Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Eesti Vabariigi määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
Menetluse liik
(Maksu-
ja
(pankrotis)
Tolliameti
kaudu)
Osaühing
ESTCONDE-E
(pankrotis, nende Võlgnik: registrikood 10363695, asukoht Kassi 4, 12618 Tallinn), juhatuse liige Angel Andla Pankrotihaldur: Oliver Ennok (tegevuskoht Estonia pst 1, 10143 Tallinn) Määruskaebuse esitaja: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349, asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn), volitatud esindaja Marion Kurg Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 19. novembri 2014 jätta muutmata.
Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise selgitus Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 18.12.2013 määrusega kuulutati välja Osaühingu ESTCONDE-E pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Oliver Ennok.
2.Harju Maakohtu 10.03.2014 määrusega kinnitati võlausaldajate esimese üldkoosoleku 16.01.2014 otsus lõpetada ettevõtte tegevus ja juriidilisest isikust võlgnik, likvideerides ja kustutades äriühingu pankrotimenetluse lõppedes registrist. Teade pankrotimenetluse kompromissi tegemise päevakorraga üldkoosoleku toimumise kohta 22.10.2014 ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 16.10.2014. 22.10.2014 toimunud üldkoosoleku protokollist nähtub, et üldkoosolekul osales 21-st võlausaldajast 11, kellel oli hääli kokku 838 516. Kompromissi poolt oli 10 võlausaldajat kokku 613 229 häälega. Vastu oli Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, edaspidi MTA) 225 287 häälega.
3.27.10.2014 esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks võlausaldajate 22.10.2014 üldkoosolekul vastu võetud kompromissotsuse, MTA taotluse kompromissi kinnitamata jätmiseks ja võlgniku seisukoha. Pankrotihaldur palus kinnitada 22.10.2014 üldkoosolekul sõlmitud alljärgneva sisuga kompromissotsuse: - Võlgnik tasub I järjekoha (hüpoteegipidaja) nõuded täies ulatuses vastavalt tunnustatud nõudele hiljemalt 60 päeva jooksul kompromissi kinnitamisest. - Kõikidele võlausaldajatele, kellel on antud pankrotimenetluses teise järjekoha nõue, tasutakse 3,1% nende kaitstud nõude summast. Ülalnimetatud väljamaksed tasutakse võlgniku poolt 10 päeva jooksul alates kompromissi kinnitamisest. - Võlgnik tasub halduri tasu summas 3000 eurot (38 töötundi, 80 eurot/tund), millele lisandub käibemaks 600 eurot (kokku 3600 eurot). Lisaks tasub võlgnik pankrotimenetluse kulud kokku 1640 eurot (maamaks, riigilõivud, notari tasu, raamatupidamine, varade müügikuulutused, müügikulud). Võlgnik kohustub pankrotimenetluse kulud ja halduri tasu kandma 10 päeva jooksul käesoleva kompromissi kinnitamisest pankrotimenetluses laekunud raha (10 066,66 eurot) arvelt.
4.06.11.2014 esitas pankrotihaldur kohtule nõuete kaitsmise koosoleku protokolli ja võlgniku poolt 05.11.2014 esitatud majandustegevuse jätkamise ja tervendamise kava. MTA seisukoht
5.Kompromiss tuleb jätta kinnitamata.
6.Kompromissettepanekust ei selgu, mille arvel võlausaldajate nõudeid rahuldatakse, kas ja kuidas jätkab võlgnik majandustegevust, milline on võlgniku edasise majandustegevuse prognoos ning võimalik kasum. Võlgniku majandusaasta aruannetest nähtuvalt on võlgnik teeninud kahjumit alates 2008. aastast, seejuures viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2010. aasta eest. Võlgnik ei ole põhjendanud, kuidas oleks tagatud tegevuse edukas jätkamine pärast kompromissi sõlmimist. Samuti ei selgu kompromissist, kas selle alusel jagatakse kohe kogu olemasolev võlgniku vara ning kas ja kuidas tagatakse sellisel juhul võlgniku tegevuse jätkamine tulevikus. Kompromissettepanekus ei ole välja toodud, millises ulatuses saaks võlausaldajate
nõuded rahuldatud juhul, kui võlgniku pankrotimenetlus jätkuks ning lõppeks võlgniku likvideerimisega. Kompromissettepanekus ei ole põhjendatud võlgniku suutelisust oma võlad kompromissettepanekus näidatud ulatuses ja tähtpäevaks tasuda. Kompromissettepanek ei vasta pankrotiseadusest tulenevatele nõuetele.
