Asjaõigus › Omandiasjad

Tsiviilasi nr 2-13-56632 tagastatavast maast 17/100 osa, millel asusid hageja elamu ja kelder. 10.07.1992 esitas hageja vallavalitsusele avalduse 2,0 ha maa ostmiseks. Kuna vastust avaldusele ei tulnud, jätkas hageja maa kasutamisega. Alates 1992 aastast on hageja maksnud maa kasutamise eest maamaksu. 19.08.1997 esitas hageja vallavalitsusele avalduse 0,5 ha maa erastamiseks. 14.10.1998 andis Xxxxxxxxxxxxxx Vallavalitsus välja korralduse nr 279, millega tagastas kostjale 14 870 m2 maad. Korralduse punktis 2 nõuti maa ja ehitiste omanikel jõuda kokkuleppele AÕS RakS § 14 lg 2 alusel ehitamiseks kasutatud materjali eemaldamises vastavalt AÕS § 138 või hüvitises vastavalt AÕS § 139. Eelnimetatud korralduse vaidlustamine kohtus osutus ebaedukaks ja korraldus jäi jõusse. Kohtuotsus haldusasjas nr 330/98 jõustus 19.04.1999. 13.10.2003 kinnistamisavalduse alusel kanti kostja kinnistu, registriosa nr 2699306, omanikuna kinnistusraamatusse. 15.10.2003 andis Xxxxxxxxxxxxxx Vallavalitsus välja korralduse nr 341 „Maa ostueesõigusega erastamise lõpetamine“, millega lõpetas hageja maa erastamisavalduse menetlemise. Ka selle korralduse vaidlustamine halduskohtus osutus ebaedukaks ja korraldus jäi jõusse. Kohtuotsus haldusasjas nr 3-36/2004 jõustus 02.01.2006. 2005 aasta seisuga olid hagejale kuuluvad ehitised ja rajatised kantud ehitisregistrisse: elamu nr 103025460, kelder nr 103025461, majandushoone nr 103025462. Maja on varustatud elektrienergiaga kuni tänaseni. Ekspert Ain Birk ́i 2007 aastal koostatud eksperthinnangu nr 334-1/07 kohaselt oli kõikide hagejale kuuluvate ehitiste ja rajatiste (lisaks veel piirdeaed ja tiik) väärtuseks 595000 krooni. 29.08.2006 esitas hageja kostjale nõude temale kuuluvate ehitiste väärtuse hüvitamiseks summas 200 000 krooni. Ühtlasi avaldas hageja tahet läbi rääkida ka ehitiste juurde maa eraldamise teemal mõistlikel tingimustel. 08.09.2006 esitas kostja – vastuseks hageja nõudele-ettepanekule – hagejale nõude materjali kõrvaldamiseks kinnistult kuni 30.09.2006. Ühtlasi keelati hagejal viibida kinnistul. Hüvitist ei pakutud. Hageja aga soovis pidada läbirääkimisi ja üritas korduvalt kostjaga kokku saada, kuid seda takistas kostja majas viibinud keegi Kersti Mihhailov. Hiljem vahetas kostja hageja elumajal ukseluku, millega takistas hagejal elumaja edasist kasutamist. Hageja on aga jätkanud oma omandiõiguse kaitsmist kohtus. 01.06.2009 esitas hageja Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Xxxxxxxxxxxxxx Vallalt 595 625 krooni suuruse kahju väljamõistmist. Esitatud kaebuse kohaselt kahju oli tekitatud Xxxxxxxxxxxxxx Vallavalitsuse tegevuse ja tegevusetusega kaebajale maa erastamisel. Tallinna Halduskohtu 07.01.2010 määrusega jäeti kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetati haldusasja menetlus. Kohtumäärus haldusasjas nr 3-09-1189 jõustus 18.04.2010. Tänaseks on majandushoone lammutatud. Elumaja ja keldri valdus on kinnistu omaniku poolt takistatud. 23.04.2013 esitas hageja kostjale ettepaneku hoonestusõiguse seadmiseks tema kinnistule ja palus sellele vastata hiljemalt 17. maiks 2013. Kostja sai tähitud kirja kätte 24.04.2013, kuid ettepanekule ei ole siiani vastanud. Kostja on ebaõigesti käsitlenud hageja ehitisi ehitusmaterjalina ja nõudnud hagejalt ehitusmaterjali eemaldamist. Vaidlust ei ole selles, et ehitised ja rajatised, mis on kantud ehitisregistrisse - elamu nr 103025460, kelder nr 103025461, majandushoone nr 103025462 – on ehitatud hageja kulul enne õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist. Kostja on alates 2006 aastast saanud oma valdusesse hageja ehitised ja rajatised ning tänaseks lammutas majandushoone. 