Otsuse tegemise aeg ja koht 19.02.15, tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number
2-12-21830
Tsiviilasi
XXX hagi AS XXX vastu kahju hüvitamiseks, alternatiivselt alusetu rikastumise korras hüvitise nõudes, viivise saamiseks 14540,26 € eurot Hageja: XXX (XXX, XXX) esindaja vandeadvokaat Paavo Paal Kostja AS XXX (XXX, XXX), esindaja vandeadvokaat Grete Lind
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad Istungi aeg, koht, osalenud isikud
21.01.2015, Tallinn Kentmanni Kohtumaja, hageja esindaja vandeadvokaat Paavo Paal, kostja esindaja vandeadvokaat Grete Lind
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XXX hagi AS XXX vastu kahju hüvitamiseks 11248,24 eurot ja sellelt arvestatud viivise saamiseks perioodi eest 01.06.2012-31.12.2014 summas 2386,31 eurot ja edaspidise viivise saamiseks kahju hüvitiselt alates kohtuotsuse tegemise päevast ehk 19.02.2015 kuni hüvitise tasumiseni.
2.Rahuldada XXX alternatiivne nõue AS XXX vastu alusetu rikastumise teel saadu hüvitamiseks osaliselt ja välja mõista AS-lt XXX XXX kasuks:
2.1.perioodi eest 01.06.2009-30.09.2010 9600 eurot,
2.2.viivist perioodi 01.06.2012-31.12.2014 eest 2031,55 € ja viivist alates kohtuotsuse tegemisest ehk 19.02.2015 võlalt 9600 eurolt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määrani kuni põhivõla tasumiseni.
Jätta XXX menetluskulud 80% ulatuses AS XXX kanda ja AS XXX menetluskulud 20% ulatuses XXX kanda.
4.Kohus määrab mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Edasikaebamise kord, tähtaeg Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei
esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja põhjendused, nõuded
1.Hagejale kuulub omandiõiguse alusel kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistriossa nr XXX ja mis asub XXX, Tallinn. Hageja omandas kinnistu 09.01.06. Sellel asuvad ehitised: klubihoone, kaks laohoonet, garaaž ja pääsla.
2.Kostja valdas ja kasutas ülaltoodud kinnistul asuvaid hooneid kuni 01.10.2010 ilma õigusliku aluseta ning vaatamata hageja palvele, mida hageja tegi esimest korda juba 2006.a., seda ei vabastanud. XXX pääses kinnistul asuvatesse hoonetesse vaid kokkuleppel kostjaga. Hageja üritas kostjaga sõlmida üürilepingut, mis ei õnnestunud. Muude isikutega pole üürilepingut õnnestunud sõlmida, kuna asi oli kostja valduses ja kolmandatel isikutel ei olnud huvi sõlmida üürilepingut olukorras, kus kostja asja kasutas.
3.2009.a. lõpus toimus üürile andmise enampakkumine, millest teavitati ka kostjat. Enampakkumine nurjus. 16.06.2010 palus hageja (järjekordne kirjalik palve) kostjal kinnistu vabastada ja kostja lõpetas kinnistu valduse 01.10.2010. Oma vastuses 21.06.2010 on kostja möönnud, et kasutab kinnistut ebaseaduslikult.
4.Kuna hageja soovis oma asja üürile anda, mis ei õnnestunud, sest kostja kasutas hagejale kuuluvad asja õigusliku aluseta, on hagejal tekkinud saamata jäänud üüri näol kahju perioodil 01.06.2009-30.09.2010 ehk ajal kui kostja asja ebaseaduslikult valdas. Märgitud ajal oli vaidlusaluse asjaga sarnase asja keskmine turuüür 11000-12000 kr kuus.
