Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.12.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-31752
Tsiviilasi
Kuljetusliike Y.Auramaa Oy hagi AS P&J Transport vastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1868.26 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 25.09.2014 vaheotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS P&J Transport apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Kuljetusliike Y.Auramaa Oy (Soome ettevõtjatunnus 0203703-4, asukoht Luistarintie 31, 27500 Kauttua, Soome), esindaja v/adv Kai Amos Kostja AS P&J Transport (registrikood 10208629, asukoht Tallinna mnt 93, 80041 Pärnu), esindaja v/adv Merle Veeroos
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 25.09.2014 vaheotsus tühistada ja saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Menetluskulude jaotus nähakse ette lõpplahendis.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi
saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud ja hageja nõue
1.28.06.2014 esitas Kuljetusliike Y.Auramaa Oy (hageja) Pärnu Maakohtule hagi AS-i P& J Transport (kostja) vastu veolepingu rikkumisest tuleneva võlgnevuse ja viivise saamiseks. Hageja tellis kostjalt rahvusvahelise autokaubaveo Poola Vabariigist Bieruni linnast Soome Vabariiki Espoo linna, vedu toimus rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) alusel ajavahemikul 03.12.2010–05.12.2010. Veo kohta andis saatja 03.12.2010 välja CMR saatelehe nr 81766252. Hageja ei tea, kas kostja teostas veo ise või tellis mõnelt oma lepingupartnerilt. Kostjal oli õigus tellida vedu kolmandalt isikult, kokkulepet kostja poolt isiklikult veo teostamiseks ei olnud.
2.Kostja vastuväidetele nõude aegumise kohta vaidles hageja vastu. Hageja nõue ei ole CMR art 32 järgi aegunud. Aegumise alguseks tuleb lugeda 29.06.2013, so aeg, mil hageja tegi kindlustushüvitise väljamaksmise otsuse ja hüvitas kahju. Väär on kostja väide, et hagi on igal juhul aegunud. Kui kostja osales veos järjestikuse vedajana või veokorraldajana, ei ole hageja nõue kostja vastu aegunud.
3.Käesolevas vaidluses ei saa Riigikohtu lahenditest nr 3-2-1-63-08 (punktist 8) ja nr 3-2-140-13 (punktist 13) tulenevalt teha tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lõike 3 kohast vaheotsust, sest poolte vahel on vaidlus nõude olemuse ja poolte õigussuhte kvalifikatsiooni üle. Kostjal oli lepingulise õigussuhte tekkimisel otsustusvabadus, kas teostada hageja tellitud vedu vedajana või veokorraldajana. Sellest tulenevalt ei saa poolte õigussuhte kvalifitseerimisel lähtuda ainult hagejale teadaolevatest tõenditest, vaid ka kostjal tuleb esitada tõesed asjaolud ja tõendid selgitamaks poolte õigussuhet. Kostja on asjaolude esitamisest keeldunud, mistõttu ei ole antud hetkel võimalik kvalifitseerida poolte õigussuhet. Kostja leidis, et TsMS § 449 lõike 3 alusel vaheotsuse tegemiseks on vaja kõigi oluliste asjaolude tuvastamist. Antud juhul on vaja määratleda, millised on olulised asjaolud. Hageja hinnangul on oluliseks asjaoluks see, kas kostja esines õigussuhtes vedajana (ka järjestikuse vedajana) või veokorraldajana. Sellest sõltub aegumistähtaja kulgemise algus ja aegumistähtaeg. Seega tuleb jätta kostja taotlus vaheotsuse tegemiseks rahuldamata, kuna alles pärast asja sisulist lahendamist saab võtta seisukoha aegumise osas. Kostja taotlus aegumise kohaldamiseks
4.Kostja vaidles hagile vastu ja esitas taotluse aegumise kohaldamiseks ja vaheotsuse tegemiseks TsMS § 449 lõike 3 alusel. Hagiavalduse kohaselt anti kaup kaubasaajale üle 05.12.2010, seega aegus hageja nõue CMR art 32(1) järgi 05.12.2011. Kuna hagi kohaselt sõlmiti veoleping 03.12.2010, siis aegusid hageja nõuded igal juhul CMR art 32 lõike 1
lause 2c kohaselt 03.03.2012. Kostjale teatati nõudest esmakordselt alles 28.06.2012. Seega on hageja nõue aegunud.
