Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kätlin Alasi vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

06.02.2015 esitas ajutine haldur kohtule aruande. 11.02.2015 vaatas kohus kohtuistungil esitatud pankrotiavalduse läbi. Kohtuistungil jäi võlgnik esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutise halduri aruanne 06.02.2015 esitas ajutine haldur kohtule aruande, mille kohaselt on võlgniku kohustused ja võlad kokku 9 743,87 eurot. Võlgniku varaks on arvelduskontol olev 263,43 eurot, kuid käesoleval ajal ei ole teada, kas nimetatud summale saab ka sissenõuet pöörata. Võlgniku sissetulek on väike. Peagi jääb võlgnik lapsehoolduspuhkusele, mistõttu tema sissetulekuks saab olema peretoetus ning miinimumilähedane emapalk. Kuna võlgniku tööandja sulges Haapsalus oma tehase, siis ei ole pärast lapsehoolduspuhkuse lõppemist võlgnikul ka enam töökohta. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid oma kohustuste täitmiseks ning lähiaastatel ei ole ette näha ka võlgniku majandusliku olukorra paranemist. Võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära võlgniku, ajutise halduri ning tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud avaldus tuleb rahuldada ning võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul varaks arvelduskontol olev * eurot, kuid käesoleval ajal ei ole teada, kas nimetatud summale saab sissenõuet pöörata Võlgniku teadaolevad kohustused on vähemalt 9 743,87 eurot. Võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja K. Alasi pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Andrus Õnnik’u. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et Kätlin Alasi on kohustatud andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut võlgniku vande. PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel Kätlin Alasi’t trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 tundi ning ajutise halduri töötasu on * eurot tunnis, mis teeb kokku * eurot. Kokku halduri tasule millele lisandub käibemaks summas * eurot, kokku * eurot. Seoses võlgnikul vahendite puudumisega palub ajutine haldur hüvitada PankrS § 23 lg 4 alusel * eurot riigi vahenditest. Summale lisandub käibemaks * eurot, kokku * eurot. Tasu palub haldur kanda OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks so büroo, mille kaudu haldur tegutseb. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja selle hüvitamise nõue riigi vahenditest tuleb rahuldada. Samuti rahuldab kohus ajutise halduri taotluse tasu kandmiseks büroole PankrS § 23 lg 6 alusel. PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulud pankrotimenetluse kulu. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Käesolevas menetluses on kõik eeldused menetluse raugemiseks, kuid raugemist takistab PankrS § 170lg 1 1 , sest võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks. Seega on põhjendatud PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest. Pankrotivara arvelt mõistab kohus välja halduri tasu summas * eurot, millele lisandub käibemaks summas * eurot, kokku * eurot. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.