7.Kompromissettepanek ei ole sisult pankrotiseadusele vastav ega piisavalt motiveeritud. Pankrotimenetluses kompromissi sõlmimise mõtteks tuleb pidada võlgniku ja võlausaldajate vahelise kokkuleppe sõlmimist, milles võlausaldajad loobuvad osaliselt oma nõudest või pikendavad selle tasumise tähtaega eesmärgil anda võlgnikule võimalus majandustegevuse jätkamiseks ja ettevõtte tervendamiseks. Kompromissettepanekust ei nähtu, kas ja kuidas soovib võlgnik osaühingut tervendada ning millises ulatuses on eduka tervendamise eelduseks võlausaldajate poolne nõuete vähendamine või nende tasumise tähtaja pikendamine. Võlgnik ei ole põhjendanud, kust leitakse vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja kuidas on võimalik võlgniku vara arvelt võlausaldajate nõuete tasumine vastavalt 60 või 10 päeva jooksul, arvestades samas asjaoluga, et võlgniku majandustegevuse ajal toimus maksuhalduri nõuete katteks laekumine viimati 20.10.2011 ning sedagi võlgniku osanike poolt. Kompromissettepanekust ei nähtu, et pankrotivõlgnik suudaks pärast kompromissi kinnitamist alustada edukat majandustegevust. Kompromissettepaneku eesmärgiks on maksukohustusest vabanemine ning endise majandustegevuse jätkamine maksuvõla vabalt. Antud tingimustel kompromissi sõlmimisel kahjustataks ühtesid võlausaldajaid võrreldes teistega ebaproportsionaalselt, mistõttu tuleb kompromiss jätta kinnitamata ka põhjusel, et kompromissi sõlmimine ei ole kõigi võlausaldajate ühistes huvides ja on hea usu põhimõtte vastane. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
8.Harju Maakohus kinnitas 19.11.2014 määrusega võlgniku 22.10.2014 võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud alljärgneva kompromissi: - I järjekoha (hüpoteegipidaja) nõuded täidetakse täies ulatuses vastavalt tunnustatud nõudele hiljemalt 60 päeva jooksul kompromissi kinnitamisest; - kõikidele võlausaldajatele, kellel on antud pankrotimenetluses teise järjekoha nõue, tasutakse 3,1% nende kaitstud nõude summast. Nimetatud väljamaksed tasutakse võlgniku poolt 10 päeva jooksul alates kompromissi kinnitamisest; - võlgnik tasub halduri tasu summas 3000 eurot (38 töötundi, 80 eurot/tund), millele lisandub käibemaks 600 eurot (kokku 3600 eurot). Lisaks tasub võlgnik pankrotimenetluse kulud kokku 1640 eurot (maamaks, riigilõivud, notari tasu, raamatupidamine, varade müügikuulutused, müügikulud). Võlgnik kohustub pankrotimenetluse kulud ja halduri tasu kandma 10 päeva jooksul kompromissi kinnitamisest pankrotimenetluses laekunud raha (10 066,66 eurot) arvelt. Maakohus jättis MTA taotluse kompromissi kinnitamata jätmiseks rahuldamata, lõpetas võlgniku pankrotimenetluse, jättis võlgniku likvideerimata ja jättis pankrotihalduri kuni seaduses ettenähtud kohustuste täitmiseni vabastamata.
