Harju Maakohtu 17. oktoobri 2014 määrus (parandatud 03.novembri 2014 määrusega)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik HS määruskaebus Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Avaldaja: HS (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXX X XXXXX XXXXXXX)
Puudutatud isik I: VS (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXX-XX XXXXX XXXXXXX) Puudutatud isik II: Tallinna linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu, asukoht Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn), lepinguline esindaja Raul Keba Puudutatud isik III: ES (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX X XXXXX XXXXXXX) kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 17. oktoobri 2014 määrus (parandatud 03.novembri 2014 määrusega) jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Avaldaja 29. oktoobri 2014 taotlus tõendi kogumiseks jätta rahuldamata.
Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta HS kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik
1.HS (avaldaja) esitas 20.05.2014 avalduse, paludes määrata Lõhe 9 Tallinnas asuva kinnisomandi kasuks juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, seades kitsenduse Lõhe 7 Tallinnas asuvale kinnistule, ja kanda juurdepääsu talumise kohustuse kohta märkuse kinnistusraamatusse.
2.Avalduse kohaselt on avaldaja Lõhe 9 Tallinnas asuva kinnistu (registriosa nr 304001) üks ühisomanik. Taotletavat juurdepääsu on kasutatud alates 1983. aastast. Avaldajale selgus 02.03.2014, et puudutatud isik I oli paigaldanud kahe kinnistu piirile väravad, mistõttu ei ole avaldajal võimalik autoga pääseda oma kinnistule. Alates märtsist on avaldaja jätnud oma sõiduki tänavale ja kasutanud oma kinnistule juurdepääsuks jalgrada. Maa ostueesõigusega erastamise tulemusena tekkisid endise aianduskooperatiivi kruntide asemel avaldaja kinnistu ja naaberkinnistu. Uue krundiplaani koostamisega likvideeriti juurdepääsutee avaldaja kinnistule. Avaldaja sai sellise uue plaani kohasest kinnistu erastamisest teada alles 2009. aastal. Avaldaja oli kuni selle ajani teadlik, et juurdepääsuteed ei ole erastatud naaberkinnistu hulka, sest tee on olnud ühiskasutuses juba 1983. aastast alates, kui seal oli veel suvilakooperatiiv. Avaldaja sai arvestada, et see tee on jäetud munitsipaalomandisse, nagu on linnas selliste teede puhul mujal tehtud.
3.Avalduse kohaselt on avaldaja jaoks majanduslikult ebaotstarbekas ja ehituslikult võimatu rajada Lõhe tänavalt uus ligipääsutee oma kinnistule. Avaldaja elamu paikneb krundil nii, et piiripunkti nr 481 ja hoone välisseina vahel on kõigest 5,75 m, mis ei võimalda autoga garaaži sisse keerata. Märgitud teeosal oleks küll võimalik avaldaja hoovi sisse sõita, kuid ümber pöörata ja välja sõita ei ole ruumi. Ümberpööramiseks tuleks sõidukil asuda kinnisasjal sentimeetri haaval manööverdama. Lisaks on avaldaja kinnistul asuva hoone ümbruse aluspinnas soine, mistõttu uue juurdepääsutee ehitamine on väga kulukas. Selleks tuleb eemaldada muruplats koos musta mullaga (paksus 30 cm), ehitada uus killustiktee (paksus 30 cm) ja see asfalteerida või paigaldada kivid. Tee pikkuseks tuleks kokku 15 m. Nurgataguse juurdepääsu kasutamine on ebamõistlik ega vasta linnaehituslikele ja arhitektuursetele normidele. Tee