Muud › Muud hagiasjad

2-13-10325

2-13-10325 kohaselt OÜ Feksinar võttis liisingusse sõiduauto Mercedes Benz ML 400 (edaspidi vara) maksumusega 455 000 EEK ja kohustus maksma liisingueseme kasutamise eest tasu rendiperioodiga 60 kuud, so kuni 15.06.2012.a. vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks olevale maksegraafikule. Lepingu tingimuste kohaselt kohaldusid poolte õigustele ja kohustustele üldtingimused (edaspidi üldtingimused). Samuti kohustus OÜ Feksinar tasuma vastavalt liisingulepingu üldtingimuste peatükile 8 vara kindlustamiseks hageja poolt sõlmitud liiklus- ja kaskokindlustusmakseid. Üldtingimuste punkti 1.1 kohaselt hageja annab vara rendiperioodi lõppemiseni OÜ Feksinar valdusse ja kasutusse ning punkti 1.3 kohaselt kohustub OÜ Feksinar tasuma hagejale lepingu tähtaja jooksul, so rendiperioodi lõppemiseni, rendimakseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule ja kindlustusmakseid vastavalt kindlustusmaksete tasumise graafikule. Üldtingimuste peatüki 10 ja sellele järgnevate alapunktide kohaselt hagejal on õigus liisinguleping üles öelda ennetähtaegselt ning etteteatamiseta juhul kui OÜ Feksinar on viivituses rendimakse tasumisega ja hoiab kõrvale lepinguga võetud kohustuste täitmisest. Punkti 5.7 ja 10.3 kohaselt lepingu ülesütlemise korral peab OÜ Feksinar vara ja varaga seotud dokumentatsiooni hagejale koheselt tagastama. Lepingu ülesütlemise korral vastutab OÜ Feksinar hageja ees kogu lepingust tuleneva nõude ulatuses, eelkõige tasumata kuumaksed, vara soetusmaksumuse tasumata osa, mis ei ole kaetud juba tasutud rendimaksetega, kindlustusmaksete graafiku tasumata osa aga ka võimalikud vara kättesaamiseks, hoidmiseks, remontimiseks, realiseerimiseks tehtavad kulutused ja muud kulud, mida vastavalt lepingule peaks hüvitama OÜ Feksinar. OÜ Feksinar ei täitnud lepinguga võetud kohustusi ja jättis tasumata detsember 2009.a. kuni veebruar 2010a. rendimaksed vastavalt lepingu maksegraafikus kokkulepitud tähtajal ja vastavalt OÜ-le Feksinar esitatud arvetele. Hageja esitas OÜ-le Feksinar üldtingimuste peatüki 10 kohaselt 16.02.2010.a. vara tagastamise nõude ning palub üldtingimuste punkti 10.3 alusel tagastada viivitamatult lepingu objektiks oleva vara vastavalt nõudel märgitud müügiplatsile. Samuti hoiatas hageja üldtingimuste punkti 5.9 kohaselt, et vara mittetagastamise korral kasutab hageja vara tagasisaamiseks inkassofirma teenuseid ning nõuab OÜ-lt Feksinar sisse tekkiva täiendava kulu. OÜ Feksinar vara viivitamatult ei tagastanud ning hageja sai vara valduse tagasi A2-Autowelt OÜ müügiplatsile alles 10.03.2010.a. Liisingueseme üle andjaks oli Sergey Khvatov. Peale seda andis hageja koostööpartner A2-Autowelt OÜ liisingueseme üle müüki suunamiseks OÜ-le Moneklar. Peale vara tagasisaamist hindas hageja sõiduki turuväärtuseks 7 000 eurot (summa sisaldab käibemaksu), summa ilma käibemaksuta 5 833,33 eurot. Hageja realiseeris vara 28.06.2011.a. eraisikule hinnaga 5 200 eurot (summa ei sisalda käibemaksu). Hageja esitas peale vara realiseerimist kostjale 08.02.2012.a. nõude lepingust tulenevate ja lepingu lõpetamise seisuga täitmata rahalise kohustuse tasumiseks. OÜ Feksinar ja kostja võlga ei tasunud ning hagejal on õigus kostjalt nõuda OÜ Feksinar poolt tasumata jäetud kohustusi. Vara jääkmaksumus lepingu ülesütlemise seisuga oli 245 323,29 EEK (15 679,02 eurot) (summa ei sisalda käibemaksu). Tasumata kuumaksed moodustusid 541,55 eurot, intress 260,66 eurot ja viivised kuni lepingu ülesütlemiseni 24,42 eurot. Tasumata liiklus- ja kaskokindlustus moodustus 693,24 eurot ja intress 21,02 eurot. Hageja liiklus- ja kaskokindlustuse nõue tuleneb kasutusrendilepingu üldtingimuste punktidest 8.1, 8.3, 8.4, 8.4.1, 8.9 ja 8.10. Kasutusrendilepingu põhivõlgnik OÜ Feksinar oli kohustatud sõiduki kindlustama kogu perioodi vältel, mil see oli põhivõlgniku kui liisinguvõtja valduses. OÜ Feksinar vara ei kindlustanud ja hageja oli kohustatud sõiduki kindlustama hageja poolt valitud kindlustusseltsis kogu perioodi vältel, mil sõiduk oli OÜ Feksinar valduses. Lisakulu nõue on liisingulepingu ülesütlemisest tulenev nõue VÕS § 367 lg 4 kohaselt. Lisakulusid tõendavad: OÜ Moneklar arve nr 110704016 summas 31,74 eurot (vahendustasu, puksiirteenus, defekteerimine) (summa ei sisalda käibemaksu). Kokku on lepingu ülesütlemise seisuga tasumata põhisumma 16 945,55 eurot (15 679,02 + 541,55 + 693,24 + 31,74) ja intress 281,68 eurot (260,66 +21,02) kokku 17 227,23 eurot. Vastavalt sõiduki müüki suunamise aktile hinnati sõiduki turuväärtuseks 7 000 eurot (summa sisaldab käibemaksu) ja summa ilma käibemaksuta 5 833,33 eurot. Hageja realiseeris sõiduki 28.06.2011.a. hinnaga 5 200 eurot

2-13-10325 (summa ei sisalda käibemaksu). Hageja nõue vastavalt VÕS §-le 367 lg 1 ja 3 on: hageja põhinõude ja intressi 17 227,23 euro ja sõiduki turuväärtuse 5 200 euro vahe = 12 027,23 eurot. Vara müügist saadud raha 5 200 eurot arvestab hageja esimeses järjekorras jääkmaksumuse nõude katteks ja jääkmaksumuse nõue on 10 479,02 eurot. Kokku nõuab hageja põhisumma 11 745.55 euro ja intressi 281,68 euro tasumist. Viivis kuni lepingu ülesütlemiseni tasumata rendimaksetelt 24.42 eurot. VÕS § 113 lg 1 alusel viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud viivisemäär. Hageja ja OÜ Feksinar vahel sõlmitud lepingu põhitingimuste kohaselt on viivise määraks 0,3 % päevas. Hageja arvestab viiviseid põhisummalt 11 745,55 eurot alates kostjale 08.02.2012.a. esitatud rahalise kohustuse tasumise nõudel märgitud tasumise tähtajast 17.02.2012.a. kuni hagiavalduse esitamiseni 01.03.2013a.. Viivitatud summa 11 745,55 eurot * 0,3 % * 378 päeva = 13 319,45 eurot. Hageja vähendab peale lepingu ülesütlemist arvestatud viivise nõuet summani 4 693,90 euroni. Kokku nõuab hageja viivise tasumist, summas 4 718,32 eurot so kuni lepingu ülesütlemiseni 24,42 eurot, millele lisandub viivis peale lepingu ülesütlemist kuni hagiavalduse esitamiseni 4 693,90 eurot. Kostja leiab, et kuivõrd hageja liisingulepingu lõppemisel keeldus kostja ettepanekust leida sõidukile ise ostja ja tasuda pangale olemasolev võlg, siis kostja hagiga ei nõustu. Hageja peab vajalikuks täpsustada kostja väiteid ning leiab, et kostja poolt toodud asjaolud ei vabasta teda käenduslepingut tuleneva kohustuse täitmisest. Hagejale teadaoleva info kohaselt on kostja tõepoolest korduvalt hagejale pakkunud, et leiab ise sõidukile ostja või vormistab sõiduki ümber kolmandale isikule. Hagejale teadaoleva info kohaselt soovis kostja sõiduki ümber vormistada teisele ettevõttele. Kuivõrd aga hagi aluseks olev kapitalirendileping nr 270516FN (edaspidi leping) oli üles öeldud 16.02.2010.a. ja kolmas isik ei saanud panga krediidikomiteelt positiivset laenuotsust sõiduki ümbervormistamiseks, siis oli hagejal õigus liisingu vara viivitamatult lepingu üldtingimuste punkti 5.7 ja 10.3 alusel tagasi saada ja sellist õigust hageja ka teostas. VÕS § 361 kohaselt kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS §-de 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. OÜ Feksinar (põhivõlgnik) jättis täitmata hagejaga sõlmitud lepingust tulenevad kohustused tasuda liisingu- ja kindlustusmakseid kokkulepitud tähtajaks ning OÜ Feksinar on VÕS § 100 mõttes rikkunud lepingust tulenevat kohustust ning jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 4 ja lepingu üldtingimuste p.10.1 alusel on hagejal õigus leping üles öelda ning hageja ütles lepingu üles 16.02.2010.a.. Lepingu ülesütlemisele kohaldusid VÕS § 367 sätestatud liisingulepingu ülesütlemise tagajärjed. VÕS § 143 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja vastutama võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud käendusleping OÜ Feksinar kohustuste täitmise tagamiseks. Tulenevalt eeltoodust, kuivõrd leping OÜ Feksinar (põhivõlgnik) ja hageja vahel oli ennetähtaegselt hageja poolt üles öeldud ning hagejal oli kohustus sõiduk peale lepingu ülesütlemist realiseerida ja õigus ning ka kohustus sõiduki valdus taastada, siis asjaolu, et hageja ja kostja ei saavutanud kokkulepet lepingu ümbervormistamiseks, ei välista kostja vastutust hagi aluseks olevast käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Kostja väidab, et sõiduk oli äraviimise momendil töökorras ning müümise hetkel puudusid sellel originaal talverehvid, kaitseraud ja udulaternad. Hageja