2007 aastal on hageja tellinud oma ehitiste hindamise. Riiklikult tunnustatud ekspert Ain Birk ́i poolt koostatud eksperthinnangu 334-1/07 järgi on hinnatud: elamu (379990 krooni), kelder (63592 krooni), majandushoone (72995 krooni), piirdeaed (53088 krooni) ja tiik (26000 krooni), kokku väärtuses 595625 krooni. Alates kostja kandmisest kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse 03.12.2003 muutusid hageja ehitised kostja maatüki oluliseks osaks TsÜS § 54 lg 1 mõttes. Arvestades ehitiste kulumit, hageja loeb nende koguväärtuseks ehitushindades hagi esitamise hetkel 12500 eurot. Täiendavalt on hageja märkinud, et 1995 aastal omandas E.J. H.K.i maadel asuvad ehitised ja H.K. loovutas temale tagastatavast maast 17/100 osa, millel asusid hageja elamu, kelder ja majandushoone. Kostja oli teadlik, et nimetatud ehitised kuuluvad hagejale ja ei vaielnud sellele vastu. 14.10.1998 andis Xxxxxxxxxxxxxx Vallavalitsus välja korralduse nr 279, millega tagastas kostjale 14 870 2 (5)

Tsiviilasi nr 2-13-56632 m2 maad. 03.12.2003 kanti kostja Jõeääre kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse. Seega hageja poolt oma kulul püstitatud ehitised olid kinnistul olemas enne õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist. Ehitised olid praktiliselt uued ja tõstsid kinnistu väärtust oluliselt. Hageja ehitised asuvad looduskaunis kohas jõe ääres. Kinnistu pindalaks on 14980 m2 ja kinnistu on hästi vähemalt kaheks eraldi krundiks jagatav. Mõlemale jagatavale krundile jääb korralik hoonestus. Omaette väärtust annab krundile ka hageja kulul rajatud tiik. Kinnistu väärtuse suurenemist saab hageja tõendada vastava eksperthinnanguga, kui väärtuses ei saa kostjaga kokkuleppele. Kulutused hoonestuse näol olid kostjale kasulikud. Maja on varustatud elektrienergiaga kuni tänaseni. Alates 2006 aastast on kostja saanud oma valdusesse hageja ehitised ja rajatised. Tänaseks on majandushoone lammutatud ja samale vundamendile on ehitatud uus abihoone. Lammutatud abihoonest saadud ehitusmaterjali ei ole hagejale üle antud. Hageja palub kostjalt välja mõista kulutuste hüvitamiseks 12 500 eurot ja jätta

menetluskulud kostja kanda. Kostja esitatud kirjaliku vastuse kohaselt hagi on aegunud, kostja palub kohaldada aegumist ja jätta hagi rahuldamata. Kostja viitab TsÜS § 151 lg 1, mille kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Samuti märgib kostja, et 13.10.2003.a kanti kostja omanikuna kinnistusraamatusse registriossa nr. 2699306. Kostja leiab, et sellest ajast alates hageja sai või pidi saama teada, et tal on kostja vastu rikastumisest tulenev nõue. Seega hagiavalduse esitamise ajaks on möödunud juba üle kümne aasta. Edaspidi, veel ka 29.augustil 2006.a. s.o rohkem kui kolm aastat hagi esitamisest hiljem, on hageja kostjale esitanud kirjaga VÕS § 1042 alusel kulutuste hüvitamise nõude. Kostja taotleb vaheotsuse tegemist aegumise osas. Hageja esitas arvamuse kostjate vastuste osas, milles märgib, et hüvitise nõue ei ole aegunud. Hageja nõue tuleneb AÕSRS § 14 lg-st 1 ja 2 s.t. seadusest. TsÜS § 149 kohaselt seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Hageja ehitised muutusid maatüki oluliseks osaks kinnistu moodustamisel ja esimese omaniku kandmisel kinnistusraamatusse. Kostja väidab ebaõigesti, et hagi esitamise ajaks on möödunud üle 10 aasta. Omanikukanne kinnistusraamatusse tehti 03.12.2003; hagi esitati 29.11.2013, seega tähtaegselt. Ka TsÜS § 155 lg 1 järgi on hagi esitatud tähtaegselt. Hageja kaitseb oma omandit (olgugi et omavoliliste