ehitusele jääb ette ilukuusk, kirsipuud, paemüür, mis kõik tuleb lõhkuda ja samuti puud välja juurida. Samuti tuleb paigaldada uus värav ja taastada haljastus. Loetletud tööde maksumus on ca 10 000 eurot, mis avaldaja jaoks on majanduslikult väga kulukas ja ebamõistlik. Lisaks eelnevale on tänava äärde paigaldatud vee- ja kanalisatsiooni, gaasi ja sidetrassid, mis takistavad uue tee ehitamist. Puudutatud isiku I huvid talle kuuluva naaberkinnistu kasutamiseks ei kaalu üles avaldajale tekkivaid kulutusi. Taotletav juurdepääs ei takista naaberkinnistu kasutamist, juurdepääs hõlmab kinnistu väikest tänavapoolset osa. Avaldaja toetab puudutatud isiku II ettepanekut ümberkruntimiseks. Juurdepääsutee mõõtmed on ühes suunas 6 m ja 4,40 m, kuna tegemist on trapetsikujulise alaga, ning teises suunas 3,5 m. Tasu juurdepääsutee kasutamise eest on hinnanguliselt 7,20 eurot aastas ja tee kasutajate arv on kolm (avaldaja, puudutatud isik I ja puudutatud isik III). Puudutatud isikute seisukohad
4.Lõhe 7 kinnisasja omanik (puudutatud isik I) vaidles avaldusele vastu. Avaldaja kinnistu külgneb 27 m ulatuses avaliku teega (Lõhe tänav). Garaaživärava juurde
sõiduks jääb Lõhe tänavalt ca 8 m laiune ala ja garaaži ette 6 m laiune ala, mis on küllaldane manööverdamiseks. Juurdepääs avaldaja kinnistule on võimalik ka kinnistu teises osas, kui avaldaja koristab oma kinnistult prügi ja vanad aknaraamid. Avaldaja ei ole tõendanud juurdepääsutee rajamise kulusid. Avaldaja kinnistu ja naaberkinnistu katastriüksused on registreeritud 17.04.1997 maakatastris ning mõlema kinnistu omanikud on allkirjad andes nõustunud piiride paiknemisega. Tegemist on suvilatega, mida kasutatakse suveperioodil ja kus alaliselt ei elata. Puudutatud isik I ei ole varasemalt teinud avaldajale takistusi naaberkinnistu kasutamiseks, samas avaldaja on seda kasutanud omavoliliselt ja tasu maksmata.
5.Kohalik omavalitsus (puudutatud isik II) oli seisukohal, et kui kohus tuvastab avaldaja ja puudutatud isiku III kinnistule muu juurdepääsu võimaluse, siis tuleks jätta avaldus rahuldamata. Antud juhul on avaldajal juurdepääs faktiliselt olemas, kuigi selle kasutamine eeldab täiendavate kulutuste tegemist. Eelistatum on ajalooliselt toiminud juurdepääs, kuigi on ka võimalik avaldaja kinnistule juurdepääs teisest asukohast. Lõhe 7 ja 9 piiriprotokollid on koostatud 1996. aastal ning maatükid erastati 1997. aastal, s.t rohkem kui 16 aastat tagasi. Krundipiirid määrati sellisena ilmselt plaaniga, et teekolmnurgad jäävad tänavamaa osaks. Hiljem aga leiti, et tänav on ikka ristkülik ning kolmnurgad nähti ette kruntide juurde. Lõhe tänava paaritu numbriga krundid on ka vastavalt moodustatud. Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Tallinna Linnavaraamet on nii avaldajale kui ka puudutatud isikule I selgitanud, et linnaehituslikult oleks kõige mõistlikum teha krundipiiride muudatus, mille käigus suurendatakse avaldaja kinnistut selliselt, et juurdepääsutee jääb selle osaks ning naaberkinnistut suurendatakse siilu võrra põhja-edela osas. Sellisel juhul oleks tegemist ca 30–35 m2 suuruse ümberkruntimisega. Kuigi maa erastamisel määrati, et tuleb taluda juurdepääsuteed, siis tegemist on haldusaktiga, millega ei saa panna isikutele asjaõiguslike ega omandit mõjutavaid kohustusi.
