Muud › Muud hagiasjad

ASJAOLUD

L. L. esindaja M. Kiir esitas 18.01.2013 Viru Maakohtule hagi T. R. vastu võlgnevuse 6 850,86 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on L. L. 29.12.2010.a võõrandanud 1/3 kaasomandist kinnisasjale asukohaga Kuru väikekoht 24, Kuru küla, Iisaku vald, Ida-Viru maakond. Kinnistu kaasomanikeks olid T. R. (koos abikaasaga), hageja (koos abikaasaga) ja Anne Murd. Kaasomanikud on omavahel ka sugulussidemetes. Tehing toimus 29.12.2010.a Jõhvi notar Oksana Bauer-Karle büroos (kinnistu müügileping nr 3584). Tehinguga võõrandasid oma kaasomandiosad kõik kaasomanikud. Lepingu sõlmimisele eelnevalt olid kinnistu ostjad I. Š. ja S. Š. tasunud kogu ostuhinna summas 440 000 krooni (so 28 121,13 eurot) kostjale (Lep. p 5.1). Tulenevalt kinnistu müüjate (Lep p 2.2.10) kokkuleppest (Lep. p 5.3), kohustus kostja tasuma hagejale (hageja abikaasa pangakontole) tehingu sõlmimise päeval ostuhinnast 60 000 krooni (so 3 834,70 eurot). Lisaks leppisid müüjad (hageja ja kostja) kokku, et Lepingu allkirjastamisega muutub hageja nõue kostja vastu tingimusteta sissenõutavaks ning kostja andis nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele (Lep. p 5.4). Kinnistu müügilepingu sõlmimist korraldas kostja ning hageja oli lepingu sõlmimisel nõus saama müügihinnast 3 834,70 eurot (60 000 krooni), kuigi 1/3 kinnistu mõttelise osa väärtuseks kujunes 146 666,67 krooni (so 9 373,71 eurot). Vara võõrandati, kuna kostjal oli seoses isikliku elamu ehitusega vajadus rahalistes vahendites ning tehingule eelnevalt olid pooled kokku leppinud, et hagejale tasutakse müügihinnast 80 000 krooni, kuid tehingu sõlmimisel kostja palvel vähendati seda summat kuni 60 000 kroonini (3 834,70 eurot). Seoses asjaoluga, et kostja müügihinna osa üleandmise kohustust ei täitnud, pöördus hageja nõude sundtäitmiseks kohtutäitur Kristel Maalman ́i poole. Algatatud sundtäitmine (täiteasjas nr 095/2011/495) tunnistati Tartu Ringkonnakohtu 22.02.2012.a kohtuotsusega lubamatuks (tsiviilasi nr 2-11-6405). Kokkuvõtvalt asus ringkonnakohus seisukohale, et sundtäitmise kokkuleppe saavad pooled sõlmida ajaliselt peale nõude sissenõutavaks muutumist ning antud juhul on kokkulepe sõlmitud nõude sissenõutavaks muutumisele eelnevalt. Muud kostja vastuväited loeti paljasõnalisteks. Tänaseks on eeltoodud täitemenetlus ka lõpetatud. Hagiavalduse esitamise seisuga on hagejale kostjalt kohtutäituri vahendusel laekunud järgnevad summad: 14.03.2011 - 59,92 eurot; 14.04.2011 - 59,92 eurot; 19.04.2011 - 219,34 eurot; 12.05.2011 - 59,92 eurot; 14.06.2011 - 59,92 eurot; 15.07.2011 - 59,92 eurot; 12.08.2011 59,92 eurot; 11.11.2011 - 59,92 eurot; 13.12.2011 - 59,92 eurot; 11.01.2012 - 59,92 eurot; 13.02.2012 - 59,92 eurot, kokku summas 818,54 eurot. Kostja vabatahtlikult või muul viisil rohkem midagi tasunud ei ole. Lepingu punktis 5.3 on hageja ja kostja kokkuleppinud tasumisega viivitamisel kohaldatavas viivise määras, so 0,5% tähtajaks tasumata võlasummalt päevas. Võttes aluseks, et kostja põhivõlgnevus hageja ees on 3 834,70 eurot, kuulub sellelt tasumisele viivis päevas summas 19,17 eurot. Seisuga 18.01.2013 on kostja tasumisega viivituses 749 päeva, seega viivisevõlgnevus kokku on 14 358 eurot.

