Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. jaanuar 2015. a Tartu
Tsiviilasja number
2-12-47818
Tsiviilasi
Dmitri Antonovi hagi Marta Antonova vastu kaasomandi lõpetamiseks ning Marta Antonova vastuhagi omandiõiguse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
7500 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 10. märtsi 2014. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Dmitri Antonovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja/vastuhagis kostja): Dmitri Antonov (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: X-XX, XXX), esindaja Artur Pärnoja Vastustaja (kostja/vastuhageja): Marta Antonova (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: X-XX, XXX)
1.Jätta Viru Maakohtu 10. märtsi 2014. a otsus
esindajad
RESOLUTSIOON
muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Mõista välja Dmitri Antonovilt riigituludesse vastuhagi
esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv summas 400 (nelisada) eurot. Anda tasumiseks kohustatud isikule otsuse vabatahtlikuks täitmiseks 15 päeva alates käeoleva otsuse jõustumisest. Makseinfo riigilõivu tasumise kohta edastatakse pärast käesoleva otsuse jõustumist.
4.Kohtuotsus saata p-i 3 osas teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Menetluskulude jaotus
Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Dmitri Antonovi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Dmitri Antonov esitas 20.11.2012. a hagi Marta Antonova vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli hageja isa Juri Antonov kuni surmani 16.03.2004. a kostja Marta Antonovaga abielus. 13.05.2008. a välja antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse järgi on Juri Antonovi vara pärijaks 1⁄2 mõttelises osas Dmitri Antonov. Pärandvara koosseisu kuulus ka 1⁄2 mõttelist osa ehitisest, asukohaga X-XX, XXX (endine X-XX, XXX), mis on tervikuna registreeritud ehitusregistris Marta Antonova kui füüsilisest isikust ettevõtja nimele. Ehitis on ostetud pärandaja ja M. Antonova poolt nende abielu kestel. 19.05.2008. a tehti kinnistusraamatusse kanne, mille kohaselt on hageja kaasomandi 1⁄4 mõttelise osa ja kostja 3⁄4 mõttelise osa omanik. Kaasomandi lõpetamine reaalosadeks jagamise teel on ebaõiglane ja põhjendamatu. Hageja palus lõpetada kaasomand; jätta kaasomandis olev kinnistu kostjale ja kohustada kostjat hüvitama hagejale tema kaasomandi osa eest 7500 eurot. Alternatiivselt palus hageja lõpetada kaasomand ja müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ning maksta hagejale tema osa välja rahas proportsionaalselt kaasomanikule kuuluva kaasomandi suurusele.
2.Kostja vaidles hagile vastu (I kd, tl 67-68). Vaidlusaluse kinnistu ainuomanik on kostja, sest kostja ostis kinnistu 02.09.2003. a maa ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel oma lahusvara arvelt. Kinnisasi kanti kinnistusraamatusse 14.11.2003. a. Pärandaja Juri Antonov
suri 2003. a märtsis. Kõik hilisemad kanded kinnisturaamatus, mis on tehtud pärast 14.11.2003. a, on õigustühised.
3.Marta Antonova esitas 15.01.2013. a vastuhagi, milles palus tunnistada kinnistu aadressil X-XX, XXX tema ainuomandis olevaks ja 19.05.2008. a kinnistusraamatusse tehtud kanne kaasomandi kohta õigustühiseks. Kinnistu on omandatud hageja lahusvara arvelt 02.09.2003. a, vastav kanne kinnistusraamatusse on tehtud 14.11.2003. a.
4.Dmitri Antonov palus jätta vastuhagi rahuldamata. Pärast abielu lõppemist ühe abikaasa surma tõttu ei saa abikaasade ühisvara enam jagada. Pärandvara jagamise asjades abikaasade ühisvara perekonnaseaduse sätete järgi ei jagata ning abielu kestel soetatud vara, mille kohta ei ole sõlmitud abieluvaralepingut või mis ei ole saadud kinke või pärimise teel, tuleb lugeda abikaasade ühisvaraks, eeldades selle vara osas abikaasade osade võrdsust. Pärandvara jagatakse pärimisseaduse sätete alusel. Kinnistusraamatusse 19.05.2008. a seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse alusel tehtud kanne kaasomandi kohta on õiguspärane.
