Muud › Muud hagiasjad

nähtuvalt võis Peeter Esko IPS juhatuse liikmena panna toime järgmised kuriteo tunnustega teod: rikkuda raamatupidamise kohustust (KarS § 381-1 2) ja jätta täitmata pankrotiavalduse esitamise kohustuse (KarS § 385-1) /kd I, t.l.159-161/. 16.07.2012 peatas kohus tsiviilasja menetluse kuni menetluse lõppemiseni kriminaalasjas nr 12250100693, milline oli alustatud ajutise halduri kuriteoteate alusel. 26.02.2014 uuendas kohus hagejate taotlusel tsiviilasja menetluse. Kriminaalmenetlus oli ebamõistlikult veninud ning hagejad leidsid, et neil ei ole oma nõude tõendamiseks kriminaalasjas tehtav lahend vajalik. Kohus rahuldas hagejate taotluse kriminaalmenetluses teostatud raamatupidamisekspertiisi akti väljanõudmiseks ja tõendina tsiviilasja juurde võtmiseks /kd II, t.l.110-119/. 8.01.2015 lõpetati kriminaalmenetlus nr 12250100693 kriminaalmenetluse aluste puudumise tõttu /kd III, t.l.16/. Hagejad on hagi esitamisest alates olnud seisukohal, et IPS omakapital oli seisuga 31.05.2011 negatiivne ning kostjal tulnuks hiljemalt 31.05.2011 esitada kohtule IPS pankrotiavaldus. Nimetatud asjaolu tõendavat ka kostja esitatud tõend (kd.II, t.l.187/. Kostja esitatud bilansist nähtuvalt / kd.II, t.l.187/ oli IPS raha jääk pangakontol 31.05.2011 seisuga 48 213 eurot. Ekspertiisi lisas olevast pangakonto väljavõttest ja raamatupidamise ekspertiisi tulemustest nähtub, et IPS pangakontol 31.05.2011 seisuga vahendid puudusid ning kassa arvestust ei peetud. Ei ole eluliselt usutav, et äriühing, kellel on rahalisi vahendeid summas 48 213 euro ulatuses, ei tasu jooksvaid arveid. Kostja esitatud bilansis on varana nõuded Wesico Projekt OÜ vastu summas 288 513 eurot. Arvestades asjaolu, et ajutisele haldurile ega ka raamatupidamise ekspertiisiks ei ole esitatud teostatud ja üleantud tööde akte, puudus IPS tegelikult bilansis toodud nõue Wesico Projekt OÜ vastu. Arvestades asjaolu, et ekspertiisi järelduste kohaselt viidi kostja poolt IPS-st välja ajavahemikul veebruar - aprill 2011 tõendamata kulude näol vahendeid üle 100 000 euro ja võeti kassast vahendeid sularahas 40 000 eurot, pidi kostjal olema IPS püsiv maksejõuetus selge juba seisuga 30.04.2011 ning ta pidanuks esitama pankrotiavalduse. Pärast ekspertiisi ja kostja poolt täiendavalt esitatud raamatupidamisdokumentidega tutvumist /kd II, t.l.187-192/ jäävad hagejad varasemalt esitatud seisukohale, et kostja on IPS juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitanud hagejatele kahju 24 168.19 euro ulatuses /kd I, t.176-180/. Kui kostja oleks käitunud juhatuse liikmele vajaliku hoolsusega ja kooskõlas äriseadustikuga esitanud õigeaegselt pankrotiavalduse, ei oleks hagejad juunis ja juulis 2011 enam IPS-le teenust osutanud ning neile ei oleks kahju tekkinud. Eeltooduga on tõendatud põhjuslik seos kostja süülise käitumise ja hagejatele kahju tekkimise vahel. Kui kostja oleks korraldanud IPS raamatupidamist nõuetekohaselt, st akteerinud Wesico Projekt OÜ-le tehtud tööd ja esitanud peatöövõtjale arved 288 513 euro ulatuses, ei oleks hagejad võlausaldajatena minetanud võimalust enda nõuete rahuldamiseks IPS pankrotimenetluses. Kui kostja oleks enda poolt välja võetud summasid kasutanud ettevõtte huvides ja tasunud nendest summadest hankijatele (sh hagejatele) tekkinud võlgnevusi, ei oleks hagejal kahju tekkinud. Kui kostja oleks enda poolt väljavõetud summasid dokumenteerinud, olnuks IPS-l nõue kostja vastu summas enam kui 140 000 eurot, mille sissenõudmisel saanuks rahuldada IPS võlausaldajate

