Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

kohta

väljaandes

Ametlikud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu esitas 11.11.2014.a kohtule avalduse Osaühing XXX pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees 1 144 613,29 eurot. Võlgnevus on võlgniku poolt käesoleva ajani tasumata. Kohus võttis 16.12.2014 määrusega avalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Maire Armi. Ajutise pankrotihalduri aruanne Maire Arm esitas 15.01.2015 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt tuvastas ajutine haldur, et Osaühing XXX kohustuste suuruseks on 1 149 126,08 eurot, mis seisneb enamuses maksuvõlgnevuses. Avaldaja varaks on 17 kinnistut, mille rahaline väärtus esialgsel hinnangul on 10 000 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning see kujunes välja hiljemalt 2010. aastaks. Maksejõuetuse tekkimise peamisteks põhjusteks on ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgniku ebaõnnestunud majandustegevus, väärad ärilised otsused ning maksukohustuste täitmata jätmine. Ilmselgelt on võlgniku juhatus jätnud õigeaegselt esitamata ka pankrotiavalduse. Samas ei ole viimasena mainitud asjaolu võimalik täieliku veendumusega kinnitada üksnes ajutise pankrotimenetluse jooksul kogutud info alusel. Ajutise pankrotimenetluse raames ei ole tuvastamist leidnud kindlaid kuriteo tunnustega tegusid või raskeid juhtimisvigu võlgniku juhatuse tegevuses. Siiski ei ole hetkel võimalik neid ka täielikult välistada. Võimalikest juhtimisvigadest toob ajutine pankrotihaldur välja pankrotiavalduse hilinenult esitamise. Ajutine haldur märgib muu hulgas, et ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul mingit selget tehingut või tehingute loetelu mis oleksid kindlasti tagasivõidetavad. Ajutine pankrotihaldur toob esile, et

võlgnikule on varasemalt kuulunud 14 kinnisasja. Juhul kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot, oleks asjakohane analüüsida nimetatud kinnistute võõrandamistehingute sisu tegemaks kindlaks võimalikke tagasivõidetavaid tehinguid. Siiski on oluline arvestada, et juba viie aasta jooksul ei ole erinevate täitemenetluste raames osutunud võimalikuks rahuldada võlgniku maksuvõlga. Seega on eelmainitud kinnisasjade võõrandamistehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise kohtulik eduperspektiiv äärmiselt ebatõenäoline. Kõikide nimetatud asjaolude kindlaks tegemiseks oleks vältimatult vajalik kuulutada välja võlgniku pankrot ning teostada võlgniku raamatupidamisdokumentide revisjon. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et Osaühing XXX on püsivalt maksejõuetu, kuna temale kuuluva vara arvelt ei ole võimalik katta võlausaldajate nõudeid terves ulatuses. Samas möönab ajutine haldur, et võlgnikul on teataval määral vara ning haldur on seisukohal, et antud juhul esineb alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruandega. Ajutine haldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus Osaühing XXX pankrot välja kuulutada. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Osaühing XXX pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Maire Armi, kes on andnud selleks nõusoleku. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi 1 149 126,08 euro ulatuses ning puudub piisav vara sellise rahalise kohustuse täitmiseks. Võlgnikule kuulub 17 kinnistut, kuid nende rahaline väärtus on hinnanguliselt 10 000 eurot. Ajutine haldur on asunud aruandes seisukohale, et antud juhul saab pankrotimenetluse kulud katta võlgniku vara arvelt. Kohus leiab eeltoodu alusel, et esineb alus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste kohta ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. Antud juhul on võlgnikul kinnisvara ning kohus edastab käesoleva määruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonda märke tegemiseks pankroti väljakuulutamise kohta. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu

ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Ajutine haldur on 15.01.2015 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 9,5 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 95 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks suuruseks 902,50 eurot, millele lisandub käibemaks 180,50 eurot ning vajalike kulutuste hüvitise suuruseks 150 eurot, millele lisandub käibemaks 30 eurot, kõik kokku 1263 eurot. Ajutine haldur palub katta tasu ja kulud pankrotivara arvelt. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ega võlausaldaja ei ole ajutise halduri aruandele ning tasu arvestusele vastu vaielnud. Ajutise halduri tasu summas 1083 eurot (sh käibemaks) ning vajalike kulutuste hüvitise summas 180 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus välja pankrotivara arvelt OÜ Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid kasuks, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.