on tema vastutus piiratud CMR-iga. DHL XXX ei ole olnud raskelt hooletu VÕS § 104 lg 4 mõttes ega rikkunud mingeid kohustusi. Seega isegi, kui hageja tõlgendus oleks õige, ei oleks CMR art 29 lg 1 antud juhul kuidagi kohaldatav ka hageja tõlgenduse õigsust eeldades. Järelikult kohaldub CMR art 23 lg 5, mis sätestab, et kohaletoimetamisega viivitamise korral, kui nõude avaldaja tõendab, et viivitus on tekitanud kahju, on vedaja kohustatud hüvitama kahju, mis ei või ületada veomakse. Vastavas ulatuses on hagejale kahju hüvitatud. Ka nõustub kolmas isik täies ulatuses kostjaga selles, et hageja tõlgendus CMR art 29 lg 1 osas ei ole õige. Kostja on oma vastuses toonud esile põhjaliku analüüsi, millest tulenevalt on õige vastava sätte kitsas tõlgendamine, mille kohaselt säilib vedajal CMR artiklitele tuginemise õigus, kui just ei ole tegemist ettekavatsetud tegutsemise või tahtliku kohustuse rikkumisega. Raske hooletus aga vastava sättega hõlmatud ei ole. Kahju suurus on ebaselge, samuti on kulutuste tekitamine vastavas ulatuses põhjendamatu. Esitatud töövõtulepingute osas ei ole võimalik aru saada nt, mitme päevaraha nõue hageja nõudes sisaldub. Samuti puudub arvutus, kui palju on näiteks kahjunõudest kulu ühe töövõtulepingu kohta. Faktiliselt on vastavate lepingute sõlmimine tõendamata, kuna need ei ole allkirjastatud. Samuti puuduvad tõendid, et vastavad summad oleks hageja poolt ka tasutud. Kolmas isik nõustub kostjaga, et vastav tasu on ebamõistlikult suur. AT Nobe OÜ rehvide arve on küll esitatud, kuid kas hageja nõuab selle hüvitamist koos või ilma käibemaksuta. Käibemaksuga nõude esitamisel peaks hageja seda selgitama. Samuti peaks sisuliselt hageja selgitama, miks ta esitab nõude kogu vastava arve ulatuses, kui väidetavalt on rehve kasutatud ainult Tartust Kölni sõiduks (edasi-tagasi ca 4000 km). On selgusetu, kuidas kujuneb ja kui suur on hageja nõue, mida tõendavat erinevad tšekkide koopiad. Puuduvad tõendid, et vastavate tšekkide osas on kulu kandnud just hageja. Esimese astme kohtu otsus Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidluse all ei ole järgmised olulised asjaolud:

7(12)