nõudeid IPS pankrotimenetluses. Hagejate hinnangul jättis kostja IPS raamatupidamise korraldamata, varjamaks enda poolt IPS varade osas toime pandud võimalikku omastamist. Millegi muuga ei ole võimalik selgitada kostja poolt ettevõtte kassast võetud suurt sularaha hulka. Raamatupidamise korraldamise kohustus oli äriseadustikust tulenev kostja kohustus ning kaitsenorm võlausaldajatele. Raamatupidamise korraldamata jätmine ei võimalda esitada nõudeid kolmandate isikute vastu, mistõttu minetavad võlausaldajad võimaluse enda nõudeid rahuldatuks saada /kd III, t.l.9/. Hagejad taotlevad hagi rahuldamist, kostjalt 24 168.19 euro väljamõistmist ning menetluskulude jätmist kostja kanda. Hagejate menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivudest kogusummas 1946.10 eurot /kd III t.l.19/. Kostja seisukoht Esmalt leiab kostja, et hagiavalduse ja sellele lisatud tõendite pinnal puudub objektiivne ja tõendatud alus väita, et kostja oleks kohustatud füüsilise isikuna täima äriühingu täitmata kohustusi, mistõttu ei ole hagejate õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik ja hagiavalduse menetlusse võtmisest tulnuks keelduda TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel. Hagejate nõude puhul on täitmata deliktilise kahju hüvitamise nõude üldised eeldused. Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Hagejate hinnangul on kostja oma tegevusetusega rikkunud seaduses sätestatud juhatuse liikme hoolsuskohustust raamatupidamise korraldamisel ning pankrotiavalduse esitamise kohustust, mille tõttu on hagejad saanud majanduslikku kahju. Kostja hinnangul ei ole käesoleval juhul tõendatud, et kostja kui füüsilisest isikust juriidilise isiku juhatuse liige oleks rikkunud oma seadusest või lepingust tulenevaid kohustusi selliselt, et selle rikkumise tõttu oleks hagejatele tekkinud kahju. Pankrotihaldur Andres Tootsmanni aruandest nähtuvalt oli IPS pankroti põhjuseks eelkõige nõrk äriplaan, madal omakapital ning liigne orienteerumine vaid üksikutele suurtele tellijatele (OÜ Wesico Project), kellega koostöö katkemisel kaotas IPS suurema osa rahavoost ja võimaluse oma võlgnevusi tasuda. Halduri aruandest nähtub ka see, et IPS ja tema suurima koostööpartneri suhted katkesid 15.08.2011 ning lepingutingimuste ettekäändel jättis OÜ Wesico Project tasumata arveid ca 100 000 euro ulatuses. Kuivõrd IPS asutamise eelduseks ja ajendiks olid kokkulepped OÜ-ga Wesico Project, kes pidi tagama IPS-le tööd minimaalselt kaheks aastaks, on ilmne, et IPS juhatus tegi viimase hetkeni jõupingutusi, et suhteid parandada ja koostööd jätkata. Riigikohus on lahendis 3-1-1-49-11 rõhutanud, et üldjuhul ei ole võlgniku püsivat maksejõuetust võimalik tuvastada üksnes mõne raamatupidamusliku näitaja – sh netovara seisundi või kahjumi suuruse - alusel. Seega, isegi kui IPS oli 2011 augustiks tekkinud maksmata arveid, ei saa sellest järeldada püsiva maksejõuetuse olemasolu ja juhatuse kohustust esitada pankrotiavaldus. Nimetatud kohustus tekkis IPS juhatusel kõige varasemalt 15.08.2011 peale lepingu ülesütlemisteate kättesaamist. ÄS § 180 lg 5-1 tulenevalt saab 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, s.o hiljemalt 4.09.2011 rääkida juhatuse liikme võimalikust seadusest tuleneva kohustuse