5.Hageja palub välja mõista kahju hüvitise 16 kuu eest (iga kuu eest 11 000 kr) kokku 176 000 krooni ehk 11248,45 €. Alternatiivselt on kostja hageja kinnistu ebaseadusliku valdusega säästnud oma kulusid, mis tal oleks muidu tekkinud sarnase hoonestatud kinnistu üürimisega kolmandalt isikult ja säästetu vastab 16 kuu turuüürile ehk 176 000 kr-le (11248,45 €). Kostjal tuleb märgitud säästetu 11248,45 eurot hagejale üle anda/hüvitada.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista • perioodi 01.06.2009-01.10.2010 eest kahju hüvitist 11248,45 € või • alternatiivselt sama perioodi eest alusetult säästetu eest hüvitist 11248,45 € ning • viivist perioodi alates hagi esitamisest 01.06.12 kuni 31.12.2014 summas 2386,31€ (lk 42-45, III kd) ja alates kohtuotsuse tegemise ajast kuni võla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestanud määras • ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
7.Kostja palus hagi jätta rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda.
8.Kinnistu kuulus Eesti Vabariigile kuni 17.03.06 kui hageja sai omanikuks. 16.08.07 toimus avalik enampakkumine asja üürile andmiseks ja 25.09.07 toimus samuti avalik enampakkumine asja üürile andmiseks 1 aastaks. Sellest võtsid osa kostja ja OÜ XXX, kes võitis pakkumise. Seega juhul kui leping oleks sõlmitud, oleks üürileping lõppenud enne 2009.a. Üürileping jäi sõlmimata mitte kostjast tulenevatel põhjustel ja hagejal jäi üüritulu
saamata muul põhjusel, mille eest kostja ei vastuta. XXXekspertarvamus ei tõenda vaidlusaluse perioodi asja turuüüri õigesti. Hageja pole tõendanud, et soovis asja üürile anda vaidlusalusel perioodil. Seega pole hagejal kahju tekkinud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja valdas asja ebaseaduslikult vaidlusalusel perioodil juuni 2009- september 2010. Lisaks ei olnud piiratud hageja valdus kinnistule ja sellel asuvatele hoonetele. Hooned olid olukorras, mida ei olnud vaja kostjal kasutada. Kui hagejal oli võimalik teostada XXX kaudu hoonete ülevaatust, siis järelikult sai hageja ka hoonetesse pääseda ja selleks puudusid takistused. Kinnistut võis vallata MTÜ XXX, mitte kostja. Kostja pole takistanud hagejal kinnistul olevatele hoonetele juurdepääsu.
9.Kuna hageja pole tõendanud, et kostja kasutas asja vaidlusalusel perioodil, ei ole hagejal õigust ka alusetu rikastumise sätete järgi hüvitisele. Lisaks on kasutuseelis, mida väidetavalt justkui oleks kostja saanud, väiksem turuüürist, kasutuseeliste suurust pole hageja tõendanud.
10.Hageja pole oma omandit hooldanud, seda parandanud, teinud mingeid kulusid.
11.Kuna põhinõue on alusetu, on alusetu ka hageja viivisenõue. Kohtu põhjendused Kahju hüvitamise nõue
12.Kuna hageja nõuab kahju hüvitamist perioodi eest mai 01.06.2009-01.10.2010. (incl.), vaatlebki kohus järgnevalt hageja kahjunõuet ülalmärgitud perioodi eest.
13.Võõra asja ebaseadusliku valdamisega tekitatud kahju eest vastutab ebaseaduslik valdaja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050 alusel. Hüvitamisele kuuluva kahju ja kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada VÕS §-des 127 ja 128 sätestatut. Võõra vara ebaseadusliku valdamise korral hüvitatakse deliktiõiguse alusel tulenevalt valduse rikkumist keelava sätte (VÕS § 1045 lg 1 p 5) kaitse-eesmärgist (vt VÕS § 127 lg 2) eelkõige kaotatud kasutuseelised TsÜS § 62 lg 1 tähenduses. Kaotatud kasutuseelise arvestamisel on lähtekohaks kasu, mida hageja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema. Hageja õiguse rikkumine
14.Hagejale kuulub kinnistu nr XXX, XXX, Tallinn (kantud tollase Harju Maakohtu kinnistusregistriossa, nüüd Tartu Maakohtu kinnistusosakond, I kd lk 38).