2-13-10325 leiab, et kostja sellekohane väide on täielikult tõendamata ja vastuolus hageja poolt esitatud tõenditega. 10.03.2010.a. koostatud üleandmise-vastuvõtu akti kohaselt andis liisingueseme üle 10.03.2010.a. isik, Sergey Khvatov, kes tõi sõiduki kohale treileriga ja kelle isikut tõendava dokumendi koopia on samuti aktile lisatud. Hagejal puudub info selle kohta, kes oli Sergey Khvatov kostjale ja põhivõlgnikule ning kas antud isikul oli põhivõlgniku poolt antud sõiduki kasutamise õigus, kuid sõiduk oli eelnimetatud isiku valduses ja nimetatud isik hagejale vara ka tagastas. Seega ei ole tõendatud kostja väide, et hageja viis sõiduki ära ise. Aktiga vormistasid pooled sõiduki puudused Aktis „Märkused: Käigukast rikkis, toodi treileriga“) ning hageja tegi sõidukist fotod, mis on nähtavad ka aktil ja millistelt ei nähtu, et sõidukil oleks kaitseraud või lisa udulaternad. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt hageja ja sõiduki tagastaja S K on vormistanud sõiduki üleandmisel ja vastuvõtmisel akti, fikseerisid seal sõiduki puudused. Sõiduki tagastas sõiduki kasutaja S K ning seega ei saanud sõiduki defektid tekkida hageja valduses. Seetõttu on põhjendamata kostja väide, et justkui peale sõiduki temalt konfiskeerimist on alles sõidukile sellised defektid tekkinud ja sõiduki lisad puudu. Juhul kui isegi sõiduk oli kostja valduses olles töökorras ja lisadega, siis on tõenäoline, et sellised puudused võisid tekkida isiku S K tegevuse tagajärjel, kuid selline vaidlus saab olla kostja ja kolmanda isiku vaheline nõue ega ole kõnesoleva tsiviilvaidluse objektiks. Samuti ei ole kostja tõendanud muuhulgas seda, et sõidukil oli originaal talverehvid nagu kostja oma vastuses väidab ja ta on need hagejale üle andnud, kuid need läksid kaduma peale hagejale üleandmist. Tulenevalt eeltoodust hageja jääb kostja vastu esitatud nõude osas oma hagiavalduse juurde täies ulatuses ja palub kohtul hagiavalduse rahuldada. Kostja vastuväited Kostja, V L, esitas 25.03.2013.a. vastuse hagiavaldusele, milles kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et sõiduk oli töökorras ning avastas müügikuulutust nähes, et sõidukil puudusid talverehvid, kaitseraud ja täiendavad udutuled. Kostja leiab, et ei vastuta sõiduki seisukorra eest pärast konfiskeerimist. Kostja leiab, et kuivõrd hageja liisingulepingu lõppemisel keeldus kostja ettepanekust leida sõidukile ise ostja ja tasuda pangale olemasolev võlg, siis kostja hagiga ei nõustu. Hageja nõuded ja kostja vastuväited kohtuistungil Hageja, Danske Bank A/S Eesti filiaali, lepinguline esindaja, Krista Arraste, alus kohtuistungil hagi rahuldada täies ulatuses ning panna menetluskulud kostja kanda. Hageja lepinguline esindaja, Krista Arraste, selgitas kohtuistungil, et käesolevas asjas ei ole kompromiss välistatud. Hageja on nõus kõrvalenõudeid vähendama ja sõlmima maksegraafiku, arvestades kostja võimalusi. Kui kostja ei ole nõus kompromissi sõlmima, siis jääb hageja hagiavalduse juurde. Põhinõue nõue moodustab 11 745,55 eurot, 5 000 eurot kõrvalnõue, intressid- 281,98 eurot, viivis 4 718,32 eurot. 