rikkumisest. Ebaõige on hagejate seisukoht, et nende nõuded muutusid sissenõutavaks 15.06.2011. OÜ Bestkop arve nr 21056 (summas 1920 eurot) muutus sissenõutavaks 15.07.2011 ja OÜ Mertekal arve nr 21035 (summas 4028.40 eurot) 30.07.2011. Seega on põhjendamatu süüdistada kostjat olulises viivituses otsuste vastuvõtmisel. Pole midagi tavapäratut selles, kui alustaval ettevõttel on tasumata arvete osakaal keskmisest suurem, sest ettevõtte käivitamisega kaasnevad kulud on reeglina suuremad kui esmased rahavood. Antud juhul oli IPS-l alltöövõtjana vaieldamatult vajalik asuda tegema kulutusi, et alustatud töö lõpule viia ning esitada peatöövõtjale arve. Hagejad on asunud seisukohale, et kostja on hagejatele kahju tekitanud ka IPS raamatupidamise ebakorrektse korraldamisega, kuid ei ole tõendanud, selgitanud ega põhistanud, kuidas on põhjuslikus seoses väidetav raamatupidamiskohustuse rikkumine ja hagejatele tekkinud kahju. Tõendamata ja täielikult oletuslik on hagejate väide, et kui kostja täitnuks kohaselt raamatupidamise korraldamise kohustust, olnuks IPS halduril võimalik nõuda IPS võlgnikelt kohustuste täitmist pankrotimenetluse käigus. Halduri hinnangul oli IPS-l oma võlgnike vastu nõudeid kokku summas 218 703 eurot, mistõttu väited äriühingu maksejõuetusest 30.05.2011 on hagejate väljamõeldis. Asjaolu, et nõuete sissenõudmisel esitatakse vastuväiteid, ei anna alust järeldada, et IPS juhatus pidi sellest vastuväitest olema teadlik enne 15.08.2011. Kuna hagejad ei ole tõendanud kostja tegevuses õiguslikult põhjendatud kohustuse olemasolu pankrotiavalduse esitamiseks enne 15.08.2011, puudub põhjuslik seos kostja väidetava tegevusetuse ja hagejatele tekkinud kahju vahel. Samuti ei ole hagejad tõendanud, et raamatupidamise parem korraldamine oleks välistanud kahju tekkimise hagejatele. Kuna kostja väidetavas tegevusetuses puudub objektiivne teokoosseis, puudub vajadus analüüsida järgmiste deliktielementide olemasolu. Juhul, kui kohus leiab, et kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi ning omab deliktiõiguslikku vastutust hagejate ees, taotleb kostja VÕS §-dele 113 lg 8 ja 162 lg 1 tuginedes viivise vähendamist seaduses sätestatud määrani. Hagejad toetuvad viivise nõudes arvetele märgitule, millega kostja ei nõustu. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-144-09 tulenevalt ei tähenda arvele märgitud viivis ja arve allkirjastamine teise poole poolt automaatselt kokkulepet viivise määra osas. Kuna poolte vahel puudus vastupidine kokkulepe, on hagejad õigustatud nõudma viivist üksnes seaduses sätestatud määras. Samuti on hagejate poolt nõutav viivis (enam kui 6000 eurot) ebamõistlikult suur võrreldes sissenõudja õigustatud huvi ja poolte majandusliku seisundiga /kd.I, t.l.150-157, 187-196/. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kostja menetluskulud koosnevad õigusabikuludest 2100 eurot, reisikuludest 840 eurot ja saamata jäänud töötasust 1200 eurot /kd III, t.l.17/. Kohtu seisukoht ja põhjendused Hagejad on esitanud kahju hüvitamise nõude Innovative Pipe Solution OÜ (12030526, likvideerimisel, edaspidi IPS) juhatuse liikme Peeter Esko vastu VÕS §-de 1043 ja 1045 lg 1 p 7 alusel, kuna kostja on hagejate hinnangul tekitanud neile kahju ÄS §-des 180 lg 5-1 ja 183 sätestatud kohustuste rikkumise kaudu.

