Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

1461,03

1461,03

Osaühing Aktiva Finants Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal Kohtutäitur Andrei Krek

36980,95 512,38

Folkia AS Eesti filiaal

563,96

Swedbank AS

1205,38 Kokku

41442,63

398,75

36980,95 512,38 563,96 1205,38 41442,63

2-14-57830

Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu.

Määrata pankrotihaldur Martin Krupi tasu suuruseks 1400 eurot, millele lisandub käibemaks 280 eurot, tasu kokku 1680 eurot.

Jätta pankrotimenetluse kulud kokku 1680 eurot võlgnik V B (pankrotis) pankrotivara kanda.

Jätta rahuldamata pankrotihaldur Martin Kruppi menetlusabi taotlus 397 eurot hüvitamiseks riigi vahenditest.

Algatada V B (pankrotis; IK XXX) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (PankrS § 175 lg 1, lg 11).

2-14-57830

Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole võlausaldajatele üle andma.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS §-le 171 lg 1 (PankrS § 164 lg 1, 2, § 171 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

V B esitas 23.09.2014 Viru Maakohtule pankrotiavalduse, milles esitas ka võlgadest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Viru Maakohus kuulutas 18.12.2014 välja V B pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Martin Krupi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 14.01.2015. a. Üldkoosolekul viibis võlgnik ja võlausaldaja Nordea Bank AB Eesti filiaali esindaja. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 14.04.2015. Tähtaegselt oli esitatud 7 nõudeavaldust kogusummas 41442,63 eurot, nõuded olid tunnustatud. Viru Maakohus kinnitas 24.07.2015 jaotusettepaneku. Pärast jaotusettepaneku kinnitamist esitas pankrotihaldur kohtule teate, et pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ning taotles lõpetada menetlus raugemisega. PANKROTIHALDURI ARUANNE (PankrS § 158 lg 3, lg 4, § 162 lg 2) Pankrotimenetluses puudus vara ja pankrotivarasse laekumisi ei toimunud. PankrS § 146 alusel väljamakseid tehtud ei olnud; ajutise halduri tasu summas 397 eurot oli välja makstud riigivahenditest. Pankrotihalduri tasu moodustab 1400 eurot. Pankrotimenetluses oli esitatud ainult II järgu nõuded ning jaotise alusel väljamakseid tehtud ei olnud. Võlausaldajate nõuded on 100% ulatuses jäänud rahuldamata. Võlgnik ei ole võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. Müümata vara ei ole ning pankrotivaras pandiesemeid ei olnud, samuti ei ole kolmandatelt isikutelt saada olevat vara. Pankrotimenetluses hagisid ei esitatud, haldur hagisid esitada ei kavatse. Pankrotimenetlusega seotuid kohtukulusid ei ole. Pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku hooletu käitumine ehk muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Pankrotihaldur ei ole nimetanud asjaolusid, mis võiksid välistada võlgadest vabastamise menetluse algatamist. Halduril ei ole andmeid isikute kohta, kes oleks andnud nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks.

2-14-57830 Kuna pankrotivarast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks, palus haldur lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. Pankrotihaldur palus kinnitada halduri tasu summas 1400 eurot, millest 397 eurot (millele lisandub käibemaks) välja maksta menetlusabi korras riigivahenditest.

KOHTU SEISUKOHT

Pankrotimenetluse lõpetamine PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlgnikul puudub igasugune vara ja sissetulek, millega katta pankrotimenetluse kulusid. PankrS § 158 lg 6 alusel kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Ükski võlausaldaja ei ole avaldanud soovi pankrotimenetluse jätkamist rahastada, mistõttu tuleb V B pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. Eeltoodu alusel lõpetab kohus V B pankrotimenetluse raugemise tõttu. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Martin Krupp vabastada pankrotihalduri kohustusest V B pankrotimenetluses.

Pankrotimenetluse kulud PankrS § 65 lg-te 1 ja 2 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 66 lg 1 alusel lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Selleks esitab haldur iga kolme kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta. Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning täiendavate andmete esitamist. Kohus võib jätta kinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal teatatud. Pankrotihaldur palus määrata halduri tasuks 1400 eurot. PankrS § 65 lg 11 alusel halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane

2-14-57830 käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohus leiab, et tasu suurus on põhjendatud, arvestades halduri töö mahtu ja keerukust. Halduri tasule lisandub käibemaks, kuna haldur tegutseb büroo kaudu. Seega moodustab tasu kokku 1680 eurot. PankrS § 150 lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et pankrotimenetluse kulud kokku summas 1680 eurot tuleb jätta pankrotivara kanda. Ajutise halduri tasu ja kulud olid pankrotimäärusega jäetud võlgniku kanda, ajutise halduri tasu 397 eurot oli välja makstud riigi vahenditest. Pankrotihaldur esitas menetlusabi taotluse, milles palus välja maksta halduri tasu 397 eurot riigivahenditest. PankrS § 65 lg 11 alusel kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. TsMS § 183 lg 2 alusel Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus selgitab, et PankrS § 23 lg 1-3 ei näe ette võimalust anda menetlusabi pärast pankroti väljakuulutamist summas 397 eurot hüvitamise kohustuseta. Samas oli võlgnikule selles summas menetlusabi antud 18.12.2014 pankrotimääruses. Kohus leiab, et pankroti väljakuulutamise korral ei ole võimalik võlgnikku vabastada kaks korda summa 397 eurot tasumisest. Kuna võlgnik oli nimetatud summast vabastatud pankrotimääruses, tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel jätta halduri menetlusabi taotlus 397 euro väljamaksmiseks riigivahenditest jätta rahuldamata.

Kohustusest vabastamise menetluse algatamine V B esitas kohtule koos pankrotiavaldusega taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks. PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh menetluse raugemisel. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ja avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule

2-14-57830 teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole V B kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada V B kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus leiab, et V B võlgadest vabastamise menetluses tuleb jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. PankrS § 173 lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust võib võlgnik endale jätta igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust. Võlgnik ei pea võlausaldajatele üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab esitama kohtule aruandeid kohustuste täitmise kohta.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.