• 03.01.2014 sõlmisid hageja tellijana ja kostja vedajana e-kirja teel veolepingu, mille kohaselt kohustus kostja vedama kaupa Eestist Saksamaale (I kd lk 7-15). Lepingu tingimused nähtuvad 03.01.2014 e-kirjast (I kd lk 11 ja 14); • kostja sõlmis veolepingu omakorda kolmanda isiku XXXAS-iga (I kd lk 93-97; 9899), kes omakorda kasutas allvedajana oma lepingupartnerit DHL Freight GmbH; • kauba mahalaadimine pidi toimuma 07.-08.01.2014; • kaup jõudis messikeskusesse 14.01.2014; • veo käigus sai kahjustada üks riiuliraam ja kostja on selle kahju hagejale hüvitanud summas 104,97 eurot; • kostja on hagejale hüvitanud veose viivitamisega kohaletoimetamisest põhjustatud kahju veotasu ulatuses summas 237,60 eurot (I kd lk 128 veoarve, millele tehti kreeditarve I kd lk 72); Kuna kauba vastuvõtmiseks ja üleandmiseks ettenähtud kohad on vaidlusalusel juhul eri riikides, tuleb CMR art 1 järgi veolepingule kohaldada CMR-i. Pooltel ei ole selles ka vaidlust. Pooltel on vaidlus selles, kas kostjal on lähtuvalt CMR-ist kohustus hüvitada hagejale tekkinud kahju, samuti on vaidlus selles, kas kahju on tõendatud. CMR art 17 p 1 järgi vastutab vedaja kauba kohaletoimetamisega mis tahes viivitamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni. Kui nõude esitaja tõendab, et kauba kohaletoimetamise viivitus on tekitanud kahju, siis on vedaja kohustatud CMR art 23 p 5 kohaselt hüvitama kahju summas, mis ei või ületada veomakse. Poolte vahel on vaidlus selle üle, millises ulatuses on kostja kohustatud hüvitama kauba kohaletoimetamise viivitusest tekkinud kahju, kas CMR artikli 23 p 5 kohaselt veomakse ulatuses (mida kostja on ka teinud), või artikli 29 kohaselt, mis välistab vedaja vastutuse piirangut. CMR art 29 p 1 kohaselt ei ole vedajal õigust viidata käesoleva peatüki sätetele, millega välistatakse või piiratakse tema vastutust või millega kantakse tõendamiskohustus üle teisele poolele, kui kahju oli tekitatud tahtlikult tema õigusvastase tegevuse või kohustuste mittenõuetekohase täitmise tõttu, mis vastavalt asja läbivaatava kohtu või tribunali poolt kohaldatavale seadusele võrdsustatakse tahtliku õigusvastase tegevusega. Pooltel on vaidlus selles, mida mõista tahtliku õigusvastase tegevuse all. Hageja leiab, et seda tuleb sisustada nii tahtluse kui raske hooletuse kaudu ning hageja on asunud seisukohale, et kauba kohaletoimetamise viivitusest tekkinud kahju sai võimalikuks kostja raske hooletuse tõttu. Kostja leiab aga, et prantsuskeelses originaaltekstis kasutatavat mõistest „dol“ ja ingliskeelses tekstis kasutatavat mõistet „wilful misconduct“ tuleb tõlgendada kitsendavalt ja mõista kui pettust või kohustuste mittenõuetekohast täitmist. Kohus leiab, et tulenevalt Riigikohtu lahendi 3-2-1-191-13 punktist 11 ja 12, tuleb tahtliku õigusvastase tegevuse all mõista rasket hooletust. CMR artikli 29 kohaldamiseks tuleb kohtul seega tuvastada, kas kauba kohaletoimetamise viivitus on tekkinud kostja tahtluse või raske hooletuse tõttu. VÕS § 104 lg 4 ja 5 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

8(12)

