Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-14-57830 [email protected]; tel.nr. 6844 400, 5072034). Kinnitada ajutise pankrotihalduri, Martin Krupi, aruanne „17“novembrist 2014.a. võlgniku V B majandusliku olukorra kohta. Samuti kinnitada ajutise pankrotihalduri, Martin Kruppi, poolt esitatud füüsilisest isikust võlgniku, V B, pankrotimenetluse kulude aruanne 17.novembrist 2014.a. pankrotiasja kohtulikuks aruteluks ettevalmistamisel. Määrata ajutise pankrotihalduri, Martin Kruppi, tasuks 640.00 eurot (kuussada nelikümmend eurot ja 00 senti), millele lisandub arvestuslik sotsiaalmaks 33%, summas 211.20 (kakssada üksteist eurot ja 20 senti). Määrata ajutise halduri, Martin Krupi, kulutuste katteks 58.35 eurot (viiskümmend kaheksa eurot ja 35 senti), millele lisandub arvestuslik käibemaks 20%, summas 11.67 eurot (üksteist eurot ja 67 senti), milline summa mõista välja V B Cavere Õigusbüroo OÜ (konto nr XXX Swedbank AS-is) kasuks. Kuna võlgnikul V B puudub vara ajutise halduri tasu ja tehtud kulutuste katmiseks, siis PankrS §23 lg.1-3 ja §65 lg.11 alusel määrata ajutise pankrotihalduri, Martin Kruppi, ajutise halduri tasu katteks hüvitamisele riigi vahendite arvelt 397.00 eurot (kolmsada üheksakümmend seitse eurot ja 00 senti), milline summa maksta välja Martin Krupi kontole nr XXX Swedbank AS-is. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Avaldada pankrotiteade Teadeanded“.

ametlikus

väljaandes

„Ametlikud

Pöörata käesolev pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta määruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Kui kõrgemalseisev kohus tühistab pankrotimääruse, ei mõjuta see halduri poolt või tema suhtes tehtud õigustoimingute kehtivust. Saata ärakiri käesolevast määrusest võlgnikule, V B, aga samuti saata

2-14-57830 käesolev määrus täitmiseks Viru Maakohtu registriosakonnale (kinnistusraamat; äriregister) ning pankrotihaldurile Martin Krupile ning peale jõustumist Riigi Tugiteenuste keskusele. Toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §311 - §316 sätestatud korras. Tunnistada käesolev kohtumäärus tagatiseta täies ulatuses viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord:

Käesolevale määrusele võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja teised pankrotiseaduses nimetatud isikud esitada määruskaebuse 15 – päeva jooksul, alates pankrotiteate avaldamisest. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

V B esitas kohtusse pankrotiavalduse V B kui füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamise nõudes, võlasummas 42 875.94 eurot. Koos pankrotiavaldusega esitas V B kohtule ka avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse alustamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on V B maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. V B pankrotiavalduse kohaselt tekkisid V B võlad selle tõttu, et V B Nordea Bank Finland Pls Eesti filiaaliga eluasemelaenu lepingu ja arvelduskrediidi lepingu, mille pank erakorraliselt üles ütles. Palub avalduse rahuldada. Ajutise pankrotihalduri, Martin Krupi, poolt kohtule esitatud V B majandusliku olukorra aruande „17“novembrist 2014.a. kohaselt asus ajutine pankrotihaldur järgmistele seisukohtadele. Võlgniku poolt pankrotiavaldusele lisatud seletuskirja kohaselt sõlmisid võlgnik ja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal 19.07.2007.a eluasemelaenu lepingu nr 09220153371 korteriomandi ostmiseks aadressil XXX. Laenusummaks oli 52 152 eurot. Samal kuupäeval sõlmis võlgnik Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga ka arvelduskrediidi lepingu krediidisumma 639,12 eurot kasutamiseks. Kuivõrd võlgnikul tekkisid raskused võetud laenukohustuste täitmisega, ütles laenuandja laenulepingud erakorraliselt üles. Laenulepingutest tulenevate kohustuste tagamiseks oli seatud ühishüpoteek summas 72 220 eurot korteriomandile asukohaga XXX ja eramule asukohaga Vaigu tn 914, Narva linn. Nimetatud vara müüdi võlgnevuse sissenõudmiseks algatatud täitemenetluses kohtutäituri poolt koguhinnaga 14 850,12 eurot. Peale pandiesemete realiseerimist jäi laenuandjale veel tasuda ligikaudu 45 000 eurot, millise sissenõudmiseks pöördus laenuandja hagiavaldusega Viru Maakohtu poole (tsiviilasi nr 2-14-5778). Laenuandja, võlgnik (kostja 1), S M (kostja 2) ja L B (kostja 3) sõlmisid tsiviilasja lõpetamiseks kohtuliku kompromissi, mille kohaselt kohustusid kostjad tasuma laenuandjale