15.Hageja tunnistaja XXX, kes oli alates 2007.a juulist - 31.12.12 XXX XXX pealik, ütlustest nähtuvalt külastas ta 2007.a. suvel XXX kinnistut, mis oli pargitud täis AS XXX logoga sõidukeid, sj õnnestus kinnistul asuvasse paekivist hoonesse pääseda vaid AS XXX-ga eelnevalt kokku leppides, kuna uksed olid lukus. AS XXX-st tuli inimene, kes lasi tunnistaja kinnistul asuvaisse hooneisse, avades võtmega valikuliselt erinevaid ruume. Tunnistaja ütluste kohaselt hakkas tema saatma AS-le XXX kirju, et viimane ruumid vabastaks ja annaks asja üle. Perioodil 01.06.2009- 30.09.2010 käis ta kinnistul kohapeal üks kord, kuivõrd kostja, hoolimata 2010.a. kevadisest hoiatusest minna vaidlusega kohtusse, ruume ei vabastanud. 2010.a. septembris lepiti nõupidamisel AS XXX esindajatega kokku, et AS XXX kolib vaidlusalusel kinnistul asuvatest ruumidest välja ja võtmed lubati üle anda 01.10.2010, kuid üleandmisaktile kostja alla ei kirjutanud. Tunnistaja XXX, kes töötab XXX alates 2008.a. haldusspetsialistina, ütluste kohaselt käis
tema perioodil juuni 2009 - oktoober 2010 XXX kinnistul iga kuu seoses tööülesannetega. Ütluste kohaselt oli kinnistu hõivatud, kinnistul parkisid AS XXX logoga autod, ja selleks, et pääseda kinnistul asuvatesse hoonetesse, tuli iga kord see eelnevalt kokku leppida AS XXX esindajatega. Siis saadeti inimene, kelle abil oli võimalik hoonetesse minna, muidu olid uksed lukus. Ütluste kohaselt oli paekivist hoones laomaterjal, raadiotehnika, II korruse ruumides olid ka lauad ja toolid. Kui tunnistaja juhtus tulema mõnikord objektile, siis nägi ta, kuidas laoti kaableid ja installatsioonimaterjale, kuid tunnistajat, hoolimata selgitustest kes ta on, sisse ei lastud. Hoonetes oli vesi ja elekter sees, selles veendus ta siis, kui tal õnnestus AS XXX saadetud inimesega ruumidesse saada. Ütluste kohaselt ei ole teda aga lubatud kinnistul asuvasse väravahoonesse mitte kunagi, sest see olevat olnud AS XXX operatiivhoone. Ütluste kohaselt on tal olnud 2009.a. korduvalt juttu AS XXX juhatuse liikmetega hoonete vabastamisest. Veel nähtub ütlustest, et ruumide üürile andmiseks on korduvalt tehtud enampakkumisi, kuid kui kuuldi, et ruumid on hõivatud, siis neid ei soovitud üürile võtta. Ütluste kohaselt huvitas teda, mis asjaoludel kostja elektri ja vee eest tasub, kuid talle ei näidatud ühtegi lepingut. Need ilmusid välja alles 2010.a. Hageja esitatud e-kirjast 02.03.09 (I kd 182) nähtuvalt on kostja juhatuse liige XXX kinnitanud, et pärast tulekahju on AS XXX võtnud XXX ruumid kasutusse ja sõlmitud on ka elektrienergia kasutamise leping ja et kostja on huvitatud asja edasisest kasutamisest.
16.Kostja tunnistaja XXX, kes töötab AS XXX alates 2009a. haldusjuhina, ütluste kohaselt ei ole AS XXX kordagi keelanud hagejal oma kinnistule XXX saamast. Temale tehti ülesandeks anda suure hoone võtmed üle XXX 2010.a. Selle ülesande andis talle direktor. 2009.a. kui ta tööle tuli, oli XXX paekivihoones ühe ruumi peal silt „XXX“. Ütluste kohaselt oli väravahoones nende valveteenistus, kes kolis 2013.a sealt ära aadressile XXX.
