2-13-32308/42 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

6.Otsuse resolutsiooni punktides 2 ja 3 XXXOÜ-lt XXX ja XXX kasuks välja mõistetud saamata jäänud töötasu kuulub hagi õigeksvõtul põhineva otsusega tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud XXXOÜ kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõue ja põhjendused Hagejate XXX ja XXX ja XXXOÜ vahel oli 01.09.2012 suuliselt sõlmitud tööleping, mille kohaselt XXXOÜ lubas hagejatel teostada fassaaditöid kogu mahuga 1000 m2 brigaadi koosseisus objektil XXX Keskkool asukohaga XXX XXX alevik, XXX. Tööleping oli sõlmitud määratud tähtajaks kuni tööde mahu täitmiseni. Töölepingu seaduse § 4 lg 2 kohaselt loetakse tööleping sõlmituks juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Tööandja on deklareerinud töötasu 320 eurot kuus tasumist ajavahemikus oktoober-detsember 2012 ja töötajatel oli kehtiv ravikindlustuse kaitse. Tegelikult leppisid pooled kokku, et tööandja tasub töötasu igakuiselt tükitöö määraga 17 eurot/m2 neto, mitte 320 eurot kuus. Võttes arvesse, et Statistikaameti andmete kohaselt oli 2011. aastal keskmine kuutöötasu ehituses 847 eurot, on hagejate poolt arvestatud igakuine töötasu reaalne ja vastupidi - tööandja poolt deklareeritud töötasu 320 eurot kuus on ebareaalne. Töid teostati brigaadis, mis koosnes kuuest inimesest – XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX. Peale hagejate ei ole tööandja vormistanud mingil moel töösuhteid teiste töötajatega ega teavitanud sellest Maksu-ja Tolliametit ning Haigekassat. Hagejad teostasid töid alates 01.09.2012 kuni 13.12.2012. Tööleping oli lõpetatud 13.12.2012 seoses tööde teostamisega töölepingu seaduse § 80 lg 1 alusel, kuid kostja ei ole maksnud hagejatele töötasu täies ulatuses. Kummagi hageja poolt teostatud tööde maht ja töötasu ajavahemikus 01.09.2012- 13.12.2012 on arvestatud järgmiselt: Tööde teostamise aeg 01.09.-30.09.2012

Teostatud tööde maht on arvestatud proportsionaalselt brigaadi poolt igakuiselt teostatud tööde mahtudele ja iga brigaadi liikme tööajale päevades. Töötasu 350 eurot (neto) maksti kummalegi hagejale sularahas objektil mingeid dokumente vormistamata, töötasu ülejäänud osa jäi tasumata. Seega on ajavahemikus 01.09.2012-13.12.2012 kummalgi hagejal töötasu maksmata jäänud osa 3578.50 neto ehk 4193,25 eurot bruto. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista kummagi hageja kasuks ajavahemiku 01.09.201213.12.2012 eest saamata jäänud töötasu summas 4193,25 eurot ning viivisintressi ajavahemiku 14.12.2012-29.03.2013 eest 94,38 eurot ja alates 30.03.2013 kuni kohase täitmiseni summas 0,89 eurot päevas. Menetluse käigus hagejad vähendasid oma nõuet. Nõuete vähendamise tulemusena paluvad hagejad kostjalt välja mõista kummagi hageja kasuks saamata jäänud töötasu summas 2 862,80 eurot bruto ja ajavahemiku 14.12.2012-15.10.2013 ehk 315 päeva eest viivise kogusummas 185,40 eurot ja alates 16.10.2013 viivis määras 0,61 eurot päevas. Kostja vastuväited Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja ei nõustu hageja väitega, et poolte vahel oli kokkulepe, mille kohaselt oli töötasu 17 eurot/ühe ruutmeetri eest. Hagejate ülesandeks oli ehitusobjektil XXX, XXX alevik (XXX Keskkool) fassaaditööde tegemine, samuti koristustööd (ehitusprahi koristamine). Kostja leiab, et hagejatel puudub õigus nõuda töötasu ajavahemiku 01.09.2012 kuni 13.12.2012, hagejad on oma töötasu kostjalt juba varem kätte saanud. Hagejatele on tasutud sularahas ehitusobjektil, antud summad on OÜ XXX esindaja poolt üle antud ühele kaashagejast- XXX ́ile, samas hagejad tunnistavad vaid kokku 700 euro kättesaamist kostjalt, mis on samuti neile antud sularahas. Kui hagejad ei saanud töötasu kostjalt, siis jääb arusaamatuks, miks nad jätkasid töötamist olukorras, kus nad kostjalt töötasu ei saanud. Hagejal oli võimalus töö lõpetada ja minna teisele objektile tööle, kui talle ei oleks töötasu makstud, hagejad aga jätkasid töötamist OÜ XXX objektil. Kuigi peatööks oli fassaaditööde tegemine, oli hagejatel ka kohustus koristada ehituspraht. Hagejad jätsid selle kohustuse suuresti täitmata. Kostja leiab, et kuna ehituspraht tuli koristada AS Hansa Ehitus vastaval lepingupartneril, siis peaks hagejad vähendama oma töötasunõuet vähemalt 20 %. Juhul, kui kohus leiab, et hagejatel on siiski töötasunõue, siis palub kostja lähtuda ehitaja keskmisest palgast antud perioodil. Statistikaameti järgi oli ehitaja brutokuupalk 1001 eurot, mis teeb perioodil 01. september 2012 – 13. detsember 2012: September 2012 bruto töötasu 1001€, Oktoober 2012 bruto töötasu 1001€, November bruto töötasu 1001€, Detsembri bruto töötasu 9 tööpäeva eest 450,45€. Bruto töötasu nõue kokku 3453, 45 €, mis neto nõudena teeb 2597,27€, millest on avansina ette saadud 350€, seega jääb netopalga nõudeks 2247,27 €. Kostja palub mitte võtta aluseks hagejate poolt väidetud mahud, vaid lähtuda ehitaja keskmisest palgast 2012 aasta vastaval ajavahemikul, mis oli 1001 eurot brutosummas, arvesse tuleb võtta ka hagejate poolt omaksvõetud kätte saadud avanss. Kohtuistung