2-14-57830 igakuiste osamaksetena summas 102,78 eurot kokku 37 000 eurot kuni 2044.a. Võlgnik ei ole suutnud täita kompromissist tulenevat kohustust laenuandja ees. Ajutisele haldurile teadaolevalt on pankrotiavalduse esitanud ka kostja 3 L B. Võlgniku selgituste kohaselt oli ta pikaajaliselt töötu. Alates 10.07.2014.a töötab võlgnik OÜ-s Sõprade Takso ning võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu keskmiselt 70 eurot. Ajutine haldur on esitanud võlgnikule 06.1.2014.a teabenõude (lisa nr 2) võlgniku elukoha XXX, Narva linn ning elektrooniliselt aadressil XXX, kuid võlgnik ei ole ajutise halduri teabenõudele käesoleva aruande koostamise hetke seisuga vastanud. Elukoha aadressile saadetud teabenõue on ajutisele haldurile tagastatud hoiutähtaja möödumise tõttu. Eelnevast tulenevalt saab ajutine haldur aruande koostamisel lähtuda võlgniku pankrotiavalduses esitatud andmetest ning päringute vastusena laekunud teabest. Ajutisel halduril ei ole võimalik anda täpset hinnangut võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajale, kuivõrd võlgnik ei ole esitanud ajutisele haldurile ühtegi dokumenti ega täiendavat selgitust maksejõuetuse tekkimise aja osas. Võlgnik on selgitanud, et ei suutnud Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ees võetud kohustust täita ja laenuandja on võlgnikuga sõlmitud lepingu erakorraliselt ülesöelnud, kuid võlgnik ei ole täpsustanud ülesütlemise aega. Arvestades asjaolu, et laenulepingu tagamiseks seatud ühishüpoteek realiseeriti 2012.a veebruaris, on ajutise halduri hinnangul võimalik, et võlgnik oli maksejõuetu juba 2011.a või varem. Maksejõuetuse lõplikuks väljakujunemiseks võib pidada 2012.a veebruari, kui täitemenetluses müüdi võlgnikule kuulunud kinnisasi asukohaga XXX, kuid sellele vaatamata jäi võlgnik võlgu Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalile. Võlgniku varad Võlgniku selgituste kohaselt puudub tal igasugune vara. Krediidiasutustesse tehtud päringutest selgus, et võlgnik omab järgmisi arvelduskontosid: AS-is SEB Pank - arvelduskontot nr XXX8, millisel 14.10.2014.a seisuga rahalised vahendid puuduvad. Kohustused panga ees puuduvad. AS-is Swedbank: - arvelduskontot nr XXX, millisel 19.10.2014.a. seisuga on rahalised vahendid puuduvad. - arvelduskontot nr XXX, mille saldo 19.10.2014.a. seisuga on 26,72 eurot. Konto on broneeritud summas 6,72 eurot, kaardi hooldustasudest ja laenumaksete võlgnevustest. - on omanud limiiidikontot nr EE592200221031287891, mis suleti 01.02.2014.a. Kontod on arestitud 06.10.2014.a. seisuga. Võlgnikul on kohustusi panga ees Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis - konto nr XXX, millisel 09.10.2014.a. seisuga rahalised vahendid puuduvad. - konto nr XXX, millisel 09.10.2014.a. seisuga rahalised vahendid puuduvad. Võlgnikul on kohustusi panga ees . AS-is Eesti Krediidipank, AS-is Bigbank, AS-is Tallinna Äripank, Danske Bank A/S Eesti filiaalis, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis, AS Citadele Banka Eesti filiaalis, AS-is DNB Pank, LHV Pangas ja Versobank AS-is võlgnik kontosid ei oma ega ole omanud. ALG Liisingu AS-iga, SIA Unicredit Leasing Eesti filiaaliga, OÜ-ga Citadele Leasing & Factoring, AS-iga SEB Liising ja Nordea Finance Estonia AS-iga ei ole võlgnik lepingulistes suhetes olnud. Krediidipanga Liisingu AS ei ole käesoleva aruande koostamise hetke seisuga ajutise halduri päringule vastanud. Maanteeameti 06.10.2014.a vastuse kohaselt võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris registreeritud ei ole. Viimase viie aasta jooksul on võlgnikule kuulunud ja võõrandatud ning seoses lammutamisega registrist kustutatud sõiduk Volkswagen Passat Variant, reg.nr XXX, 1992.a. sõiduk on registrist kustutatud seoses lammutamisega 23.05.2011.a. AS-i Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel ei ole võlgniku nimel avatud ühtki väärtpaberikontot, mistõttu ei ole võlgniku nimel registreeritud ühtegi väärtpaberit. Võlgniku nimel on avatud pensionikonto nr XXX, mille saldo on 695,557 Swedbank Pensionifond K3 (kasvustrateegia) osakut. Tulenevalt Täitemenetluse seadustiku § 130 lg 4 ei ole võimalik kohustusliku kogumispensioni osakutele sissenõuet pöörata. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule käesoleval hetkel kinnisvara ei kuulu. Võlgnikule on viimase viie aasta jooksul kuulunud järgmine vara: korteriomand registriosa nr 991209, katastritunnusega 51150:004:0082, Ida-Virumaa, XXX, elamumaa 100% ja reaalosana eluruum number 34, mille üldpind 51,70 m2. 23.02.2012.a on kohtutäituri avalduse, 21.02.2012.a enampakkumise akti alusel on 02.03.2012.a omanikuna sisse

2-14-57830 kantud J P Elektroonilise äriregistri andmetel ei ole võlgnik olnud seotud ühegi äriühinguga. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku varaks raha pangakontol 26,72 eurot ning igakuine sissetulek summas 70 eurot, millele ei ole võimalik TMS § 131 lg 1 tulenevalt sissenõuet pöörata ja 695,557 Swedbank Pensionifond K3 (kasvustrateegia) kohustusliku kogumispensioni osakut, millele ei ole samuti võimalik TMS § 130 lg 4 tulenevalt sissenõuet pöörata. Võlgniku kohustused Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud võlanimekirja kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku 42 875,94 eurot järgmiselt: 1) Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal 37 000 eurot 2) Täiteasi nr. 095/2013/320, kohtutäitur Kristel Maalman 1 251,03 eurot 3) Täiteasi nr. 095/2011/2410, kohtutäitur Kristel Maalman 624,42 eurot 4) Täiteasi nr. 066/2012/2744, kohtutäitur Andrei Krek 1 410,44 eurot 5) Täiteasi nr. 066/2013/97, kohtutäitur Andrei Krek 743,87 eurot 6) Täiteasi nr 095/2014/125, kohtutäitur Kristel Maalman 1 846,19 eurot AS-i Swedbank 09.10.2014.a teatise kohaselt on võlgnikul kohustusi panga ees kogusummas 1 192,82 eurot, tulenevad võlgniku ja panga vahel sõlmitud lepingutest: - nr 11-067725-KE, millest põhiosa võlgnevus 394,18 eurot, põhiosa viivis 92,42 eurot, intress 1,25 eurot ning menetlustasud 3,20 eurot - nr 07-012422-VL, millest põhiosa võlgnevus 436,65 eurot, põhiosa viivis 117,76 eurot, intress 99,44 eurot ning sissenõude kulud 47,93 eurot. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali päringu vastuse kohaselt on võlgnikul tulenevalt tsiviilasjas nr 2-14-5778 kohustus panga ees summas 37 000,95 eurot. Ajutine haldur märgib, et tegemist on solidaarse kohustusega. Ajutisele haldurile esitatud kompromisskokkuleppe kohaselt on nimetatud summa kohustatud laenuandjale solidaarselt tagastama võlgnik, S M ja L B , kellest viimane on samuti ajutisele haldurile teadaolevalt esitanud kohtule avalduse pankrotimenetluse algatamiseks. Maksu- ja Tolliameti vastuse kohaselt ei ole võlgniku esitanud residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni 2011, 2012 ja 2013.a kohta. Võlgnikul ei ole 03.11.2014.a seisuga riiklike maksude osas võlgnevust ja võlgniku suhtes ei toimu maksumenetlusi. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 06.10.2014.a andmete kohaselt on võlgniku suhtes algatatud järgmine täitemenetlus: Toimiku nr Avamise Sissenõudja Nõue EUR Kohtutäitur kuupäev 095/2014/125 16.01.2014 Aktiva Finants OÜ 1 461,03 Kristel Maalman 095/2013/320 16.01.2013 ERA Liisingu 990,67 Kristel Maalman Inkassoteenused OÜ 095/2011/2410 03.10.2011 Placet Group OÜ 473,85 Kristel Maalman 066/2013/97 15.01.2013 Folkia AS Eesti filiaal 563,96 Andrei Krek 066/2012/2744 20.09.2012 Swedbank AS 1 081,63 Andrei Krek Võlgniku suhtes on lõpetatud neli täitemenetlust. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku kohustuste maht vähemalt 41 682,98 eurot, millest 37 000,95 eurot on solidaarkohustus. Arvamus vara tagasivõitmise kohta Ajutise haldurile kättesaadavate materjalide alusel ei ole käesolevas menetluses tagasivõidetavad tehinguid. Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik ajutise halduri hinnangul püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul reaalsed varad puuduvad, kuid kohustusi on vähemalt 41 682,98 euro ulatuses. Ajutise halduri esialgsel hinnangul võib maksejõuetuse põhjuseks pidada hooletut