ehitistena), soovides omandist ilmajäämise eest saada hüvitist. Ehitaja võib esitada maa omaniku suhtes VÕS § 1042 sätestatud nõude, st nõude kulutuste hüvitamiseks. Materiaalõiguslikuks normiks aga jääb jätkuvalt AÕSRS § 14, seega ei tule kohaldada aegumist, mis on seotud alusetu rikastumisega. Lähtudes eeltoodust hageja palub teha vaheotsus, millega jätta hageja nõude osas aegumine kohaldamata. Hageja esitas täienduse , mille kohaselt hagejat maa kinnistamisest ei teavitatud ja hageja sai maa kinnistamisest teada augustis 2006.a. s.o. enne 3 aasta möödumist maa kinnistamisest, sest vaid kinnistamine tegi hageja jaoks ehitiste omandiõiguse vormistamise enda nimele lõplikult võimatuks.29.08.2006.a. esitas hageja kostjale kulutuste hüvitamise nõude ja kutsus üles läbirääkimistele. 08.09.2006.a. esitas kostja hagejale nõude materjali kõrvaldamiseks hiljemalt 30.09.2006.a. Seega pidasid pooled läbirääkimisi vähemalt 32 päeva , mille jooksul nõude esitamise aegumistähtaeg on peatunud TsÜS § 167 mõttes. Hageja esitas 01.06.2009.a. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Xxxxxxxxxxxxxx vallalt 595 625 krooni suuruse kahju väljamõistmist. Kui kaebus oleks rahuldatud, ei oleks tekkinud hagejal nõuet kostja vastu. Nimetatud haldusasja menetlus peatas aegumistähtaja kulgemise. Tallinna Halduskohtu määrusega 07.01.2010.a. jäeti kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetati haldusasja menetlus. Kohtumäärus haldusasjas 2-091189 jõustus 18.04.2010.a. Seega oli aegumine peatunud ajavahemikul 01.06.200918.04.2010.a. s.o. 323 päeva. Seega on hagi esitatud tähtaegselt ja hageja palub teha vaheotsus, 3 (5)

Tsiviilasi nr 2-13-56632 millega jätta hageja nõude osas aegumine kohaldamata. Kohtu seisukohad, kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud (TsÜS) § 143 alusel võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Seega annab kohus hinnangu vaid nendele väidetele, asjaoludele ja tõenditele, mis seostuvad aegumise kohaldamise küsimusega. Hagiavalduse kohaselt hageja hooned paiknevad kostja maal. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 14 lg 1 järgi maakasutusõiguseta v. ehitusloata püstitatud ehitis v. selle osa (juurdeehitis) , mis on maaga püsivas ühenduses , on maatüki oluline osa. AÕSRS § 14 lg.2 kohaselt ehitaja võib esitada maa omaniku suhtes võlaõigusseaduse §-s 1042 sätestatud nõude. AÕSRS § 14 lg.2 ütleb sõnaselgelt , et võimalik on esitada VÕS §- is 1042 sätestatud nõue. Hageja nõue ongi esitatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 1042 alusel ehk alusetu rikastumise nõue. VÕS § 1042 lg.1 alusel teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti , on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi v. saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Seega ei ole tegemist seadusest tuleneva nõudega , millel vastavalt TsÜS § 149 on kümneaastane hagi aegumise tähtaeg, vaid alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumiseks on ette nähtud erireegel TsÜS § 151. TsÜS § 149 näol on tegemist sellise paragrahviga, mida kohaldatakse vastava erisätte puudumisel. Antud juhul kuulub aegumise osas kohaldamisele TsÜS § 151, mille lõike 1 kohaselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Säte hõlmab kõiki VÕS 52.ptk-s sätestatud nõudeid s.h. kulutuste nõudeid. Õigustatud isik peab olema teadlik nõude aluseks olevatest asjaoludest, esmajoones rikastumisest tema arvel ja rikastuja isikust. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kanti kostja kinnistusraamatusse maa omanikuna 3.12.2003.a. Alates kostja kandmisest kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse muutusid hageja ehitised kostja maatüki oluliseks osaks TsÜS § 54 lg.1 mõttes. Hageja väitel sai ta kinnistamisest teada augustis 2006.a. Nimetatu ei ole õige, kuna M.L. esitas Pärnu Halduskohtusse kaebuse Xxxxxxxxxxxxxx valla korraldusele 15.10.2003.a. ja Pärnu Halduskohus tegi otsuse 3-36/2004 12.08.2004.a., millest nähtub, et maa on kinnistatud E.J.`e nimele. Seega pidi hageja hiljemalt 12.08.2004.a. olema teadlik, et maa omanik on kostja ja ka sellest, et tal on kostja vastu alusetu rikastumise nõue. Seega on hagi esitamise kolmeaastane tähtaeg möödunud ja hagi aegunud. Hagi on kohtule esitatud 29.11.2013.a. Isegi kui lugeda, et hageja sai teada maa kinnistamisest kostja nimele augustis 2006.a. , on hagi esitamise kolmeaastane tähtaeg ikkagi möödunud ja hagi on aegunud. Hageja väitel esitas ta kostjale 29.08.2006.a. kulutuste hüvitamise nõude ja kutsus üles läbirääkimistele küsimuse lahendamiseks ja kostja esitas 08.09.2006.a. hagejale nõude materjali kõrvaldamiseks hiljemalt 30.09.2006.a. ning see tähendab hageja arvates, et pooled 4 (5)

Tsiviilasi nr 2-13-56632 pidasid 32 päeva läbirääkimisi ja nõude esitamise aegumistähtaeg peatus selleks ajaks. Kohus selle väitega ei nõustu. TsÜS § 167 lg.1 kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude v. asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Poolte vahel ei ole toimunud läbirääkimisi. Nimetatu ei nähtu hageja poolt esile toodud asjaoludest ega esitatud tõenditest. Läbirääkimised peatavad aegumise TsÜS § 167 lg.1 järgi üksnes juhul, kui need ka sisuliselt toimuvad. Aegumise peatumise aluseks ei ole ainuüksi teisele poolele kirjade saatmine, kui teine pool ei ole kirjale läbirääkimiste pidamise tahtega vastanud. Selline on ka kohtupraktika- RKL 3-21-162-13 p.32. Hageja väide, et hageja esitas 01.06.2009.a. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Xxxxxxxxxxxxxx vallalt talle kahju hüvitamist summas 595 625 krooni ja kohtumäärus nimetatud asjas jõustus 18.04.2010.a. ja sel ajal oli hagi aegumine peatunud, ei ole põhjendatud. Nimetatud kaebuse menetlemine ei peatanud antud hagi aegumist, kuna hagi oli selleks ajaks juba aegunud. Samuti TsMS § 160 lg.1 järgi aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks v. tunnustamiseks. Halduskohtusse pöördumine riigivastutuse seaduse alusel Xxxxxxxxxxxxxx vallalt kahju nõudes ei peatanud hagi aegumist antud asjas. Hageja ei esitanud kohtule hagi kostja vastu VÕS § 1042 alusel e. alusetu rikastumise nõudes. Nõude aegumist ei mõjuta mis tahes hagi esitamine, vaid sama nõude rahuldamise v. tunnustamise hagi esitamine. Selline on ka kohtupraktika- RKL 3-2-1-136-14 p.10, 3-2-1-52-10 p.18. Tegemist ei ole sama nõudega vaid kahjunõudega Xxxxxxxxxxxxxx valla vastu. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et hageja nõue on aegunud ja kostja on taotlenud aegumise kohaldamist, siis jätab kohus M.L. hagi E.J.e vastu 12 500 eurot väljamõistmiseks rahuldamata nõude aegumise tõttu. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Kostja soovib hagejalt õigusabikulu väljamõistmist summas 300 eurot koos käibemaksuga. Hagile vastuse koostamine 2 tundi, 80 eurot tund + käibemaks ja konsultatsioon ja vastus kohtule 1 tund , 90 eurot tund + käibemaks. Kostja on kinnitanud , et ta ei ole käibemaksukohuslane ja kõik kulud on kantud seoses antud kohtuasjaga. Nimetatud õigusabikulu on mõistlik ja põhjendatud arvestades, et kostja esindaja on koostanud vastuse hagile, vastuse kohtu teatele ja konsulteerinud hagejat. Kostja õigusabikulu kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.