17.Hinnates hageja tunnistajate ütlusi kogumis, leiab kohus, et tõendatud on hageja väide, et perioodil 01.06.2009-30.09.2010 oli kostja valduses XXX asuv paekivi hoone ja väravahoone, sest selleks, et hageja saaks siseneda paekivihoonesse, pidi ta eelnevalt leppima aja kokku AS XXX esindajatega, kes siis korraldas vastava isikuga hageja töötajate ruumidesse sisenemise, st uksed avas just AS XXX poolt saadetud inimene. Samuti leiab kohus hageja tunnistajate ütlusi hinnates, et tõendatud on hageja väide, et ta sai ruumide võtmed alles 01.10.2010, mis oli eelnevalt kokku lepitud XXX AS-ga.
18.Hageja esitatud kostja 29.01.2010 kirjast (I kd lk 185) nähtuvalt on kostja leidnud, et ta pole kinnistut kahjustanud ega teinud seal ebaseaduslikke ehitustöid ja kuna 2007.a. enampakkumise võitnud üürnik asjast huvitatud polnud, siis oleks mõistlik et kostja saaks kinnistut kasutada. Märgitud tõendiga on seega kostja sisuliselt möönnud, et ta on hagejale kuuluval kinnistul olevaid hooneid kasutanud kirjale eelnenud perioodil ja soovinud kasutamist jätkata. Seda, et kostja kasutas 2009.a juunist - 30.09.2010 vaidlusaluseid ruume, kinnitab ka kaudselt kostja juhatuse liikme XXXe-kiri 02.03.09, kostja kiri 12.03.09 (I kd lk 184), e-kiri 24.04.09 (I kd lk 183. Kõigis nendes palutakse võimalust asja kasutada edasi, räägitakse tasu suurusest ja kuigi need pärinevad varasemat perioodist kui vaidlusalune periood, poleks usutav see, et kostja palub 02.03.09, 12.03.09, 24.04.09 võimalust asja edasi kasutada kuid neid tegelikult pärast kirjade tegemise aega ei kasuta, kuid samas annab vaidlusaluse asja ukse võtmed hagejale üle rohkem kui aasta pärast kirjade tegemisest. Lisaks kinnitavad tunnistaja XXX ütlused osas, et vaidlusalusel perioodil osadesse ruumidesse nagu näiteks väravahoone, hagejat üldse sisse hageja väidete, et kostja kasutas just vaidlusalusel perioodil hageja kinnistul asuvaid hooneid. Seda, et väravaruume kasutas just AS XXX, nähtub ka kostja tunnistaja ütlustest. Seega kinnitavad kõik eeltoodud tõendid hageja väited, et XXX paekivi hoone ja väravahoone valdus oli perioodil juuni 2009- september 2010 kostjal, kuna temal oli faktiline võim korraldada hagejale juurdepääsu hoonetesse ning et kostja valduses olid ka ruumide
võtmed. Et ruume võis kostja väitel kasutada kolmas isik, ei oma tähtsust, sest isegi kui see nii oli, oli faktine võim asja üle kostjal, sest üksnes tema sai võimaldada hagejal ruumidesse sissepääsu ega välista asjaolu, et kostja kasutas neid ruume. Kuna kostja tunnistaja ütluste kohaselt sai just tema direktorilt korralduse anda hagejale üle paekivihoone võtmed, ja kuna hageja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et need saadi kokkuleppel AS –ga XXX 01.10.2010, siis ei ole kostja lükanud ümber hageja väidet, et just kostja valdas vaidlusalusel kinnistul olevaid hooneid 01.06.2009 -30.09.2010.