Hageja on seisukohal, et sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevust on mõistlik vähendada kuni põhivõlgnevuse summani ning arvestades, et kostjalt on kohtutäituri vahendusel laekunud 818,54 eurot (millise hageja arvestab viivisevõlgnevuse katteks – seega tasaarvestab viivisevõlgnevuse osaga) jääks hageja viivisenõude suuruseks 3 016,16 eurot (3 834,70818,54). Tulenevalt eeltoodust on kostja võlgnevus hagejale kokku 3834,70 eurot (põhivõlgnevus) + 3016,16 eurot (viivis) = 6 850, 86 eurot. Seoses asjaoluga, et kostja ei ole oma võlgnevust niivõrd pikaajaliselt likvideerinud (tasumine pidi toimuma 1 päeva jooksul), soovib hageja esitada ka veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise väljamõistmise nõude vähendatud ulatuses, st VÕS § 113 sätestatud määras, alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Lisaks võlgnevusele palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu summas 400 eurot ja õigusabikulud 432 eurot, kokku 832 eurot, samuti viivise menetluskuludelt VÕS § 113 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni. Hageja teatas, et on nõus kirjaliku menetlusega. (tl. 1-26).

KOSTJA VASTUS

Kostja esitas 13. veebruaril 2013 kohtule vastuse, milles ta hagiga ei nõustunud. Kostja märkis, et ei tunnista haginõuet sel põhjusel, et nõude aluseks oleva notariaalakti punktid 5.3. ja 5.4. on sõlmitud hageja abikaasa A. L. poolt kostjale tehtud ähvarduse ja kostja raske majandusliku olukorra ärakasutamise tõttu, millest tulenevalt on nimetatud lepingupunktid algusest peale tühised. Kostja on seisukohal, et lepingu punktid 5.3. ja 5.4. on vastuolus ka heade kommete ja õigluse põhimõttega, sest hageja ei ole täitnud müügi esemeks olnud kinnistu kaasomanikuna oma tsiviilõiguslikke kohustusi 14 aasta jooksul alates pärandi avanemisest, tagamaks kinnistu säilimise. Samas on kostja koos hageja kaasomanikust õega investeerinud kinnistu säilimisse ja parendamisse nii rahas kui ka töös üle 600 000 krooni, hageja ei ole aga kinnistu säilitamiseks kulutanud mitte ühtegi töötundi ega krooni. Antud asjaolu on hageja tsiviilasjas 2-11-6405 võtnud omaks. Kostja teatas, et on nõus kirjaliku menetlusega. (tl. 33).

MENETLUSE KÄIK

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt nõutud ulatuses. Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Põhinõue Poolte vahel 29.12.2010.a sõlmitud Kinnistu müügilepingu nr 3584 p. 5.3 kohaselt, kohustus kostja tasuma hagejale (hageja abikaasa pangakontole) tehingu sõlmimise päeval ostuhinnast 60 000 krooni (so 3 834,70 eurot). Lisaks leppisid müüjad (hageja ja kostja) kokku, et Lepingu