9.Kuivõrd kompromiss on PankrS § 178 lg 1 järgi võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, mis seisneb võlgade vähendamises või nende tasumise tähtaja pikendamises, siis vastab tsiviilõiguslikult kompromiss tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg-s 1 antud tehingu mõistele ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 8 antud lepingu mõistele, millele VÕS § 1 lg 1 järgi kohaldub ka võlaõigusseadus. Sellest tulenevalt kohalduvad kompromissile ka lepingutele esitatavad üldised nõuded võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi. Seega saab kohus PankrS § 183 lg 2 järgi jätta kompromissi kinnitamata
ka siis, kui näiteks esinevad asjaolud, mis toovad kaasa kompromissi tühisuse, või kui mõni lepinguosaline on tühistanud kompromissi mõnel tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud alusel (mitte üksnes pettuse tõttu). Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis nr 3-2-1-53-05 leidnud, et kohus saab kontrollida kompromissi ka sisuliselt, kuna vastasel juhul oleks kohus kompromissi kinnitamisel vaid tehnilises rollis. Kohus peab hindama mh seda, kas kompromissiga ei kahjustata ebaproportsionaalselt mõnda võlausaldajat. Vastuväiteid selle kohta, et kompromiss ei arvesta piisavalt võlausaldajate ühiseid huve, s.t et kompromissiga on mõnd võlausaldajat ebaproportsionaalselt kahjustatud või eelistatud, peab kohus kolleegiumi arvates kontrollima üksnes kompromissi vastu hääletanud võlausaldaja taotlusel.
10.Antud juhul on vastuväite esitajaks MTA, kelle nõue sai tunnustatud 15.04.2014 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul II järgu nõudena summas 225 286,46 eurot. MTA on ühtlasi ka kompromissi vastu hääletanud võlausaldaja.
11.Väitega, et võlausaldajatel pole võimalik hinnata kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise tõenäosust, ei saa nõustuda. Kompromissiga võetud kohustuste täitmise tagatisena ja võlgniku jätkusuutlikkuse tõendamiseks on kompromissettepanekule lisatud võlgniku osanike City Plaza OÜ ja ESTCONDE INVEST OSAÜHINGU garantiikirjad, millega osanikud tagavad kompromissettepanekus toodud kohustuste täitmist. Garantiikirjadele lisaks on esitatud ka City Plaza OÜ ja ESTCONDE INVEST OSAÜHINGU kasumiaruanded, millest nähtub nimetatud äriühingute kasumlik äritegevus. Samuti on pankrotihaldur Oliver Ennok 06.11.2014 kohtule edastanud võlgniku poolt koostatud majandustegevuse jätkamise ja tervendamiskava, millest nähtub, et võlgnikul on 2015. aastal plaanis jätkata ettevõttega ehitustööde teostamist sidusettevõtete ehitus-ja arendusprojektidel.
12.MTA-ga ei saa nõustuda ka selles, et kompromiss on teisi võlausaldajaid kahjustav ja võlausaldajate ühistele huvidele mittevastav ning et kompromissi poolt hääletamine võlgnikuga seotud võlausaldajate poolt on hea usu põhimõtte vastane. PankrS § 77 p 4 kohaselt on kompromissi tegemine võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses. 22.10.2014 üldkoosolek on kokku kutsutud PankrS §-s 79 lg 1 sätestatud korras, teade üldkoosoleku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 16.10.2014 PankrS § 79 lg 4 korras. PankrS § 180 lg 1 kohaselt tehakse kompromiss võlausaldajate üldkoosolekul kõigi võlgniku vastu suunatud nõuete kohta (kompromissotsus), mis olid olemas kompromissi tegemise ajaks. PankrS § 180 lg 3 järgi on kompromiss tehtud, kui selle poolt hääletab vähemalt pool kohal viibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kõigi nõuete summast. Üldkoosolek kutsuti kokku seaduses sätestatud korras, kõigil võlausaldajatel olid osalemiseks võrdsed võimalused, üldkoosolekul viibisid ja hääletasid tunnustatud nõuetega võlausaldajad, mistõttu ei oma tähtsust, kas kompromissotsuse poolt hääletanud võlausaldajad on võlgnikuga seotud või mitte, kuna vaieldamatult olid kõik hääletanud tunnustatud nõudega võlausaldajad. Riigikohtu tsiviilkolleegium on öelnud (lahend nr 3-2-1-53-05), et kohus võib jätta kompromissi võlausaldajate ühiste huvide kahjustamise tõttu kinnitamata, kui kompromissi vastu hääletanud võlausaldaja esitab kohtule asjaolud, mis võimaldavad arvata, et tema nõue rahuldatakse kompromissi alusel oluliselt väiksemas osas võrreldes sellega, kui pankrotivõlgnik likvideeritaks kompromissi kinnitamise ajal, ja seda ei saa õigustada ka võlausaldajate ühiste huvidega ega pankrotivõlgniku ega kolmandate isikute huviga võlgniku tegevuse jätkamiseks.