MAAKOHTU LAHEND
5.Viru Maakohus jättis 10.03.2014. a otsusega Dmitri Antonovi hagi Marta Antonova vastu kaasomandi lõpetamiseks rahuldamata. Kohus rahuldas Marta Antonova vastuhagi ja tuvastas, et kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) asukohaga X-XX, XXX kuulub Marta Antonova ainuomandisse. Kohus kohustas Dmitri Antonovit andma järgmise sisuga tahteavaldus: kustutada Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna registriosa nr XXXXXXX teisest jaost omanikuna 1⁄4 osas kantud Dmitri Antonov ning kanda kinnistusraamatusse kinnisasja ainuomanikuna Marta Antonova. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Poolte vahel on vaidlus selles, kas vaidlusalune kinnistu kuulub pärandvara hulka või mitte. Kuna kostja ja Juri Antonovi abielu lõppes seoses pärandaja surmaga, ei saa abikaasade ühisvara enam jagada. Pärandvara jagamisele ei saa kohaldada perekonnaseaduses sisalduvaid ühisvara jagamise sätteid. Pärandvara jagatakse kaaspärijate vahel pärimisseaduse sätete järgi. Pärandvara koosseisu määramisel tuleb surnud abikaasa pärand kindlaks määrata, sest pärida saab üksnes surnud abikaasale pärandi avanemise ajal kuulunud vara. Kuigi eelduslikult kuulub surnud abikaasa pärandvara hulka 1⁄2 mõttelist osa abikaasadele ühisomandina kuulunud esemetest, ei tähenda see seda, et üleelanud abikaasa ei saaks esitada tuvastushagi osade teistsuguse suuruse tuvastamiseks. Pärandaja vara koosseisu väljaselgitamiseks saavad nii pärijad kui ka muud isikud, kellel on selle vastu õiguslik huvi, esitada tuvastushagi. Vaidlusalune kinnisasi kanti kinnistusraamatusse 14.11.2003. a. Seega kehtis kinnisasja omandamise ajal kuni 01.07.2010. a kehtinud perekonnaseadus (PKS). Abikaasade ühisvara on PKS § 14 lg1 järgi abielu kestel omandatud vara. PKS § 15 kohaselt on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Kohus võib pärandvara koosseisu määrates kalduda PKS § 19 lg-s 2 märgitud alustel kõrvale abikaasade osade võrdsusest. Kostja esialgsel väitel lõppes tema kooselu Juri Antonoviga 2003. a märtsis. Hiljem on kostja väitnud, et kooselu lõppes 2001. a. Kuna antud juhul on vaidlus selles, kas kinnisasi kuulub pärandvara hulka, ei pidanud kohus vajalikuks anda hinnangut poolte väidetele ja tõenditele (sh tunnistajate ütlustele), mis puudutavad sauna kui ehitise rentimist, majandamist ja ostmist, muulhulgas ka tõenditele raha laenamise ja kompensatsiooni tasumise kohta.
Tunnistajate V.Ai (Juri Antonovi vend) ja G.A ütlustest nähtub, et Juri Antonov ütles neile 2003. a oma sünnipäeval (detsembri aluses), et nad ei ela Marta Antonovaga koos ning ta lahkus naise juurest 2003. a talvel (II kd, tl 74,75). Tunnistaja N.Z ütluste kohaselt ei elanud Juri ja Marta koos alates 2001. a (II kd, tl 80). Tunnistaja A.T ütluste kohaselt ei elanud Juri ja Marta koos alates 2000. a, kui täpselt, seda ta ei mäleta. (II kd, tl 83). Tunnistaja V.Vi ütluste kohaselt ei tea tema Juri ja Marta Antonova kooselu lõppemise asjaolusid (II kd, tl 76). Samuti ei ole tunnistaja M.J nimetatud asjaolu kohta ütlusi andnud (II kd, tl 78). Hagiavaldusest (I kd, tl 77-78) nähtub, et Juri Antonov soovis abielu lahutamist ja vara jagamist põhjendusel, et ta tuli 2003. a kostja (Marta Antonova) juurest ära ja elab teise naisega. Kuigi hagiavalduse originaalmaterjalid ei ole maakohtu arhiivis säilinud, nähtub 09.02.2005. a kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-16/04 (I kd, tl 174-175), et sellekohane avaldus esitati kohtule 12.01.2004. a. Tsiviilasja menetlus lõpetati 09.02.2005. a seoses hageja surmaga. Kuna avaldus esitati alles 2004. a alguses, ei ole hageja väide, et Juri Antonov ning kostja võisid peale lahkuminekut 2003. a märtsis hiljem uuesti koos elada, ilmselt kuidagi põhjendatud. Ka ei välista asjaolu, et Juri Antonov rääkis vennale ja vennanaisele oma lahuselust Marta Antonovaga alles 2003. a detsembri algul, et nende abielulised suhted tegelikkuses märtsis 2003. a