Asjaõigus › Omandiasjad

kasutuseeliste eest hüvitis summas 1600 (üks tuhat kuussada) eurot.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Mittevaieldavad asjaolud

2 (9)

ulatuses arvestades. Seega tuleb kaasomand lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-45-06 selgitanud, et kohus ei pea üldjuhul tuvastama mingeid põhjusi kaasomandi lõpetamiseks, kuid see peab toimuma mõlema kaasomaniku huve võimalikult suures ulatuses arvestades. 2.2 Hageja pöördus enne hagiavalduse esitamist kirjaga kostja poole, teatades, et vastavalt kaasomandi osade suurustele on korteriomandit peaaegu võimatu ühiselt kasutada. Hageja pakkus kostjale välja järgmised variandid kaasomandiga seonduva lahendamiseks: 1) kostja ostab hagejalt hagejale kuuluva korteri kaasomandiosa vastavalt turuhinnale; 2) hageja ostab kostjalt kostjale kuuluva korteri kaasomandiosa vastavalt turuhinnale; 3) korter müüakse ühiselt ja saadud summa jaguneb vastavalt kaasomandiosade suurustele. Kostja ei nõustunud hagejale kuuluvat kaasomandiosa ostma, kuna tal puudusid selleks materiaalsed vahendid. Samuti ei nõustunud ta endale kuuluvat kaasomandiosa müüma hagejale, kuna müügist saadavast rahast ei piisa uue elamispinna ostmiseks. Samuti ei nõustunud ta korteriomandi müümisega enampakkumisel. 2.3 Hageja on tellinud 1Partner Kinnisvaralt korteriomandi hindamise akti, mille kohaselt on korteri väärtuseks 55 000 eurot, millest kostjale kuuluva 1/12 osa väärtus oleks arvestuslikult 4583 eurot.

kaasomandi osast suuremat osa, saab ta seeläbi kasutuseelise. Riigikohus on lahendi nr 32-1-137-10 p-s 12 märkinud, et kolleegium leiab, et AÕS § 71 lg-t 2 tuleb tõlgendada laiendavalt nii, et selle sätte alusel on kaasomanikul õigus esitada teise kaasomaniku vastu, kes kasutab kaasomandi mõttelisest osast suuremat reaalosa, nõue kasutuseeliste hüvitamiseks. Kasutuseeliseks on ka see kui kostja kasutab oma kaasomandi mõttelisest osast suuremat kasulikku pinda. 3.6 Eelpooltoodust tulenevalt tuleb kostjal hagejale hüvitada kulutused, talle mittekuuluva kaasomandi osa kasutamise eest, samuti kasutuseelised hageja kasuks. Hageja nõuab kulutuste ja kasutuseeliste hüvitamist ajavahemiku 01.08.2013 kuni 01.04.2014 eest summas 1953,66 eurot. 3.7 15.05.2014 esitatud hagiavalduse täpsustuses suurendab hageja kasutuseelise hüvitise summat kuni 2186,07 euroni perioodi 01.08.2013 kuni 01.05.2014 eest (I kd, tl 53-55).

4 (9)