Hageja leidis, et kauba kohaletoimetamise viivitusest tekkinud kahju sai võimalikuks kostja raske hooletuse tõttu. Kuivõrd kostja kasutas kauba kättetoimetamisel majandus- ja kutsetegevuses igapäevaselt kauba kohaletoimetamisega tegelevat äriühingut, siis ei ole kahtlust kolmanda isiku poolt väidetus (II kd lk 44), et kolmanda isiku eesmärgiks on kauba kättetoimetamine ning kätte toimetamata jätmine põhjustab kolmandale isikule ülemääraseid kulutusi. Seega käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus selles, kas kostja on tahtlikult oma kohustust rikkunud. Pooled vaidlevad vaid selle üle, kas kostja on olnud raskelt hooletu. Hageja väitel ei antud kaupa üle õigel ajal, õiges kohas ning õigele isikule. Kostja vastuväitel ei ole hageja hoolitsenud selle eest, et kauba vastuvõtjana nimetatud XXX oleks olnud kättesaadav, hageja ei tundnud kordagi huvi kolme päeva jooksul (kolmapäevast reede õhtuni), kus kaup on. Kolmanda isiku lepingupartner DHL XXXoleks saanud kauba messikorraldajalt kiiresti messihoonesse toimetada, sest kaup asus messihoone vahetus läheduses. Poolte e-kirjavahetusest, millega pooled kinnitavad lepingu sõlmimist, nähtub, et kostja pidi kauba maha laadima 07.-.08.01.2014 aadressil XXX. Nähtub ka messi nimi, stendi ja boksi number (I kd lk 11). Lisaks nähtub poolte e-kirjavahetusest, et kauba saajaks on hageja, kes kauba saabumise ajal ei ole kohal, kuid kauba võtab vastu XXX AS töötaja XXX, kelle kontaktid kostjale edastati (I kd lk 13-14). Kostja ei vaidle, et need andmed olid talle teada (12.11.2014 istungi protokoll II kd lk 43 pöördel). Kolmanda isiku XXXAS-i selgitusel ei õnnestunud DHL XXX kulleril kauba saajat kätte saada ja kaupa üle anda 07.01.2014 ja ka 08.01.2014. 08.01.2014 võttis kuller ühendust DHL XXX bürooga, kes kontakteerus saaja kontaktiga, kuid see ebaõnnestus. Seejärel kontakteeruti juba saaja asukoha aadressil oleva messikeskusega, kust edastati DHL XXX büroole XXX kontakt, kes töötab XXX. See äriühing tegeleb näitustel ja messidel ekspositsioonide väljapaneku korraldamisega ning asub Kölni messikeskuse läheduses. XXX võeti kaup vastu hr XXX poolt. Kauba üleandmise järgselt märgiti see DHL-i süsteemis üleantuks ning sellest tulenevalt teadis ka XXXAS, et kaup on kohale jõudnud. Eksitus avastati nädalavahetusel ja esmaspäeval, so 13.01.2014 asuti veose asukohta kindlaks tegema ja veos leiti 14.01.2014 (I kd lk 133 12:09 kiri) ja toimetati samal kuupäeval õigele saajale. Asjaolu, et XXXvõttis hageja kauba vastu ja avastades, et tegemist on vale kaubaga, viis kolmas isik selle terminali, tõendab kostja ja XXXkirjavahetus (I kd lk 70-71, tõlge 129-130). Asjaolu, kuidas kaup jõudis ekslikult XXXjuurde tõendavad kostja ja kolmanda isiku kirjavahetus, kostja ja kolmanda isiku alltöövõtja esindaja kirjavahetus (I kd lk 73-92, tõlge 131-142) ning tunnistajana üle kuulatud XXXütlused (III kd lk 26). Kauba liikumise detailinfost nähtub, et 07.01.2014 kell 11:52 toimus kauba kättetoimetamise katse, kuid kauba saaja ei olnud kättesaadav (I kd lk 201). XXXi kinnitusel viibis ta messikeskuses 07.01.2014 (II kd lk 19). Seda kinnitas XXX ka tunnistajana (10.02.2015 kohtuistung II kd lk 27 pöördel). Küll selgitas tunnistaja, et reeglina on messikeskused tehtud metallist ja levi nendes ei ole hea. Seega on usutav, et kuller võttis XXXiga ühendust kauba üleandmise osas, kuid see ebaõnnestus leviprobleemide tõttu. Kohus nõustub, et DHL XXXei olnud sõltuv see, et saaja kontakt ei olnud kahel järjestikusel päeval kättesaadav. Järgmiseks hindab kohus, kas XXX saab lugeda kauba vastuvõtmisel hageja esindajaks TsÜS § 118 järgi. Maakohtu hinnangul peab sellele vastama eitavalt. XXX ütluste järgi oli ta eesti näituse peakonstruktor ja XXXAS projektijuht ning tema kohustus oli eksponentide inventari

9(12)