ei lõppenud. Kohus leidis, et lähtuvalt Juri Antonovi avalduses toodust lõppesid tema ja Marta Antonova abielulised suhted märtsis 2003. a. Kuna vaidlusalune kinnisasi omandati 14.11.2003. a, s.o pärast Marta Antonova ja Juri Antonovi abielusuhete lõppemist, on tegemist Marta Antonova lahusvaraga, mis ei kuulu pärandavara hulka. Kuna kostjale lahusvarana kuuluv kinnisasi on omandatud vara (ehitise) arvel, mis võis kuuluda abikaasade ühisvara hulka, on hagejal võimalik kostja vastu esitada võlaõiguslik hüvitisnõue kas siis alusetust rikastumisest või kahju hüvitamisest tulenevalt. Kohtuistungil selgitas kostja, et ta soovib teise poole nõusolekut kinnistusraamatu kande muutmiseks. AÕS § 65 lg1 kohaselt isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Kuna vaidlusaluse kinnistu ainuomanikuks on kostja, on kinnistusraamatu kanne, mille kohaselt kuulub kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) asukohaga-XX, XXX 3⁄4 kaasomandist Marta Antonovale ja 1⁄4 kaasomandist Dmitri Antonovile, ebaõige. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus rahuldas kostja nõude ja kohustas Dmitri Antonovit andma järgmise sisuga tahteavaldus: kustutada Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna registriosa nr XXXXXXX teisest jaost 1⁄4 kaasomandi omanikuna kantud Dmitri Antonov ning kanda kinnistusraamatisse kinnisasja ainuomanikuna Marta Antonova.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Dmitri Antonov esitas 08.04.2014. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi täielikult või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on Juri Antonovi poolt kohtule 12.01.2004. a esitatud avaldus ilma kuupäevata, ilma kohtu kantselei märketa dokumendi saabumise kuupäeva osas, ilma lisadeta. Kahtlusi tekitab ka avaldaja allkirja usaldusväärsus. Antud tõendi esitas kostja. Tekib küsimus, kuidas sattus nimetatud dokument kostja kätte. Kohtuarhiivis hagiavalduse originaali ei ole. 12.01.2004. a avaldus võib olla võltsitud;
2) on kohus ebaõigesti leidnud, et vaidlusalune kinnistu on Marta Antonova ainuomandis. Tunnistajad ja kostja annavad vasturääkivaid ütlusi selles, millal lõppes Juri Antonovi ja Marta Antonova kooselu. Tõendamata on see, et abielusuhted kostja ja Juri Antonovi vahel lõppesid enne J. Antonovi surma. Seega kestsid abikaasade abielusuhted kuni 16.03.2004. a. Kuna kinnistamine toimus abielu ajal, siis kuulus kinnisomand abikaasade ühisvara hulka; 3) sai Dmitri Antonov kinnistu mõttelist osa omandades ka kinnistul asuva elamu mõttelise osa omanikuks. Kostja õigusvastast käitumist ei ole tuvastatud. Pärimisseaduse § 8 kohaselt võis isik, kes ei olnud nõus sellega, et Dmitri Antonov on Juri Antonovi pärija ja talle kuulub 1⁄4 pärandatud varast, vaidlustada notari otsuse esitades hagi kohtusse. Kostja ei ole alates Juri Antonovi surmast 16.03.2004. a kuni tänase päevani hagi kohtusse esitanud. Seoses sellega on Dmitri Antonov Juri Antonovi seaduslik pärija ja talle kuulub notari poolt määratud 1⁄4 pärandvarast; 4) on hageja õigusabikulud kokku summas 1056 eurot.
7.Marta Antonova vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Vastustaja märgib, et kinnisasja tegelik ostuhind oli 75 000 krooni (ostudokumendid on esitatud).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja vastuhagi rahuldamata jätmiseks.
9.Õige on maakohtu seisukoht selles, et pärast abielu lõppemist ühe abikaasa surma tõttu ei saa abikaasade ühisvara enam jagada ning pärandvara jagatakse kaaspärijate vahel pärimisseaduse sätete järgi. Pärandvara jagamiseks tuleb kindlaks määrata PärS § 2 mõttes pärandvara koosseis, st milline vara kuulus pärandajale pärandi avanemise ajal. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et kinnistu asukohaga X-XX, XXX ei kuulunud Juri Antonovi pärandvara hulka, sest Marta Antonova omandas kinnistu oma vahendite (EVP-de) arvel 02.09.2003. a, mil kostja ja Juri Antonovi abielulised suhted olid lõppenud.
