AS „LKW ROTARE“ hagi R. & J. Weber OÜ vastu võlgnevuse saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.12.2014 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1 290 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS „LKW ROTARE“ 28.01.2015 apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS "LKW ROTARE" (10511173), lepinguline esindaja Jüri Urb
Menetluse liik
Kostja R.& J. Weber OÜ (11695212), seaduslik esindaja Julia Weber kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Keelduda AS „LKW ROTARE“ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see peale käesoleva kohtumääruse jõustumist apellatsioonkaebuse esitajale.
2.Toimetada käesolev kohtumäärus kätte apellandile ja saata vastustajale Edasikaebe kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul vandeadvokaadi vahendusel määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 05.02.2013 hageja vedajana ja kostja tellijana veolepingu nr 05/02/13, mille kohaselt kohustus hageja vedama kaupa Rootsist Eestisse ja üle andma Eestis vahepealsele kaubasaajale Granel OÜ-le (edaspidi I vedu). Kauba sihtkoht oli Venemaa. Poolte vahel ei olnud vaidlust, et vastav vedu toimus, vedu tõendas CMR nr 153, kaubad veeti lõpptulemusena Venemaale, kuid kostja ei tasunud hagejale veo eest. Vaidlust ei olnud selles, et hageja poolt kostjale esitatud arve nr 130153 muutus sissenõutavaks 13.04.2013 ja nimetatud kuupäevast on hagejal õigus nõuda viivist.
2.Puudub vaidlus, et kostja esitas hagejale ka järgmise veotellimuse, mille hageja võttis täitmiseks, 23.02.2013 sõlmiti veoleping sama marsruudiga, peale- ja mahalaadimisaadressiga ja veohinnaga (edaspidi II vedu). Hageja ei asunud pooltevahelise lepingu alusel ise vedu teostama ja pole esitanud ka selle eest arvet. Kaup on kaubasaajale kohale toimetatud ning kauba saaja tasus kostjale veotasu.
3.Kostja leidis, et hageja teostas II veo ja esitas arve kostja kliendile nö kostjast mööda minnes. Nimetatu on vastuolus poolte 05.02.2013 sõlmitud lepingu p-ga 10, mille kohaselt oli hageja vedajana kohustatud ühe aasta jooksul peale 05.02.2013 lepingus märgitud veo toimumist mitte osutama oma arvel veoteenuseid kostja klientidele, kellele ta osutas teenuseid I veolepingu alusel. Trahv selle tingimuse rikkumise eest on 5 000 eurot.
4.Pooled ei vaielnud lepingutingimuse kehtivuse üle, samuti ei taotlenud hageja leppetrahvi vähendamist.
5.Kostja tõi esile, et 23.02.2013 aastal hageja ja kostja vahel sõlmitud veolepingu klient oli sama I veolepingu kliendiga. Oma kliendilt sai kostja infot, et veoarve II veo eest esitas teine firma. Kostja leiab, et tegemist oli hagejaga. Nimetatu tõendamiseks esitas kostja kliendi ja kostja e-kirjavahetuse, hageja ja kostja e-kirjavahetuse ja CMR-i nr 216, milles vedajaks on märgitud hageja.
6.17.04.2014 esitas kostja hagejale lepingu p 10 alusel leppetrahvi arve nr 2014010 veolepingu punkti 10 rikkumise eest 5000 eurot. Puudus vaidlus, et hageja sai leppetrahvi nõude kätte 23.04.2014 (t.lk 86, 18.11.2014 protokoll lk 113). Kostja tasaarvestas oma leppetrahvi nõude hageja arvest nr 130153tuleneva nõudega I veolepingu täitmise eest. Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et kui hageja oleks CMR-s nr 216 märgitud veo oma arvel osutanud, oleks tegemist lepingu p 10 rikkumisega. Hageja tugineb aga asjaolule, et ta ei sõlminud veolepingut kostja kleindiga, vaid teostas veo Pärnu äriühingu tellimisel, äriühingu nime või andmeid hageja ei esita.
7.Pooled vaidlesid seega selle üle, kas kostjal on hageja vastu nõue, mille ta võis hageja nõudega tasaarvestada. Asja lahendamiseks pidi kohus tuvastama, kas esines veolepingu punktis 10 nimetatud olukord, mille korral oli kostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi tasumist. Hageja vaidlustas sellise olukorra esinemise, kuna leidis, et tema vedu ei teostanud.
8.Maakohus hindas 23.02.2013 veolepingut ja CMR-i nr 216 (t.lk 99) koostoimes ja järeldas, et hageja teostas 23/02/13 veolepingu ja CMR alusel veoteenust. Nii veolepingu p. 4 kui CMRi lahtris 1 on pealelaadimise koht sama. Lepingus on pealelaadimise ajaks märgitud 25.02.2013 kell 09.00, pealelaadimiseks aega 24 tundi (p.4). CMR-i järgi laeti kaup peale 26.02.2013 (lahter 4). Seega on kaup peale laetud 24 tunni jooksul alates 25.02.2013. Lepingu punktis 5 on koorma kirjelduseks metall ja kuni 24 tonni. CMR-i lahtris 6 on koorma kirjeldus metall ja 25
tonni. Lepingu punktis 5 on mahalaadimise aadress Granel OÜ ja CMR-is lahtris 24 sama firma. Lisaks on vedaja ehk hageja märgitud ka CMR-i lahtris 16 ja 23. Erinevus on autonumbrites, kuid see erinevus on ka selles lepingus ja CMR-is, mille alusel hageja kostjalt veotasu nõuab. Saajaks oli CMR kohaselt OOO „Profsportstroy“ asukohaga Venemaal, Moskvas. Sama saaja on ka CMR-il nr 153 (t.lk 12).