6.Avaldaja abikaasa (puudutatud isik III) teatas, et 10.10.1996 piiriprotokolli allkirjastamisel on võetud aluseks krundiplaan, mis aga ei arvestanud juurdepääsu jätmisega avaldaja kinnistule Lõhe tänavalt. Puudutatud isik III võtab tagasi oma allkirja nimetatud piiriprotokollilt. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
7.Harju Maakohus jättis 17.10.2014 määrusega (parandatud 03.11.2014) avalduse rahuldamata. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja 01.10.2014 taotluse 29.09.2014 ärakuulamise protokolli muutmiseks. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda.
8.Menetlusosalised ei ole toonud esile ja ei ole tuvastatud asjaolusid, mis annaksid alust täiendavalt kohaldada AÕS § 156 lg-t 2 või 3, seega tuleb avaldus lahendada AÕS § 156 lg 1 põhjal. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt Riigikohtu 21.05.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 20).
9.Asja materjalide kohaselt on avaldaja kinnistule juurdepääs üle Lõhe 7 kinnistu suletud alates 02.03.2014, kui puudutatud isik I paigaldas kinnistute vahele aia (kd I tl 27 ja 29). Avaldajal selgitas, et tal tuleks selleks, et hoovi jalgsi pääseda, lõhkuda võrkpiiretega aed. Vaidlust ei ole selles, et uue juurdepääsutee rajamine on võimalik, aga see on seotud teatavate kuludega. Avaldaja kinnistu asub avalikult kasutatava Lõhe tee ääres ja kinnistu teepoolse piiri ületamine mootorsõidukiga või jalgsi ei ole põhimõtteliselt
takistatud (kd I tl 12 ja 60). Järelikult on avaldajal juurdepääs oma kinnistult avalikult kasutatavale teele. Juurdepääsu puudumisega oleks tegemist juhul, kui kinnistu ei piirneks avaliku kasutatava teega või tee ja kinnistu vahelist piiri ei oleks looduslikult, maakorralduslikult või tee omaniku seatud tingimuste tõttu võimalik ületada. Nimetatud takistusi tee ja kinnistu vahelise piiri ületamiseks ei ole (kd I tl 60 ja 62). Avalikult kasutatavalt teelt alternatiivse juurdepääsu kasutamiseks on avaldajal vajalik rajada sissesõidutee ja soovi korral paigaldada väravad. Avaldaja kinnistu ja kõrval asuva tee vaheline piir on piisava pikkusega juurdepääsutee rajamiseks. Võimalikud piki teed kulgevad trassid ei takista põhimõtteliselt uue tee rajamist, sest need kulgevad samavõrra läbi taotletava juurdepääsuala. Menetlusosaliste esitatud selgitustest ning dokumentaalsetest tõenditest (kd I tl 52, 60 ja 62) nähtub, et sissesõidutee rajamine avaldaja kinnistule on võimalik selliselt, et avaldajal säilib mõistlik võimalus oma kinnistut ja elamut kasutada. Avaldajal piisab sellisest juurdepääsust, mis võimaldab tal sõiduautoga oma kinnistule sisse sõita. Kinnistult autoga väljasõitmiseks piisab tagurdamisest, selleks ei pea autot ümber pöörama. Uue sissesõidu rajamisel on avaldajal võimalik selle laius määrata vastavalt oma soovidele. Veoautoga suvilakrundile pääsemise vajadus on pigem erandlik ja ka taotletava juurdepääsutee kaudu ei ole tagatud veoautoga manööverdamine avaldaja kinnistul. Eelneva põhjal on avaldajal võimalik rajada juurdepääsutee oma kinnistu ja avalikult kasutatava tee vahele, kuid praegu selline tee veel puudub (kd I tl 60 ja 62).