13.06.11.2014 pankrotihalduri poolt kohtule esitatud seisukoha kohaselt on, arvestades pankrotimenetluse kulusid, olemasolevat pankrotivara (10 066,66 eurot) ja võõrandamata pankrotivara (660 euroga nurjus transpordimaa Juhkentali 17e enampakkumine, ülejäänud varad on pandiesemed, mille arvelt saaks väljamakse ainult
I rahuldamisjärk), kompromissotsuse alusel võlausaldajatele välja makstav raha suurem, kui II rahuldamisjärgu väljamaksed võlgniku likvideerimise korral. Kui võlgnik kompromissi ei täida, siis see tühistatakse vastavalt PankrS § 190 lg 1 p 2.
14.Seega ei kahjusta kompromissotsus võlausaldajate huve, sest likvideerimise korral saaksid nende nõuded väiksemas osas rahuldatud, mistõttu on kompromiss kõigi võlausaldajate ühistes huvides. Määruskaebus
15.MTA esitas 15.12.2014 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha määruse, millega jätta võlausaldajate 22.10.2014 üldkoosolekul vastu võetud kompromissotsus kinnitamata.
16.Kompromissettepanekus ei ole piisavalt tagatud kohustuste täitmine ja tõendatud ei ole ettevõte jätkusuutlikus. On täitmata PankrS § 179 lg 1 teisest lausest tulenev põhjendamiskohustus, millele tuginedes saaks väita, et võlgnik suudab ka reaalselt kompromissettepanekus võetud kohustused täita. Samuti jääb arusaamatuks, milles seisneb võlgniku tervendamine.
17.Majandustegevuse jätkamise ja tervendamiskava peab sisaldama mh andmeid oodatava majandustegevuse kasumi prognoosi kohta ja näitama, millises ulatuses saaksid võlausaldajate nõuded rahuldatud võlgniku likvideerimise korral. Samuti on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-53-05 märkinud, et PankrS § 179 järgi võlausaldajatele esitatavad kompromissettepanek, majandustegevuse jätkamise kava ja tervendamiskava peavad tagama võlausaldajatele piisava informatsiooni, otsustamaks teadlikult kompromissi kinnitamise üle. Vastasel juhul puuduks neil dokumentidel mõte. Kolleegiumi arvates tuleb võlausaldajatele esitada andmed mh olemasoleva pankrotivara ja selle suurendamise võimaluste kohta, majandustegevuse edasiste perspektiivide ning prognoositava kasumi kohta, ja ka selle kohta, millises ulatuses tuleks võlausaldajate nõuded rahuldada, kui pankrot lõpeks pankrotivõlgniku likvideerimisega. Samuti tuleb neid andmeid põhjendada.
18.Võlgniku poolt esitatud majandustegevuse jätkamise ja tervendamise kavast ei nähtu, millised on perspektiivid majandustegevuse jätkamiseks, kuidas on võimalik seda saavutada, ning samuti puuduvad igasugused andmed oodatava majandustegevuse kasumi prognoosi kohta. Jääb arusaamatuks, kuidas suudetakse pärast kompromissi täitmist edukat majandustegevust alustada, kuna varasematest majandusaasta aruannetest ilmneb pankrotivõlgniku jätkuvalt kahjumlik tegevus. Kompromissist ei selgu, kas üldse midagi muudetakse senises äritegevuses. Samasuguse kahjumliku äritegevuse jätkamisel ei saa rääkida võlgniku tervendamisest. Võttes arvesse ettevõtte aastate pikkust kahjumlikku tegevust ning jätkusuutliku äriplaani puudumist, kaasneks ka kompromissi sõlmimise korral tõenäoliselt taas ettevõtte pankrotimenetlus.