ja kohale toimetatud mööbli tõstmine stendile ehk ta pidi aitama kliente nende poolt kohale toimetatud messisisustuse tõstmisel autost messistendile. Tunnistajal oli õigus kaup vastu võtta, kuid see ei olnud tema kohustus (III kd kohtuistungi protokoll lk 27). Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja ei näidanud üles huvi kauba saabumise osas. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi kaup olema sihtkohas kas 07.-08.01.2014. Asjas nähtub, et hageja tundis esmakordselt huvi selle kohta, kus kaup on, alles 11.01.2014, samas kui talle oli juba 09.-.10.01.2014 teada, et kaup ei ole sihtkohta jõudnud. Kolmas isik selgitas, et kui kolmanda isikuni oleks jõudnud info võimaliku probleemi kohta 10.01.2014, so reede lõunaks, oleks tal olnud võimalik organiseerida oluliselt odavamalt omapoolne transport Kölni nii, et kaup oleks 13.01.2014, so esmaspäeva hommikul kohal olnud. Kostjaga võeti ühendust alles laupäeval, kes omakorda võttis ühendust kolmanda isikuga. Kolmas isik ei tööta laupäeval ja pühapäeval ja seega ei saanud kolmas isik midagi ette võtta. Esmaspäeval (so 13.01.2014) asus kolmas isik aktiivselt tegutsema ja järgmiseks päevaks oli kaup messikeskuses. Seega ei ole kolmas isik ja seetõttu ka kostja olnud raskelt hooletud. Kohus leiab, et isegi juhul kui eeldada, et kostja oleks olnud raskelt hooletu, siis vabaneb kostja vastutusest, kuna hagejal on kahju tekkinud hageja enda tegevusetusest. CMR art 17 lg 2 alusel vabaneb vedaja vastutusest, kui kauba kaotsiminek, vigastamine või kohaletoimetamisega viivitamine toimus nõude esitaja ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu. Saabuva kauba vastu huvi mitte tundmine ja kauba mitte vastuvõtmine lepingus kokkulepitud ajal 07.-08.11.2014 on ilmne ebaõige tegevus ja hooletus CMR art 17 lg 2 tähenduses. Asjas on tuvastatud, et hageja ei hoolitsenud selle eest, et kauba vastuvõtja oleks olnud kättesaadav ja ei tundnud huvi 09.-10.01.2014 kauba kohale jõudmise osas. Kohus nõustub, et kui hageja oleks käitunud hoolikalt, siis oleks ta pidanud hoolitsema selle eest, et kauba vastuvõtja oleks olnud kättesaadav ja ka huvituma, kas kaup, mis on vajalik 13.01.2014 algaval messil eksponeerimiseks, on kokkulepitud ajaks kohale jõudnud. Seda hageja ei teinud jättes seega täitmata käibes vajaliku hoole. Kuivõrd tuvastamist ei leidnud, et kauba kohaletoimetamise viivitus oleks tekkinud kostja raske hooletuse tõttu, on käesolevas asjas CMR art 29 kohaldamine välistatud. Isegi kui oleks tuvastamist leidnud, et kohaletoimetamise viivitus tekkis kostja raske hooletuse tõttu, ei ole maakohtu hinnangul hageja kahju hüvitamise rahuldamiseks täidetud kahju hüvitamise üldised eeldused. Hageja väidetav kahju summas 3987,02 eurot moodustub alljärgnevas: a. kulutused kahele inimesele, kes olid nõus kohe asenduskaupa Saksamaale messile viima; b. lamellrehvide ostmiseks sõidukile; c. kulutused kütusele, teemaksudele ja parkimistasudele. Hageja sõnul tellis ta uue kauba veo XXXning XXX, kellega sõlmiti 11.01.2014 töövõtulepingud kauba veoks Kölni ning neile maksti tasu ühekordse maksena kummalegi 1000 eurot, lisaks päevarahad. Hageja esitas selle tõendamiseks töövõtulepingud, töölepingud (I kd lk 18-19, II kd lk 153-154, II kd lk 169-170), TSD vormid (II kd lk 156-167, II kd lk 171-180), konto väljavõtte (II kd lk 152), pearaamatu aruande (II kd lk 168) ja kassa väljamineku orderid (II kd lk 96-98). 10.02.2015 istungil ei osanud hageja esindaja selgitada (III kd lk 25 pöördel-26), millistest dokumentidest nähtub XXXja XXXmakstud tasu. Kohtu hinnangul ei nähtu ühestki hageja poolt esitatud dokumendist hagiavalduses väidetud kummalegi isikule töövõtulepingu alusel 1000 euro maksmine. Samal istungil asus hageja

10(12)

