Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik 13.01.2012 esitas TV (hageja) Harju Maakohtule hagi Swedbank AS-i (kostja) vastu, milles palus tunnistada lubamatuks täitemenetluse täiteasjades nr 022/2010/8937 ja 022/2010/8938. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja LL (kaaslaenaja) 31.05.2006 kostjaga laenulepingu. Samuti sõlmisid pooled hüpoteegi seadmise, milles oli kokku lepitud kohustus alluda kohesele sundtäitmisele. Laen on tagatud hüpoteegiga, mis koormab Tallinnas XXXXX XXX asuvat korteriomandit ja hüpoteegiga, mis koormab Saue vallas, XXXXXXX külas, XXXX XXX X asuvat kinnisasja. 16.06.2010 esitas kostja hagejale kirja pealkirjaga „Lepingu ülesütlemine", milles märkis, et kaaslaenaja ei ole oma kohustusi täitnud ja hagejal tuleb kogu võlg koos viivisega tasuda 1. juuliks 2010, vastasel juhul loetakse leping ennetähtaegselt lõppenuks. Samasisulised meeldetuletused esitas kostja hagejale 02.07, 04.08 ja 25.08.2010. 20.10.2010 esitas kostja kohtutäiturile avalduse, mille alusel algatati täitemenetlused nr 022/2010/8937 ja 022/2010/8938. Laenulepingu ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega ja tühine, seega ei ole kostja nõue sissenõutav. Kostja tegevus on vastuoluline, kuna tema saadetud kirjadest ei ole võimalik aru saada, kas tegemist on laenulepingu ülesütlemise avaldusega või meeldetuletusega laenu tasumiseks. Olukorras, kus kostja saatis hagejale igal kuul samasisulisi teateid, milles märkis, et ütleb lepingu kuu aja möödudes üles, ei saanud hageja ette näha, kas leping ka tegelikult üles öeldakse või saadetakse uus meeldetuletus. Seetõttu ei saa pidada kostja kirju ülesütlemisavaldusteks. Hageja on soovinud saavutada kostjaga kompromissi, kuid kostja on sellest keeldunud, märkides, et kaaslaenaja, kes on kostja töötaja, ei soovi lepingust tulenevaid kohustusi täita. Üksnes enda töötaja kui ühe laenusaaja huvide arvestamine on ebaõiglane ja vastuolus hea usu põhimõttega. Kaaslaenajale anti laenu soodustingimustel, tema töötasust piisanuks laenumaksete tegemiseks. Soodustingimustel laenu andes võttis kostja endale riski, et seda ei pruugita tasuda. Hagejal on sissetulek ja ta on võimeline laenumakseid tasuma. Harju Maakohus tagas 13.01.2012 hagi ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr 022/2010/8938 kuni asjas kohtulahendi jõustumiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ning palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja väitel täitis hageja laenulepingut nõuetekohaselt kuni 01.10.2008. Seejärel hakkas kogunema võlgnevus, mida hageja tasus jaokaupa, likvideerides võlgnevuse 06. veebruariks 2009. Võlgnevus tekkis taas 01. märtsist 2009. Sisuliselt oli hageja enne laenulepingu

