Määruskaebuse esitaja (võlgnik): V.B. (pankrotis) (isikukood
XXXXXXXXX)
esindajad
RESOLUTSIOON
Võlausaldaja: Swedbank AS (registrikood 10060701), esindaja Külli Reinfeld
1.Tühistada Viru Maakohtu 26. oktoobri 2016 määrus ning teha asjas uus määrus, millega jätta Swedbank AS (võlausaldaja) taotlus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamisest keeldumiseks rahuldamata.
2.Määruskaebus rahuldada.
Menetluskulude jaotus
Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud V.B.i (pankrotis) kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Viru Maakohus kuulutas 18. detsembri 2014 määrusega välja V.B.i (võlgnik) pankroti ja määras panrkrotihaduriks Martin Kruppi. Maakohus lõpetas 15. aprilli 2016 määrusega võlgniku pankrotimenetluse pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kõnealuse kohtumäärusega kohustati võlgnikku esitama kohtule aruanne iga aasta 1. aprilliks (esimene aruanne tuli esitada ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest). Võlgnik kohtu määratud tähtajaks aruannet ei esitanud. Swedbank AS (võlausaldaja) esitas 28 juunil 2016 kohtule taotluse kohustada võlgnikku esitama aruanne, mis sisaldaks: 1) võlgniku kõikide arvelduskontode väljavõtteid perioodil 15. aprill 2016 kuni käesoleva ajani; 2) infot ja tõendeid selle kohta, kus ja kellena võlgnik töötab (tööleping) ning kui suur on tema igakuine sissetulek; 3) ülevaadet ja tõendeid selle kohta, mida on võlgnik alates
15.aprillist 2016 kuni käesoleva ajani teinud mõistlikult tasustatava töökoha leidmiseks (juhul kui võlgnikul ei ole mõistlikult tasustatavat töökohta); 4) infot selle kohta, millest koosnevad ja kui suured on võlgniku igapäevased olmekulud ning infot selle kohta, kes neid tasub. Maakohus kohustas 30. juunil 2016 võlgnikku esitama 30 päeva jooksul usaldusisiku aruande või teavitama, millised takistused esinevad aruande esitamisel. Võlgnik esitas väga üldsõnalise ja vähese infoga aruande.
2.Võlausaldaja esitas 20. septembril 2016 kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks. Taotluse kohaselt jättis võlgnik kohtu korralduse täitmata põhjendusi esitamata. Võlgnik on olnud vähemalt raskelt hooletu. Olemasolevatest andmetest nähtub, et võlgnik ei tegele mõistlikult tulutoova tegevusega ega ole esitanud ühtegi tõendit sellise tegevuse otsimise kohta. Võlgniku käitumine ei ole kooskõlas kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiga ning kahjustab võlausaldajate huve.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Viru Maakohus lõpetas 26. oktoobri 2016 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja keeldus võlgnikku tema kohustustest vabastamast. Maakohtu määruses esitatud põhjenduste kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamisest pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 2 p 2 järgi keelduda, sest võlgnik on rikkunud kohustust anda teavet oma sissetulekute kohta. Samuti on võlgnik rikkunud võlausaldajate huve, kuivõrd ta on keeldunud võlausaldajate kasuks edasiste maksete tegemisest. Võlgnik ei täitnud tema suhtes
15.aprilli 2016 kohtumäärusega kehtestatud nõudmisi. Maakohtu istungil teatas võlgnik, et ta „praktiliselt ei tööta“. Samas ei esitanud võlgnik tõendeid selle kohta, et ta oleks aktiivselt tööd otsinud ja kasutanud kõiki tööturu võimalusi. Töötukassas võlgnik arvel ei ole. Usaldusväärsed ja tõsiseltvõetavad ei ole võlgniku väited, et ta elab abikaasa juures (kes teda toidab ja katab) ning tema sissetulek juhutööde eest (nt taksojuhina) on vaid 51 eurot kuus.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Võlausaldaja ja maakohus jätsid põhjendamatult võlgniku vastuväidetega arvestamata. Juunis 2016 tundis võlgniku abikaasa end väga halvasti ja 27. juunil 2016 oli tal insult ning võlgnikul tuli sellel perioodil tema eest hoolitseda. Seetõttu esitas võlgnik aruande alles 25. juulil 2016. Võlgnik märgib, et töötab taksojuhina ja terviseseisund ei võimalda töötada öösiti (võlgnik esitas eeltoodu kohta Tolli- ja Maksuameti ja perearsti tõendi). Võlgnikul on ühine majapidamine abikaasaga, kes kannab suures osas kulud (võlgnik esitas sellekohased maksekorraldused). Võlgnik on otsinud tööd (võlgnik lisas sellekohased e-kirjad).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 26. oktoobri 2016 määrus tuleb tühistada ning ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab Swedbank AS (võlausaldaja) taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamisest keeldumiseks rahuldamata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
6.Maakohus on lõpetanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel seetõttu, et tuvastatud asjaoludel on võlgnik süüliselt rikkunud kohustust anda teavet oma sissetulekute kohta. Maakohus märkis, et samuti on võlgnik rikkunud võlausaldajate huve, kuivõrd ta on keeldunud võlausaldajate kasuks edasiste maksete tegemisest.