2-14-57830 finantskäitumist (muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses), kuivõrd võlgnik on võtnud kohustusi omamata seejuures piisavaid sissetulekuid ja varasid kohustuste täitmiseks. Ajutisel halduril on raske anda lõplikku hinnangut võlgniku maksejõuetuse väljakujunemise ajale, kuna võlgnik ei ole ajutisele haldurile esitanud täpsemaid andmeid makseraskuste tekkimise ja laenulepingu erakorralise ülesütlemise kuupäevade kohta. Arvestades pandieseme realiseerimise kuupäeva on ajutise halduri hinnangul võlgnik muutunud maksejõuetuks juba 2011.a II pooles või varem. Maksejõuetus kujunes lõplikult välja 2012.a veebruaris, kui võlgniku vara müüdi täitemenetluse käigus, kuid enampakkumise tulemusena laekunud vahenditest ei piisanud laenukohustuse täitmiseks. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. Vastavalt PankrS § 171 lg 11 kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on Viru Maakohtule 19.09.2014.a. esitatud pankrotiavalduses avaldanud soovi füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ning ta kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Eeltoodust tulenevalt palub ajutine haldur: 1) välja kuulutada V B, isikukood XXX, pankrot. 2) nimetada V B pankrotihalduriks Martin Krupp (isikukood XXX, pankrotihalduri tõend 120, aadress Estonia puiestee 1, Tallinn 10143, Cavere Õigusbüroo OÜ, tel 6844400, 5072034). 3) määrata ajutise halduri tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele; 4) määrata ajutise halduri tasu Martin Krupp’i kasuks summas 397 eurot riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4; 4) määrata riigi menetlusabi pankrotimenetluse läbiviimiseks; 5) määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht.

VÕLGNIKU

VÄITED

KOHTUISTUNGIL

NING

AJUTISE

PANKROTIHALDURI

SEISUKOHT

Ajutine pankrotihaldur, Martin Krupp, selgitas kohtuistungil, et põhiprobleem tekkis V B laenust. Tasumata on 37 000 eurot. Oli sõlmitud kohtulik kompromiss. Võlgnik pidi tasuma 102,08 eurot kuus. Kompromissi täitmine oli üle jõu, kuna muud sissetulekuid peale töötasu võlgnikul ei ole. Võlgniku arvel on 26 eurot. Pensionifondile ei saa sissenõuet pöörata. Kokku võlgniku kohustused moodustavad 41 000 eurot. Palub kuulutada välja V B pankroti. Pankrotihalduri tasu summas 397 palub välja mõista riigilt. Palub määrata I võlausaldajate üldkoosolek 14.01.2015.a kell 13.00. Võlgnik, V B, palus kohtuistungil pankrotiavalduse rahuldamist ja V B väljakuulutamist. V B avaldas kohtuistungil, et ta on nõus ajutise halduri tasuga. Selgitas, et peale seda, kui ta oli esitanud pankrotiavalduse, abiellus. Abiellus 07.11.2014.a. Ühisvara poolte vahel ei ole. võlgniku arve on arestitud. Töötab autojuhina. Auto on korras ja autos on taksomeeter. Auto ei ole võlgniku omandis. Eelmise abikaasaga võttis võlgnik laenu. Laen oli võetud 2007.a summas 820 000 krooni. Tütar oli käendaja. Tol ajal tütar ei töötanud. Töötas ehitajana. Sai 16 000-20 000 krooni kuus. 2010. a lahutas võlgnik abikaasaga. Hakkas töötama autojuhina. Palus pangas maksepuhkust, kuid see ei päästnud võlgadest panga ees. Pärandiks sai võlgnik suvila. Suvila ja korteri pank müüs ära võlgade katteks panga ees. Käesoleval ajal võlg Nordea Banga ees moodustab 37 000 eurot. Võlgnik elab ühiselamus. Endine abikaasa on kodutu. Praegu puudub raha laenu tagastamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