19.Kohtule esitatud hageja kirjast kostjale 03.07.2006 nr 0.4-7/844 (XXX, mis on kostja aadress ja milles puudub vaidlus, I kd lk 178) nähtuvalt on hageja palunud kostjal kinnistu vabastada. Õige on kostja väide, et märgitu ei puuduta vaidlusalust perioodi. Samuti on hageja palunud seda teha kirjaga 17.09.07 (I kd lk 179), 29.01.09 TL-4-8.2/1138 (I kd lk 180), 20.01.2010TL-4.2-2/1085 (I kd lk 181). Ehkki eelnimetud 3 viimast kirja on saadetud XXX, mis on hageja kinnistu ja pole kostja ametlik aadress, kuid sellel aadressil olevaid hooneid valdas kostja faktiliselt (vt eelpool kohus tuvastas), siis leiab kohus, et hageja võis märgitud teate saata TsÜS § 4 (analoogia) ja § 69 lg 3 (lepinguga seotud tahteavalduste kättesaamine) järgi kostja ühte tegevuskohta ja kohus ei kahtle selles, et kostja sai need ka tegelikult kätte. Veelgi enam nähtub hageja tunnistaja XXX ütlustest (vt ülalpool), et 2009.a. oli AS XXX juhatuse liikmetega korduvalt juttu sellest, et kostja vabastaks vastavad ruumid, kuid need jäid tulemusteta. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja pidi ka ülalviidatud kirjadest olema teadlik. Et kostjal on palutud vabastada vaidlusalused ruumid, nähtub ka protokollidest 24.09.2010, 18.11.2010 (I kd lk 190- 193), mis on koostatud hageja juures toimunud kohtumistel ja milledest nähtuvalt osales seal ka kostja juhatuse liige XXX. Et esimesel protokollil ei ole XXX allkirja, ei oma tähtust, sest seadusest ei tulene, et sedalaadi kohtumiste kohta koostatud protokollidele tuleb koosolekul osalenutel kõigil alla kirjutada. Veelgi enam nähtub 24.09.2010 protokollist, et pooled, st hageja ja kostja, arutavad küsimust asja üleandmisest aktiga 01.10.2010 (lk 190, I kd) ja 18.11.2010 viidatakse juba sellele, et akt jäi alla kirjutamata ja pooled arutavad üksteise vastu esitavaid rahalisi nõudeid. Kostja väide, justkui ei puudutataks nendes protokollides vaidlusalust perioodi, on asjakohatu, sest protokollidest nähtuvalt on kohtumised peetud 2010.a ning eluliselt pole usutav olukord, kus kostjal puudub igasugune valdus hageja asjale 2010, kuid samas arutletakse selle üle 2010.a. millal asi, täpsemalt 01.10.2010 üle anda. Seega on hageja tõendanud üksnes XXX ütlustega, aga lisaks ka eeltoodud protokollidega, et hageja on kohtueelselt palunud kostjal kinnistul asuvad hooned vabastada, mida kostja tegi alles 01.10.2010 kui andis hagejale võtmed üle. Seega pole hageja nõustunud sellega, et kostja vaidlusalust kinnistul asuvaid hooneid kasutab. Kostja pole väitnud, et tema valdus oleks põhinenud lepingul või seadusel.
20.Eeltoodu alusel leiab kohus, et ka nimetatud perioodil 01.06.2009-30.06.2010 on kostja hagejale kuuluvat asja õigusliku aluseta vallanud ning rikkunud sellega hagejale kuuluvat valdust VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi. Seega leiab kohus, et kostja on õigusvastaselt mainitud ajal rikkunud hagejale kuuluvat asja valdusõigust. Eeltoodu tõttu puudub kohtul vajadus anda hinnang hageja poolt kohtule esitatud XXXAS ja kosja vahel sõlmitud võrgu ja elektrilepingule, mõõtepunkti andmete kinnitamise aktile (lk -187-189, I kd). Kahju tekkimine, põhjuslik seos, õigusvastasus
21.Hageja väitis, et ta tahtis vaidlusalust kinnistut, seal asuvaid hooneid üürile anda ehk teenida üüritulu. Kostja leidis, et märgitu pole tõendatud Hageja kahjuks on VÕS § 128 lg 2 ja TsÜS § 62 lg 1 järgi kostja ebaseadusliku valduse tõttu hageja kaotatud kasutuseelised ning kohus leiab, et kaotatud kasutuseelised ehk kahju on vahetus põhjuslikus seoses kostja poolt hageja valduse lubamatu rikkumisega. Kuna hagejal väitel
tekkis tal kostja poolt õigusliku aluseta ja tasuta hagejale kuuluva asja valdusõiguse rikkumisega kahju, siis saab kahjuks olla hagejal saamata jäänud kasutuseelised, milleks on ka saamata jäänud üür. Järgnevalt kontrollib kohus, kas hagejal on kahju tekkinud.