5.Kuna hageja nõue on igal juhul aegunud, siis ei ole menetlusökonoomiliselt otstarbekas kohtul hakata koguma tõendeid täiendavate asjaolude kohta. Vaidlusaluse veo kohta koostatud CMR saatelehes on vedajaks märgitud hageja ja lahtris „järjestikused vedajad“ ei ole ühtegi märget järgnevate vedajate kohta. Hageja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-9408 on eksitav, sest selles kohtuasjas ei käsitlenud Riigikohus vaheotsuse tegemist TsMs § 449 lõike 3 alusel aegumise tõttu. Nimetatud sätte alusel vaheotsuse tegemiseks piisab aegumise seisukohalt kõigi oluliste asjaolude tuvastamisest. Hageja nõude aegumise seisukohalt on aga kõik olulised asjaolud tuvastatud hageja enese poolt hagis välja toodud väidetega ja hageja esitatud tõendiga (CMR-saateleht). Hageja ei ole esitanud ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, et CMR-saatelehes märgitud andmed veo toimumise aja ja järjestikuste vedajate puudumise kohta ei vastaks tõele. Esimese astme kohtu otsus
6.Maakohus tegi 25.09.2014 vaheotsuse aegumise kohaldamisel ja jättis aegumise kohaldamata. Kohus nõustus hagejaga, et vaheotsuse tegemisel kuulub kohaldamisele kohtupraktika, konkreetselt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-63-08 (punkt 8) ja nr 3-2-1-40-13 (punkt 13). Kohtupraktikast tuleneb, et aegumise kohaldamise küsimuse vaheotsusega lahendamise eelduseks on asjaolu, et pooled vaidlevad üksnes nõude tähtaegse esitamise üle, mitte nõude olemuse üle. Poolte vahel on jätkuvalt vaidlus nõude olemuse ja õigussuhte sisu üle. Seega ei kuulu kohtupraktika kohaselt TsMS § 449 lõige 3 kohaldamisele. Apellatsioonkaebus
7.27.10.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu vaheotsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada kostja taotlus aegumise kohaldamiseks ning jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata, või alternatiivselt, saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
8.Maakohus leidis vastuoluliselt, et vaidluse tõttu nõude olemuse üle ei saa kohus aegumise küsimuses TsMS § 449 lõikes 3 sätestatud otsust teha, kuid samas tegi vastava otsuse, jättes aegumise kohaldamata. Kohtu seisukoht, et antud juhul ei ole võimalik TsMS § 449 lõikes 3 sätestatud otsust teha, on vastuolus menetlusnormide ja olemasoleva kohtupraktikaga. Kohtu lõppjäreldus aegumise kohaldamata jätmise kohta põhineb materiaal- ja menetlusõiguse normide olulisel rikkumisel, sh on otsus olulises ulatuses põhjendamata, kohtu poolt on täitmata aegumise kohta otsuse tegemise eeldused (sh kvalifitseerimata poolte õigussuhe ja hageja nõue). Kohus oleks pidanud TsMs § 499 lõike 3 alusel otsuse tegemisel tuvastama pooltevahelise õigussuhte poolte esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt. Kostja hinnangul on käesolevas vaidluses asjaolud selged, poolte õigussuhe on kvalifitseeritav ning hageja nõue on aegunud. Vastustaja seisukoht
9.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
10.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 646 ja § 656 lõike 1 punkti 5 alusel olulise menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ja tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Maakohtu otsus on olulises ulatuses põhjendamata ja vastuoluline ning ringkonnakohtul ei ole võimalik rikkumisi kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
11.Vaidlustatud lahendi väheste põhjenduste vastuolulisus seisneb selles, et esmalt ütles maakohus, et kostja aegumise vastuväite lahendamiseks vaheotsust teha ei saa, kuna lahendamata on poolte vaidlus nendevahelise õigussuhte sisu üle (laused 2-5), põhjenduste viimases lauses aga teatas, et eeltoodu põhjal ei saa kohus aegumist kohaldada. Seega võib otsusest aru saada, nagu oleks maakohus esmalt jätnud rahuldamata kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks, kuid seejärel siiski võtnud seisukoha, et hagi ei ole aegunud. Selliselt sõnastatud otsuse põhjendav osa ei vasta TsMS § 442 lõikele 8, mille kohaselt peab kohus otsuses märkima tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Lisaks peab kohus märkima, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega ning analüüsima kõiki esitatud tõendeid. TsMS § 438 lõike 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. TsMS § 449 alusel tehtav vaheotsus peab oma sisult vastama samuti TsMS § 442 nõuetele, kuigi selles käsitletavad asjaolud, tõendid ja väited on piiratud vastavalt lahendi tegemise eesmärgile. Maakohtu vaheotsuses puudub täielikult põhjendav osa, mistõttu ei ole võimalik selle põhjendatuse kontroll kooskõlas TsMS § 651 lõikega 1. Maakohtu otsusest puudub täielikult ka kirjeldav osa, milline on vastavalt TsMS § 442 lõikele 7 kohtuotsuse, s.o kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahendi, millega asi otsustatakse sisuliselt (TsMS § 434), kohustuslik sisu komponent. Eeltoodust tulenevalt ei ole vaidlustatud kohtuotsus seaduslik ega põhjendatud olulises ulatuses ja tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule edasiseks menetlemiseks.
12.Kolleegium juhib maakohtu tähelepanu, et 25.09.2014 lahendi vaheotsusena vormistamine ei olnud tsiviilasja konkreetses menetlusstaadiumis (kostja taotluse osas seisukoha võtmiseks) absoluutselt asjakohane. Kui maakohus leidis, et ei saa aegumise vastuväidet lahendada põhjusel, et pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine nõuab täiendavate asjaolude tuvastamist, siis pidi kohus teavitama pooli vaid sellest, et jätab konkreetses staadiumis rahuldamata kostja taotluse teha vaheotsus. Vastavaks asjakohaseks lahendiks oleks olnud määrus (TsMS § 463), mida ei oleks pooled saanud vaidlustada. Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-9-09, nr 3-2-1-55-12 ja nr 3-2-1-55-14 rõhutanud, et vaheotsuse eesmärgiks on menetlust lihtsustada ja kiirendada ning selle tegemine on maakohtu õigus, mitte kohustus, samuti, et kohus ei ole seotud poolte taotlusega vaheotsuse tegemiseks, vaid kohus peab igal konkreetsel juhul hindama, kas vaheotsuse tegemine on võimalik ja põhjendatud. Kuna vaidlustatud otsuses maakohus aegumist ei kohaldanud, siis isegi juhul, kui tegemist oleks seaduse nõuete kohaselt põhjendatud otsusega, ei oleks sellise lahendi tegemine olnud kooskõlas vaheotsuse eesmärgiga.
13.Menetluskulud jaotatakse lõpplahendis (TsMS § 173 lõige 5).
Ülle Jänes /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.