10.Apellandi väitel on maakohus ebaõigesti leidnud, et vaidlusalune kinnistu on Marta Antonova ainuomandis. Apellandi hinnangul on tõendamata, et abielulised suhted kostja ja Juri Antonovi vahel lõppesid enne Juri Antonovi surma. Ringkonnakohus apellandi seisukohaga ei nõustu. Enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS § 14 lg 1 järgi oli abielu kestel abikaasade omandatud vara küll abikaasade ühisvara, kuid abielusuhete lõppemise järel omandatud vara oli PKS § 15 lg 1 järgi selle abikaasa lahusvara, kes varaeseme omandas. Seega kuulus üldjuhul abikaasade ühisvara hulka vaid see vara, mis omandati abielu sõlmimisest abielusuhete lõppemiseni (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-07, p 17). Kuna abielusuhete lõppedes lõppes ka
seaduse alusel abikaasade ühise omandi tekkimine, on abielusuhete lõppemise aja tuvastamine asjas olulise tähendusega. Maakohus leidis õigesti, et Juri Antonovi 12.01.2004. a hagiavaldusega Ida-Viru Maakohtule ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et Juri Antonovi ja Marta Antonova abielulised suhted lõppesid 2003. a märtsis. 12.01.2004. a esitatud hagiavalduses märkis Juri Antonov ise, et ta tuli Marta Antonova juurest ära 2003. a märtsis ja asus elama teise naisega. Nimetatut on kinnitanud ka Marta Antonova ja tunnistajad. Maakohus on õigesti hinnanud tunnistajate ütlusi ja põhjendatult leidnud, et 2003. a märtsiks olid kostja ja Juri Antonovi abielulised suhted lõppenud. Väide, et Juri Antonov ja Marta Antonova võisid peale lahkuminekut 2003. a märtsis uuesti koos elama hakata, ei ole asjas esitatud tõenditega tõendatud. Kuna abielusuhete lõppedes 2013. a märtsis lõppes ka seaduse alusel abikaasade ühise omandi tekkimine, siis ei kuulu 02.09.2003. a omandatud kinnistu kostja ja Juri Antonovi ühisvara hulka, sh Juri Antonovi pärandvara hulka.
11.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga selles, et Juri Antonovi poolt 12.01.20014. a esitatud hagiavaldus Ida-Viru Maakohtule ei ole usaldusväärne tõend, sest avaldus on ilma kuupäevata, kohtu kantselei märketa dokumendi saabumise kuupäeva osas ja ilma lisadeta. Kostja on esitanud maakohtule hagiavalduse koopia (I kd, tl 77), millest nähtub, et Juri Antonov esitas Viru Maakohtusse hagi abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda asjaolu, et 12.01.2004. a esitatud hagiavaldusel ei ole kuupäeva, kohtu kantselei märget ja lisasid, fakti, et Jüri Antonov esitas 12.01.2004. a hagi abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Tsiviilasja toimikus on koopia 09.02.2005. a kohtumäärusest (I kd, tl 174), mille kohaselt lõpetati tsiviilasjas nr 2-26/04 menetlus Juri Antonovi hagis Marta Antonova vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks Juri Antonovi surma tõttu. Kohtumäärusel on märge, mille kohaselt on vastav määrus jõustunud 22.02.2005. a. Määruses on märgitud, et Juri Antonov esitas 12.01.2004. a hagiavalduse abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks.
12.Vastustaja esitas vastusega apellatsioonkaebusele Ida-Viru Maakohtu kirja väljatrüki, mille kohaselt saadeti 09.02.2005. a määruse ärakiri Marta Antonovale teadmiseks. Vastustaja lisas käesoleva asja materjalide juurde ka Marta Antonova vastuse koopia Juri Antonovi hagiavaldusele tsiviilasjas nr 2-26/1440. Vastuses hagiavaldusele on olemas Ida-Viru Maakohtu tempel dokumendi saabumise kuupäeva osas, so 23.02.2004. a. Ringkonnakohus võtab vastusele lisatud tõendid asja juurde TsMS § 652 lg 4 alusel. Vastustaja põhistab kohtule J. Antonovi esitatud abielulahutamise avalduse esitamise fakti ja sisu kohta täiendavate tõendite esitamist apellandi poolt maakohtule esitatud tõendite kahtluse alla seadmisega. Apellant ei ole ringkonnakohtule oma seisukohta uute tõendite juurdevõtmise küsimuses avaldanud.