allkirjastamisega muutub hageja nõue kostja vastu tingimusteta sissenõutavaks ning kostja andis nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele (Lep. p 5.4).(tl. 10 pöördel). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja ei ole vastavuses Lepingu p-dega 5.3 ja 5.4 ning seadusega oma kohustust tänaseni täitnud. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 88 lg 8 järgi, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Hageja on vastavalt antud sättele arvestanud juba kohtutäituri vahendusel saadud vahendid viivisintressi katteks (analoogne kord ka täitemenetluses – TMS § 56 lg 2). Käesoleva hagiavalduses esitatud asjaoludest nähtuvalt on kostja jätnud täitmata sissenõutavaks muutunud lepingulise maksekohustuse ning käesoleva hetke seisuga on kostjal üleandmata müügihinna osa täies ulatuses (va osaliselt viivis). Eeltooduga on tuvastatud, et kostja ei ole täitnud 29.12.2010.a sõlmitud kinnistu müügilepingust nr 3584 p. 5.3 tulenevat kohustust – tasuda hagejale kinnistu ostuhinnast 60 000 krooni (so 3 834,70 eurot). Kostjalt on küll täitemenetluse käigus laekunud kogusummas 818,54 eurot, kuid hageja on arvestanud antud summas viivise katteks. Kostja on oma 13.02.2013 vastuses viidanud asjaolule, et „nõude aluseks oleva notariaalakti punktid 5.3. ja 5.4. on sõlmitud hageja abikaasa Ain L. poolt kostjale tehtud ähvarduse ja kostja raske majandusliku olukorra ärakasutamise tõttu, millest tulenevalt on nimetatud lepingupunktid algusest peale tühised“. Kostja on viidanud oma vastuses Tartu Ringkonnakohtu 22.02.2012 otsusele tsiviilasjas nr. 2-11-6405 seoses asjaoluga, et hageja on antud tsiviilasjas omaks võtnud selle, et „hageja ei ole aga kinnistu säilitamiseks kulutanud mitte ühtegi töötundi ega krooni“. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kostja asjaolusid ega tõendeid, mis kinnitaksid tema vastuväiteid kinnistu müügilepingu nr 3584 punktide 5.3 ja 5.4. tühisuse osas, ei esitanud. Tartu Ringkonnakohus on 22.02.2012 otsuse tsiviilasjas nr. 2-11-6405 põhjendava osa 10. punkti 3. lõigus (otsuse lk. 7) märkinud, et „Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole esitanud asjaolusid, mis annaksid alust pidada vaidlustatud lepingu osa sõlmituks õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul. Hageja on avaldanud, et notar viis lepingusse sisse punktid 5.3 ja 5.4 pärast kostja abikaasa A. L. poolset ähvardust. Kostja ja tema abikaasa olid ähvardanud tehing ära jätta ning nõudsid

lepingusse Ain L. kontole 60000 krooni tasumise sisseviimist. Ära on kasutatud hageja rasket majanduslikku olukorda (lk 49). Hageja esitatud asjaoludest ei nähtu, et ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Samuti ei nähtu hageja poolt esitatud asjaoludest ähvarduse õigusvastasus TSÜS § 96 lg 2 tähenduses. Asja materjalidest nähtub, et kostja ja tema abikaasa ei olnud nõus loobuma oma omandiosast selle eest tasu saamata ja nimetatud küsimus reguleeriti kostja ja tema abikaasa soovil lepingu punktides 5.3 ja 5.4. Hageja on aga seisukohal, et kostjal ei ole õigus kinnistu mõttelise osa müügilepingu alusel omandiosa võõrandamisel selle eest tasu saada, kuna kostja ei ole osalenud kinnistu parendustes. Viimases küsimuses on poolte vahel õiguslik vaidlus, kostja ei ole hageja poolt parenduste tegemist 600 000 krooni ulatuses kohtumenetluses omaksvõtnud. Seega ei anna hageja esitatud asjaolud alust järeldada, et täidetud oleksid lepingu punktide 5.3 ja 5.4 tühistamise materiaalsed eeldused TSÜS § 96 alusel. Hageja väidetav raske majanduslik olukord ei ole iseseisev alus tehingu tühistamiseks“. (tl 16 – 19). Kostja ei ole tõendanud 29.12.2010.a sõlmitud kinnistu müügilepingu nr 3584 punktide 5.3 ja 5.4 tühisust. Vastuväide, et kostja ei osalenud kinnistule tehtud parendustes, ei anna iseenesest alust hagi rahuldamata jätmiseks. Seega kuulub hagi rahuldamisele kostjal tekkinud põhivõlgnevuse 3 834,70 euro ulatuses, samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis põhinõudelt (3 834,70 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivis VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kinnistu müügilepingu nr 3584 punkti 5.3 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist tähtaegselt tasumata summalt 0.5% päevas. Seega on hageja nõue kostjalt viivise väljamõistmiseks samuti põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt nõutud ulatuses, s.o summas 3 016,16 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse täielikult, s jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.