KOHTU SEISUKOHT

kaasomandit jagada, kuna see on kostja ainuke elukoht, kus ta on elanud vähemalt viimased 30 aastat. Lisaks sellele on kostja pensionär ning ei suudaks saadava hüvitise eest endale uut eluaset hankida. 14.4 Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 näeb ette, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. 14.5 09.05.2006 otsuses nr 3-2-1-45-06 on Riigikohus märkinud ka, et kohus saab valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Antud juhul on hageja vastu tulles kostja soovile loobunud kaasomandi lõpetamisest asja müügiga avalikul enampakkumisel ja taotlenud asja andmist hageja ainuomandisse, pannes talle kohustuse hüvitada kostjale viimasele kuuluva kaasomandiosa kaotuse eest õiglane hüvitis. 14.6 Riigikohus on 29.05.2012. a lahendis nr 3-2-1-61-12 märkinud, et kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Kuigi kaasomandi lõpetamiseks ei ole vaja olulist põhjust, saab kohus kaasomandi lõpetamise viisi valikul arvestada mh poolte suhete ja senise läbisaamisega. Olukorras, kus pooled ei ole saavutanud korteriomandi kasutamise kokkulepet ei ole mõistlik kaasomandit jagamata jätta. 14.7 Asjas on tuvastatud, et kostja on saanud 1/12 mõttelise osa omanikuks 11.11.2013. a, omandades kaasomandiosa pärimise teel (eelnevalt oli 1/12 kaasomandiosa omanik G.H. – G.H. abikaasa) (I kd, tl 71). OÜ Norland Holding on 11/12 kaasomandiosa omanikuks saanud 18.07.2013. a. Hageja on esitanud tõendeid, millest nähtuvalt on hageja püüdnud kostjaga saavutada kokkuleppeid kaasomandi kasutamise osas, kuid kostja vastuseisust tulenevalt ei ole mingeid kokkuleppeid saavutatud. Lisaks on hageja edastanud kostjale arveid talle kuuluva kaasomandi osast suurema osa kasutamise eest, kuid kostja ei ole esitatud arveid tasunud. Kohus nõustub hagejaga, et kaasomandi kasutamine ja valdamine praeguses olukorras jätkuda ei saa, sest see on kaasomanikke ebamõistlikult koormav ning hagejale ülemäära kulukas, kuna hageja ei saa enda omandit kasutada. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kaasomandi lõpetamine. Seega lõpetab kohus kaasomandi hageja taotletud viisi, jättes kinnisasja, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXXX (katastritunnusega XXXX, asukohaga XXXX, üldpinnaga 71,1 m2) hageja ainuomandisse koos kohustusega tasuda kostjale temale kuuluva osa väärtus summas 5000 eurot. 14.8 AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud kaasomandi jagamise viis, mille kohaselt asja ühele või mitmele kaasomanikule jätmisel pannakse kaasomanikule kohustus maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, tähendab seda, et kaasomandi osast ilma jäävatele kaasomanikele tuleb tagada täielik rahaline hüvitis oma omandiõiguse kaotamise eest. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-102-05 märkinud, et tagamaks kaasomandi osast ilma jäävatele kaasomanikele täielik rahaline hüvitis oma omandiõiguse kaotamise eest, tuleb hinnata kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja arvestada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel. Lähtuda tuleb seejuures kaasomandis oleva asja kui terviku harilikust väärtusest. Nähtuvalt hageja poolt esitatud hindaja arvamusest on antud kinnistu väärtuseks 55 000 eurot. Kohus lähtub kaasomandi osa hinna määramisel hageja poolt esitatud hindaja arvamusest, kuna kostja ei ole sellele vastu vaielnud ega esitanud ka omapoolseid tõendeid kinnisasja hinna osas. Korrutades G.H. kuuluva osa suuruse kinnisasja keskmise hinnaga saame 55 000* 6 (9)

1/12= 4583,3 eurot. Kuivõrd hageja on oma nõude täpsustuses (I kd, tl 182) nõustunud kostjale kuuluva kaasomandiosa kaotuse eest kostjale tasuma 5000 eurot, määrab kohus hüvitatavaks summaks 5000 eurot. 14.9 Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-42-13 märkinud, et kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta (vt Riigikohtu 29. septembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-10, p 20). Kohtulahend üksnes asendab tahteavaldust, mida kostja peaks vabatahtlikult tegema selleks, et kaasomandis olnud ese teise kaasomaniku ainuomandisse üle anda. Kohtuotsus ei saa olla hageja ainuomandi tekkimise aluseks (hageja saab ainuomanikuks sellekohase kinnistusraamatu kande tegemisel) (p 12). TsMS § 369 alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga (p 13). Seega asendab käesolev otsus G.H. tahteavaldust, G.H. kuuluva 1/12 mõttelise osa korteriomandist XXXX Norland Holding OÜ-le üleandmiseks ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr XXXX II jaos senise kande G.H. kohta kustutamiseks ja korteriomandi ainuomanikuna Norland Holding OÜ (registrikood: 10783871), sissekandmiseks.

