Asjaõigus › Omandiasjad

1 (6)

xxxxxxxxxx. a Enne surma xxxxxxxxxx. a allkirjastas ta kinkelepingu, millega kinkis eluruumi hagejale, kui oma surnud elukaaslase tütretütrele. Hagejale teadaolevalt Rxxxxx Txxxxx ei olnud lapsi ega ka õdesid-vendi. Hageja leiab, et eluruumi omandiõigus on läinud temale üle vallasasja üleandmisega. Hageja on eluruumi vallanud ning pärast Rxxxxx Txxxx surma ei ole keegi eluruumi valdust ja omandit vaidlustanud. Hageja taotleb kohtult omandiõiguse tunnustamist, kuna plaanib erastada eluruumi juurde kuuluva maa. 27.05.2014. a esitas Mxxxx Ixxxxxxxkohtule hagi täpsustuse (tl 4) ja märkis, et kostjaks, kelle vastu ta nõude esitab, on Rxxxxt Txxxx viimase elukoha järgne kohalik omavalitsusüksus – Põltsamaa vald. Põltsamaa Vald vaidles 09.07.2014. a kirjalikus vastuses (tl 23-25) hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja teatel pöördus hageja 19.02.2014. a kostja poole avaldusega, milles palus kanda end eluruumi, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, omanikuna ehitusregistrisse. Avalduses olid ära toodud samad asjaolud ja põhjendused nagu kohtule esitatud hagiavalduses. Kostja avaldust ei rahuldanud. Kostja leiab, et hageja esitatud asjaolude ja tõendite alusel ei saa vallavalitsus teha ehitisregistris kannet tema kui xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva eluruumi omaniku kohta. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lõikele 6 peab ehitise või selle osa võõrandamise tehing olema notariaalselt tõestatud. Rxxxxx Txxxx poolt allkirjastatud kinkeleping ei ole notariaalselt tõestatud. Kostja leiab, et ei saa ka lugeda, et hageja on saanud eluruumi omanikuks igamisega. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lõige 2 sätestab, et ehitise kui vallasasja omandamine ei toimu leiu ja igamisega. Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 17.11.2014. a. Hageja jäi istungil hagiavalduses esitatud nõude juurde ja taotles, et kohus tuvastaks tema omandiõiguse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvale eluruumile. Hageja täpsustas nõude alust ja märkis, et tema omandiõigus eluruumile on tekkinud asja üleandmisega temale Rxxxxx Txxxx allkirjastatud kinkelepinguga või igamisega. Hageja seletas, et pärast Rxxxxx Txxxxxsurma ehk alates 2003. aastast on tema kasutanud ja hooldanud eluruumi nagu omanik. Hageja teatel korraldas ta ka oma kuludega eluruumi mõõdistamise ja ehitisregistrisse kandmise. Ehitisregistrisse kanti küll omanikuna sisse Rxxxxx Txxx. Kostja jäi istungil samuti kirjalikus vastuses esitatud seisukoha juurde. Kostja hageja nõuet ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja märkis, et tal ei ole iseenesest vastuväiteid selle kohta, et hageja saab eluruumi omanikuks. Antud juhul aga ei ole hageja eluruumi omandanud ja seega ei saa tuvastada tema omandiõigust sellele. Kostja avaldas, et alustab ehitisregistrisse kantud eluruumi omaniku, Rxxxxx Txxxxx pärimismenetluse. Kui vald on saanud pärimisõiguse alusel eluruumi omanikuks, siis see võõrandatakse ning hagejal on võimalik eluruum omandada ostu-müügi tehinguga.

KOHTU SEISUKOHT

1.Kohus leiab, et hageja nõue, tuvastada tema omandiõigus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxasuvale eluruumile nr xx ei ole õiguslikult põhjendatud. 2.Kohus tegi kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud:

2 (6)

 Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ehitises (kahepereelamus) asuv eluruum, reaalosaga 375/766, on kantud ehitisregistris Rxxxxx Txxxx nimele, ehitisregistri kood xxxxxxxxx.  Ehitise alune maa ei ole kantud kinnistusraamatusse.  Alates 1981. aasta augustist kasutasid eluruumi üürilepingu alusel Rxxxxx Txxx ja Axxxxx Nxxxxxxxx kes on hageja Mxxxx Ixxxxxxx vanaema. Rxxxxx Txxxxja Axxxxx Nxxxxxxx ei olnud abielus. Axxxxx Nxxxxxxxxsuri xxxxxxxxxx. a.  ExxxxHoiuühistu andis eluruumi põllumajandusreformi käigus tööosaku arvel 28.12.1992. a aktiga üle Rxxxxxxxxxxxxx (tl 15-16).  Rxxxxx xxxxsuri xxxxxxxxxx. a (tl 13).  Pärast Rxxxxx Txxxx surma on eluruum hageja valduses. 3.Hageja taotleb hagis, et kohus tuvastaks tema omandiõiguse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvale eluruumile. Hageja väitel on ta saanud eluruumi omanikuks Rxxxxx Txxxxxpoolt allkirjastatud kinkelepingu alusel asja üleandmisega või alternatiivselt igamisega. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hagejale ei ole eluruumi omandiõigust tekkinud. 4.Kohtul tuleb asja lahendamisel teha kindlaks, kas hagejal on tekkinud omandiõigus eluruumile. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 3 kohaselt tekib omand ainult seaduses sätestatud juhtudel. AÕS § 92 lg 1 näeb ette, et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Hageja on esitanud kohtule tõendina Rxxxxx Txxxxxpoolt 06.08.2003. a allkirjastatud dokumendi (tl 11) pealkirjaga „Testament. Kinkeleping.“ milles Rxxxxx Txxx avaldab, et kingib oma korteri, aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Mxehtsust. Hageja selgitas kohtuistungil, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx aadress oli varem x. Kohus leiab, et Rxxxxx Txxxx poolt 06.08.2003. a allkirjastatud dokumenti ei saa käsitleda eluruumi omandi üleandmiseks sõlmitud võõrandamislepinguna. Esmalt märgib kohus, et ehitise võõrandamise leping, sh kinkeleping on kahepoolne tehing ja eeldab mõlema poole, nii kinkija kui kingisaaja tahteavaldust. Rxxxxx Txxxx poolt 06.08.2003. a allkirjastatud dokumendis sisaldub ainult tema enda tahteavaldus eluruumi üleandmiseks. Teiseks, ehitise kui vallasasja võõrandamise lepingu vormi osas kehtestas asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕS RakS) § 13 lg 6 tehingu tegemise ajal, s.o 06.08.2003. a, kehtinud redaktsioon, et ehitise või selle osa võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Käesoleval juhul ei ole tehingu puhul notariaalse tõestamise nõuet järgitud.

3 (6)

SA Jõgeva Haigla arsti A. Axx poolt Rxxxxx Txxxx allkirja ehtsuse kinnitamist ei saa käsitleda tehingu notariaalse tõestamisena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 82 näeb ette, et seaduse või poolte kokkuleppega ettenähtud juhtudel peab tehing olema notariaalselt tõestatud. Tehingu notariaalse tõestamise õigus on Eesti notaril. Seaduses sätestatud juhtudel on tehingu notariaalse tõestamise õigus notari asemel ka muul isikul. Notariaadiseaduse tehingu tegemise ajal, s.o 06.08.2003. a kehtinud redaktsiooni § 53 lg 1 sätestas isikud, kes võisid notari asemel tõestamistoiminguid teha, sh konsulaarametnik, valla- ja linnasekretär, kohtunik, vangladirektor. Seadusega ei olnud antud arstile tehingu notariaalse tõestamise õigust. TsÜS § 83 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kuna Rxxxxx Txxxxx06.08.2003. a tahteavaldus ei vasta seaduses ehitise või selle osa võõrandamise tehingule sätestatud vorminõuetele, on tehing võõrandamislepingu mõttes TsÜS § 83 alusel tühine. Eeltoodu alusel ei saa lugeda, et hagejal on tekkinud omandiõigus eluruumile selle üleandmisega temale kinke tehingu alusel.

4 (6)

mõttes TsÜS § 83 alusel tühine. Seega ei ole tõendatud, et hagejal on tekkinud omandiõigus eluruumile testamendijärgse pärimisõiguse alusel. 6.Hageja on välja toonud alternatiivse omandiõiguse tekkimise alusena igamise. Kohus leiab, et antud juhul ei saa kohaldada hageja omandiõiguse tekkimisele igamist. Asjas ei ole küll vaidlust selle üle, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuv eluruum on olnud pärast Rxxxxx Txxxx surma, s.o alates xxxxxxxxxx. a hageja valduses. AÕS RakS § 13 lg 2 näeb aga ette, et ehitise kui vallasasja omandamine ei toimu leiu ja igamisega. Seega, olenemata sellest, et hageja on eluruumi pikema aja jooksul vallanud nagu omanik, ei saanud hagejal tekkida sel alusel eluruumile omandiõigust. 7.Hageja ei ole tõendanud, et tal on tekkinud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvale eluruumile omandiõigus. Tõendamist ei leidnud hageja omandiõiguse tekkimine eluruumile selle üleandmisega tehingu alusel ega ka muul seaduses sätestatud alusel. Eeltoodu alusel jätab kohus hageja nõude eluruumi omandiõiguse tuvastamiseks rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega tuleb jätta menetluskulud hageja kanda.

5 (6)

TsMS § 174 lg 1 alusel võib kostja nõuda hüvitatavate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule ettenähtud tähtaja jooksul hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.