ülesütlemist võlgnevuses üle aasta. Pärast lepingu ülesütlemist on hageja teinud neli makset põhivõla katteks, kokku 638,01 eurot, viimane laekumine oli 19.10.2010. Kaaslaenaja kontolt peeti laenu põhiosa katteks 31.07.2012 kinni 951,70 eurot, ka tasub kaaslaenaja kostjale põhivõla katteks 200 eurot kuus. 01.08.2012 seisuga on laenulepingust tulenev võlgnevus 106 538,34 eurot. Kuna tegemist on eluasemelaenuga, andis kostja hagejale võla tasumise võimaldamiseks korduvalt täiendavaid tähtaegu. Kuna hageja kohustusi ei täitnud, ütles kostja lepingu 24.08.2010 üles, millest teavitas hagejat 25.08.2010 kirjaga. Mõistlik isik oleks pidanud kostja saadetud kirjadest järeldama, et kostja ei aktsepteeri lepingu rikkumist ja pärast igat kirjalikku hoiatust on kostjal õigus leping üles öelda. Kostja ei andnud laenu soodustingimustel. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis 11.02.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et kostja ütles 24.08.2010 laenulepingu üles. Kostja andis hagejale 16.06, 02.07 ja 04.08.2010 kirjades lepingu ülesütlemisest täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kõik kirjad sisaldavad hoiatust, et kui hageja tähtaja jooksul kohustusi ei täida, loeb kostja lepingu ennetähtaegselt ülesöelduks ja nõuab võla sisse täitemenetluses. 25.08.2010 saatis kostja hagejale teatise, milles märkis, et kaaslaenaja ei ole laenulepinguga võetud kohustusi kohaselt täitnud ja palus tasuda kogu võla hiljemalt 23.09.2010. Õige on kostja tõlgendus ülesütlemisavaldustele ja teatisele, mille kohaselt luges kostja laenulepingu 24.08.2010 ennetähtaegselt ülesöelduks, kuna hageja võlga hiljemalt 19.08.2010 ei tasunud. Ainuüksi asjaolu, et kostja on andnud hagejale korduvalt võimalusi laenulepingu täitmiseks, ei muuda ülesütlemist kehtetuks. Kostja kolm ülesütlemisavaldust ei olnud vastuolulised. Kostja soovis laenulepingu üles öelda, kui hageja ja kaaslaenaja lepingust tulenevaid kohustusi ei täida. Kostja ei oleks pidanud hagejale saatma kolme ülesütlemisavaldust, vaid piisanuks ühest. Kolme avalduse edastamisega sai hageja enda jaoks soodsamad tingimused, s.o täiendava tähtaja tekkinud võla tasumiseks. See ei kahjustanud hageja õigusi. Kostja on arvestanud pika aja jooksul, et hagejal olid makseraskused, ja võimaldanud pika aja jooksul ka hagejal probleemile lahendust leida. Hageja väide, et tema makseraskused olid ajutised, ei ole usutav, kuna hageja ei ole praeguseni asunud võlga kostjale tasuma. Asjakohatud on ka hageja väiteid selle kohta, et kostja on lepingu ülesütlemisel arvestanud vaid kaaslaenaja soove ja lõpetanud lepingu hageja soove arvestamata ning seetõttu on laenulepingu ülesütlemine vastuolus hea usu põhimõttega. Samuti on kostja väljendanud valmisolekut mõistlike kokkulepete sõlmimiseks, kuid hageja ei ole selliseid ettepanekuid teinud. Kohus leidis, et hageja nõue sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täitemenetluses nr 022/2010/8937 tuleb jätta rahuldamata, kuna see täitemenetlus on alustatud kaaslaenaja suhtes, kes ei ole praeguse menetluse osaliseks. Apellatsioonkaebus 14.03.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palus hageja tühistada Harju Maakohtu otsuse ja hagi rahuldada, või alternatiivselt tühistada maakohtu otsuse ja saata asja uueks lahendamiseks maakohtule. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus valesti tuvastanud, et laenuleping on kehtivalt üles öeldud ning lepingu järgi saadu täies ulatuses sissenõutavaks muutunud. Hageja jäi oma seisukoha juurde, et kostjapoolne laenulepingu ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja teatisest ei ole võimalik aru saada, mis ajast alates on pooltevaheline