7 (9)

AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Seega oli hagejal korteriomandi kaasomanikuna õigus kinnistut muu hulgas vallata ja kasutada. AÕS § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. Valduse rikkumiseks on vastavalt AÕS § 40 lg 3 valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. AÕS § 40 lg 2 tulenevalt on valduse rikkumine omavoli. Eeltoodud sätete kohaselt on kasutuseeliste hüvitamise eelduseks omaniku valduse rikkumine, milleks omakorda on valdaja takistamine valduse teostamisel. 16.4 Hageja väitel on kostja G.H. pidevalt kasutanud suuremat osa kaasomandist kui talle kinnistusraamatu kande kohaselt kuulub. Sellele ei ole kostja vastu vaielnud. Kostja palub võtta arvesse, et suurema pinna kasutamine on hädavajalik, sest esiteks ei vasta 5,9 m2-le ükski eluruum ning teiseks ei ole eluliselt võimalik elada ruumis, mis on ruutmeetriliselt nii väike. See tähendab, et kostja on sunnitud kasutama suuremat pinda, mis omakorda tähendab seda, et tal puudub mistahes vormis tahe kahjustada hageja omandiõigusi. Seetõttu on kostja seisukohal, et olukorras, kus ta on sunnitud kasutama suuremat elamispinda, on temalt kasutuseelise väljamõistmine ebaõiglane ja tema huvi kahjustav. 16.5 Kohtu hinnangul saab kostja käitumist käsitleda hageja valduse omavolilise äravõtmisena AÕS § 40 lg 2 mõistes, sest hageja ei saanud kostjast tingitud tegevuse tõttu teostada talle kuuluva asja üle tegelikku võimu (valdust): ei saanud vabalt kasutada talle kuuluvat osa korteriomandist. 16.6 Kasutuseeliste hüvitamise nõude lahendamiseks tuleb kohtul teha kindlaks, milline oli kostja poolt hageja valduse rikkumise tulemusena saadud kasu, mida hageja ise asja vallates oleks saanud. 16.7 Riigikohus on 20.12.2005. a lahendis nr 3-2-1-136-05 (p 26) märkinud, et võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid. Esmajoones on see ilmne elamute puhul. Kinnisasja (aga ka ehitiste kui vallasasjade) kasutuseeliste arvestamisel saab aluseks võtta eeldatava üüritulu, mida omanik oleks saanud asja välja üürides, arvestades ka kulutusi, mida üürileandjana tulnuks teha. 16.8 Hageja on lugenud kasutuseeliseks, mille ta kaotas, üüritulu, mida oleks eeldatavalt saanud kinnistut välja üürides. Kohus leiab, et hageja on põhjendanud ja tõendanud kinnistu ainukasutamisest tulenevaid kasutuseeliseid. Hageja väitel on minimaalne summa, mida korteriomandi üürimisest oleks pidanud saama - 240 eurot kuus. Hageja on esitanud tõendina väljavõtted kinnisvaraportaalidest võimalikult sarnaste korterite üüripakkumiste kohta (I kd, tl 17-20). Nimetatud tõenditest nähtub, et 4-toalise korteri üürihind Tartu linnas, Annelinnas on 330 eurot kuus. Kostja ei ole eeldatavat üüritulu suurust vaidlustanud ega esitanud omapoolseid tõendeid tegeliku üürihinna kohta. Hageja on lisaks arvestanud kütte-, elektri- ja veekuludega, mis on temale esitatud korteriühistu poolt. Nimetatud kulud on hageja esitanud tabelina (I kd, tl 184). Seega on hageja igakuiselt kasutuseeliste ja kantud kommunaalteenuste näol kaotanud 120-174,72 eurot kuus, mis teeb kokku 1600 eurot perioodi jaanuar 2014 - detsember 2014 eest. 16.9 Esialgselt nõudis hageja kostjalt kinnistu ainukasutamise ja kommunaalteenuste eest 2186,07 eurot. Menetluse käigus on hageja nõuet vähendanud 1600 euroni. Kohus on eelnevast tulenevalt ning lähtudes AÕS § 85 lg-st 1 ja VÕS §-dest 1037-1040, seisukohal, et põhjendatud on hageja kasutuseelise nõue summas 1600 eurot. Kuna hageja loobus kasutuseelise hüvitamisest summas 586,07 eurot, lõpetab kohus selles osas menetluse. 16.10 Kuivõrd hageja on 23.12.2014 täiendavas vastuses palunud tasaarveldada kostja 1600 euro tasumise kohustus hageja 5000 euro hüvitamise kohustusega, kuulub hagejalt kostjale hüvitamisele 3400 eurot.

17.1 TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. 17.2 Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtukulude kostjalt väljamõistmine oleks ebamõistlikult kostjat koormav, kuna vastavalt käesolevale kohtulahendile lõpetab kohus kaasomandi, millest tulenevalt tuleb kostjal hakata endale uut elukohta otsima. 17.3 Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus käesolevas kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Hele Ilisson kohtunik

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.