7.Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamist sätestab PankrS § 175, mille lg 5 järgi võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lg-tes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 4 järgi peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Eespool nimetatud PankrS § 173 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1), samuti ei tohi võlgnik varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (lg 2).
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel piisavalt hinnanud esiletoodud asjaolusid ning ei ole oma järeldust nõuetekohaselt põhjendanud. Ringkonnakohus ei nõustu esitatud asjaolusid arvestades maakohtu järeldusega PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamisel ja põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
Toimiku materjalide kohaselt kohustas maakohus võlgnikku 15. aprilli 2016 määrusega esitama kohtule aruande iga aasta 1. aprilliks ning esimene aruanne tuli esitada ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Sama määruse kohaselt võib võlgnik jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust. Kõnealune kohtumäärus jõustus 6. mail 2016. Võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul aruannet ei esitanud. Võlgnik ei ole võlausaldajale makseid teinud.
28.juunil 2016 esitas võlausaldaja kohtule taotluse kohustada võlgnikku esitama taotluses märgitud info ja tõendid (tl 166). Kohus kohustas võlgnikku 30. juunil 2016 esitama 30 päeva jooksul usaldusisiku aruande või teavitama, millised takistused esinevad aruande esitamisel (tl 168). Võlgnik estias 25. juulil 2016 usaldusisiku aruande (tl 173), mida ei saanud maakohtu hinnangul lugeda selles esitatud vähese info tõttu kohtu korralduse täitmiseks. Aruandes märgib võlgnik, et pankrotiavalduse esitamise ajast alates ei ole tema varanduslik olukord muutunud, võlgnik töötab OÜ-s XXX ja tema keskmine töötasu kuus on 50 eurot 80 senti (võlgnik esitas töötasu saaamise kohta tõendid). Pankrotihaldur on tema kontod blokeerinud ja kontodele ei laeku mitte midagi. Võlgnik väidab, et on proovinud leida uut töökohta, kuid see pole õnnestunud. Tõendeid, mis kinnitaks võlgniku tööotsinguid ja olmekulude suurust, võlgnik ei esitanud. Põhjuseid, miks võlgnik ei saanud kohtu nõudeid tähtaegselt ja nõuetekohaselt täita, esitas võlgnik alles määruskaebuses, märkides, et aruande hilinemise tingis vajadus hoolitseda oma haige abikaasa eest. Eeltooduga ei saa ringkonnakohtu hinnangul selgitada seda, mis taksitas võlgnikul esitamast aruannet kuu aja jooksul arvates maakohtu 15. aprilli 2016 määruse jõustumisest (määrus jõustus 6. mail 2016). Eeltoodust tuleneb, et võlgnik ei täitnud kohtule teabe andmise kohustust nõuetekohaselt – võlgnik esitas puuduliku sisuga aruande pärast kohtu korduvat nõudmist.
9.Arvestades esiletoodud asjaolusid juhib ringkonnakohus esmalt tähelepanu sellele, et maakohus määras PankrS § 172 lg 6 järgi 15. aprilli 2016 määrusega usaldusisikuks võlgniku enda. Viidatud sätte kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Riigikohus on selgitanud, et kui kohus määrab võlgniku enda usaldusisikuks, peab ta olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Kui kohus on võlgniku usaldusisikuks siiski määranud, on kohtul PankrS § 172 lg 6 teise lause järgi ka kohustus kontrollida, kas võlgnik täidab usaldusisiku kohustusi. Eelviidatud kohustuse raames tuleb kohtul eelkõige kontrollida, kas võlgnik täidab ja saab nõuetekohaselt hakkama PankrS §-s 172 sätestatud kohustuste täitmisega (vt Riigikohtu
2.novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-16, p 18). Maakohtu 15. aprilli 2016 määruse kohaselt tuleb võlgniku võlgadest vabastamise menetluses jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Eeltoodud põhjendustest ei nähtu, et kohus oleks kontrollinud võlgniku võimet täita usaldusisiku kohustusi. Samuti nähtub maakohtu 15. aprilli 2016 määruse põhjendustest, et võlgnikku kohustati esitama kohtule aruandeid kohustuse täitmise kohta. Milliseid andmeid ja tõendeid tuleb võlgnikul oma aruandekohustuse täitmiseks esitada, ei ole maakohus kõnealuses määruses ega 30. juuni 2016 kohtunõudes selgitanud. Ringkonnakohtu hinnangul oli selline selgituskohustus vajalik, arvestades, et usaldusisiku ülesandeid pidi täitma võlgnik ise. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik mh andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Maakohus heitis võlgnikule ette, et viimane ei esitanud ühtegi mõistlikku põhjust, mis takistas tal vastamast kõigile võlausaldaja küsimustele (kohtu hinnangul vastas võlgnik neljast võlausaldaja küsimusest vaid ühele). Selline etteheide on põhjendamatu, sest toimiku materjalidest ei nähtu, et võlgnikule oleks saadetud koos kohtunõudega võlausaldaja 28. juuni 2016 taotlus.