600 eurot riigilõiv, esindaja tasu 230,70 eurot hagiavalduse esitamise eest. Hageja esindaja selgitab kohtuistungil täiendavalt, et hageja ja OÜ Feksinar vahel 16.05.2007.a oli sõlmitud kapitalirendileping. Lepingu põhitingimuste kohaselt OÜ Feksinar võttis liisingusse sõiduauto Mercedes Benz ML 400 ja kohustus tasuma igakuiselt hagejale liisingumakseid. Kostja on OÜ Feksinar käendaja. Liisinguvõtja ei täitnud kohustusi. Auto osteti liisingusse hinnaga 455 000 krooni, 29 079,80 eurot. Kapitalirendilepingu puhul liisingu võtjal on kohustus pärast lepingu lõppemist vara välja ostmiseks. Liisingulepingu võtja peab täitma kohustust täies ulatuses. Liisinguvõtja tähtaegselt ei tasunud osamakseid alates detsembrist 2009.a kuni 01.2010.a. Seega liisinguleping lõpetati enne tähtaega. 16.02.2010.a palus hageja OÜ-l Feksinar liisinguvara tagastada. Hagejale vara tagastati 10.03. 2010.a. Hagiavaldusele on lisatud vastuvõtu akt. Sõiduki käigukast oli rikkis. Auto toodi treileriga. Vastavalt liisingulepingule vara tagastamine peab toimuma 10 päeva jooksul, alates lepingust ülesütlemisest. Hageja hindas 7000 eurot sõiduki müügihinnaks. Tasumata jäi

2-13-10325 15 679,02 eurot. Auto väärtus langeb kiiresti. Hageja realiseeris vara hinnaga ilma käibemaksuta summas 5200 eurot eraisikule. Võõrandamise leping on lisatud hagiavaldusele. 10 479,02 eurot jäi tasumata summa. Auto oli vaja remontida. Sõiduki vastuvõtmisel määrati kindlaks sõiduki turuväärtus. Akt on lisatud hagiavaldusele. Kostja ise oli liisinguvõtja, OÜ Feksinar, juhatuse liige. Põhivõlgniku pankrotimenetlus ei mõjuta käendaja kohustusi. Kostja ja OÜ Feksinar on hageja ees solidaarvõlgnikud. Lepingust on üles öeldud enne pankrotti. Sõiduki müügihind 5 200 eurot on kooskõlas Riigikohtu parktikaga. Sõiduk oli kriibitud, oli rikutud käigukast. Ei saanud kallimalt müüa. Puudused mõjutavad turuväärtust. Kuigi kostja väidab, et sõiduki turuväärtus oli teine, siis kostja peab oma väidet ka tõendama. Kostja poolt on tema vastuväited tõendamata. Kostja, V L, vaidles kohtuistungil hagiavaldusele vastu ning palus jätta hagi rahuldamata. Kostja selgitas kohtuistungil, et ta ei ole nõus kompromissiga. Sõiduk võeti hageja poolt ära ilma kostja osavõtuta. Kostja asus kohtuistungil seisukohale, et sõiduk oli tema vara. Sõiduk tagastati kui kostja oli Leedus. Kahe kuu jooksul kais kostja pangas ja palus liisingulepingu vormistada kostja nimele. Sõiduk oli heas seisundis ja kostjale keelduti. Kostja selgitab kohtuistungil, et hageja poolt esitatud fotodel ei ole kostja sõiduk. Pealegi sõiduk konfiskeeriti koos kostja isikliku varaga. Sõiduki number oli 003. Olid vahetatud rehvid. Käigukasti võis minna Rikki sõiduki treilerile paigutamise käigus. Kaks päeva enne seda oli sõiduk terve. Pank võitis liisitud sõiduki tagasi ilma kostja loata ja ilma kostja allkirjata. Kostja asus seisukohale, et isegi rikutud käigukastiga sõiduk maksis tollel ajal 15000 eurot. Samal kuul, kui sõiduk oli hagejale üle antud ostis kostja samasuguse sõiduki 22 000 euro eest. Hageja poolt hinnatud sõiduki väärtus 7000 eurot ei saa olla võimalik. Kostja väidab veelkordselt, et hagejale üleandmisel oli sõiduk terve. See oli tööauto. Mille alusel väidetakse, et sõiduk oli katki? Sõidukis olid kostja isiklikud asjad ja need on samuti ära võetud. Miks sõiduk oli müüdud 7000 euro eest? 2000 eurot moodustab käigukasti vahetamine. Kui hageja oleks vahetanud käigukasti sõidukil, siis oleks võinud selle müüa 24000 euro eest. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte nõuete, väidete ja vastuväidetega, toimiku materjalidega, aga samuti poolte seletustega kohtuistungil kogumis, asus seisukohale, et Danske Bank A/S Eesti filiaali ja OÜ Feksinar vahel sõlmitud kapitalirendilepingu nr 270516FN ennetähtaegse üles ütlemisest 16.02.2010.a. ning hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingust nr.KÄ-270516FN-11 tuleneva OÜ Feksinar võlgnevuse tasumise kohustusega seotud võlgnevuse hagi V L vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagiavaldusega, kostja kirjaliku vastusega ning poolte seletustega kohtuistungil luges