22.Hageja tunnisaja XXX ütluste kohaselt toimusid 2008.a. ja 2009.a. enampakkumised asja üürile andmiseks. 2008.a enampakkumisel osales 2 isikut, kellest üks oli kostja, kuid teine osaline XXX võitis pakkumise. Märgitud pakkumine tühistati, kuid keegi, sj kostja ei soovinud enam asja üürile võtta. 2009.a. enampakkumisele ei tulnud mitte keegi kohale, ehkki kostjat oli enampakkumisest teavitatud. Seda, et 2009.a. oli enampakkumine, ütles ka tunnistaja XXX Tunnistaja ütluste kohaselt ebaõnnestusid enampakkumised seetõttu, et kostja valdas hooneid. Kostja poolt kohtule esitatud Ametlike Teadaannete väljavõttest (I kd lk 125) 05.09.07 nähtuvalt avaldati teadaanne Tallinnas XXX asuva kinnistu avaliku suulise enampakkumise korrasüürile andmise tingimused ja kord. Selle kohaselt määratleti kogu kinnistu üürilepingu perioodiks 1 aasta ja üüri suuruseks 30 000 kr + käibemaks ning suuline enampakkumine pidi aset leidma 25.09.2007. Kostja esitatud XXX protokollist 25.09.07 K-O-2.29/44 (I kd lk 44) nähtub, et viidatud enampakkumisel osales kostja ja OÜ XXX, kellest viimane pakkus parema hinna ning kostja loobus ja seega võitis enampakkumise OÜ XXX. Seega on hageja tunnistajate ütlused vastuolus kostja esitatud dokumentaalsete tõenditega osas, mis puudutab aastat, mil enampakkumisel osalesid kostja ja XXX OÜ. Kuna XXX § 77 lg 4 ning riigivaraseaduse 3. ja 4. peatüki kohaselt toimub vara üürile andmine kas avaliku enampakkumise, valikpakkumise või otsustuskorras, siis eeldab märgitud ka toimingute, sj enampakkumise tulemi dokumenteerimist. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et tunnistajate XXX ja XXX ütlused, mis puudutavad enampakkumise toimumist 2009.a., ei ole usaldusväärsed, sj ütles XXX ja XXX, et enampakkumine, milles osalesid üksnes 2 osalejat ehk XXX OÜ ja kostja, toimus 2008.a, kuid Ametlike Teadaannete ja XXX protokollist 25.09.07 K-O-2.29/44 nähtuvalt toimus see hoopis 2007.a. Hinnates hageja tunnistajate ütlusi, kostja esitatud eelnimetatud dokumentaalseid tõendeid, leiab kohus, et tõendamata on hageja väide, et perioodil 2009 ja 2010 oleksid toimunud märgitud kinnistu üürile andmiseks enampakkumised ning selletõttu ei ole tõendatud hageja väide, et hageja soovis 2009.a., 2010.a., eriti aga perioodil 01.06.2009-30.09.2010 vaidlusalust kinnistut üürile anda ehk teenida asja üürimisest märgitud ajal kasu. Eeltoodu tõttu ei ole tõendatud hageja väide, et saamata jäänud üüri kui kaotatud kasutuseelise näol oleks hagejal tekkinud kahju VÕS § 128 lg 2, TsÜS § 62 lg 1 järgi. Kuna tõendamata on, et hagejal oleks tekkinud kahju, puudub vajadus anda hinnang VÕS § 1050 lg 1, § 104 lg1 ja § 1044 ja 1045 lg 1 p 5 kostja käitumisele, sj kas ta on piisavalt täitnud oma hoolsuskohustust (käibekohustust), süüle, kahju suurusele, hageja enda käitumisele ja muudele asjaoludele, mida hüvitise suuruse määramisel VÕS 139, § 140 järgi arvesse võtta.
