Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

I

Asjaolude kirjeldus

OÜ XXX(likvideerimisel) (võlgnik) likvideerija esitas 28.11.2014 Harju Maakohtule pankrotiavalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. 02.12.2014 võttis kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks (ajutine haldur) Peeter XXXi ja määras kohtuistungi toimumise aja. Ajutine haldur esitas 17.12.2014 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutise haldur aruandest nähtuvalt on võlgniku majandustegevus lõpetatud, põhivarad on bilansist välja kantud amortiseerimise tõttu, töölepingud on lõpetatud. Töö jätkamine ei ole võimalik. Majanduslikust aspektist juhiti ettevõtet viisil, mis üldjuhul võimaldas kasumi teenimist. Ajutine haldur on seisukohal, et juhtorgani liikmed ei täitnud olukorras, kus oli välja kujunenud alaline maksejõuetus, hoolsuskohustust kohaselt ega esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust kohtusse. Alaline maksejõuetus oli esialgsetel andmetel välja kujunenud hiljemalt 2013.a. lõpus. Pankrotiavalduse viivitamatu kohustuse rikkumine on raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 mõttes. Lisaks eeltoodule ning arvestades asjaolu, et võlgniku omakapital oli vähemalt 2011.aastast negatiivne, oli juhatus kohustatud äriseadustikus sätestatust tulenevalt kokku kutsuma osanike üldkoosoleku, otsustamaks äriühingu lõpetamise või kapitaliseerimise küsimusi. Aruande kohaselt võlgniku varade 17.12.2014 seisuga bilansiline väärtus 30 941 eurot, kohustused seisuga 17.12.2014 258 529 eurot. Pandiõigused puuduvad. Võlgnikule kuuluva veoauto turuväärtus on toodud võlgniku andmetele tuginedes ja sellele ei ole alust vastu vaielda. Garantiinõuded on võlgnik hinnanud lootusetuteks. Ajutine haldur kontrollis garantiinõuet OÜ Kaamos Ehitus vastu summas 11 449 eurot ning sai vastuseks, et nimetatud

äriühingul on vaegtööde tõttu nõue võlgniku vastu. Kohustused kogusummas 258 529 eurot on sissenõutavad. Pankrotimenetluse võimalikud kulud moodustavad ca 4500 eurot, millest varadega on kaetud 2500 eurot. Pankrotivara väärtus ei kata pankrotimenetluse eeldatavaid kulusid. Võlgniku majandustegevuse jätkamine ega võlgniku tervendamine ei ole võimalik. Välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Võlgniku selgituse kohaselt põhjustasid alalise maksejõuetuse suur kahjum 2013.a., mis oli tingitud tellijate halvast maksedistsipliinist ning leppetrahvidest ja ebasoodsast turuolukorrast. Võlgnik on seisukohal, et alaline maksejõuetus kujunes välja 2014.aastal. Ajutine haldur nõustub põhimõtteliselt võlgniku selgitustega ning asub esialgu seisukohale, et alalise maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2013.a. lõpuks. Kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, on menetluses oluline kindlaks teha, kelle valdusesse on tasuta läinud tee-ehitusmasinad ning seejärel otsustada võimalik tehingute tagasivõitmise küsimus. 27.06.2014 lõpetas võlgnik Danske Bank A/Sga sõlmitud kapitalirendilepingu ning temale läks üle teerulli omandiõigus. Võlgnik oma varade nimekirjas nimetatud masinat ei kajasta, samuti ei kajastu pangakontodel selle müügist raha laekumine. Kui kohus kuulutab pankroti välja, andis Peeter XXX nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks. 18.12.2014 toimunud kohtuistungil jäi võlgnik oma avalduse juurde, vastuväiteid ajutise halduri aruandele ei esitanud. 19.12.2014 kohtumääruse täitmiseks tasus võlausaldaja NKC Konsulatatsiooni OÜ 05.01.2015 kohtu deposiiti 1000 eurot ja 06.01.2015 tasus võlausaldaja MBG KONSULT OÜ deposiiti 1000 eurot. II

Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. OÜ XXX(likvideerimisel) esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku varade bilansiline väärtus seisuga 17.12.2014 on 30 941 eurot, kohustused kokku 258 529 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgniku majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole ajutise halduri hinnangul võimalik. Ajutine haldur on seisukohal, et võivad esineda vara tagasivõitmise võimalused. Kohtu hinnangul asjaolu, kas maksejõuetuse põhjuseks oli raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 mõttes, vajab täiendavat väljaselgitamist pankrotimenetluses. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ja võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaateid ei ole, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 ja 3 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt

tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. 05.01.2015 tasus võlausaldaja NKC Konsultatsiooni OÜ kohtu deposiiti 1000 eurot ja 06.01.2015 võlausaldaja MBG KONSULT OÜ 1000 eurot. Seega tulenevalt PankrS § 29 lg 3 ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise aeg on 19.01.2015.a kell 14:00. Peeter XXX (pankrotihaldur) on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamisega käesolevas tsiviilasjas. Peeter XXX vastab PankrS § 56 nõuetele ning on põhjendatud nimetada ta käesolevas asjas pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Kohus määrab Peeter XXX ́i pankrotihalduriks. PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3). PankrS § 85 sätestab võlgniku teabe andmise kohustuse. Nimetatud paragrahvi lõiked 1-3 sätestavad, et võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 17,3 töötundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1557,98 eurot, millele lisandub käibemaks 311,59 eurot ning hüvitiseks teostatud vajalike kulutuste katteks 228,82 eurot, millele lisandub käibemaks 45,76 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1557,98 eurot, millele lisandub käibemaks 311,59 eurot ning hüvitiseks teostatud vajalike kulutuste katteks 228,82 eurot, millele lisandub käibemaks 45,76 eurot. Ajutise halduri tunnitasu 90 eurot jääb seadusega sätestatud ülemmäära piiresse. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti kuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ning kulutused on põhjendatud. Kohus mõistab ajutise halduri kulutuste hüvitise ja tasu välja pankrotivarast.

PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58 lg 1 p 2 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankroti väljakuulutamine koos pankrotihalduri nime ja isikukoodiga, samuti märge, et tema esindab ettevõtjat. Kohus tegi lahendi PankrS § 31 lg 1 alusel. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus PankrS § 39 lg 1 alusel käesoleva määruse viivitamata saatmise registriosakonnale. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.