ÄS 180 lg 5-1 kohustab juhatuse liiget äriühingu püsiva maksejõuetuse ilmnemisel esitama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel pankrotiavalduse ja ÄS § 183 paneb osaühingu juhatusele raamatupidamise korraldamise kohustuse. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hagejad lähtuvad oma nõude esitamisel eeldusest, et 30.05.2011 oli IPS maksejõuetu ning hiljemalt nimetatud kuupäeval oli kostja kohustatud ÄS § 180 lg 5-1 tulenevalt esitama pankrotiavalduse. Maksejõuetust tõendab hagejate hinnangul IPS bilanss /kd II, t.l.187/, millest nähtuvalt oli IPS-i netovara nimetatud kuupäeval 1117 euro ulatuses miinuses ja raamatupidamisekspertiis, mis kinnitavat, et 31.05.2011 IPS pangakontol rahalised vahendid puudusid. Ettevõtte püsiva maksejõetuse ehk pankrotiolukorra tuvastamine ei ole võimalik üksikute raamatupidamisnäitajate kaudu, millist asjaolu on Riigikohus rõhutanud ja selgitanud oma lahendis nr 3-1-1-49-11. Negatiivne netovara ehk bilansi negatiivne üldseis on märk ettevõtte majandusraskustest, kuid ei tähenda automaatselt pankrotiolukorda. Bilansist nähtuvalt oli IPS-l 31.05.2011 seisuga rahalisi vahendeid 48 213 eurot /kd II t.l.187/ Hagejate väide, et sellise raha olemasolu korral ei ole eluliselt usutav, et ettevõte ei tasu jooksvaid arveid, on oletuslik ja eluvõõras. Käibevahendite nappuse korral peab ettevõtja tegema valikuid ning kahjuks ei ole sageli tema esimene eelistus tasuda arveid. Kõnesoleval juhul põhjendab kostja ettevõtte rahakasutust tööks vajalike materjalide ostmise vajadusega ning peatöövõtja pika maksetähtajaga /kd.II, t.l.179/. Kostja kinnituse kohaselt ilmnes, et IPS võib olla püsivalt maksejõuetu, mitte varem kui 15.08.2011, kui peatöövõtja ütles IPS-ga sõlmitud lepingu kostjale arusaamatutel põhjustel üles. Kuna uusi koostööpartnereid ei olnud kiiresti võimalik leida, soovitanud raamatupidaja alustada likvideerimist /kd II, t.l.178-179/. Isegi kui IPS-l oli 30.05.2011 käibevahendite nappus eelnevate suurte sularahaväljavõtete tõttu, ei saanud kostjalt mõistlikult oodata pankrotiavalduse esitamist olukorras, kus IPS-l oli kehtiv leping OÜ-ga Wesico Project, kes oli IPS peamine koostööpartner ning nõudeid ostjate vastu 288 513 euro ulatuses /kd II, t.l.187/. Ekspertarvamuse kohaselt oli IPS püsivalt maksejõuetu 19.10.2011 /kd II, t.l.114 pöördel/. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kostjal 30.05.2011 seadusest tulenevat kohustus pankrotiavalduse esitamiseks ning puudub vajadus tuvastada põhjuslikku seost kostja tegevusetuse ja hagejatele tekkinud kahju vahel. Ekspertarvamusest nähtuvalt /kd II, t.l.113-114/ ei vastanud IPS raamatupidamine (või see osa raamatupidamisest, mida eksperdile esitati) raamatupidamisseaduse ja raamatupidamise hea tava nõuetele. Hagejate hinnangul on kostja poolt IPS raamatupidamise nõuetekohase korraldamata jätmise ja hagejatele tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. Hagejad on avaldanud ka arvamust, et kostja jättis raamatupidamise sihilikult korraldamata, et varjata tema poolt toime pandud IPS varade võimalikku omastamist.