Ringkonnakohus märgib ka, et PankrS § 173 lg 2 ei kohusta võlgnikku esitama oma väidete kohta tõendeid ning seega ei saa väidete tõendamata jätmist pidada viidatud sättes märgitud kohustuse rikkumiseks. Üldjoontes on võlgnik PankrS § 173 lg-s 2 nõutud andmed esitanud. Maakohtu
12.oktoobri 2016 istungiprotokolli kohaselt soovis võlgnik esitada dokumente, küsides, kellele ta peab need esitama. Maakohus dokumentide esitamiseks tähtaega ei andnud ja võlgnik esitas oma väiteid tõendavad dokumendid alles määruslkaebuse lisana. Ringkonnakohus osutab sellele, et vaidlusaluse kohtumääruse põhjendustest ei nähtu, et maakohus oleks sisuliselt võlgniku aruannet kontrollinud (vt võlgniku väide, et pankrotihalduri poolt on tema kontod praeguseni blokeeritud).
10.Olukorras, kus kohus ei ole kontrollinud, kas isik on sobiv usaldusisiku ülesannete täitmiseks, ning, kas ta on teadlik oma aruandekohustuse sisust ja ulatusest, ei ole ringkonnakohtu hinnangul võlgniku käitumine (puuduliku aruande esitamine pärast kohtu korduvat nõudmist) kvalifitseeritav PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustuse süülise rikkumisena. Võlgniku toimetulek oma usaldusisiku ülesannete täitmisega on käsitletud asjaolude kohaselt kaheldav ning aruandekohustuse sisu ja ulatus võis jääda usaldusisikuks sobimatule võlgnikule ebaselgeks. Ringkonnakohus peab asjaolusid arvestades tõenäoliseks, et praeguse menetluse probleemid oleks olnud välditavad, kui usaldusisikuks oleks määratud teine isik. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlgnik süüliselt rikkunud ka PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustust tegelda mõislikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Ringkonnakohus nõustub võlausaldaja seisukohaga, et tulu teenimist võlgniku näidatud suuruses ei saa pidada mõistlikult tulutoovaks tegevuseks. Eespool kirjeldatud asjaoludel on võlgnik esitanud tõendid tulusama töö otsimise kohta alles määruskaebuse lisana. Esitatud tõendid kinnitavad, et võlgnik on püüdnud tulusamat tööd otsida ajavahemikus september-oktoober 2016. Siinkohal tuleb ringkonnakohtu hinnangul arvestada ka asjaoluga, et võlausaldaja taotluse esitamise ajaks oli võlgniku võlgadest vabastamise menetluse algusest möödunud ca kuus kuud.
11.Ringkonnakohus juhib siinkohal tähelepanu Riigikohtu selgitustele 4. mai 2016 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16. Riigikohus märkis kõnealuse määruse p-s 14, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 17. aprilli 2013 määrus tsiviilasja nr 3-2-1-46-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Eeltoodut arvestades ei nõustu ringkonnakohus võlgniku võlgadest vabastamise menetluse lõpetamisega, pidades seda ka ennatlikuks (kohustustest vabastamise menetluse tavapärane kestus on TsMS § 175 lg 1 järgi viis aastat) ning maakohus on ebaõigesti rahuldanud Swedbank AS taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks. Võlgadest vabastamise menetluse jätkumisel tuleb maakohtul kaaluda teise usaldusisiku nimetamist. Kui kohtu hinnangul saab võlgnik usaldusisiku ülesannetega hakkama, tuleb kohtul kontrollida, kas võlgnik täidab ja saab nõuetekohaselt oma usaldusisiku ülesannetega hakkama.
12.Menetluskulud ringkonnakohtus kannab TsMS § 172 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.