esindaja seisukohale, et viidatud summa väljamaksmise kohustus võib hagejal tekkida ka tulevikus. Kohus selgitas (III kd lk 26), et hageja ei ole esitanud hagiavalduses väidet, et tal on tekkinud kohustus XXXja XXXkokku 2000 euro maksmiseks, vaid, et see kulu on tal juba tehtud. Kohus selgitas hagejale ka seda, et hageja ei saa vastavalt asjas esitatud tõenditele asja arutamise käigus esile toodud asjaolusid muuta. Seega ei ole hageja tõendanud kahjuna kulutusi kahele inimesele, kes olid nõus kohe asenduskaupa Saksamaale messile viima. Kohus leiab, et hageja kulutuste tõenditest kütusele, teemaksudele ja parkimistasudele (I kd lk 21-23; tõlge II kd lk 90; euro päevakursid II kd lk 91) ei nähtu, et nimetatud kulutused on tehtud just hageja poolt ning need on seotud asendatava kauba vedamisega Kölni. Seega ei ole hageja tõendanud kahjuna kulutusi kütusele, teemaksudele ja parkimistasudele. Kohtu hinnangul ei ole kahjuna põhjendatud välja mõista ka kulutusi hageja väidetavalt Kölni sõitnud sõidukile lamellrehvide ostmiseks, kuna nimetatud kahju ei ole hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Samuti puudub põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Osundatust tulenevalt tuleb hageja hagi XXXOÜ vastu kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 ja TsMS § 167 lg-st 1 jäävad kostja ja kolmanda isiku menetluskulud hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 2 järgi. Et kostjal ja kolmandal isikul oli menetluses lepinguline esindaja, peab hageja hüvitama kostjale ja kolmandale isikule tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Hageja ei esitanud konkreetseid vastuväiteid kostja ja kolmanda isiku menetluskuludele, mistõttu lähtub kohus menetluskulude väljamõistmisel nende vajalikkusest ja põhjendatusest. Asjas on peetud kaks istungit (12.11.2014 kestusega 3 tundi ja 20 minutit; 10.02.2015 kestusega 3 tundi ja 25 minutit). Kostja esindaja on taotluse kohaselt osutanud menetluses kostjale õigusabi perioodil 20.05.2014-05.02.2015 kokku 31,87 tundi, millele lisandub 09.02.2015 toiminguga ja 10.02.2015 istungiga seotud õigusabi 7,75 tundi, kõik kokku 39,62 tundi, tunnihinnaga 85 eurot (+ km). Õigusabikulud moodustavad seega kokku 3367,70 eurot (ilma km). Lisaks taotleb kostja sõidukulu 13,52 euro ja tõlkekulu 169,18 euro (ilma km) hüvitamist. Kohus jätab tähelepanuta kostja esindaja XXX arve nr 14092 ja selle lisa, kuivõrd arve on esitatud seoses tsiviilasjaga nr 2-14-22091 ja ei oma puutumust käesolevas tsiviilasjas õigusabi osutamisega.

11(12)

Kooskõlas TsMS § 143 p 1 ja TsMS § 144 p 2 tuleb hagejal kostjale hüvitada tõlkekulu ja kostja esindaja sõidukulu. Kohus, hinnanud kostja esindaja poolt õigusabi osutamisega seotud toiminguid, leiab, et toimingud vastavad toimiku materjalile, nendeks on kulunud mõistlik aeg, õigusabitoimingud on olnud menetluses vajalikud ja põhjendatud ja nendele ei ole kulutatud ülemääraselt aega. Toodust tulenevalt tuleb hagejal hüvitada kostja õigusabikuluna 3367,70 eurot. Kokku tuleb hagejal kostja menetluskuluna hüvitada 3550,40 eurot, sh 3367,70 eurot õigusabikulu, 169,18 eurot tõlkekulu ja 13,52 eurot sõidukulu. Esitatud aruande kohaselt osutati kolmandale isikule õigusabi kuni 10.02.2015 20 tundi ja 20 minutit, millele lisandus 10.02.2015 istungiga seotud õigusabi 6 tunni ja 50 minuti ulatuses, hinnaga 100 eurot/tund +km. Õigusabikulud moodustavad kokku 2716,66 eurot + km, see on 27 tunni ja 10 minuti esindaja töö eest. Kolmanda isiku kinnitusel on ta käibemaksukohuslane, mistõttu nõuab ta käibemaksuta õigusabikulu hüvitamist. Kolmas isik on avalduses kirjeldanud osutatud õigusabiteenust ja neile kulunud aega, samuti on lisatud arved õigusabi kohta. Kohus leiab, et kolmanda isiku õigusabitoimingud on olnud antud menetluses vajalikud ja põhjendatud ning nendele kulunud aeg ei ole ülemäärane. Antud asjas on lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot mõistlik ja põhjendatud, arvestades sh esindaja kvalifikatsiooni. Seega tuleb hagejal hüvitada kolmanda isiku põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud summas 2716,66 eurot, summa on ilma käibemaksuta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.