10.Isegi siis, kui hageja kinnistuga külgneb avalik tee, tuleb juurdepääsu nõude lahendamisel kaaluda, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt (sh hoonete juurest) avalikule teele pääsemiseks ning kas puudutatud isiku I kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla avaldaja jaoks oluliselt odavam ja puudutatud isikut I kui kinnisasja omanikku vähem koormav. Seega tuleb arvestada nii juurdepääsu nõudva kui koormatava kinnisasja omanike kõiki huve ja asjaolusid kinnisasjade kasutamisel. Varasemat tava juurdepääsu kohta üle puudutud isikute kinnisasja tuleb arvestada, aga see ei ole ainumäärav (vt Riigikohtu 12.04.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04, p-d 14 ja 16). Avaldaja toob välja, et tee rajamise kulud on ca 10 000 eurot, samas ei ole avaldaja esitanud kulude suuruse kohta ühtegi tõendit. Sellest hoolimata saab lugeda TsMS § 231 lg 1 alusel üldtuntuks asjaolu, et uue tee rajamine eeldab teatavate tööde tegemist ja vastavate kulutuste kandmist. Lõhe tn 7 ja 9 piiriprotokollid on koostatud 1996. aastal ning nimetatud maatükid on erastatud 1997. aastal (kd I tl 12–19, 176, 178). Asjaolu, et avaldaja ei olnud teadlik piiride paiknemise asukohast, ei mõjuta hinnangut taotletava juurdepääsu määramise otsustamisel. Samuti ei saa kohus käesolevas menetluses otsustada haldusaktide kehtivuse üle ega kinnistuid ümberkruntida. Kui puudutatud isik I peaks taluma taotletavat juurdepääsu, siis ei ole tal võimalik kasutada juurdepääsuteele vastavat osa kinnistust oma äranägemist mööda ega privaatselt, sh ei ole võimalik rajada piirdeid piki sirgeid ja liigendamata piire. Võib eeldada, et kui kohus määraks juurdepääsu avaldaja soovitud viisil üle naaberkinnistu, siis konflikt pigem süveneks. Neil asjaoludel kaaluvad puudutatud isiku I huvid talle kuuluva naaberkinnistu oma äranägemisel kasutamiseks üles avaldaja huvi senise juurdepääsu säilitamiseks ja uue juurdepääsutee rajamisega kaasnevate kulude vältimiseks.
11.Kuivõrd avaldaja kinnistu asub avalikult kasutatava tee ääres ning selle kasutamiseks on avaldajal võimalik rajada eraldi juurepääsutee, siis ei ole puudutatud isiku I kinnistu kasutamine põhjendatud vaatamata asjaolule, et nimetatud juurdepääs on olnud tava.
12.TsMS § 477 lg 8 kohaselt ei ole menetlusosalistel hagita menetluses õigust taotleda protokolli parandamist vastavalt §-s 53 sätestatule.
13.TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel tuleb jätta arvestamata tõend tl-l 79 (skeem), sest sellest ei selgu asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid.
14.Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda. Määruskaebus
15.Avaldaja esitas 29.10.2014 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Avaldaja esitas 29.10.2014 taotluse nõuda Maa-ametist välja Lõhe 7 krundi moodustamise toimik.
16.Maakohus on jätnud arvestamata, et nõutava juurdepääsutee alla jääv maa-ala 52 m2 on Tallinna Linnavalitsuse poolt kinnitatud „Hoonestuse ja haljastuse lahenduses“ avaldajale kasutamiseks (lahenduse fragment lisatud määruskaebusele). Lahenduse alusel Tallinna Linnavalitsuse poolt 21.01.1983 väljastatud ehitusloa nr 1250 alusel rajas avaldaja juurdepääsutee Lõhe 9 kinnistul liikumiseks, sest aluspind oli seal väga soine, ning kasutab seda juurdepääsuteed juba 33 aastat järjest. Maakasutus oli aktsepteeritud nõukogudeaegsete riigi ja kohaliku omavalitsuse organite poolt ning õiguspärane. Juurdepääsutee all oleva maa võõrandamine naabrile Maa-ameti poolt ei olnud õiguspärane. Juurdepääsutee alla jääv maa pindalaga 52 m2 tuleb avaldajale tagastada. Antud juhul ei järgitud seaduses ettenähtud planeeringu- ja maakorralduse nõudeid.