leping üles öeldud. Seega ei nõustunud hageja kohtu käsitlusega sellest, et laenuleping on kehtivalt üles öeldud 24.08.2010. Süüvides nimetatud kuupäeval saadetud kirja sisusse, ei erine selle mõte teistest, hagejale eelnevalt saadetud kirjadest. Seega ei saa kohus teha järeldust selles osas, et eelnevate hagejale edastatud kirjade puhul oli tegemist täiendava tähtaja andmisega ja viimase, 24.08.2010, kirja puhul lepingu ülesütlemisega. Kostjapoolset vastuolulist ja eksitavat käitumist ei saa pidada mõistlikuks ega hea usu põhimõttega vastavuses olevaks. Ka kohus on ise otsuses viidanud, et kostja ei oleks pidanud hagejale saatma kolme ülesütlemisavaldust, vaid piisanud oleks ühest. Kohus on valesti jätnud rahuldamata hageja nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täitemenetluses nr 022/2010/8937, kuna nimetatud täitemenetlus on alustatud kaaslaenaja suhtes, kes ei ole käesoleva menetluse osaliseks. Kohus on jätnud tähelepanuta, et sundtäitmine toimub hagejale kuuluva vara arvel ja seega on hageja õigustatud taotlema sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ka selles täiteasjas, sest see puudutab tema õiguseid ja huve. Arvestades asjaolu, milline oli hageja poolt võetud laenu kogusuurus ja milline oli tema võlgnevus seisuga 24.08.2010, puudus alus järelduseks, et hageja ei täida lepingut ka edaspidi. Hageja teavitas panka, et tal on ajutised makseraskused, selgitas nende tekkimise põhjuseid ning seda, mida ta on teinud makseraskuste ületamiseks. Asjaolu, kas hageja on tasunud peale täitemenetluse alustamist laenumakseid või mitte, ei oma tähendust. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsus Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.06.2013 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jättis ringkonnakohus hageja kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et laenuleping öeldi kehtivalt üles ja et hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel saaks täitemenetlused lubamatuks tunnistada. See, et kostja andis laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks mitu täiendavat võimalust, ei muuda ülesütlemist tühiseks ega kostja käitumist hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Tarbijakrediidi puhul tuleb anda vähemalt üks täiendav tähtaeg rikkumise kõrvaldamiseks. Mitme täiendava tähtaja andmine on laenusaajale soodsam. 04.08.2010 kirjast nähtub selgelt, et kostja andis hagejale veel täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks. 25.08.2010 kirjast nähtub selgelt, et kostja nõudis hagejalt juba kõikide maksete korraga tasumist, mis viitab üheselt sellele, et laenuleping öeldi üles. Maakohus tuvastas õigesti ka selle, et kostja ei ole kaaslaenajat eelistanud selliselt, et see saaks tingida täitemenetluse lubamatuks tunnistamise. Maakohus jättis täiteasja nr 022/2010/8937 osas esitatud hagi valedel põhjendustel rahuldamata. Hageja on mõlemas täitemenetluses, millede kohta täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi esitati, võlgnik. Hüpoteek ei koorma kaasomandiosasid, vaid vaidlusalust korteriomandit tervikuna, s.t täitemenetlus oli algatatud nii hageja kui ka kaaslaenaja vastu. Ka see nõue tuleb jätta rahuldamata samadel põhjustel, mille alusel jättis maakohus täitemenetluse täiteasjas nr 022/2010/8938 lubamatuks tunnistamata. Hageja tugines mõlema täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagemisel samadele asjaoludele. Hageja sai ka üksi esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