19.Maakohus ei ole hinnanud, miks on võlgniku tervendamise seisukohalt oluline II järgu võlausaldajate nõuete rahuldamine 10 päeva jooksul maksimaalselt 3,1% ulatuses, mitte aga tähtaega pikendades võlgniku hilisema majandustegevuse arvelt. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-53-05 kohaselt peab kohus kompromissi kinnitamisel arvestama võimalusi võlgniku tegevuse jätkamisel saavutatava kasumi arvel rahuldada kompromissi alusel võlausaldajatele nõuded suuremas ulatuses, kuid pikema aja jooksul. Antud juhul jääb arusaamatuks, millises ulatuses on eduka tervendamise eelduseks võlausaldajate poolne nõuete vähendamine või nende tasumise tähtaja pikendamine. Kompromissi täitmise tähtaeg peaks olema pikem kui 10 päeva, mis võimaldaks võlausaldajate nõudeid rahuldada tulevikus teenitava võimaliku kasumi arvel. Praegusel juhul ei ole
kompromiss suunatud tulevikku ja tulevasi nõuete rahuldamise võimalusi ei ole selle puhul hinnatud.
20.Kompromissi kinnitamisega kahjustataks ühtesid võlausaldajad ja eelistatakse ebaproportsionaalselt teisi. Kompromiss on hea usu põhimõtte vastane. Võttes arvesse täiesti motiveerimata kompromissettepaneku esitamist ja nõuete kokkuostmist (mille tulemusel saavutati kompromissi vastuvõtmiseks ülekaal), on kompromissettepaneku eesmärk maksukohustustest vabanemine ja sama majandustegevuse jätkamine võlavabalt.
21.Kompromissotsuse alusel võlausaldajatele välja makstav raha ei ole suurem, kui II rahuldamisjärgu väljamaksed võlgniku likvideerimise korral. Kompromissettepanekus puuduvad andmed, millises ulatuses rahuldataks võlausaldajate nõuded, kui pankrot lõppeks võlgniku likvideerimisega. Võõrandamata pankrotivara hulgas on kokku kuus erinevat kinnistut. Ainuüksi kinnistu asukohaga Astangu 21 (registriosa nr 19815401) keskmine turuväärtus kinnistusportaali www.kv.ee andmetel on 65 000 eurot (määruskaebuse lisa 1). Pandipidaja tunnustatud nõue antud pankrotimenetluses on aga 36 831,34 eurot, seega ei saa olla õige pankrotihalduri seisukoht, mille kohaselt saaks pandieseme arvelt teha väljamakse ainult I rahuldamisjärku. Samuti jääb arusaamatuks, mis saab müümata kinnistutest, milliste väärtus on hinnanguliselt kokku 68 846 eurot. Vastused määruskaebusele
22.Võlgnik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
23.Pankrotihaldur ei nõustu määruskaebuse käsitlusega. Menetluse edasine käik
24.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid. MTA valdavalt kordab määruskaebuses väiteid, millele maakohus on vastanud. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
26.Määruskaebuse väide, mille kohaselt ei ole kompromissiga võetavate kohustuste täitmine piisavalt tagatud, on põhjendamatu. Maakohus on õigesti märkinud, et kompromissist tulenevate kohustuste täitmise tagatisena on kompromissettepanekule lisatud võlgniku osanike City Plaza OÜ ja ESTCONDE INVEST OSAÜHINGU garantiikirjad, millega osanikud tagavad kompromissettepanekus toodud kohustuste täitmist, ning garantiikirjadele lisaks on esitatud ka City Plaza OÜ ja ESTCONDE INVEST OSAÜHINGU kasumiaruanded, millest nähtub nimetatud äriühingute kasumlik äritegevus.