17.Maakohus on jätnud arvestamata, et alates 02.03.2014 on avaldaja auto- ja jalgväravad puudutatud isiku I poolt ebaseaduslikult blokeeritud. Avaldaja pere igapäevane eluolu on tugevasti häiritud, mistõttu ei ole võimalik ka käesoleval ajal elamut kasutada.
18.Ei ole kaht võimalust avaldaja kinnistule uue juurdepääsutee ehitamiseks (vt 14.09.2014 esitatud informatsioon). Garaažiust avaldaja maja taga ei ole. Avaldaja kinnistuga piirneva Lõhe tänava pikkuses on palju takistusi, mis ei võimalda maaüksusele siseneda. Kohe piirdeaia kõrval kasvab jäme kask diameetriga ca 40 cm, kased diameetriga 18 cm, toomepuud diameetriga 18 cm, kõrge ilukadakas. Need puud kuuluvad kõrghaljastuse hulka, neid maha ei tohi võtta. Kaasik ei võimalda uue juurdepääsutee ehitamist maja tagahoovi. Lisaks on kohe piirdeaia kõrval vähekaitstud elektrikaabel, telefoni-, tele-, ja internetikaablid, veetorustik, olmeveekanalisatsioonitorustik, gaasitorustik. Lõhe tänava kõrval on suurkompostihoidla, akna- ja ukseraamid, suur elektrisaag jms.
19.Ükski puudutatud isiku I poolt ja maakohtu pakutud uus juurdepääsutee ei sobi planeeringu-, maakorraldus- ja ehitusnormide ning kalliduse tõttu.
20.Maakohus on jätnud arvestamata, et sõiduauto ei pööra uutelt juurdepääsuteedelt sisse Lõhe 9 garaaži, sest tee laius garaaži juures on kõigest 5,75 meetrit, sõiduauto pikkus on 5,48 meetrit. Avaldaja tõi nimetatud asjaolu maakohtus esile. Ka tehnotrassid ei võimalda nende peal veo- ja spetstehnika liikumist. Samas taotletava (ajaloolise) juurdepääsutee osas on tehnotrassid kaitstud. Aasta jooksul külastavad veoautod avaldaja maa-ala: paar korda survepesuauto kanalisatsiooni- ja veekaevude puhastamiseks, kaks-kolm küttepuukoormat, mööblivedu, mullavedu, ehitusmaterjalid, prügivedu, vajadusel peab sisenema ka tuletõrje- ja pääste- veotehnika.
21.Maakohus on jätnud arvestamata, et aastakümnetega aias tehtud elutöö osas sunnib maakohus lammutama uuele teele ette jääva paemüüri, juurima välja ilukuuse, kirsipuud, ilupõõsad, heki, lilleklumbid, likvideerima muruplatsid koos alusmullaga. Kõik see maksab vähemalt 5000 kuni 6000 eurot ning luba selleks ei anta. Maakohtule olid esitatud andmed, mille kohaselt juurdepääsutee ehitustöö tegijatelt on võetud üksikasjalikud hinnapakkumised. Puudutatud isiku I ettepanekud kahe uue juurdepääsutee ehitamiseks ei sisalda juurdepääsuteede maksumusi. Puudutatud isiku I
poolt näidatud kohtadesse ei ole võimalik teed ehitada. Maakohus on jätnud avaldaja poolt menetluses esitatud tõenditega arvestamata ning mittearvestamise põhjendamata.
22.Maakohus oleks pidanud kohtuistungil pöörama tähelepanu sellele, et avaldajat abistanud jurist Deivi Vaht jättis avaldaja tahte välja selgitamata. Vastused määruskaebusele
23.Puudutatud isik I on seisukohal, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele.