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole esitatud materjalide alusel kahtlust, et Juri Antonov esitas 2004. a alguses hagi abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Maakohus on põhjendatult arvestanud 12.01.2004. a esitatud hagiavaldusega ja selles märgituga ning vastupidised väited tuleb jätta tähelepanuta. Maakohus on õigesti hinnanud asjas esitatud tõendeid. Apellandi väited selle kohta, et ei ole teada, kuidas sattus 12.02.20014. a esitatud hagiavaldus kostja kätte ning samuti ei ole selge, et hagiavaldus on esitatud just Juri Antonovi poolt, ei ole aluseks maakohtu otsuse muutmisele.
14.Apellant märgib, et kuna kostja ei vaidlustanud pärimismenetluses tehtud toiminguid, siis on hageja pärinud 1⁄4 vaidlusalusest kinnistust seaduslikul alusel.
Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1151-09 p-is 14 leidnud, et pärandaja vara koosseisu (pärandi) väljaselgitamiseks saavad nii pärijad kui ka muud isikud, kellel on selle vastu õiguslik huvi, esitada tuvastushagi TsMS § 368 lg 1 alusel. Riigikohtu arvates on isikul õigussuhte tuvastamiseks õiguslik huvi olemas mh juhul, kui isik soovib tuvastada, et ese ei kuulu pärandi hulka või kuulub pärandi hulka pärimistunnistusel märgitust väiksemas mõttelises osas. Käesoleval juhul on Marta Antonova esitanud vastuhagi, milles palub tuvastada, et vaidlusalune kinnistu kuulub Marta Antonova ainuomandisse (st et vaidlusalune kinnistu ei kuulu Juri Antonovi pärandvara hulka). Ringkonnakohtu arvates on Marta Antonova nõue käsitatav pärandi koosseisu tuvastamise nõudena. Pärandvara koosseisu määramisel tuleb surnud abikaasa pärand kindlaks määrata, sest pärida saab üksnes surnud abikaasale pärandi avanemise ajal kuulunud vara. Kuna maakohus leidis, et vaidlusalune kinnistu ei kuulunud surnud abikaasa pärandvara hulka, siis ei saanud hageja pärida 1⁄4 vaidlusalusest kinnistust pärimismenetluse käigus. Ringkonnakohus märgib, et TsÜS § 155 lg 1 kohaselt on pärimisõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
15.Marta Antonova esitas 15.01.2013. a vastuhagi, milles palus tuvastada, et kinnistu asukohaga X-XX, XXX on Marta Antonova ainuomand. Maakohus rahuldas 05.02.2013. a määrusega Marta Antonova menetlusabi taotluse ja vabastas ta riigilõivu tasumisest täielikult vastuhagi esitamisel. Maakohus leidis, et Marta Antonova vastuhagi hind on TsMS § 125 ja TsMS § 132 lg 1 kohaselt 3500 eurot, millelt kuulub tasumisele riigilõiv summas 300 eurot. 27.01.2014. a kohtuistungil soovis Marta Antonova teise poole nõusolekut kinnistusraamatu kande muutmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus määranud ebaõigesti vastuhagi hinna ja seetõttu on arvestatud ebaõigesti ka tasumisele kuuluva riigilõivu suurus vastuhagi esitamisel. TsMS § 125 lg 1 ja § 134 lg 3 kohaselt on vastuhagi hinnaks 7500 eurot (s.o hüve väärtus, mida vastuhageja on õigustatud saama vastuhagi rahuldamise korral). Vastuhagi esitamise ajal, s.o 15.01.2013. a, kehtinud RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 kohaselt kuulus tasumisele riigilõiv summas 400 eurot. Vastuhageja vabastati 05.02.2013. a määrusega riigilõivu tasumisest 300 euro osas. TsMS § 190 lg 3 lause 1 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, siis tuleb riigilõiv summas 400 eurot, millises ulatuses oleks vastuhageja pidanud riigilõivu vastuhagi esitamisel tasuma, mõista Dmitri Antonovilt TsMS § 190 lg 3 lause 1 kohaselt riigituludesse välja. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
16.Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel Dmitri Antonovi kanda. Menetluskulude hüvitamiseks tuleb menetlusosalisel pöörduda pärast lahendi jõustumist 30 päeva jooksul maakohtu poole.
Ringkonnakohus märgib, et kuna maakohtu menetluse ajal kehtinud seadus ei sätestanud, et menetlusosline peab igas kohtuastmes esitama menetluskulude nimekirja, siis tuleb asjades, kus maakohus tegi lahendi enne 01.01.2015 aastat menetluskulude hüvitamise osas juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonist. Kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.