Hagejad on seisukohal, et raamatupidamise puudulik korraldamine võttis neilt eelkõige võimaluse oma nõudeid rahuldada IPS pankrotimenetluses. Kuna kostja jättis tehtud tööd akteerimata, lõpetas OÜ Wesico Projekt IPS-ga lepingu ning samal põhjusel ei olnud peatöövõtja vastu võimalik nõuet esitada ka pankrotimenetluses. Kuna kostja enda poolt IPS pangakontolt ja kassast võetud summasid ei dokumenteerinud, puudus IPS pankrotimenetluses võimalus ka tema vastu nõuet esitada. Hagejate eelkirjeldatud väited on kohtu hinnangul oletuslikud ja tõendamata. Kas ja kui suures ulatuses oleks IPS-i pankroti väljakuulutamise korral pankrotihalduril õnnestunud vara tagasi nõuda ning kas ja millises ulatuses olnuks võimalik hagejate nõudeid pankrotimenetluses rahuldada, ei ole käesolevas menetluses kindlaks tehtud. Ekspertarvamusest nähtuvalt oli IPS-l eksperdile esitatud raamatupidamisandmete põhjal 1.12.2011 seisuga nõudeid ostjate vastu 218 746.35 euro ulatuses /kd II, t.l.114/. Seega väide, et IPS-i raamatupidamise korraldamata jätmise tõttu olnuks IPS pankrotimenetluses võlgnikelt (sh kostjalt) vara tagasinõudmine välistatud, on käesolevas asjas kogutud tõendite põhjal alusetu. Tehtud tööde mittenõuetekohane vormistamine ei ole seotud raamatupidamise korraldamisega. Samuti ei ole tõendatud, et OÜ Wesico Projekt lõpetas IPS-iga lepingu hagejate poolt nimetatud põhjusel. Seose etteheitega vara omastamise suhtes juhib kohus hagejate tähelepanu asjaolule, et kostja oli ka IPS-i ainuomanik. Kõne alla võib tulla IPS rahaliste vahendite ebaotstarbekas ja ettevõtte huvide vastane kasutus, mida käesolevas menetluses tõendatud ei ole. Hagejad olid IPS koostööpartnerid, kelle poolt esitatud arved jättis IPS osaliselt tasumata ning millest tulenevat võlga ei olnud võimalik võlgnikult sisse nõuda viimase suhtes alustatud pankrotimenetluse tõttu. Seega põhjustas hagejatele tekkinud kahju IPS pankrotistumine. Kuna ei ole tõendamist leidnud, et IPS-i juhatuse liige oleks oma seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud, siis kostja hagejatele tekkinud kahju eest ei vastuta ning hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama seaduse lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoolelt kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et kuigi kostja IPS juhatuse liikmena VÕS § 1043 alusel hagejatele tekkinud kahju eest ei vastuta, oleks äärmiselt ebaõiglane jätta kõnesoleval juhul menetluskulud hagejate kanda. Ebaõnnestumine majandustegevuses ei ole üldjuhul tahtlik ja süüline, kuid ei saa väita, et ettevõtja selle eest moraalset vastutust ei kannaks.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.