9.Hageja poolt 23.02.2013 lepingu ja CMR-i nr 216 alusel veo teostamist tõendas kaudselt ka poolte e-kirjavahetus, milles kostja on küsinud, kas teise veo CMR-i ikka ei ole ja hageja on 14.03.2013 vastanud, et ei ole, kui tuleb, postitan (t.lk 87). 13.03.2013 e-kirjast nähtub, et kostja klient andis kostjale teada, et sai ühe veo kohta topeltarve (t.lk 88, tõlge lk 89).
10.Nimetatuga luges kohus tõendatuks, et hageja teostas vedu otse kostja kliendile, mida aga hageja 05.02.2013 veolepingu p 10 järgi teha ei tohtinud. Kuivõrd hageja rikkus lepingu p 10, oli kostja õigustatud nõudma hagejalt leppetrahvi tasumist. Kohus tasaarvestas hageja haginõude kostja leppetrahvi nõudega (VÕS § 197 lg 1 ja 2, § 198, § 201 lg 2 alusel). Tasaarvestuse tulemusena lõppesid poolte nõuded kattuvas ulatuses. Eeltoodu tõttu jättis kohus hageja hagi kostja vastu rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
11.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda. Kui maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.
12.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis kostjalt võla 1 290.11 euro koos viivistega väljamõistmist. Kuna hageja rahaline nõue ei ületa 2000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.
13.Apellatsioonkaebuse kohaselt leiab hageja, et kostja saanuks tõendada, et hageja ei esitanud kostja kliendile teise veo eest arvet ja seda, et kostja pole tõendanud lepingu sõlmimist hageja ja tema kliendi vahel II veo teostamiseks. Samuti pidanuks kohus tõenditest tegema teistsugused järeldused.
14.Ringkonnakohus nimetatuga ei nõustu. Kuivõrd kostja esitas tema käsutuses olevad tõendid ja põhistas, miks ta leiab, et hageja sõlmis II veose osas veolepingu tema kliendiga, pidi hageja omakorda tõendama, et CMR nr 126 andmed ei kajasta hageja ja kostja kliendi vahelise lepingu sõlmimist. Hageja väitel teostas ta selle veo mingi Pärnu äriühingu tellimisel. Seega oleks piisanud hageja väidete tõendamiseks vastava Pärnu äriühinguga sõlmitud lepingu esitamisest hageja poolt. Hageja ei ole menetluses esile toonud, mis äriühinguga oli tegemist ega esitanud vastavaid tõendeid.
15.Apellatsioonkaebuses on hageja asunud tõlgendama kostja poolt esitatud tõendites kajastatut ja juhtima tähelepanu kostja kliendi 13.03.2013 e-kirjas puuduvale informatsioonile.
Ringkonnakohus leiab, et nimetatu ei ole maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Maakohus ei ole lähtunud üksnes nimetatud e-kirjast, vaid ka poolte kirjavahetusest ja CMR-l nr 126 märgitud andmetest. Seejuures on maakohus protokollide kohaselt tõendeid pooltega uurinud ja pooltele tõenditest tulenevate järelduste tegemiseks sõna andnud.
16.Apellatsioonkaebuses tugineb kostja uutele asjaoludele ja tõenditele: - Hageja kontaktisikuks oli kostja juures VJ; - Kostja klient on saanud kostjalt endalt kaks arvet II veo eest; - Kostja töötajad on tekitanud kahju ja segadust ka hageja tegevuse osas; - Hagejal ei olnud põhjust kahelda VJ volitustes ja asjaolus, et töötajal ei olnud õigust anda korraldusi vedudega seoses; - CMR nr 216 veo tellijaks ja hageja kliendiks ei olnud kostja klient, vaid kostja, kuna kostja esindaja andis korralduse arve ümbervormistamiseks teisele ettevõttele; antud korraldus anti tegutsedes kostja esindajana; nimetatud arvest tulenev arve edastati kostja kliendile tegutsedes kostja esindajana; - Leppetrahvi nõue on aegunud, kuna seda ei ole esitatud mõistliku aja jooksul.
17.Ringkonnakohus ei saaks otsuse tegemisel nende asjaolude ja tõenditega arvestada, sest need on esitatud hilinenult ja apellant ei ole põhistanud nende esitamata jätmist maakohtus. Ilmselt ajab hageja segamini nõude aegumise ja nõude esitaja õiguse leppetrahvi mõistliku tähtaja jooksul nõuda. Arvestades hageja seisukohti, saab ringkonnakohus aru, et apellant tugineb leppetrahvi nõude esitamise mõistliku tähtaja möödumisele. Sellele ei ole hageja varasemas menetluses tuginenud ja ei saa seda apellatsiooniastmes teha (TsMS § 652 lg 4).
18.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme ega kohaldanud vääralt materiaalõigust. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu ja esitab apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid ja tõendeid, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.
Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.