17.11.2014 toimunud kohtuistungil hagejad vähendasid oma nõuet 20% kuna töid ei viidud lõpuni ja kummagi hageja põhinõue on kostja vastu 2 862,80 eurot bruto. Kosja võttis kohtuistungil õigeks kummagi hageja saamata jäänud töötasu nõude summas 2 862,80 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega (sh TVK toimikute materjalidega), on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi lahendab kohus tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hagejate XXX ja XXX ja XXXOÜ vahel oli 01.09.2012 suuliselt sõlmitud tööleping, mille kohaselt hagejad teostasid fassaaditöid kogu mahuga 1000 m2 objektil XXX Keskkool asukohaga XXXXXX alevik, XXX. Tööleping oli sõlmitud määratud tähtajaks kuni tööde mahu täitmiseni. Töid teostati brigaadis, mis koosnes kuuest inimesest – hagejad XXX ja XXX ning XXX, XXX, XXX ja XXX. Kumbki hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 2 862,80 eurot. 17. novembril 2014 toimunud kohtuistungil on kostja hagejate saamata jäänud töötasu nõuded õigeks võtnud. TsMS § 440 lg 1 kohaselt juhul, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna kostja on kummagi hageja saamatu jäänud töötasu nõude summas 2862,80 eurot (bruto) õigeks võtnud, rahuldab kohus hagejate töötasu nõude õigeksvõtul põhineva otsusega ja mõistab kostjalt kummagi hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu summas 2862,80 eurot. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Lisaks saamata jäänud töötasu nõudele paluvad hagejad kostjalt välja mõista kummagi hageja kasuks viivise alates 14.12.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 sätestatud määras. Hagejate poolt 24.11.2014 esitatud viivise arvestuse kohaselt on ajavahemiku 14.12.201215.10.2013 ehk 305 päeva eest arvestatud viivis summas 185,40 eurot ja igapäevane viivisesummaks on 0,61 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja esitanud vastuväiteid hageja viivisemäära suurusele. Kohus leiab, et hagejate viivisearvestus on seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 367 kohaselt võib viivise nõude hagiavalduses esitada selliselt, et nõutakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte summaliselt, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-69-06 leidnud, et ohus peaks otsuse täidetavuse huvides üldjuhul mõistma otsuse tegemiseni arvestatud viivise välja kindla summana, edasi aga protsendina põhinõudest, nagu on ette nähtud ka TsMS § 367 teises lauses. Ebaõige on tulevikku suunatud viivise väljamõistmine kindla summana, n-ö päevamäärana, kuna esiteks muutub seadusjärgne viivisemäär VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 koostoimes perioodiliselt ning teiseks võib kostja maksta võla ka osaliselt, mille järel tuleb ka viivist maksta väiksemalt summalt. Riigikohus on otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 asunud seisukohale, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses ning lähtuma põhivõla

suurusest viivise arvestamise ajal. Tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10 asus Riigikohus seisukohale, et kui hageja ei ole esitanud tõendeid, et tal tekkis leppetrahvist suurem kahju, tuleb vähendada kostjalt väljamõistetud viivist leppetrahvi suuruseni. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja kummagi hageja kasuks kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutnud viivise ajavahemiku 12.12.2012-11.12.2014 (727 päeva) eest summas 443,47 eurot ja alates 12.12.2014 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude (summas 2862,80 eurot) täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue summas 2 862,80 eurot. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, § 133 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõude järgi ning sama paragrahvi lg 2 sätestatust, mille kohaselt käesoleva seadustiku § 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta ees arvestatud viivise summale. TsMS § 123 lg 1 kohaselt võetakse hagihinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Kumbki hageja nõudis hagiavalduse põhivõlga summas 4193,25 eurot ja viivist alates 14.12.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Hilisemas menetluses hagejad vähendasid oma põhinõuet summale 2862,80 eurot ja sellega seoses ka viivisenõuet, kuid see ei muuda hagihinna suurust maakohtu menetluses. Eeltoodust tulenevalt on XXX poolt XXXOÜ vastu esitatud hagihind 4 789,68 eurot ja XXX poolt XXXOÜ vastu esitatud hagihind 4 789,68 eurot. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab XXX ja XXX hagi, siis TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus XXX ja XXX menetluskulud XXXOÜ kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik