Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Hageja palub tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 034/2015/1237 TMS § 221 lg 1 alusel. Harju Maakohus mõistis 01.10.2012 tsiviilasjas 2-12-26511 kostja kasuks hagejalt välja 3847,33 eurot. 18.12.2013 määrusega kuulutas Harju Maakohus välja hageja pankroti. Kostja jättis pankrotihaldurile teatamata, et tal on hageja vastu viidatud maakohtu otsusest tulenev nõue. 06.02.2015 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu määrus (2-13-45957), millega kinnitati hageja 22.10.2014 võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud kompromiss (2-13-45957). Kostja esitas kohtutäiturile täitmiseks Harju Maakohtu 01.10.2012 otsuse. Nõude sisuks on võlgnevus 4505,31 eurot+täitekulud. Täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse sai hageja kätte 12.08.2015. Hageja palus täitemenetluse lõpetada pankrotimenetluses jõustunud kompromissi tõttu. Kohtutäitur täitemenetlust ei lõpetanud tulenevalt PankrS § 167 lg-st 1. Hageja esitas kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Kohtutäitur jättis 30.09.2015 kaebuse rahuldamata. Arvesse tuleb võtta vaid neid faktilisi sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. PankrS § 178 lg 1 kohaselt on kompromiss võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, mis seisneb võlgade vähendamises või nende tasumise tähtaja pikendamises. PankrS § 184 lg 6 järgi on kohtu poolt kinnitatud kompromiss täitedokument pankrotimenetluses tunnustatud nõude suhtes. Sundtäitmine on võimatu, kuna kostja nõue hageja vastu on hõlmatud hageja ja tema võlausaldajate vahel sõlmitud kompromissiga. PankrS § 180 lg 1 näeb ette, et kompromiss tehakse võlausaldajate üldkoosolekul kõigi võlgniku vastu suunatud nõuete kohta, mis olid olemas kompromissi tegemise ajaks. Arvestades, et Harju Maakohtu otsus asjas 2-12-26511 jõutus 6.11.2012, oli kostja nõue hageja vastu kompromissi tegemise ajaks olemas. Esitamata jäänud või rahuldamata jäänud nõudeid ning nõudeid, millele võlgnik vastu vaidles, tuleb tõlgendada PankrS § 167 lg 1 ja § 180 lg 1 koosmõjus, st arvestada tuleb nõudeid, mis olid kompromissi sõlmimise hetkel olemas, mitte ainult nende võlausaldajate nõudeid, kes vahetult kompromissi otsustamisel osalesid ja hääletasid. Ka kostja nõue on hõlmatud kompromissiga ning kostjal puudub hageja vastu nõue. Ka on sundtäitmine lubamatu vastuolu tõttu hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg 1, 2). Pankrs § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt 2 kuu jooksul arvates pankrotiteate avaldamisest teatama haldurile kõigist enne pankroti väljakuuluitamist tekkinud nõuetest. Kostja jättis selle kohustuse täitmata. Hageja hinnangul ei käitunud kostja heas usus. Kohustuse täitmata jätmisest tekkis kostjal varaliselt parem olukord võrreldes isikutega, kes nimetatud kohutuse täitsid. Kostja vastuväited Esmalt leiab kostja vastuses, et esineb hagi läbi vaatamata jätmise alus vastavalt TsMS § 423 lg 2 p-le 2. Hageja püüab vältida jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud võlgnevuse tasumist. Kostja hagi ei tunnista, nõue on alusetu, perspektiivitu. Menetluskulud tuleks jätta hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Ekslik on hageja seisukoht, et kostja nõue hageja vastu on lõppenud tulenevalt hageja pankrotimenetluses sõlmitud kompromissist. Selline seisukoht on vastuolus pankrotimenetluse regulatsiooniga. Kostja hageja pankrotimenetluses nõuet ei esitanud ega võlgnikuga kompromissi sõlminud, mistõttu kostja nõue ei ole kompromissi läbi ümber kujundatud või lõppenud. Kompromiss kostjat ja tema nõuet ei puuduta. PankrS 11.peatükk sätestab erisused, mil võlgnik vabastatakse kohustustest, milliseid ei ole õnnestunud pankrotimenetluses täita. Nõude esitamata jätmisega riskinud võlausaldajal on pärast pankrotimenetluse lõppemist võimalik oma nõuded tavakorras maksma panna (PankrS § 167 lg 1).

