2-13-2873/20 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

30.04.2014.a. tehtud kohtuotsuse alusel. Kohtuotsuse resolutsioonis on märgitud, et menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad T R kanda. Kohtuotsus jõustus 31.05.2014.a. Hageja avalduse kohaselt on käesolevas tsiviilasjas menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 400 eurot ja õigusabikulud kokku summas 900 eurot. L. L. palub T R’lt välja mõista menetluskulud kokku 1300 eurot. Lisaks palub Hageja määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus, avalduse läbi vaadanud, edastas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos lisadega 04.07.2014.a. kostjale. TsMS § 176 lg 1 ja 3 alusel kohustas kohus kostjat vastama edastatud avaldusele 15 päeva jooksul alates materjali kättesaamisest ning hoiatas, et tähtajaks vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse üksnes hageja avalduse alusel. Kostjale on kohtu poolt edastatud materjalid kätte toimetatud 05.07.2014.a. Tähtaja möödumisel kostja vastuväidet ega vastust kohtule ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused ja selgitused T R kanda on jäetud menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus. Menetluskulude jaotust sisaldav kohtulahend jõustus 31.05.2014.a. Hageja on esitanud avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks kohtulahendis sisalduva kulude jaotuse alusel vastavalt TsMS § 174 lg 1 lausele 1, kusjuures hageja kantud menetluskulude sisuks on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-21-161-11, p 7). TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 400 eurot ja tasumist tõendav maksekorraldus asub tsiviilasja toimikus tl 26. Kostjal tuleb nimetatud summa hagejale hüvitada. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat TsMS §-s 218 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud kohtule hagiavalduse (tl 1-5, sisuliselt 5 lk) ja vastuse apellatsioonkaebusele (tl 58-61, sisuliselt 3 lk).

Kokku on hageja esindaja esitanud kohtutele 2 sisulist menetlusdokumenti kogumahuga 8 lk. Lisaks on hageja esindaja esitanud kohtutele väikesemahulisi menetlusdokumente (teatised, kaaskirjad esitatavatele dokumentidele, meilitsi teabevahetus kohtuga). Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärasev võlaõigusliku nõudega, arvestab kohus 40 minutit ehk 0,667 tundi menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise kohta, seega on hagejale õigusabi osutamise ajakulu menetlusdokumentide koostamisel ja kohtule esitamisel 5,34 tundi (8 lk x 0,667 h). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli 108 eurot koos käibemaksuga. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Eeltoodu põhjal on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 576,72 eurot (5,34 x 108) koos käibemaksuga arvestades hageja lepingulise esindaja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asjaolu, et käesolevas tsiviilasjas kohtuistungeid ei toimunud. Kohus on seisukohal, et üldjuhul peaks asja materjalidega ja kohtulahenditega tutvumisele nende esmasele õiguslikule analüüsile ja kliendiga suhtlemisele kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seejuures ei sea kohus kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, sh konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega arvestab kohus menetluskulude väljamõistmisel eelkõige sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o. kohtule menetlusdokumentide esitamisega. Kohus jätab põhjendatud ja vajalikuna arvestamata aja, mis hageja esindajal on kulunud kliendiga suhtlemiseks ning kohtulahenditega tutvumiseks. Kohus märgib, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, siis ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Seetõttu jätab kohus hageja esindaja ajakulu menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise eest põhjendatud ja vajaliku kuluna arvestamata. Maakohus toetub siinkohal Riigikohtu lahendile 3-2-1-77-14 (p 12). Lähtudes eeltoodust ning menetluskulude jaotusest jõustunud kohtuotsuses määrab kohus kostjalt hagejale hüvitamiseks menetluskulud kokku summas 976,72 eurot (400 eurot riigilõiv + 576,72 eurot lepingulise esindaja kulud).