24.Puudutatud isik II ei esitanud vastust määruskaebuse kohta.
25.Puudutatud isik III peab avaldaja määruskaebust põhjendatuks ja nõustub sellega täies ulatuses. Menetluse edasine käik
26.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid.
28.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Asjaõigusseaduse § 156 lg 1 kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
29.Maakohus ei tuvastanud AÕS § 156 lg 2 kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid. Määruskaebuses ei ole esile toodud, et avaldajalt on osa tema kinnisasjast võõrandatud ja seetõttu tuleks kohaldada AÕS § 156 lg-t 2.
30.Määruskaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu tuvastatud asjaolu, et avaldaja kinnisasi külgneb avalikult kasutatava teega.
31.Määruskaebuse väide, mille kohaselt maakohtu poolt võimalikuks peetud juurdepääs ei sobi planeeringu- ja maakorraldusnormide ning kalliduse tõttu, on põhjendamatu ja tõendamata. Maakohus on põhjendatult märkinud, et avaldajal on võimalik rajada juurdepääsutee oma kinnisasja ja avalikult kasutatava tee vahele. Määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, mille alusel võiks asuda maakohtust erinevale seisukohale. Haljastuse, kompostihoidla, müüri ja mitmesuguste muude objektide/ asjade olemasolu avaldaja kinnisasjal ei välista juurdepääsutee rajamist nimetatud objektide asemele. Maakohus on asjakohaselt märkinud, et piki avalikult kasutatavat teed kulgevad trassid ei takista uue tee rajamist, sest need kulgevad samuti läbi taotletava, varasema läbipääsuala. Määruskaebuse väide, mille kohaselt takistavad maakohtu poolt võimalikuks peetud juurdepääsutee rajamist tehnorajatised, on tõendamata. Maakohus on õigesti leidnud, et avaldajal piisab sellisest sissepääsust, mis võimaldab sõiduautoga kinnisasjale sõita, sõiduautoga väljasõitmiseks piisab tagurdamisest ja selleks ei pea sõiduautot ümber pöörama. Määruskaebuse väited anna alust järeldada, nagu poleks
maakohtu poolt võimalikuks peetud juurdepääsu kasutamine liikluskorralduslikult võimalik.
32.Maakohus on jälgitavalt kaalunud avaldaja ja puudutatud isiku I huve ja ammendavalt põhjendanud, miks puudutatud isiku I huvid oma kinnisasja oma äranägemisel kasutamiseks on kaalukamad kui avaldaja huvid senise juurdepääsu säilitamiseks ja uue juurdepääsutee rajamisega kaasnevate kulude vältimiseks. Määruskaebuse väide, mille kohaselt juurdepääsutee rajamine maksab vähemalt 5000 kuni 6000 eurot, ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale.
33.Määruskaebuse väide, mille kohaselt maakohus oleks pidanud kohtuistungil pöörama tähelepanu sellele, et avaldajat abistanud jurist Deivi Vaht jättis avaldaja tahte välja selgitamata, on asjakohatu. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme avaldaja seisukohtade väljaselgitamisel.
34.29.10.2014.a määruskaebuses on esitatud seisukoht, et asjas on vajalik esialgne õiguskaitse. Avaldaja esitas hiljem s.o 03.11.2014 taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning maakohus lahendas esialgse õiguskaitse taotluse 04.11.2014 määrusega.
35.Rahuldamata tuleb jätta avaldaja 29.10.2014 taotlus nõuda Maa-ametist välja Lõhe 7 krundi moodustamise toimik. Määruskaebuse etteheide Maa-ametile avaldaja krundi moodustamisel on asjakohatu. Minevikus kavandatud Lõhe 7 krundi piiride moodustamise võimalikud variandid ei oma puutumust käesoleva asja lahendamisega.
36.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta avaldaja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.