27.Maakohus on õigesti leidnud, et pankrotihalduri poolt kohtule edastatud majandustegevuse jätkamise ja tervendamiskavast nähtub, et võlgnikul on 2015. aastal plaanis jätkata ehitustööde teostamist sidusettevõtjate ehitus- ja arendusprojektidel. Määruskaebuse väide, mille kohaselt sisulist majandustegevuse jätkamise kava ja
ettevõtte tervendamiskava ei ole esitatud, on ekslik. Võlgniku majanduslikku olukorda arvestades on ilmne, et võlgniku tervendamine eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamist üksnes osaliselt. Määruskaebuse väide, mille kohaselt peaks kompromissi täitmise tähtaeg olema pikem kui 10 päeva võimaldamaks rahuldada võlausaldajate nõudeid tulevikus teenitava kasumi arvel, on põhjendamatu. Kompromiss on poolte vastastikuste järeleandmiste teel sõlmitud leping. Võlausaldajad ei pruugi nõustuda nõuete rahuldamise edasilükkamisega. Võlausaldajate nõudeid ei pea rahuldama tingimata võlgniku tulevase kasumi arvel. Riigikohtu praktika kohaselt võib võlgniku tervendamine olla põhjendatud ka muudel eesmärkidel kui võlgniku kasum. Määruskaebuses on õigesti märgitud, et käesolev kompromissotsus on suunatud võlgniku tegevuse jätkamisele.
28.Maakohus on asjakohaselt viidanud Riigikohtu seisukohale (3-2-1-53-05), mille kohaselt võib kohus jätta kompromissi kinnitamata, kui kompromissi vastu hääletanud võlausaldaja esitab kohtule asjaolud, mis võimaldavad arvata, et tema nõue rahuldataks kompromissi alusel oluliselt väiksemas ulatuses kui kompromissi kinnitamise ajal võlgniku likvideerimise korral. MTA esile toodud väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Maakohus on õigesti leidnud, et kompromissotsus ei kahjusta MTA ega teiste võlausaldajate huve, sest likvideerimise korral saaksid võlausaldajate nõuded rahuldatud väiksemas ulatuses, mistõttu on kompromiss kõigi võlausaldajate ühistes huvides. Maakohus on asjakohaselt viidanud pankrotihalduri seisukohale, mille kohaselt oleks kompromissotsuse alusel II rahuldamisjärgu võlausaldajatele, sh MTAle, välja makstav raha suurem kui võlgniku likvideerimise korral. Määruskaebuse menetluses on pankrotihaldur märkinud, et pankrotivara täiendav müük tooks kaasa ka suurenevad pankrotimenetluse kulud ja ajakulu. Määruskaebuse väited pankrotivara hulka kuuluvate kinnisasjade väärtuste kohta on tõendamata. Määruskaebusele tõendina lisatud müügikuulutus kinnisvaraportaalist pankrotivara hulka kuuluva korteriomandiga samas hoones asuva korteri kohta ei ole ringkonnakohtu hinnangul piisav asumaks pankrotihaldurist erinevale seisukohale pankrotivara väärtuse suhtes. Maakohtule esitatud pankrotihalduri ettekande kohaselt on võlgniku kinnisvara väärtus ca 50 000 eurot (kd II tl 223-231) ja pankrotihalduri hinnangul laekuks Astangu 21-101 korteriomandi müügist pankrotivarasse ca 40 000 kuni 50 000 eurot (kd II tl 85).
29.Nõuete omandamine väidetavate võlgniku lähikondsete poolt ei ole hea usu põhimõtte vastane. Määruskaebuse käsitlus, mille kohaselt eelistatakse kompromissiga ebaproportsionaalselt võlgniku lähikondseteks olevaid võlausaldajaid, võrreldes MTAga, on ekslik. Kompromissi kohaselt tasutakse kõikidele II järjekoha nõudega võlausaldajatele 3,1% nende kaitstud nõude summast. Asjaolu, et kompromiss võib olla võlgnikule ja tema lähikondsetele soodsam kui võlgniku likvideerimine, ei tähenda võlausaldajate ebavõrdset kohtlemist. Määruskaebuses esile toodud asjaolu, et MTA nõude puhul on tegemist maksukohustusega, on asjakohatu. Võlausaldaja isik või nõude õiguslik alus võib olla võlausaldajate erineva kohtlemise aluseks ainult seaduses sätestatud juhtudel.
30.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta kaebuse esitaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.