2-14-57830

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt, pankrotiavalduse võib esitada võlgnik või võlausaldaja. V B pankrotiavaldusega luges kohus tuvastatuks asjaolu, et käesolevas pankrotimenetluses on füüsilisest isikust võlgnik V B soovinud enda pankroti väljakuulutamist, kuna V B on maksejõuetu. Vastavalt PankrS § 13 lg 1 ja lg 2, võlgnik peab pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse. Maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla. Võlgnik, V B, ise arvab oma püsiva maksejõuetuse tekkimise põhjuseks üle jõu käivate laenukohustuste võtmise. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Koos pankrotiavaldusega on võlgnik esitanud ka avalduse kohustustest vabastamiseks. Ajutise pankrotihalduri, Martin Kruppi, aruandega luges kohus tuvastatuks asjaolu, et V B on püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku ettevõtlus taksojuhina ning võlgnikul selliste alaliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid võlgnikul täita oma kohustusi. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114 ega tagasinõude võimalusi, kuid ajutine haldur ei välista selliste võimaluste tekkimist pankrotimenetluse käigus. Eeltoodu alusel luges kohus tõendatuks, et võlgniku, V B, pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ajutise pankrotihalduri Martin Krupi taotlused on põhjendatud ja kuulvad rahuldamisele. Kohus luges tuvastatuks, et füüsilisest isikust võlgniku, V B, pankrotiavaldus V B pankroti väljakuulutamise nõudes tuleb rahuldada. Kohus jättis kehtima Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt, määrusega „03“oktoobri 2014.a., füüsilisest isikust pankrotivõlgniku, V B, vara suhtes rakendatud hagi tagamise abinõud, aga samuti jätta kehtima tema vara suhtes rakendatud käsutuskeeld. Kohus määras kuulutada välja PankrS §171 lg.11 alusel füüsilisest isikust pankrotivõlgniku, V B (IK XXX, elukoht: XXX) pankrot „18“detsembril 2014.a. kell 16.30, kuna: 1) V B suhtes esines PankrS §29 lg.1 ja lg.2 nimetatud alus (raugemine), 2) V B on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse ning 3) V B suhtes ei esine PankrS §171 lg.2 nimetatud kohustustest vabastamise menetluse alustamist takistavaid asjaolusid. Kohus kutsus kokku võlausaldajate esimene üldkoosolek „14“jaanuaril 2015.a., algusega kell 13.00 Viru Maakohtu Narva kohtumajas, asukohaga: 1. Mai tn.2, Narva linnas. Kohus otsustas nimetada füüsilisest isikust pankrotivõlgniku V B pankrotimenetluses pankrotihalduriks Martin Krupp (IK XXX; Cavere Õigusbüroo OÜ; Estonia pst 1, 10143 Tallinn; epost: [email protected]; tel.nr. 6844 400, 5072034). Kohus pidas vajalikuks kinnitada ajutise pankrotihalduri, Martin Krupi, aruanne „17“novembrist 2014.a. võlgniku V B majandusliku olukorra kohta. Samuti kinnitada ajutise pankrotihalduri, Martin Kruppi, poolt esitatud füüsilisest isikust võlgniku, V B, pankrotimenetluse kulude aruanne 17.novembrist 2014.a. pankrotiasja kohtulikuks aruteluks ettevalmistamisel. Samuti avaldada pankrotiteade ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadeanded“.

2-14-57830 Kohus pidas vajalikuks selgitada, et võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. AJUTISE PANKROTIHALDURI KULUTUSED JA TASU PANKROTIMENETLUSES PankrS §23 lg.1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS §23 lg.2 ja lg.3 kohaselt on ajutise halduri tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos pankrotiseaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Kohus määras ajutise pankrotihalduri, Martin Kruppi, tasuks 640.00 eurot, millele lisandub arvestuslik sotsiaalmaks 33%, summas 211.20. Kohus määras ajutise halduri, Martin Krupi, kulutuste katteks 58.35 eurot (viiskümmend kaheksa eurot ja 35 senti), millele lisandub arvestuslik käibemaks 20%, summas 11.67 eurot (üksteist eurot ja 67 senti), milline summa mõista välja V B Cavere Õigusbüroo OÜ (konto nr XXX Swedbank AS-is) kasuks. Kohus luges tõendatuks, et arvestades kõiki ajutise halduri aruandes toodud asjaolusid töömahu ja kulutuste kohta, aga samuti arvestades võlgniku V B majandusliku olukorda ning asjaolu, et Vladimir Bizyukinil puudub vara, siis pidas kohus vajalikuks ja põhjendatuks PankrS §23 lg.1-3 ja §65 lg.11 alusel määrata ajutise pankrotihalduri, Martin Kruppi, ajutise halduri tasu katteks hüvitamisele riigi vahendite arvelt 397.00 eurot, milline summa maksta välja Martin Krupi kontole nr XXX Swedbank AS-is. PankrS §23 lg.4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS §65 lg.11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja pankrotiseaduse § 171 lõike 1 1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

PANKROTIMAÄÄRUSE VIIVITAMATU TÄITMINE

PankrS §31 lg.7 ja lg.8 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Kui kõrgemalseisev kohus tühistab pankrotimääruse, ei mõjuta see halduri poolt või tema suhtes tehtud õigustoimingute kehtivust.

2-14-57830 Eeltoodust tulenevalt pidas kohus vajalikuks pöörata käesolev pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta määruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Kui kõrgemalseisev kohus tühistab pankrotimääruse, ei mõjuta see halduri poolt või tema suhtes tehtud õigustoimingute kehtivust. Digitaalselt allkirjastatud Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.