Kassatsioonkaebus 12.09.2013 esitatud kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja hagi rahuldada või saata asi ringkonnakohtule või maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja arvates on kohtute otsused põhjendamata. Ringkonnakohus ei ole sisuliselt analüüsinud apellatsioonkaebuse väiteid, et korduvalt kohustuste täitmiseks tähtaja andmine võib olla võlgniku jaoks eksitav ja vastuolus hea usu põhimõttega, kui igas teatises viidatakse, et leping loetakse üles öelduks. Lepingu lõpetamise hoiatus ja sellekohane tahteavaldus peab olema võlgniku jaoks üheselt mõistetav ja selge. Korduvate teadetega jättis kostja hagejale mulje, et lepingut ei öelda üles. Samuti ei ole ringkonnakohus analüüsinud hageja väidet, et arvestades hageja võla suurust 24.08.2010 seisuga võrreldes laenu kogusuurusega, ei olnud kostjal põhjust arvata, et hageja lepingut edaspidi ei täida. Laenusumma (intressita) oli 95 929 eurot, hageja laenu põhiosa võlg (intressita) oli 04.08.2010 seisuga 2429,21 eurot. Hageja teavitas kostjat, et ta makseraskused olid ajutised ja et ta on omandanud arboristi kutse, mis parandab ta majanduslikku olukorda. Vastus kassatsioonkaebusele Kostja palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata, ringkonnakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Riigikohtu otsus 02.04.2014 otsusega asjas nr 3-2-1-190-13 tühistas Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2013 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ja määras tagastada hagejale 07.10.2013 tasutud kassatsioonikautsjoni 100 eurot. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 11.02.2013 otsus on lõppjäreldustes õige. Muuta tuleb osaliselt põhjendusi. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:  LL (laenusaaja), hageja (kaaslaenusaaja) ja kostja sõlmisid 31.05.2006.a laenulepingu nr 06-087809-EL (I kd, tl 12–17);  Lepingu nr 06-087809-EL p 2.5 kohaselt on laenu tagastamise lõpptähtpäevaks 01.05.2036.a (I kd, tl 12);  LL, hageja ja kostja sõlmisid 06.06.2006.a hüpoteegi seadmise lepingud kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (I kd, tl 18–35); 31.05.2006.a laenulepingut tagavad hüpoteegilepingute järgi Tallinnas, XXXXX XX-X asuvat korteriomandit koormav hüpoteek ja Saue vallas, XXXXXXX külas, XXXX XXX X asuvat kinnisasja koormav hüpoteek (I kd, tl 19, 30);  LL ja hageja olid elukaaslased ning võtsid laenu eluaseme soetamiseks; LL ja hageja kooselu lõppes;  20.10.2010.a esitas kostja kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks, mille alusel täitur alustas täitemenetlused nr 022/2010/8937 (I kd, tl 41–42) ja 8938. 1.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õiguslikuks aluseks on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1. Hageja suhtes alustati täitemenetlust mitte tema kui isikliku võlgniku vastu, vaid kinnisasjadele seatud hüpoteekide realiseerimiseks. Tegemist on kinnisasjaga seotud asjaõigusliku realiseerimisnõudega, mille alusel sundtäitmise korraldamise võimaluse annab TMS § 2 lg 1 p-st 19 tulenevalt kohese sundtäitmise kokkulepe. Hüpoteegi alusel toimuv täitemenetlus ei ole suunatud mitte kinnisasja omanikult

kui isiklikult võlgnikult võla saamisele, vaid täitmine piirdub koormatud kinnisasjaga. Esitatud asjaoludel ei ole kostjal hageja suhtes tagatud nõude maksmiseks isiklikult kohustavat täitedokumenti, eelkõige kohtulahendit.

nimetatud tähtajaks täitnud eelpool nimetatud lepingutest tulenevaid kohustusi ja tasunud kõiki täitmata kohustusi katvat summat (tasumise päeva seisuga), siis on Swedbank sunnitud asuma rakendama kõiki seadusega võlausaldajale võimaldatud meetmeid oma nõuete rahuldamiseks sh täite- ja/või kohtumenetluse kaudu."

Lisaks leiab ringkonnakohus, et vaidlus puudub selles, et ka hageja ise ei olnud vähemalt 3 järjestikku kuud laenumakseid teinud. Seega oli hagejale teada ta enda võlgnevus ja lisaks teavitas kostja ülesütlemisavalduses hagejat kui kaaslaenusaajat sellest, et ka laenusaaja LL on võlgnevuses. Hageja esindaja kinnitas ka ringkonnakohtu 28.01.2015 kohtuistungil, et TV sai aru ülesütlemisavaldusest, et ta oli võlgu ja seda ei vaidlusta, aga leiab jätkuvalt, et laenuleping on kehtiv. Viiviste vähendamist hageja taotlenud ei ole.

Menetluskulude jaotus

/Kohtuotsus on allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

Ande Tänav

Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.