23.Eeltoodu tõttu jääb hageja kahju hüvitamise nõue 11248,45 € rahuldamata ning koos sellega jääb rahuldamata ka hageja nõue märgitud kahju hüvitiselt viivise saamiseks perioodi eest 01.06.2012-31.12.2014 summas 2386,31 € ja edaspidise viivise saamiseks hüvitiselt alates kohtuotsuse tegemisest 19.02.2015 kuni kahju hüvitamiseni. Alusetu rikastumise nõue
24.Hageja palus alternatiivselt kostjalt välja mõista hüvitise alusetult saadu rikastumise õiguse ehk VÕS § 1037 järgi. Kuna asjas on tõendatud, et perioodil juuni 2009-30.09.2010 on kostja hagejale kuuluvat asja õigusliku aluseta vallanud ning rikkunud sellega hagejale kuuluvat valdust VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi, siis on peab rikkuja ehk kostja valduse rikkumise tõttu maksma hüvitist VÕS § 1037 lg 1 järgi. Alusetu rikastumise teel saaduks ja hüvitamisele kuuluvaks esemeks on sellisel juhul kasutuseelised TsÜS § 62 lg 1, § 1037
lg 3 järgi vastavalt rikkumise aja seisule. Kasutuseelisteks saab olla kasu, mida kostja sai seetõttu, et ei pidanud teistelt isikutelt asja üürima ja seega saab siin lähtuda kasutuseeliste kindlaksmääramisel sellest, milline oli vaidlusaluse asjaga sarnase asja keskmine kohalik turuüür perioodil 01.06 2009-30.09.2010.
25.Hageja poolt kohtule esitatud XXX kui asjatundja arvamuse kohaselt oli vaadeldaval perioodil vaidlusaluse asjaga sarnase asja keskmine kohalik turuüür 11000-12000 kr kuus + käibemaks. Kostja taotluse alusel määras kohus ekspertiisi ja ekspertarvamuse järgi oli vaadeldaval perioodil vaidlusaluse asjaga sarnase asja keskmine kohalik turuüür 600 - 800 € kuus (ehk 9387,96 kr – 12517,28 kr), millele lisanduvad käibemaks ja kõrvalkulud. Arvamusest nähtuvalt on kinnistul asuvad hooned halvas seisundis, kuid neid sai kasutada laopinnana ning tavaliselt üüritakse selliseid ruume välja pikaajaliselt koos kohustusega need korda teha ja hiljem kulud tasaarvestada (arvamus 23.09.14, III kd lk 2 jj). Kuna kohtuliku ekspertiisi käigus on antud küsimus kohtuliku vaidluse eseme kohta, siis leiab kohus, et viidatud tõend on usaldusväärsem kui hageja esitatud asjatundja arvamus ning kohtu arvates tuleb seega VÕS § 1037 lg 3 ja TsÜS § 62 lg 1 kohaste kasutuseeliste kindlaksmääramisel lähtuda kohtuliku ekspertiisiaktist. Ehkki kohtueksperdi arvamus on antud hiljem kui hageja esitatud XXX asjatundaja arvamus, nähtub mõlema akti lisamaterjalideks olevatelt fotodelt, et vaidlusaluste hoonete olukord ei ole aastate jooksul muutunud, ehk need on jäänud samasugusesse olukorda ja kohtul puudub alus kahelda seega eksperdi arvamuses 23.09.14.