kohus tuvastatuks asjaolu, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Danske Bank A/S Eesti filiaali ja OÜ Feksinar vahel sõlmiti kapitalirendileping nr 270516FN, mis oli üles öeldud 16.02.2010.a. sõiduki liisimiseks ning liisitud sõiduki valdus oli Danske Bank A/S Eesti filiaali poolt OÜ-le Feksinar õigeaegselt üle antud. OÜ Feksinar lakkas lepingu kehtivuse ajal liisingumakseid ja kindlustusmakseid tasumast, mis oligi kapitalirendileping nr 270516FN ennetähtaegse üles ütlemise põhjuseks. Danske Bank A/S Eesti filiaal nõudis liisitud sõiduki omanikule (Danske Bank A/S Eesti filiaalile) tagastamist. OÜ Feksinar rikkus veelkordselt liisingulepingut liisitud sõiduki tagastamisel ja ei andnud liisitud sõidukit Danske Bank A/S Eesti filiaalile üle mitte liisingulepingujärgselt üleandmisele kuuluvas kohas Eestis isiklikult vaid Danske Bank A/S Eesti filiaal pidi sõiduki tagasisaamiseks pöörduma lepingupartnerist inkassofirma poole, kes sõiduki omanikule tagastas. Samuti puudub poolte vahel õiguslik vaidlus selle üle, et Danske Bank A/S Eesti filiaali ja V L vahel (kes oli OÜ Feksinar juhatuse liige) sõlmiti käendusleping nr.KÄ-270516FN-11 OÜ Feksinari kohustuste täitmise tagamiseks Danske Bank A/S Eesti filiaali ees, mis tulenesid eelpoolviidatud sõiduki kapitaalrendilepingust (liisingulepingust). Käenduslepingu nr.KÄ-270516FN-11 järgi on V L,

2-13-10325 kui käendaja, vastutuse maksimummäär (414050.00 krooni) 26 462.62 eurot (tl.7) ning käesolev hagi ei ületa käendaja V L vastutuse rahalist ülemmäära. Poolte vahel puudub veel vaidlus hagisumma arvutuse üle (põhivõlg, intressid ja viivised), kuna kostja ei ole Danske Bank A/S Eesti filiaali sellekohaseid arvutusi kordagi, mille tõttu loeb kohus Danske Bank A/S Eesti filiaali poolt esitatud võlgnevuste arvutused õigeks. Kostja kirjalike vastustega, kostja ja hageja seletustega kohtuistungil luges kohus tuvastatuks, et poolte vahel on õiguslik vaidlus selle üle kas käendaja, V L, peab maksma OÜ Feksinar eest Danske Bank A/S Eesti filiaalile kapitalirendilepingust nr 270516FN tulenevat võlga, kuna hageja ütles liisingulepingu üles ennetähtaegselt 16.02.2010.a. ja konfiskeeris OÜ-lt Feksinar inkassofirma abil liistud sõiduki. Veel on V L ja Danske Bank A/S Eesti filiaali vahel vaidlus äravõetud sõiduki tegeliku väärtuse üle, kusjuures Vitali Lavrukov väidab, et sõiduki väärtus oli äravõtmisel suurem, kui Danske Bank A/S Eesti filiaali poolt kohtule esitatud dokumendid näitavad. VÕS §361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Hagiavaldusega, kostja kirjaliku vastustega ning kapitalirendilepinguga nr 270516FN luges kohus tuvastatuks faktilise asjaolu, et Danske Bank A/S Eesti filiaali ja OÜ Feksinar vahel sõlmiti liisinguleping (kapitaalrendileping), mille kohaselt Danske Bank A/S Eesti filiaal kohustub omandama OÜ Feksinar poolt nimetatud müüjalt sõiduki Mercedes Benz ML 4.0 CDI 184kw 2003.a, registrimärgiga 003MFX ja andma selle sõiduki OÜ Feksinar kasutusse, OÜ Feksinar kohustub aga maksma sõiduki Mercedes Benz ML 4.0 CDI 184kw 2003.a, registrimärgiga 003MFX kasutamise eest tasu vastavalt kapitalirendileping nr 270516FN lahutamatuks koostisosaks olevale maksegraafikule (tl.10 pöördel). OÜ Feksinar poolt oma kohustuste rikkumise korral tekkis käenduslepingu nr.KÄ-270516FN-11 alusel OÜ Feksinar eest käendajal V L maksekohustus Danske Bank A/S Eesti filiaali ees. VÕS §361 ja §363 tulenevalt pidas kohus vajalikuks arvestada asjaoluga, mille kohaselt ei olnud OÜ Feksinar maksekohustuse tekkimise aluseks mitte OÜ-le Feksinar väljastatud arve, vaid liisinguleping ise. Nimetatut kinnitavad ka VÕS §361 ja §363 sõnastus, mille kohaselt tekib liisinguvõtjal liisingulepingu alusel täitmiskohustus olenemata talle arve väljastamisest. Riigikohus 14. märtsi 2012.a. otsuse tsiviilasjas 3-2-1-12-12 p.11 kohaselt asus seisukohale, et kolleegium on 19. aprilli 2006. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-29-06 (p 25) selgitanud, et liisinguandja on krediteerija rollis ega pea üldjuhul kandma liisingulepingu eseme ebakvaliteetsuse riski. Seda kinnitab juba liisingulepingu kui eri tüüpi lepingu eriregulatsioon võlaõigusseaduses. Lisaks kinnitab seda nt VÕS § 401 lg 2, mille järgi on liisinguleping ühtlasi krediidilepinguks. Sätete mõtteks on tagada liisinguandjale ja liisinguvõtjale võimalikult sarnane olukord sellega, kui liisinguandja oleks toiminud üksnes laenuandjana ja auto oleks ostetud laenuga. Samuti selgitas Riigikohus, et VÕS § 364 kohaselt läheb liisingueseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko liisinguvõtjale üle talle liisingueseme üleandmisega. Kolleegium leiab, et liisingueseme hävimisega on võrdsustatav asja kaotsiminek, st olukord, kus liisinguese läheb liisinguvõtja valdusest välja ning valduse taastamine ei ole tõenäoline, mh selle tõttu, et liisinguese ei kuulunud selle müüjale. Selliseks juhuks võib mh olla liisingueseme väljumine liisinguvõtja valdusest kolmanda isiku õiguse tõttu samale esemele. Maakohus asus seisukohale, et kõik käendaja, V L, vastuväited liisingulepingu ülesütlemisele tuleb lugeda mitteasjakohasteks. Danske Bank A/S Eesti filiaalil oli OÜ Feksinar poolse osamaksete tasumata jätmise tõttu õigus kapitalirendileping nr 270516FN (edaspidi leping)

2-13-10325 ennetähtaegselt üles öelda 16.02.2010.a. sarnaselt krediidilepingute ülesütlemisele. Kohus asus seisukohale, et kui V L oleks soovinud vältida liisingulepingu üles ütlemist, siis oleks ta käendajana pidanud koheselt asuma tasuma OÜ Feksinar eest maksegraafiku järgseid liisingumakseid. Kohus luges tuvastatuks, et V L OÜ Feksinar juhatuse liikmena pidi teadlik olema asjaolust, et OÜ Feksinar ei suuda tasuda liisingumakseid, mille tõttu oleks ta pidanud käendajana täitma Danske Bank A/S Eesti filiaali ees OÜ Feksinar maksegraafikujärgsed kohustused. V L oma käendaja kohustusi vabatahtlikult ei täinud, mis tingiski liisingulepingu ennetähtaegse ülesütlemise. Samuti pidas maakohus vajalikuks tähelepanuta jätta V L vastuväited, mille kohaselt keeldus hageja tema nimel liisingulepingut ümber vormistamast, kuna need vastuväited ei ole asjakohased. Samuti ei ole asjakohased V L sõiduki turuhinna ja kahjustustega seotud vastuväited, kuna OÜ Feksinar oleks pidanud liisingulepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel sõiduki Mercedes Benz ML 4.0 CDI 184kw 2003.a, registrimärgiga 003MFX koheselt Danske Bank A/S Eesti filiaalile tagastama. OÜ Feksinar oma kohustust ei täitnud. OÜ-le Feksinar läks üle sõiduki Mercedes Benz ML 4.0 CDI 184kw 2003.a, registrimärgiga 003MFX temale üleandmisega liisingueseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko. Kohus selgitab V L, et sõiduki Mercedes Benz ML 4.0 CDI 184kw 2003.a, registrimärgiga 003MFX kahjustumise vastuväitega on temal õigus pöörduda OÜ Feksinar poole, kellele oli üle läinud, seoses üleandmisega, liisingueseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko. VÕS §116 lg.6 kohaselt, kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt VÕS §196 sätestatule üles öelda. VÕS §196 lg.1 sätestab, et kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Kapitalirendilepinguga nr 270516FN (edaspidi leping), selle juurde kuuluva maksegraafikuga, käenduslepinguga nr.KÄ-270516FN-11 ja vara tagastamise nõudega luges kohus tuvastatuks faktilise asjaolu, et OÜ Feksinar ei täitnud nõuetekohaselt kapitalirendilepingu nr 270516FN tingimusi ja Vitali Lavrukov ei täitnud nõuetekohaselt käenduslepingust nr.KÄ-270516FN-11 tulenevaid kohustusi jättes tasumata liisingumaksed, mille tõttu tekkis Danske Bank A/S Eesti filiaalil VÕS §116 lg.6 ja §196 lg.1 alusel õigus öelda OÜ-le Feksinar üles liisinguleping ennetähtaegselt, millist õigust Danske Bank A/S Eesti filiaal ka kasutas. Kohus asus seisukohale, et