Kostjal puudus kohustus nõude esitamiseks pankrotimenetluses. Nõude esitamata jätmisega võtab võlausaldaja riski, et võlgnik likvideeritakse ja tal ei ole võimalik hiljem nõuet võlgniku vastu maksma panna. Kostja poolt nõude esitamata jätmine on seaduses sätestatud korras õiguse teostamine. Kostja poolt riski võtmine oma nõude hilisema esitamise näol on tavapärane äritegevuses võetav risk, mis käesoleval juhul end ära tasus. Vaidlus puudub selles, et pankrotimenetluse käigus ei ole hagejat vabastatud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (PankrS § 169). PankrS näeb sõnaselgelt ette õiguse esitada oma pankrotimenetluses esitamata nõuded võlgniku vastu üldises korras. Seda kostja käesoleval juhul tegi. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist. Kohtuotsuse põhjendused Seoses poolte nõusolekuga määras kohus 02.05.2016 määrusega asja lahendamiseks kirjaliku menetluse TsMS § 403 lg 1 alusel. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hageja esitas kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude kuna hageja pankrotimenetluses kinnitatud kompromissi tagajärjel on kostja nõue hageja vastu lõppenud ning sundtäitmine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja seisukoha kohaselt kompromiss kostja nõuet hageja vastu ei puuduta, kostjal oli õigus nõue maksma panna tavakorras. Hea usu põhimõtte rikkumist ei esine. Vaidlus puudub järgmiste asjaolude üle: - Harju Maakohus mõistis 01.10.2012 otsusega välja hagejalt kostja kasuks võlgnevuse 3847,33 eurot, viivise ja menetluskulud; - Harju Maakohtu 18.12.2013 määrusega kuulutati välja hageja pankrot; - Harju Maakohus kinnitas 19.11.2014 määrusega hageja võlausaldajate üldkoosolekul vastuvõetud kompromissi. Kõik nimetatud kohtulahendid on jõustunud. - Kostja avalduse alusel toimub hageja suhtes sundtäitmine (täiteasi nr 034/2015/1237) Harju Maakohtu 01.10.2012 otsuse täitmiseks. Kohtutäituri 30.09.2015 otsusest (lk 18-21), millega kohtutäitur lahendas täitemenetluses esitatud hageja (võlgnik) kaebuse, nähtub, et täitmisavalduse esitas kostja (sissenõudja) 04.08.2015. Harju Maakohtu 01.10.2012 otsusest tulenev kostja nõue hageja vastu muutus sissenõutavaks enne, kui kohus kuulutas välja hageja pankroti. Täitmisavalduse esitas kostja kohtutäiturile pärast hageja pankrotimenetluse lõppemist. PankrS § 167 lg 1 sätestatu kohaselt võivad võlausaldajad pärast pankrotimenetluse lõppemist esitada võlgniku vastu üldises korras nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid, mis on selles jäänud esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid, mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles. Nõude esitamata jätmine pankrotimenetluses ei kõrvalda täitedokumendi õigusjõudu. Nõude pankrotimenetluses esitamata jätmine toob kaasa tagajärje vaid pankrotimenetluses – võlausaldaja kaotab võimaluse saada pankrotimenetlusest iseseisev täitedokument. Pankrotiseadusest ei tulene, et nõue, mille kohta oli täitedokument enne pankrotimenetlust, lõppeb kui seda pankrotimenetluses ei esitata ja et varasem täitedokument

kaotab selle tõttu õigusjõu. Pankrotiseadusest tulenevalt on nõude mitteesitamise tagajärjeks see, et võlausaldaja ei saa oma nõuet realiseerida pankrotimenetluses ja ta ei omanda täitedokumenti pankrotimenetlusest. PankrS § 180 lg 1 esimese lause järgi tehakse kompromiss võlausaldajate üldkoosolekul kõigi võlgniku vastu suunatud nõuete kohta (kompromissotsus), mis olid olemas kompromissi tegemise ajaks. Kuivõrd kostja nõuet hageja pankrotimenetluses ei esitanud, ei puuduta tehtud kompromiss kostjat ega tema nõuet. TsMS § 430 sätestatust tulenevalt kehtib kompromiss poolte (hagimenetluse menetlusosalised) suhtes. Kompromiss peab olema poolte poolt allkirjastatud. § 430 lõikest 5 järeldub, et kompromiss ei kehti isiku suhtes, kes ei ole kompromissi alusel kohustust võtnud. TsMS § 477 lg 1 kohaselt kehtib ülalmärgitu ka hagita menetluses (sh pankrotimenetluses). PankrS-st vastupidist ei tulene. Pankrotimenetluse eesmärgiks ei ole lõpetada kõiki võlgniku vastu eksisteerivaid nõudeid. Kostja viide PankrS 11.peatükile ei ole asjakohane, 11.peatükk reguleerib füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamist. TsMS § 132 lg-te 1,2 alusel on hagihind 4505,31 eurot. TsMS § 386 lg 4 alusel tühistab kohus hagi tagamise hagi rahuldamata jätmise tõttu. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude rahalist suurust kohus kindlaks ei määra, kuna kostja ei esitanud vastavat avaldust (tähtaeg määratud 02.05.2016 määrusega). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.