26.Arvestades, • kohtuliku ekspertiisi käigus tuvastatut, et hooned on suhteliselt halvas olukorras, • asjaolu, et kordagi pole tõusetunud küsimust, et kostja oleks kandnud kulusid ehk parendanud asja ehk et tema kasu, mis ta sai seetõttu et ei pidanud teistelt isikutelt asja üürima, oleks vähenenud, leiab kohus, et rikastumise ulatuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda kohtulikus ekspertiisiaktis märgitud kõige madalamast üürist kuus 600 € (+ käibemaks). Seega on perioodi eest 01.06.2009 – 30.09.2010 TsÜS § 62 lg 1, VÕS § 1037 lg 1, 3 järgi hüvitamisele kuuluv vastavalt 9600 €.
27.Kostja pole hüvitist maksnud, milles vaidlus puudub, ja seega rikub ta VÕS § 100 mõttes eeltoodud hüvitise maksmise kohustust ja hagejal on õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1, TsÜS § 62 lg 1, VÕS § 1037 lg 1, 3 järgi kohustuse täitmist. Eeltoodu tõttu on hageja nõue kostjalt alusetu rikastumise korras järgi hüvitise saamiseks osaliselt tõendatud, põhjendatud ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista rikastumise eest hüvitist 9600 €. Viivis
28.Kostja vaidlustas viivisenõude üksnes põhjusel, et leidis, et hageja nõue oli põhjendamata ja tõendamata. Hageja nõuab viivist alates hagi esitamisest 01.06.2012 – 31.12.2014 seadusjärgses määras kokku 2386,31€ ja edaspidi protsendina põhivõlast alates kohtuotsuse tegemisest kuni võla tasumiseni. Kuna kostja pole hüvitist hagejale maksnud ja selles puudub ka vaidlus, siis rikub kostja VÕS § 100 mõttes kohustust (olles viivituses) ja hagejal on õigus nõuda kostjalt hüvitiselt viivist VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 II lauses sätestanud määras. Kostja ei ole hageja viivisearvestust, perioodi kui sellist vaidlustanud. Seega tuleb hageja viivisearvestuses (III kd lk 44) asendada vaid põhivõla suurus.
29.Selliselt on viivis perioodi eest: • 01.06.2012-31.12.2012 451,968 €(214*0,022%/viivis päevas, määr aastas 8%/*9600),
01.01.2013-14.04.2013 7,75%/*9600), • 15.04.2013-30.06.2013 8,75%/*9600), • 01.01.2013-31.12.2013 8,5%/*9600), • 01.01.2014-30.06.2014 8,25%/*9600), • 01.07.2014-31.12.2014 8,15%/*9600), kokku on viivis 2031,55 €. •
207,648 €(103*0,021% /viivis päevas, määr aastas 177,408 € (77*0,024%/viivis päevas, määr aastas 406,272 € (184*0,023%/viivis päevas, määr aastas 399,648 € (181*0,023%/viivis päevas, määr aastas 388,608 € (184*0,022%/viivis päevas, määr aastas
30.Eeltoodu alusel on hageja viivisenõue osaliselt tõendatud, põhjendatud ja kostjalt tuleb hagejale VÕS § 101 lg 1 p 6, 113 lg 1 II lause ja TsMS § 367 järgi välja mõista viivist perioodi eest 01.06.2012-31.12.2014 kokku 2031,55 € ja alates kohtuotsuse tegemisest ehk 19.02.2015 võlalt 9600 eurolt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määrani kuni põhivõla tasumiseni. Tsiviilasja hind, menetluskulude jaotus
31.Tsiviilasja hind, arvestades põhinõude ja esitatud viiviste nõuet kokku, on 14540,26 €. Hagi kuulus rahuldamisele 11631,55 € ehk 79,99 €, ümardatult 80%.
32.Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 jäävad hageja menetluskulud 80% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda.
33.Kohus määrab mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
/digitaalne allkiri/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.