Danske Bank A/S Eesti filiaali poolt liisingulepingu ennetähtaegne ülesütlemine oli seaduslik ja kohane abinõu. VÕS §363 p.3 sätestab, et liisinguvõtja on kohustatud lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale VÕS §363 p.2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust. Kohus luges tuvastatuks hageja poolt esitatud tõenditega ja hageja kirjalike seisukohtadega, aga samuti ka kostja kirjalike vastuväidetega, et OÜ Feksinar ei saanud kasutada liisitud sõiduki Mercedes Benz ML 4.0 CDI 184kw 2003.a, registrimärgiga 003MFX suhtes liisingueseme omandamise õigust, kuna hageja ütles OÜ-le Feksinar liisingulepingu üles ennetähtaegselt, OÜ Feksinar poolse lepingu rikkumise tõttu, mille tõttu tekkis OÜ-l Feksinar peale liisingulepingu ülesütlemise teate saamist kohustus tagastada Danske Bank A/S Eesti filiaalile liisitud sõiduk Mercedes Benz ML 4.0 CDI 184kw 2003.a, registrimärgiga 003MFX. OÜ Feksinar seda kohustust vabatahtlikult ei täitnud. Vastupidist ei ole tõendanud käesolevas menetluses ka V L.

2-13-10325 VÕS §367 lg.1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Nimetatud kulutuste tasumisele Vitali Lavrukovi poolt esitatud vastuväited tuleb lugeda mitteasjakohasteks. VÕS §367 lg.4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Asudes hindama V L vastuväidete asjakohasust, pidas kohus vajalikuks pöörduda Riigikohtu praktika poole nendes küsimustes. Riigikohus 20. juuni 2011.a. otsuses tsiviilasjas 3-2-1-52-11 p.15 asus seisukohale, et kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb liisinguandja VÕS § 367 lg-s 1 sätestatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel, mitte selle hilisemat müügihinda. Sama otsuse p.16 asub Riigikohus seisukohale, et kolleegium leiab, et kohtud on põhjendatult mõistnud kostjalt välja auto tagastusteenuse kulu 2500 krooni. Liisingueseme tagastamisega seotud kulud võivad olla ülesütlemisest tingitud lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes (vt Riigikohtu 8. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-06, p 11). Kostja vastuväited auto tagastusteenuse kulu väljamõistmisele seisnevad üksnes selles, et kostja ei teadnud, millal ja kuhu auto tuleks tagastada. Need vastuväited ei tingi hagi selles osas rahuldamata jätmist. Liisingulepingu üldtingimuste p 7.5 kohaselt oli kostja liisingulepingu ülesütlemisel kohustatud auto viivitamatult hagejale tagastama. Kui kostjale jäi auto tagastamise korras midagi ebaselgeks, oli tal võimalus selgituste saamiseks hageja poole pöörduda. Riigikohus 08. novembri 2006.a. otsuses tsiviilasjas 3-2-1-112-06 p.9 asus seisukohale, et kolleegiumi arvates on ringkonnakohus vääralt kohaldanud VÕS § 367 lg-t 4 ja 6. juuni 2003. a liisingulepingu osaks olevates üldtingimustes sisalduvaid kokkuleppeid, kui leidis, et sõiduauto müügikulud ei ole hagejale tekkinud lisakulu nimetatud sätte ja kokkulepete tähenduses. Võlaõigusseaduse §367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale (liisingulepingu) ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kolleegium leiab, et sõiduauto müügikulud on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest ning seetõttu on need kulud lisakulud VÕS § 367 lg 4 tähenduses. Sama otsuse p.11 asus Riigikohus seisukohale, et ka sõiduauto tagastustasu võib olla lisakulu VÕS § 367 lg 4 mõttes, kui see on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest. Pärast liisingulepingu ülesütlemist tuleb auto liisinguandjale tagastada ning tagastamisega (valduse taastamisega) seotud kulud on ülesütlemisest tingitud lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes. Ka siin ei ole tagastamiskulude lisakuluks lugemisel määrav see, kas liisinguandja võtab auto ise vastu või laseb selle vastu võtta mõnel teisel isikul. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et V L vastuväited tuleb lugeda mitteasjakohasteks, kuna ei vasta seadusele ega ka Riigikohtu praktikale. VÕS §142 lg.1, 2 ja 3 sätestavad, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS §145 lg.1 ja 2 sätestavad, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja

2-13-10325 käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS §149 lg.1 sätestab, et käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Eeltoodust tulenevalt käsitles kohus Vitali Lavrukovi vastuväiteid, mida oleks võinud esitada ka OÜ Feksinar. Kohus luges tuvastatuks, et käenduslepingule nr.KÄ-270516FN-11 V L vastuväidet esitanud ei ole, samuti ei ole ta esitanud vastuväidet käenduslepingust tulenevale solidaarsele kohustusele Danske Bank A/S Eesti filiaali ees. Hinnates käendaja V L põhilist vastuväidet, et miks peab tema vastutama kui OÜ Feksinar on pankrotistunud pöördus kohus Riigikohtu praktika poole. Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-5114 tehtud 2. juuni 2014. A otsuse p.14 asus seisukohale, et iseenesest on õige ka kostja väide, et ringkonnakohus on jätnud käsitlemata tema vastuväite viivisearvutuse kohta seoses laenusaaja pankrotiga. See rikkumine ei mõjuta aga asja lahendust, kuivõrd käendaja suhtes ei kehti põhivõlgniku pankrotimenetluse ajal intressi ja viivise arvestamise keeld. Käendaja ei saa VÕS § 149 lg 2 järgi üldjuhul sellist põhivõlgniku vastuväidet esitada, sest käenduse olemusest tulenevalt on käenduslepingu eesmärgiks tagada võlausaldaja nõuete rahuldamine põhivõlgniku vastu ka juhul, kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot (vt Riigikohtu 29. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 41; Riigikohtu 30. novembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-10, p 13). Maakohus nõustus Riigikohtu ja Danske Bank A/S Eesti filiaali seisukohtadega ning asus seisukohale, et V L käendajana peab vastutama OÜ Feksinar eest ka juhul, kui OÜ Feksinar on pankrotistunud, kuna käenduslepingu nr.KÄ-270516FN-11 eesmärgiks on tagada võlausaldaja, Danske Bank A/S Eesti filiaali, nõuete rahuldamine põhivõlgniku, OÜ Feksinar, vastu ka juhul, kui kuulutatakse välja võlgniku, OÜ Feksinar, pankrot. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et tuleb rahuldada Danske Bank A/S Eesti filiaali hagi Vitali Lavrukovi vastu käenduslepingust nr KÄ-270516FN-1 16.05.2007 tuleneva rahalise kohustusega seotud võlgnevuse nõudes. Kohus pidas vajalikuks mõista V L välja Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks 16 745.55 eurot, millest 11 745.55 eurot moodustub põhivõlg, 281.68 eurot moodustub intressivõlg ning 4 718.32 eurot moodustab hagi esitamise ajaks sisse nõutavaks muutunud viivised. Kohus pidas vajalikuks teha käesolev kohtuotsus avalikult teatavaks 19.01.2015 kell 16.00 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja

2-13-10325 menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS §173 lg.2 sätestab, et menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS §162 lg.1 ja lg.2 sätestavad, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Et kohus rahuldas Danske Bank A/S Eesti filiaali hagi, siis otsustas kohus mõista V L välja Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks hagiavalduse esitamisega seotud menetluskuludena riigilõiv summas 600.00 eurot ning hagiavalduse esitamisega kaasnenud esindaja tasu, summas 230.08 eurot, kokku 830.08 eurot. Samuti pidas kohus vajalikuks mõista V L välja Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks viivis protsendina kohtu poolt kuni hagiavalduse esitamiseni kindlaksmääratud menetluskuludelt (830.08 eurot), VÕS §113 lg.1 sätestatud määras, alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus otsustas panna kohtu poolt käesoleva kohtuotsusega kindlaksmääramata Danske Bank A/S Eesti filiaali menetluskulud V L kanda. V L menetluskulud jätta tema enda kanda. Kohus selgitab menetlusosalistele, et TsMS §174 lg.1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.